Viktoria Ladõnskaja-Kubits: peame julgustama vene emakeelega inimesi ühiskonnas eesti keeles kaasa rääkima (15)

Õhtuleht avaldab Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa kommentaari täismahus

Hümn ja aktsendiga saatejuht 

Jälgisin debatti ja mõtlesin, et on juba piisavalt palju öeldud. Aga kuna minu (kui ERRi nõukogu liikme) postkasti on jõudnud nōudlikus toonis kiri, siis pean vajalikuks kommenteerida. Tsitaat kirjast: „Eesti jaoks produtseeritud saadetes peab olema kasutusel ainult eesti keel ja tingimata ilma igasuguse aktsendita“. Kuna täna küsib R4 minu käest sel teemal kommentaari, siis panen ka siia oma mõtted kirja.

1. Saatejuht. Kas vaatajal/kuulajal on õigus tarbida ERR meediatoodangut ilusas ja korrektses eesti keeles? Jah. Kas me peame julgustama ka vene emakeelega inimesi ühiskonnas eesti keeles kaasa rääkima? Jah. Kuidas nüüd neid asju kokku panna, et eetris oleks ilus eesti keel ja et need teist emakeelt rääkivad inimesed tahaksid ja julgeksid ühiskonnas rohkem kaasa lüüa? Tean vastust oma kogemusest. Olla otse-eetris on pingeline. Olla otse-eetris võõrkeeles on veel pingelisem. Olla otse-eetris, mida jälgib terve riik, on väljakutse vapratele.
Ma olin ja olen tänulik Heidy Purgale, kes kutsus mind kunagi tegema peaaegu igapäevast saadet Raadio2 otse-eetris. Ta julgustas ja toetas mind. Ma olen tänulik Tiina Kaalepile, kes kunagi ütles mulle: „Viki, Sa teed koos Aarne Rannamäega otse-eetris presidendikandidaatide debatti. Sa ei saa lubada endale vigu“.
Ma olen tänulik Hanno Tombergile, kes kunagi otsustas, et venelanna võib teha nädalast otse-eetri saadet eesti keeles. Paar aastat tagasi mängisin ühes teatrietenduses osa nii vene kui ka eesti keeles. Selleks, et laval esitatud tekst oleks ideaalile lähedane, töötas minuga professionaalne keeleekspert, kes parandas vigu ja aitas tolle teksti puhul aktsendist lahti saada. Ma tean, et sama keeleekspert aitas ka Jaak Printsi, kui Jaak proovis lavalt teatud rolli esitada mitte oma emakeeles, vaid võõrkeeles – vene keeles. Vastus on minu isiklikus kogemuses. 
Me tahame, et ühiskond oleks sidus, me tahame, et eesti venelased oleksid kaasatud. Selge see, et aktsent on ja vead juhtuvad. Aga ka vaataja loodab ja ootab head (professionaalset) esinemist. Võtmeisik on antud juhul toimetaja (ja keeleekspert), kes aitab/julgustab ja lihvib, et vaataja oleks rahul ja saatejuht ei jääks oma vapruses pärast esinemist üksi seisma silmitsi netikommentaatoritega.

2. Hümn. Hümni ärajätmine oli ilmselge viga. Tehniliste põhjuste taha peitu pugeda ei saa. Aastavahetusel kell 00.00 lähtudes ajavööndist vōtab iga riik vastu uut aastat. Terve Riik tervitab uut aastat. Hümn on Riigi tunnus, mis samal ajal ühendab kogu Eestimaa elanikke sõltuma vanusest, sissetulekust, soost, rahvusest, emakeelest – meie Riigi sümbol. Ja selle Riigi elanikud tervitavad koos uut aastat.

3. Veel üks tähelepanek. Mulle ei meeldi, kui inimesi halastamatult eksimuse eest nuheldakse. Nagu ma eelmises punktis kirjutasin tehti viga, sellest saadi aru, paluti vabandust ning lubati, et järgmisel aastal tehakse kindlasti nii nagu vaataja soovib. Ma arvan, et nüüd aitab ühe naise kui ainsa süüdlase peksmisest. Eelmise nädala jooksul karikatuurides, esikaantel ja süüdistavates artiklites osalemisest piisab. Ta ei olnud ainus otsustaja.

Head uut aastat, südamest armastan Teid! Koos oma aktsendiga.