Ühise Mure meetod (ÜMm),

Shared Concern method

Teismeliste varjatud kiusamise käsitlemise
meetod
www.lastekaitseliit.ee
www.pikas.se/UMm/

Merit Lage
Lastekaitse Liit
Konfliktist võib saada kiusamine
• Igapäevane suhtlemine sisaldab
konflikte.
• Pole olemas õigeid ja valesid konflikti
lahendamise viise, on olemas sobivad
ja mittesobivad viisid.
• Kui konfliktis olemine saab olemise
viisiks, siis konflikti lahenedes me ei tea
enam kuidas olla. (nn. ohvrikäitumine)
Mis on kiusamine?
• Kiusamine hõlmab:
– soovi tekitada kahju
– kahju põhjustavat tegevust
–tasakaalustamata võimusuhteid
–Kordumist
–võimu ebaõiglast kasutamist
–ründaja olukorra nautimist ja ohvripoolset
allasurutuna tundmist (Rigby 2003)
Harjutus
 Täiskasvanute karm lähenemine
Humanistlik lähenemine

Praktiline harjutus:
Millal sobivad/ ei sobi(missugustes olukordades)
humanistlik ja karm lähenemine

• Pealt nähtud kiusamine

• Varjatud kiusamine
 Kiusamisega hakkamasaamise
lähtekohad
Kiusamise käsitlused Kiusamisega hakkama saamise viisid
• Soov omada kontrolli ja • Karistusel baseeruv (karistus on
domineerida teiste üle vääramatu)
• Sotsiaalne õppimisteooria • Tagajärgedel baseeruv(kiusaja kas
muudab oma käitumist või
• Kiusaja on arenenud saabuvad tagajärjed)
sotsiaalse intelligentsuse
• Tunnetel baseeruv - eesmärk
ja oskustega integreerida nii kiusajaid kui ka
ohvreid eakaaslaste sotsiaalsesse
võrgustikku (Kõiv 2007)
 Millal ÜMm-i kasutada?
Esialgu:
• Grupikiusamine
• Varjatud kiusamine
• Õpilaste vaheline
• Teismelised / varateismelised
Kogenud ÜMm-i kasutaja võib vahendamise
printsiipi rakendada erinevates konflikti
situatsioonides
 Kksv, Grupikiusami
vahendamise se käsitlemine
õpetamine kasutades
õpilastele ÜMm-i
(ennetus) (sekkumine)

Kiusamisjuhtumite
avastamine
klassivestluste kaudu
(ennetus/sekkumine)

ÜMm kooli positiivse sotsiaalse sisekliima

loomise ja kiusamise käsitlemise instrument
 Juhtumi käsitlemine indiviidide
tasandil (ÜMm)

Klassi tasand – klassivestlused

kiusamise avastamiseks,
vahendamise õpetamine õpilastele

Kiusamist käsitlev meeskond,

meeskonna juht

Juhtkonna ja kooliomaniku
toetus, info lapsevanemtele

Koolikeskkonna toetamine erinevatelt tasanditelt

 Sekkumistasandid
• Indiviidi tasand (kiusajate, ohvrite nõustamine)
• Individuaalsed vestlused kiusamises kahtlustavatega, oletatava
ohvriga jne
• Klassi tasand (selged kiusamisvastased reeglid
klassis)
• KKSV
• Koolitasand (kogu kooli haarav tegevuskava
kiusamise vastastes tegevustes, sekkumisi
koordineeriva töörühma moodustamine jne)
• NB! Aja probleem (ÜMm-i rakendav töörühm vajab kogu kooli ja
kooli juhtkonna toetust, motiveerimist, otsust juhtumid
dokumenteerida jne)
Kõige efektiivsemaks on osutunud sekkumised kus
kombineeritakse kõiki neid tasandeid (Kõiv 2007)
ÜMm- terapeutiline vahendamine
• meenutusharjutus
• Vahendaja oskused:
– Aktiivne Kuulamine:
– kuuldu mitteverbaalne ja verbaalne
kinnitamine. NB! kehakeel!
– lõpetamata laused.
– Keskenduda mure leidmisele olukorra pärast ja
lahendustele (hoiduda süüdlase otsimisest, ka
mõttes)
– Läheneda siiralt, ilma hoiakuteta
• ÜMm on uus dimensioon / (tunnetel baseeruv)
• Arvestab mõlema osapoole ettepanekuid,
mõtteid, tundeid
• Demokraatlik
• Lahenduse keskne
• Kiusamist kohates toimub ajukoore ja
limbilise süsteemi vastastikune mõjutamine
ja vallandub vaenlase arhetüüp
• Limbiline süsteem kujundab inimese sise- ja
väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja
määrab inimese iseloomuliku käitumise
• Vahendamine ilma ego-alteri suhteta
 Aktiivne kuulamine
• Kuulaja kodeerib saadud sõnumi lahti
• Õpetaja annab lapsele tagasisidet, et kontrollida, kas ta lapse
tundeid ja mõtteid õigesti mõistab. Tagasi võiks „peegeldada“ nii
lapse kehakeelt kui ka sõnu ja tundeid
• Laps kinnitab, et kuulaja mõistab teda ja jätkab
VÕI eitab ja püüab end selgemini väljendada
Õpilane: Ma ei taha kehalise tunnis käia, see on nii nõme!!
Õpetaja: Sulle tundub, kehalise tund vastumeelne?

• Pingestatud vaikimine (räägib ainult keha keel)

• Aktiivse kuulamise harjutus:
Paarides: üks on õpetaja ja teine on õpilane
Situatsioon nr.1: matemaatika õpetaja on
teatanud, et Mikk käitub matemaatika
tunnis Tõnuga halvasti. Õpetaja kutsub
Miku vahetunnis kõrvale.
Situatsioon nr 2. Õpilane Kiir teatas teile,
Klassivend Toots ja teised kiusavad teda.
Õpetaja räägib Tootsiga.
Grupidünaamikad:
• Klassikaline kiusajate grupp. Pahatahtlikud
kiusajad ründavad süütut ohvrit
• Endine enesekaitsegrupp. Ohver oma
käitumisega on tülitanud, ärritanud ühte
sõprade gruppi. Algne enesekaitse on
muutunud kiusamiseks.
• Suhete konflikt, suhete kolmnurk, pettumus
ja ootused mida kõrvalseisjad ei mõista.
• harjutus
• Ühise Mure meetodi faasid 1-4
– läbida üksteise järel loogilise reana soovitavalt ühe
päeva jooksul.
– Vaba ruum, kus vestluseid läbi viia
• Õpilaste vahelised varjatud konfliktid
• Oletatavad kiusajad ja oletatav ohver kuulatakse
ära - mida nemad on märganud,
• hangitakse infot,
• tuginedes murele olukorra pärast otsitakse
lahendusi.
• Protsessis osalev õpetaja-vahendaja sekkub ilma
ego-alteri suhteta: “Mulle valmistab muret teie
vahekord” (vt käsiraamat lk 18)
 1. Faas – individuaalsed vestlused kiusamises
kahtlustatavatega

Ülesanded:
• Usalduse loomine.
– Mis Tarmoga lahti?
• Ühise mure välja toomine
– Mida sa märganud oled?
– Kas ta ei meeldi teistele?
• Grupi dünaamika ära tabamine
– Kuidas kõik alguse sai?
• Mida me nüüd teeme? Selle küsimuse esitad pöördepunktis?
• Lahenduste arutamine
• Grupikohtumise ettevalmistamine
 Kiusamises kahtlustatava vastusetüübid
1 Ebamugavus- ja kahjutunne Kiusamises kahtlustatav mitte ainult ei tunnista, et ohvri
kogu olukorra pärast olukord ei ole hea, vaid isegi kaudselt näitab erineva
tugevusastmega süütunnet

2 Teiste grupiliikmete Kiusamise kahtlustatav süüdistab teisi grupiliikmeid

süüdistamine
3 Ohvri süüdistamine Kiusaja leiutab sageli lugusid tema kummalisest ja
provokatiivsest käitumisest Võib kirjeldada ka pigem
“arana” võis süüdistab passiivsete joonte, nagu halvasti
lõhnamise, mõne puude või kummaliselt riietumise pärast
4 Teeseldud või siiras Näiteks tühi ilme ja ta ütleb, et ei tea midagi
teadmatus
5 Vaikimine teadmata Häbi ja kahetsus või negatiivne, trotsiv suhtumine
põhjustel Passiivne vastuseis?
Enesesüüdistamine?
6 Vaenulikkus Enamasti algaja terapeudi siseheitlus Võib kujuneda
isetäituvaks ennustuseks
2. faas – individuaalvestlus oletatava ohvriga.
• Usalduse loomine juhtunust rääkimisega.
– Kuidas nad sinu vastu vastikud on?
– Mida sa tegid enne kui nad alustasid?
Miks nad sinuga nii tegid?/ Kas nad on kõikide vastu niisugused?/
Kas nad arvavad, et sina teed midagi niisugust, mis neile ei
meeldi?
• Lahenduskava leidmine, arvestades infot
– Kuidas sa oled püüdnud ennast aidata?
– Mida me nüüd edasi teeme?/ Kuidas eesmärgi saavutame?
• Kiusajatega kohtumise ettevalmistamine
3. faas. Ettevalmistav grupikohtumine endiste kiusajatega

• Meeldiv õhkkond
– Uue grupi moodustamine endistest kiusajatest.
• Mida nad on juba teinud oma heade kavatsuste elluviimiseks, uued
ideed
üle öelda grupi ees, mida nad individuaalvestlusel lubasid teha
• Suhtluslepe ja hädapiduri reegel:
– Mida nad ise on valmis tegema ja mida endiselt ohvrilt vastu ootavad.
• Hädapiduri reegel –kui õhus on pinge ütlevad stopp ning alustavad arutelu
ennetades sõimamist ja kaklemist, kutsudes kohale ka vahendaja
• Tippkohtumise sissejuhatavad repliigid.
– Repliigid tuleb läbi mängida
4. Faas: tippkohtumine: ohver ja kiusajad koos.
Endise kiusajate grupi ettevalmistamine/ endise ohvri
ettevalmistamine
• Õhkkond: kinnita positiivseid avanguid
• Võimalused suhtlusleppe sõlmimiseks vastavalt endiste
kiusajate grupidünaamikale
– No kuulsid, mis sa arvad?
• Suhtluslepe ja hädapiduri reegel.
Endised kiusajad seletavad mida tähendab suhtluslepe
• Tõkked mis võiksid pidurdada suhtlusleppe järgimist –
• Sallivuse idee
– Mis juhtub siis kui mõni murrab tahtmatult reegleid?
Varjatud kiusamise avastamine ja
käsitlemine klassivestluste kaudu
• Alates 5.-6. klass – võib “läbi kammida” kõik klassid.
• Vestluse viib läbi õpetaja kellel endal on kogemusi ÜMm-i
rakendamisel.
• Vestlus õpilastele tuntud kiusmise käsitlusmeetodite üle: kuidas
õpetajad kiusamist käsitlevad, käsitluste head ja vead.
• ÜMm-i - uue käsitluse tutvustus. Viitega inimesele, kes seda
rakendada oskab.
• Küsimustik käsitlusviiside eelistamise kohta + küsimus kes vajaks abi.

• koorunud juhtum(id) käsitletakse samal või järgmisel päeval.

• On klasse kus kiusamist ei esine.
• Võimalik viia kiusamiskäitumine absoluutse minimumini.
 KKSV - kõik klassis saavad
vahendajateks
• Vahendajaks saamise võimalus on kõigil klassis
• 4 klassitundi – kirjand, kirjandite arutelu, rollimängud
(sobivad ka sümmeetrilised konfliktid nt. sõprade lepitamine)
– Kuula ära osapool 1
– Sõelu välja konstruktiivsed lahendused
– Kuula ära osapool 2 + ideed lahenduseks
– Vii osapooled kokku kui näed võimalust ühiseks lahenduseks
– Loo kohtumisteks meeldiv õhkkond
– Ospoolte kohtumisel ole olukorras juht, kes soosib ühisele lahendusele
jõudmist
– Tunne lahendusest rõõmu
– Mida teha kui osapooled kokkuleppest taganevad?
 Kuidas käivitada ÜMm
• Liita tugigrupiga grupp meetodit kasutavaid
õpetajaid
• Esitleda ideed juhtkonnale / kolleegidele
• Grupi juht (kiusamiskäitumist käsitleva
meeskonna juht)
• Kajastada tegevust dokumentides
• Dokumenteerida juhtumid (juhtumi
käsitlemise kuupäev, osapooled +poolte
vaheline kokkulepe, vahendaja)
 Tänan!

www.lastekaitseliit.ee
www.pikas.se/UMm