Härjavõitlus leiab aset auto järelhaagises

Korraldajad pakuvad teravate elamuste harrastajatele corrida vaatamist suurelt videoekraanilt.

Järvamaa kultuurifondi juhataja Inge Mihkelsaar: “Paide tehisjärve ääres näeb härjavõitlust kahjuks vaid videoekraanilt. Mis meil muud üle jäi? Corridat oli ju rahvale lubatud ja me et taha inimesi petta.” Mihkelsaar lisab, et tegu on loomulikult ka väikese reklaaminipiga. “Veretut härjavõitlust saab homme kas või kogu päeva vaadata auto järelhaagises. Tuleb vaid osta 15 kroonine pilet.”

Haagis on Mihkelsaare sõnul üsna suur, 13meetrine. Härjavõitluse-filmi hankisid korraldajad otse Hispaaniast. Mihkelsaare kinnitusel ei kehtestata haagisesse sisenemisel mingeid vanusepiiranguid. “Ma ei näe selleks mitte mingit põhjust. Kes tahab, see vaatab. Telerist näeb päevast päeva vägivallafilme ja tapmisi. Taevakanalid näitavad ka härjavõitlust.”

Haagises saab tutvuda ka kohaliku corrida-muuseumiga. “Riputame stendidele üles kõik materjalid kogu selle jama kohta, mis algas kohe, kui me corrida-mõtet esitlesime. Kirjad, pöördumised, ajaleheväljalõiked. Neid on kogunenud kaustade kaupa. Paneme need rahvale tutvumiseks välja.”

Mihkelsaar kinnitab, et tegelikult poleks nad pidanudki reklaami peale raha raiskama. “Kogu kära corrida lubamise või mittelubamise ümber oli kuningriigipäevadele väga hea reklaam!”

Mihkelsaare sõnul said korraldajad härjavõitluse Eestis keelustamise tõttu ligikaudu pool miljonit kahju. Algselt oli corrida-projekt firmaga RUF kahe peale. “Lepingud olid hispaanlastega ju juba varem sõlmitud ja olime veel mais kindlad, et corrida siiski toimub.”

Paide linnapea Tõnis Kõiv käis ise Hispaanias läbirääkimistel. Härjavõitluse jaoks oleks Paide tehisjärve äärde üles seatud kuni 4000 inimest mahutav kokkupandav areen. Hispaaniast taheti Eestisse tuua 10 agressiivset sugupulli, tõust, keda on aastasadade jooksul võitlusloomadeks aretatud.

Paidelaste vastuseisu sellele mõttele põhjendab korraldaja kõrge piletihinnaga. “Härjavõitluse jälgimine pole odav lõbu. Kalleimad piletid oleksid läinud maksma 990 krooni, odavaimad 590.”

, mõõdukas Vambo Kaal, kelle eestvedamisel loomakaitseseadusesse säte loomavõitluse keelustamisest sisse viidi, taunib ka härjavõitluse avalikku videoekraanilt demonstreerimist.

“Corrida ei sobi Eesti kultuuriruumi. Ka Hispaanias on härjavõitlus loomakaitseseadusega reguleeritud. Minu teada on seal vähemalt 80 punkti selle kohta, kuidas võitlust pidada ja härga tappa.

Mis puutub sellesse, et ka lapsi seda jälgima lastakse, siis eesti talumees ei tapa kunagi oma looma lapse nähes! Ja tapamajades tehakse kõik selleks, et loom enne surma vähem piinleks. Uimastatakse, et valus poleks! Nii pole vägivalla demonstreerimine mitte mingil juhul õige.”

Härjavõitluse Eestisse toomise nurjas lõplikult juunis Riigikogus vastu võetud eelnõu loomakaitseseaduse täpsustamiseks ja karmistamiseks. Eelnõu ajendiks olid diskussioonid ajakirjanduses. Härjavõitluse lubamatusest hakati ajakirjanduses kõnelema kohe, kui paidelased oma plaanidest laiemalt rääkima hakkasid.

Loomakaitseseadusesse pandi säte, mis keelab loomavõitluse. Loomavõitluseks loetakse seaduses nii looma ja looma kui ka inimese ja looma vahelist võitlust, mis korraldatakse meelelahutuslikul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina.