Ođđaáigásaš rusttegiiguin áigot ealáskahttit dološ sámi spealu
— Dat han lea mielahisvuohta go dákkár oassi sámi historjjás dušše lea jávkan.
Dan dadjá Tom-greger Knutsen, gii lea ieš bajásšaddan Sirpmás, muhto ii lean goassege ovdal gullan Sáhkku breahttaspealu birra.
— Min máttut leat Sáhku speallan vaikko man guhká. Speallu lei bivnnut máŋga jagi ovdal go de fáhkkestaga jávkkai, dadjá Knutsen.
Son bargá áppaovddidanfitnodagas Dittdesign.no. Son lea gárgedan olu sámi áppaid ovdal, ja dál sus lea jurdda gárgedit ođđa áppa, dološ sámi breahttaspealuin Sáhkku.
— Mii áiggošeimmet nu ollu olbmuid go vejolaš oažžut speallat Sáhku, ja loahpas lágidit máilmmimeašttirvuođagilvu, albma mediagokčamiin ja buriin bálkkašumiin, čalmmustahttit sámi kultuvra.
Dárbbašit doarjaga
Deanu ja Várjjaga musea válde oktavuođa Tom-greger Knutseniin, ja jerre sus ahte livččii go vejolaš gárgedit telefovdna-applikašuvnna dološ spealuin.
— Go gávnnaheimmet ahte mii áigut geahččalit gárgedit digitálalaš Sáhkku-spealu, de mii álggos fertiimet ohcat ruhtadeami Sámedikkis.
Sii vurdet mánu geahčin Sámedikkis vástádusa. Jus dan ožžot, de sii áigot almmuhit spealu mas olbmot sáhttet vuostálaga gilvalit.
— Mii álggos almmuhit spealu davvisámegillii, dárogillii ja eaŋgalasgillii, ovdal go eará gielain maid áigut almmuhit.
Dutkan dološ sámi spealu
Mikkel Berg-nordlie lea Oslomet Stuorragávpotuniversitehta Nibr-instituhta dutki. Sus lea beroštupmi sámi kultuvrii ja breahttaspealuide.
Son lea čohkken olu muitalusaid ja dieđuid Sáhkku-spealu birra ja dan njuolggadusaid.
— Dološ sámi spealus lea máŋggalágan hámis go lea spellojuvvon iešguđet báikkiin Sámis.
Movt galgá speallat
Das eai leat eanet go guokte oasseváldi, ja soai bidjaba «soalddáhiid» goabbat beallái sáhkkolávddi, mas leat golbma linjja.
Nuppe bealde čužžot «olbmák», mat leat dievddut , ja nuppe bealde fas «gálgok» mat leat nissonolbmot. Gasku lea gonagas.
Spealus lávejit leat golbma birccu main leat njeallje beali, eai ge guhtta nu movt dábálaččat lávejit. Birccut mearridit gii beassá álgit. Ulbmil lea vuoitit dan nuppi olbmo vuostá, ja dan lea dahkan go buot dan nuppi oasseváldi soalddáhat leat váldon.
— Sáhttá veahá sulastit šáhka. Jus sirddát iežat soalddáha dan sadjái, gos juo čuožžu gilvaleaddji soalddát, de «gottát» dan soalddáha, čilge Berg-nordlie.
Oahpes speallu o vddežis
Dálá sámit eai dovdda dan spealu, muhto lei ovddežis oahpes speallu, muitala Berg-nordlie.
— Mii eat dieđe man guhká Sáhkku lea spellejuvvon, muhto gáldut 1800-logus leat čállán spealu birra. 1600-logus maid leat čállán spealu birra mii muittuha Sáhku, ja kánske lei Sáhkku.
«Neavrri speallu»
1800- ja 1900-logus geavai olu mii lea váikkuhan sámi kultuvrra, ja olu oasit kultuvrras jávke – sihke dáruiduhttin, lestadianisma ja nubbi máilmmisoahti.
— Lestadiánalaččain lei dat oaidnu ahte buot speallan lei suddu. Sáhkku gohčoduvvui «Neavrri speallun».
— Gávdnojit maid sii geat oaivvildedje ahte speallu sulastahtii luondduoskku, ja ahte gonagas-boallu sáhtii leat sieidi, muitala Berg-nordlie.
Sáhttá go speallu šaddat bivnnuhin fas?
Berg-nordlie dadjá ahte son ii oainne makkárge ákka ahte speallu ii galggaše šaddat bivnnuhin dán áiggi maid.
— Lea gelddolaš speallu mainna ii ádján beare guhká, mas sáhttá leat sihke lihkku ja seammás ulbmilaš jurddašeapmi. Áppa-gárgedeaddji Tom-greger Knutsen lea ge juste dán viggame olahit.
— Mus ii livčče rievtti mielde áigi bargat dáinna prošeavttain dál, muhto mun in oba sáhttán ge hilgut vejolašvuođa ovddidit sámi kultuvrra, dadjá Knutsen. Nuoraid ja rávisolbmuid speallu
— Lea vissa oalle váttis daid nuoramus mánáide ipmirdit spealu njuolggadusaid, dadjá Knutsen, ja ahte speallu dan dihte soaitá heivet buorebut nuoraide ja rávesolbmuide.
— Speallu muittuha vissa veahá šáhkka-spealu muhtin ládje. Ferte ipmirdit man guvlui boaluid galgá sirdit.
Knutsen muitala ahte visot spealut, maid son lea sámegillii ráhkadan, sáhttá oažžut nuvttá telefuvndii. Seamma galgá leat dáinna ođđa spealuin.
— Deháleamos lea ahte olbmot atnet spealu, dadjá Knutsen.