LEHMLehmal on lai kere ja kõverate sarvedega pea. Sarved on kaitsevahendiks. Ilma sarvedeta lehmi nimetatakse nudideks. Parmude, sääskede, kärbeste ja teiste putukate tõrjumiseks on lehmal pikk, tubli köie jämedune saba, mille otsas on karvatutt. Keha on kaetud karvadega. Karv on lühike ja sile, värvuselt must, punane, hall, musta- või punasekirju, tähniline, valge. Käimiseks on neli tugevat jalga, igal jalal kaks sõrga. Kõhu all on lehmal nelja nisaga udar. Udarasse koguneb piim.
Lehm on taimetoiduline loom. Suvel sööb ta karjamaal või karjakoplis. Talvel on söödaks silo, söödajuurvili, hein, põhk. Lehm sööb kiiresti ja palju. Maast haarab ta rohu suhu kareda keelega, ei hammusta seda, vaid rebib maast ja neelab mälumata alla. Niimoodi süües ei jätku aega toidu peenestamiseks, seda teeb lehm alles siis, kui heidab puhkama. Lamamise ajal röhatab ta toidu maost uuesti suhu ja alles nüüd mälub selle hästi peeneks. Lehma järglane on vasikas. |