You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TELLIJATELE<br />
Maaklerid<br />
annavad ostjale<br />
vähe lisainfot<br />
Millist infot, mis võib tulevikus kinnisvara<br />
väärtust mõjutada, peab<br />
maakler oskama objekti kohta<br />
anda? Kinnisvarateatmik<br />
LAEVANDUS<br />
Tallink laenas<br />
Norra võlakirjaturult<br />
Pankade omakapitali nõuded lähevad üha karmimaks, põhjendas Tallinki finantsjuht<br />
JANEK STALMEISTER kõrge intressimääraga laenu võtmist. 6<br />
Kolmapäev, 5. juuni 2013<br />
nr 108 (4765) 2,50 eurot<br />
EUR/USD<br />
1,3008<br />
USD/EUR<br />
0,7637<br />
EUR/SEK<br />
8,5723<br />
NordPool<br />
49,23<br />
Euribor<br />
0,30%<br />
Investorid<br />
pahurad,<br />
Martinson<br />
rahustab<br />
Eesti esiinvestorid, teiste seas Tiina<br />
Mõis ja Joakim Helenius, ootavad<br />
Martinson Trigonisse investeeritud<br />
rahast tagasi vaid osa. 4–5<br />
RISKIINVESTOR Allan Martinsoni juhitava Martinson Trigoni käekäik ei rahulda investoreid. Martinsoni sõnul pole probleem tootluses, vaid eri huvidega eraaktsionäride soovides. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
LAIENEMINE<br />
Šoti mobiilitöötlejad<br />
alustavad Tartust<br />
Mobiiltelefonide taaskasutusega<br />
tegelev Šoti firma ostis ära eestlaste<br />
sama teenust pakkuva UPR<br />
Globali ning plaanib rajada Tartusse<br />
oma Põhja-Euroopa keskuse.<br />
12<br />
VARIMAJANDUS<br />
Miljonite eurode eest<br />
musta raha<br />
Eestis käib vilgas elu, ilma et maksuametile<br />
sellest märkigi maha<br />
jääks, nähtub <strong>Äripäev</strong>a infost. Fikseerimata<br />
rahavood on oluliselt<br />
suuremad, kui näitavad maksuameti<br />
ametlikud numbrid. 22–23<br />
EHITUS<br />
Hinnavõrdlusele<br />
tasub aega kulutada<br />
Suured ehitusmaterjalide jae ketid<br />
pakuvad äriklientidele erinevatel<br />
põhimõtetel boonuslepinguid,<br />
mistõttu tasuks enne ostma asumist<br />
kaaluda, milline just enda<br />
vajadustele vastab. 32–33<br />
KOLUMN<br />
Turg loputab kõiki, nii tarku<br />
kui ka rumalaid.<br />
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel tõdeb, et “viielised” ei pruugi<br />
investeerimisotsuste langetamisel kõige edukamateks osutuda. 34
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee<br />
TEGIJA<br />
Ulla Ilisson<br />
sunnib meid tuleviku peale mõtlema<br />
Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson<br />
tegi ettepaneku muuta põhjalikult praegust<br />
pensionikogumise süsteemi. Praegune<br />
süsteem ei taga meile vanaduspõlves inimväärset<br />
elu, on tema sõnum. Ilisson käib välja ka<br />
oma ettepaneku, kuidas võiks olukorda lahendada.<br />
Me ei pruugi selle ettepanekuga nõus olla,<br />
aga olulisem on see, et Ilisson sunnib meid vaatama<br />
natuke kaugemale tulevikku ja mõtlema selle<br />
üle, mis meist saab, kui me enam tööl käia ei jaksa.<br />
Midagi tuleb ette võtta, praegune kerge elu saab<br />
ükskord läbi. Mõelge selle üle.<br />
TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS<br />
Mida peab makseteenuste<br />
muutumisest teadma?<br />
Järgmise aasta veebruaris peavad ettevõtted sarnaselt<br />
teiste pangateenuste tarbijatega olema valmis makseteenuste<br />
üleüldiseks muutumiseks. Muutuvad nii tavamaksed<br />
kui ka otsekorraldused. Mida lähikuudel tegema peab,<br />
loe täna <strong>Äripäev</strong>a veebist.<br />
TULEVA aasta<br />
1. veebruaril<br />
hakkavad Eestiski<br />
maksete tegemisel<br />
kehtima<br />
uued üle-euroopalised<br />
maksetingimused.<br />
PÄEVA FAKT<br />
647<br />
MILJONIT eurot oli Eesti ettevõtete kogukasum selle aasta<br />
esimeses kvartalis. See on statistikaameti teatel 3% suurem<br />
kui aasta varem samal ajal. Samas on kasumi kasv aeglustunud,<br />
sest mullu suurenes ettevõtlussektori kogukasum aastavõrdluses<br />
keskmiselt 7%.<br />
TSITAAT<br />
Eestis ei ole sellist tööjõudu, kellega võiks<br />
arvestada. See ei vasta tõele, et tööandja ei<br />
taha raha maksta.<br />
Tiiu Tedremäe, Tiiu Tekstiil OÜ ehk Säästur 1 omanik<br />
HOMME<br />
Huvitav maksuvaidlus: kuidas teha vahet<br />
kinnistu müügil ja ettevõtte üleminekul?<br />
LOE ÄRIPÄEVAST<br />
LAMMI KIVIMAJA<br />
Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek<br />
LAMMI KIVIMAJAD – see on<br />
50aastane kogemus. Ainulaadne<br />
plokiservade teemantlihv tagab<br />
veatu ja täpse ploki ühilduvuse<br />
koos ideaalse sise- ja välispinnaga,<br />
mis on kohe pärast paigaldust<br />
valmis viimistluseks.<br />
Lammi plokkide tehniline lahendus välistab ehituslikud vead ega lase<br />
kunagi tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem<br />
lubab teha kohapeal samadest plokkidest avade ületusi pikkusega<br />
kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1,<br />
heli isolatsiooni ja tuleohutuse, kuna Lammi süsteem loob betoonpinna<br />
nii sise- kui ka välisseinas. Valides Lammi, ehitate te põhjamaade<br />
parima võimaliku lahendusega.<br />
Klassifikatsioonid: M1 / FI – U-väärtus LL 500-0,11 W/m 2 K,<br />
LL 400-0,17 W/m 2 K; heliisolatsioon 51 dBA (Rw)<br />
JUHTKIRI<br />
Pensionile tuleb rajada hea<br />
vundament, mitte sambad<br />
S<br />
wedbanki<br />
ettepanekule suurendada<br />
kohustuslikke makseid<br />
teise pensionisambasse kuni<br />
kümnendikuni palgast kirjutavad<br />
tõenäoliselt kahe käega alla<br />
ka kõik teised kommertspangad ja (pensioni)fondivalitsejad.<br />
Maksjate endi toetusprotsent sellele ettepanekule<br />
jääb aga tõenäoliselt kuhugi sellesama<br />
kümne protsendi kanti.<br />
<strong>Äripäev</strong>al on hea meel, et pensionide küsimus<br />
taas jõuliselt päevakorda on kerkinud,<br />
sest tegemist on ühiskonna jaoks ühe olulisema<br />
ja murettekitavama teemaga. Enda vanaduspõlve<br />
ja oma pere tuleviku kindlustamine<br />
on kahtlemata kesksel kohal enamikul meist<br />
kõigist.<br />
Samas ei toeta toimetus panga ettepanekut,<br />
sest see ületab kohustuslikult määratud<br />
(loe: riigi sunnil) sammaste täitmise mõistliku<br />
piiri.<br />
Küsimus ei ole mitte kahes, kolmes, kuues<br />
või isegi kümnes protsendis. Tegelikult võiksid<br />
kõik palgasaajad võimaluse korral investeerida<br />
veel enamgi kui kümnendiku oma sissetulekust.<br />
Kuid see ei saa kindlasti toimuda<br />
kohustuslikus ega isegi poolkohustuslikus<br />
korras.<br />
Tuleb endale tõepoolest väga selgelt teadvustada,<br />
et isegi Eesti riigi keskeltläbi normaalse<br />
arengu puhul läheb veel vähemalt<br />
paar-kolm põlve, enne kui sotsiaalmaksuga<br />
seotud sammastesse võiks nii palju raha koguneda,<br />
et ainult sellele toetudes rahus pensionipõlve<br />
nautida. Kui sellist aega üldse tuleb.<br />
Kui riik<br />
tahab investeerimist<br />
toetada,<br />
võiks<br />
ta teha<br />
näiteks<br />
maksusoodustusega<br />
personaalse<br />
pensioniplaani.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
Tuleb ise hakkama saada. Praegu saavad selles<br />
asjas riigi peale loota ehk ainult üksikud<br />
kaasaegsed “personaalpensionärid”. Ülejäänutel<br />
tuleb suuremas osas iseendaga hakkama<br />
saada. Võimukandjad võiksid hoopis sellist<br />
sõnumit palju jõulisemalt kommunikeerida.<br />
Seda on aga raske teha, sest see ei lähe kuigivõrd<br />
kokku uhke ja eduka riigi doktriiniga.<br />
Eriti olukorras, kus juba eelnevalt teise pensionisamba<br />
suhtes võetud kohustuste täitmine<br />
paneb riigi raha üle otsustajad kõvasti kukalt<br />
kratsima.<br />
Parim on investeerimine. Rahuliku vanaduspõlve<br />
nimel investeerimise ehk sammaste<br />
alla laiema vundamendi rajamise võimalusi<br />
on mõistagi erinevaid. Inimlikus mõttes<br />
on küllap väga oluline panustada oma pere<br />
ja laste heaollu, kes siis hiljem loomuliku jätkuna<br />
võtavad vanemate eest hoolitsemise enda<br />
kanda.<br />
Asisematest võimalustest rääkides kutsume<br />
aga siinkohal kõiki taas kord üles oma vaba<br />
raha investeerima, alustades Tallinna börsist.<br />
Kui riik tahab investeerimist toetada, võiks<br />
ta teha näiteks maksusoodustusega personaalse<br />
pensioniplaani, mille puhul inimene<br />
ise otsustab, millal ja mida ta sinna ostab,<br />
ning riik lisaks oma kokkulepitud osa. Lisaks<br />
fondiosakutele saaks inimene sinna siis ka<br />
aktsiaid ja võlakirju soetada.<br />
Mõtteviisi muutmine on oluline. Loomulikult<br />
on inimesed erinevad ning eriti just nooremad<br />
ei kipu kuigivõrd pensioni peale mõtlema.<br />
Erinevate pensionisammaste teema jutuks<br />
võtmine aitab kindlasti selles valdkonnas<br />
mõtteviisi muutusele kaasa.<br />
Pensioni asjas ainult riigile lootma jääda<br />
oleks paraku ülimalt sinisilmne.<br />
www.lamminbetoni.fi • www.lamminbetoni.fi/portal/ee/tooted<br />
www.lammi-kivitalot.fi • www.lammi-perustus.fi<br />
Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee<br />
Avatud UUS näidissaal aadressil Kotzebue 18d, Tallinn<br />
www.lammi-kivimajad.ee<br />
Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />
LUGU “Pensionisüsteem vajab<br />
muutmist”pensionisammaste plaanitava reformi<br />
teemal tänases lehes lk 14
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 3
4 KAANEL<br />
Allan Martinson: Praegune portfell koosneb neljast<br />
firmast, kes kasvavad. Neid oleks kasulikum<br />
müüa mõne aja pärast, mitte kohe pärast kriisi.<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
Allan Martinson investorite rahulolematust kommenteerides.<br />
INVESTEERING<br />
Martinsoni<br />
kaasatud Eesti<br />
esiinvestorid<br />
ärevad. Osa<br />
rahast sulab ära<br />
INVESTOR Tõnis Palts<br />
INVESTOR Tiina Mõis<br />
KAISA GABRAL<br />
kaisa.gabral@aripaev.ee<br />
Riskiinvestor Allan Martinsoni juhitavasse valdusettevõttesse<br />
AS Martinson Trigon on teiste<br />
hulgas oma raha investeerinud ka Eesti esiinvestorid,<br />
kes praeguse seisuga arvavad, et saavad<br />
aastate eest investeeritud rahast tagasi veidi<br />
üle poole.<br />
“Tootlikkust lihtsalt ei ole ju! See investeering<br />
on veninud pikemaks, kui ma oleksin tahtnud. Mina<br />
olen seal võlakirjainvestor, võlakirjal on tähtajad<br />
ja 2013 vist oligi meil esimene maksimaalne<br />
tähtaeg, mis nüüd siis kukkus,” rääkis Tiina Mõis,<br />
kes on ASi Martinson Trigon üks 23 aktsionärist.<br />
Kui algselt pidid investorid Martinson Trigonisse<br />
investeeritud raha tagasi saama sel aastal,<br />
siis praeguse seisuga lükkub kaheksa aastat kestnud<br />
investeeringu realiseerimine edasi. Investorite<br />
sõnul saavad nad heal juhul tagasi 60–70% investeeritud<br />
rahast.<br />
Tootlikkust<br />
lihtsalt ei<br />
ole ju! See<br />
investeering<br />
on<br />
veninud<br />
pikemaks,<br />
kui<br />
ma oleksin<br />
tahtnud.<br />
Tiina Mõis<br />
Samas kinnitas Mõis, et temal ei ole praegu kavas<br />
investeeringust väljuda ning ta ootab võlakirja<br />
omanike koosolekut, et saaks seal kõigiga kohtuda<br />
ja rääkida. “Mingit paanikahäiret sellega seoses<br />
muidugi ei ole,” lisas Mõis suurinvestorile kohase<br />
meelerahuga.<br />
Ka teine aktsionär Heldur Meerits pole tootlikkusega<br />
rahul. “Noh, ma väga õnnelik tootluse<br />
üle ei ole muidugi. Aga ilmselt see kriis ka avaldas<br />
mingisugust mõju,” rääkis Meerits telefonis ja lisas:<br />
“Minu meelest on fondi juhtkond teinud mingisuguseid<br />
hooletusi. Eks elu näitab, kuidas nende<br />
olemasolevate ettevõtetega nüüd võib minna,<br />
et kas läheb paremini või mitte.” Ta lisas, et pole<br />
kaotatud raha kohta numbreid kokku löönud,<br />
sest kui ta hakkaks kokku lugema kõiki investeeringuid,<br />
kus ta on raha kaotanud, siis kuluks selleks<br />
“kole palju aega”.<br />
Ettevõtja Tõnis Palts usub, et arvestades viimase<br />
viie aasta keskmiseid riskiinvesteeringuid on ASi<br />
Martinson Trigon tootlus olnud pigem positiivne<br />
kui negatiivne. “Unistada võib ükskõik millest. No<br />
loomulikult kõik tahavad võita! Loomulikult, kui<br />
ma investeerisin, siis ma ootasin nii palju võitu, kui<br />
ma praegu kaotanud olen,” möönis Palts ja lisas, et<br />
täpse numbri jätab ta siiski enda teada. Hea hinna<br />
korral oleks ta huvitatud investeeringust väljuma.<br />
Helenius on kaotanud 40% investeeritud rahast.<br />
Ettevõtja Joakim Helenius teab oma investeeringuid<br />
peast. Tema investeeris valdusettevõttesse<br />
ühe miljoni euro ja on nüüdseks sellest summast<br />
kaotanud ligikaudu 40%. “Kui meil veab, siis võime<br />
saada ka 70% tagasi,” rääkis Helenius.<br />
ASi Martinson Trigon juht Allan Martinson on<br />
ka ise valdusettevõttesse raha investeerinud. Tema<br />
sõnul pole probleem mitte tootluses, vaid selles,<br />
et on 23 väga erinevate huvide ja soovidega eraisikust<br />
aktsionäri. Mõni neist soovib isiklikel põhjustel<br />
kiiremat likviidsust, teised jälle eelistaksid<br />
võtta pikemat positsiooni. “Kogu praegune portfell<br />
koosneb neljast firmast, mis kõik tegutsevad,<br />
kasvavad ja on kasumis. Neid oleks ilmselt kasulikum<br />
müüa pigem mõne aja pärast kui praegu, kohe<br />
pärast kriisi. Kõigis neis on ka kaasomanikud,<br />
kes ei ole müügist veel väga huvitatud. Need, kes<br />
“turul asju räägivad”, on kiirema likviidsuse soovijad,”<br />
märkis Martinson.<br />
Mis on mis<br />
AS Martinson Trigon<br />
Alustas tegevust 2005. aastal.<br />
Investeerimis- ja valdusettevõte,<br />
keskendub tehnoloogia, telekomi<br />
ja meediatööstusele.<br />
23 aktsionäri, kes investeerisid<br />
12,8 mln eurot, praeguseks on<br />
tagastatud 5,4 mln eurot<br />
Kokku investeeriti 8 firmasse.<br />
Praeguseks müüdud investeeringud:<br />
REKSOFT – Vene tarkvaraarendusfirma.<br />
Investeering 2 mln<br />
dollarit, müük 6,6 mln eest<br />
MICROLINK LIETUVA – Leedu<br />
andmeside ja hosting’ufirma.<br />
Osteti 3,2 miljoni euro eest, jagati<br />
kaheks, müüdi TEO.LT-le ja<br />
Baltnetale 5,2 mln euro eest<br />
TVCORP(MTC BALTIC) – sisse 3,5<br />
miljonit eurot. Müüdi Iisraeli firmale<br />
Ananey 0,1 mln euroga.
7,4<br />
miljonit eurot on kokku 23 erainvestoril<br />
kolmest riigist veel<br />
oodata tagasi Martinson Trigonist.<br />
Tootlusest enam ei räägita.<br />
ALLIKAS: TRIGON MARTINSON<br />
KAANEL 5<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
INVESTOR Heldur Meerits<br />
INVESTOR Joakim Helenius<br />
Helenius: praegu on<br />
õige aeg investeerida<br />
Tasub teada<br />
Portfellis olevad<br />
investeeringud<br />
INVISIBLECRM – investeering<br />
0,75 mln dollarit. Äritarkvarade<br />
ja e-posti ning mobiilitarkvarade<br />
sidumisettevõte. Investeeringuperioodi<br />
jooksul<br />
on ettevõte kasvanud nullist<br />
ligi 10 mln dollari käibega firmaks,<br />
kasumis.<br />
PLAYFORIA – investeering<br />
1,8 mln eurot. Soome onlinemängude<br />
arendaja. Kasumis.<br />
NOVYI DISK – investeering 4,3<br />
mln dollarit. Venemaa juhtiv<br />
arvutimängude ja video<br />
DVDde kirjastaja ja distribuutor.<br />
Kasumis.<br />
FLIRTIC(RATE SPIN-OFF) – investeering<br />
1 mln eurot. Online<br />
tutvusmisportaal.<br />
Kui saame<br />
tagasi<br />
60%<br />
rahast,<br />
siis mina<br />
suudan<br />
sellega<br />
elada<br />
küll.<br />
Investor Joakim<br />
Helenius<br />
Martinson<br />
Trigoni investeeringust<br />
FOTOD: RAUL MEE,<br />
ANDRAS KRALLA<br />
Ajastus on investeeringu edukuse<br />
puhul veel olulisem kui<br />
õige fondijuhi valimine, märkis<br />
ettevõtja ja investor Joakim<br />
Helenius.<br />
Kuidas olete rahul ASi Martinson<br />
Trigoni tootlusega? Ettevõttel<br />
pole läinud just ülemäära<br />
hästi, ma arvan, et lõpuks saame<br />
mina koos teiste investoritega<br />
tagasi 60%.<br />
Mis siis edasi, soovite investeeringust<br />
väljuda? Noh, see ettevõte<br />
likvideeritakse siis, kui investeeringud<br />
on müüdud. Suur<br />
osa rahast on juba praegu tagasi<br />
makstud, kuid investoritele on<br />
üpris selge see, mis nüüd saama<br />
hakkab. Olemasolevates investeeringutes<br />
pole näha väga suurt<br />
tõusupotentsiaali.<br />
Erinevatel fondidel ja investeerimisettevõtetel<br />
on miskipärast<br />
Eestis juures selline<br />
veidi kahtlane või salapärane<br />
mekk. Kuidas Teile tundub?<br />
Mitte ainult Eestis, üle maailma<br />
on erinevad fondid kannatanud<br />
raske majandusliku olukorra<br />
tõttu. Arvan, et peab olema väga<br />
ettevaatlik fondide nimetamisel<br />
problemaatiliseks või kahtlaseks.<br />
Fondid on lihtsalt teistsugune<br />
raha juurdetegemise ja<br />
manageerimise viis ja see ei kao<br />
kunagi ära. Pole võimalik, et investorid<br />
individuaalselt pääseksid<br />
sellisele tasemele, kuhu fondid<br />
pääsevad. Probleem on selles,<br />
et fond peab tegema otsuse,<br />
milline investeering töötab<br />
ja milline mitte, ja see on väga<br />
raske otsus.<br />
Olen kuulnud, et teised investorid<br />
Eestis ei suhtu sellesse<br />
(Martinson Trigoni ) raha kaotusesse<br />
nii rahulikult nagu<br />
Teie. Mina olen investeerinud<br />
väga paljudesse erinevatesse toodetesse<br />
ja üks asi, mida ma olen<br />
õppinud, on see, et kui sa investeerid,<br />
siis sa pead teadma kõiki<br />
riske ja pead arvestama ka sellega,<br />
et see ei pruugi lõpuks tulla<br />
nii hea investeering. Kuid tüüpiline<br />
on see, et kui sa investeerid<br />
kuskile, kust ootad palju raha,<br />
siis tõenäoliselt sa ka kaotad<br />
raha.<br />
Minu enda tunne on see, et<br />
praegu on õige aeg investeerida.<br />
Võib-olla ei ole 2006–2007 õige<br />
aeg investeerimiseks. Me olime<br />
tsükli tipus ja oli oodata, et varsti<br />
majandus maailmas aeglustub.<br />
Ei oodatud küll, et see aeglustub<br />
nii palju. Ajastus on investeeringu<br />
puhul isegi veel olulisem kui<br />
õige fondijuhi valimine.<br />
Olen investeerinud pikka<br />
aega. Kui Allan Martinsoni fond<br />
oleks vaatamata rasketele aegadele<br />
näidanud suurepärast tootlikkust,<br />
siis see oleks tähendanud,<br />
et Allan Martinson on fantastiline<br />
fondijuht. Ta oleks näidanud<br />
positiivset tootlust ajal,<br />
kui muude varade/fondide väärtus<br />
kahanes kiiresti. Fakt on see,<br />
et tema fondi väärtus on kahanenud,<br />
kuid see pole kindlasti olnud<br />
dramaatiline läbikukkumine.<br />
Kriis on investeeringule andnud<br />
kena löögi. Kui saame tagasi<br />
60% või veidi rohkem kõrge riskiga<br />
IT-investeeringutest, mis tehti<br />
enne kriisi, siis mina suudan sellega<br />
küll elada.
6 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
LAENURAHA<br />
Tallink läks<br />
võlakirjaturule.<br />
Intress kõrgem<br />
kui pangas<br />
Danske:<br />
otsisime<br />
odavaimat<br />
võimalust<br />
Koos SEBga Tallinki võlakirjaemissiooni<br />
korraldanud Danske<br />
Bank Marketsi Baltimaade<br />
direktori Howard Wilkinsoni<br />
sõnul oli eesmärk leida kõige<br />
soodsam rahakaasamise võimalus.<br />
Seetõttu emiteeriti võlakirjad<br />
Norra kroonides, kuna<br />
sealsed investorid tunnevad hästi<br />
laevandussektorit.<br />
Wilkinsoni sõnul kasvavad<br />
ettevõtted ühel hetkel nii suureks,<br />
et kohalikel pankadel on<br />
neid raske finantseerida. Praegu<br />
võiks võlakirjaturule minekut<br />
kaaluda kõik ettevõtted, kes soovivad<br />
laenata 100 miljonit eurot<br />
võid rohkem ning lähiaastatel<br />
võib see piir langeda Wilkinsoni<br />
sõnul 50 või koguni 30 miljoni<br />
euro juurde. “See tähendab, et<br />
üha enam Eesti suurfirmasid tuleb<br />
võlakirjaturule raha laenama.<br />
Loodame, et see toimub eurodes,<br />
nii et kohalikud investorid<br />
saaksid osaleda,” märkis ta.<br />
RAIVO.SORMUNEN<br />
raivo.sormunen@aripaev.ee<br />
Pangalaenudest märksa kõrgema intressimääraga<br />
võlakirjaturult 118 miljonit eurot (900 miljonit<br />
Norra krooni) laenanud Tallinki finantsjuht<br />
Janek Stalmeister põhjendas otsust sellega,<br />
et pankade omakapitali nõuded lähevad aastaaastalt<br />
karmimaks ja finantsasutustele seatud<br />
tagatised piiravad tegutsemise paindlikkust.<br />
Tallink üllatas üleeile õhtul sellega, et müüs<br />
Norra kroonis noteeritud tagamata võlakirju 6,79<br />
protsendi tasemel (3 kuu Nibor + 5%), samas kui<br />
börsifirma keskmine pangalaenude intressimäär<br />
oli esimese kvartali vahearuande põhjal umbes<br />
3,8% juures.<br />
Stalmeister täpsustas, et tegelikult tuleb laenuintress<br />
Tallinki jaoks eurodes madalam, kuna praeguseid<br />
turuhindu vaadates saaks olemasoleva laenu<br />
intressi-swap’i teel vahetada eurodeks umbes<br />
5,3% tasemel (Euribor + 5,1%). Täpsem hind kujuneb<br />
tehingu tegemise käigus.<br />
Sellest hoolimata on värskelt saadud raha hind<br />
pooleteise protsendi võrra varasemast kallim.<br />
Kuna emissioon oli tagamata ning annab Tallinkile<br />
finantsvabadust juurde, peab Stalmeister<br />
TALLINKI<br />
finantsjuht<br />
Janek<br />
Stalmeister<br />
peab 6,79<br />
protsendiga<br />
saadud laenu<br />
hinda heaks.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
saadud laenu hinda heaks. “Põhjamaade turu suurust<br />
arvestades on meie kui uue tulija tagamata võlakohustuse<br />
emissiooni suurus ja selle hea hind<br />
signaal usaldusest ettevõtte vastu. Testisime turgu<br />
ka kaks aastat tagasi, siis oleks saanud laenu 10<br />
protsendi või isegi kõrgema kuluga. Tänane olukord<br />
võlakirjaturul ja ka ettevõtte finantsseisund<br />
on parem,” märkis Stalmeister.<br />
Stalmeisteri sõnul refinantseeritakse olemasolevaid<br />
pangalaene võlakirjadega seetõttu, et Tallink<br />
soovib jätkata laenude vähendamist tervikuna,<br />
aga samas juhtida laenuportfelli niimoodi, et<br />
ettevõte suudaks ka dividende maksta. Lisaks piiravad<br />
laevadele seatud laenutagatised paindlikku<br />
tegutsemist.<br />
Oslo börsil teisigi laevafirmasid . Norra valis Tallink<br />
seetõttu, et seal on väljakujunenud võlakirjaturg<br />
ning tingimused on Põhjamaade investoritele<br />
tuntud ja harjumuspärased. Lisaks oli tähtis<br />
see, et Oslo börsil on laevandusega seotud ettevõtted<br />
laialdaselt esindatud ning seal on krediidireitinguta<br />
– nagu Tallink – emissioonid tavapärased.<br />
Kuna tehing on väga värske, pole veel teada,<br />
kes Tallinkile raha laenasid. Küll aga tunnistasid<br />
Eesti finantsinstitutsioonid, et nemad pakkumises<br />
ei osalenud.<br />
LHV Varahalduse juhi Alo Vallikvi sõnul nad võlakirjaemissioonis<br />
ei osalnud, kuna eelistavad Tallinki<br />
aktsiapositsiooni. Sarnase põhjuse tõi välja ka<br />
ERGO pensionifondide fondijuht Madis Reinumägi,<br />
kes mainis, et Tallinki aktsiate osakaal fondides<br />
on juba suhteliselt suur (2,8–4,9%).<br />
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing<br />
tõi aga põhjuseks, et nemad ei osta reeglina üldse<br />
reitinguta võlakirju.<br />
Fondijuhid peavad intressitaset atraktiivseks.<br />
“Need, kellele Tallinki, Norra krooni ja sealse võlakirjuturu<br />
riskid sobivad, võivad tulusust ilmselt<br />
päris heaks pidada,” märkis Reinumägi, lisades, et<br />
kõrge intressimarginaali puhul tuleb arvestada, et<br />
tegemist on reitinguta ettevõtte esmaemissiooniga<br />
Norra turul ning Tallink on seal arvatavasti võõram<br />
nimi kui Skandinaavia päritolu ettevõtted.<br />
Atraktiivseks pidas Tallinki võlakirjade tootlust<br />
ka Swedbank Investeerimisfondi juhatuse esimees<br />
Loit Linnupõld. Samas ei osalenud emissioonis ka<br />
Swedbank, kuna info võlakirjade märkimise kohta<br />
jõudis pangani vaid mõni tund enne märkimise<br />
tähtaega ning piiratud aja tõttu ei jõutud emissioonitingimusi<br />
analüüsida.<br />
“Vaatamata Norra kroonis nomineeritusele<br />
tundub emissioon esmapilgul üsna aktraktiivne<br />
ning kui korraldajad oleks seda kohalikele<br />
pensioni fondidele pakkunud, oleks me suure tõenäosusega<br />
selles ka osalenud. Ma olen üsna veendunud,<br />
et sellelt tootluse tasemelt oleks nii mitmedki<br />
kohalikud investorid tõsiselt huvitatud selles<br />
emissioonis osalemast,” lisas Linnupõld.<br />
118<br />
miljoni euro väärtuses<br />
võlakirju emiteeris<br />
Tallink.<br />
Need, kellele Tallinki,<br />
Norra krooni ja<br />
sealse võlakirjuturu<br />
riskid sobivad, võivad<br />
tulusust ilmselt päris<br />
heaks pidada.<br />
ERGO pensionifondide fondijuht<br />
Madis Reinumägi<br />
Kui Teil on võlanõuetest tulenevaid<br />
pretensioone järgmiste isikute vastu,<br />
siis võtke ühendust võlaküttidega:<br />
Ractic Ehitus OÜ<br />
12179234 Pirje Kähar<br />
Aaro Tõnisots FIE<br />
10582724 Aaro Tõnisots<br />
Elpasso OÜ<br />
10589459 Victor Struchok<br />
Frog Industrial Design OÜ<br />
11210284 Aivar Kärmas, Raul Varrak<br />
Mars-Studio OÜ<br />
11482150 Andrei Markus<br />
Baltichouse Kinnisvara OÜ 11317616 Jaago Roosmann<br />
Eagle Asset Management OÜ<br />
11299031 Andrey Kudelinskiy<br />
Palloson OÜ<br />
11300834 Margus Palloson, Marko Palloson, Ivika Palloson<br />
Klaasprojekt OÜ<br />
11518480 Veiko Ivask<br />
Hansa Konverentsid OÜ<br />
11807496 Kaia Kitsnik, Heve-Riin Klaus<br />
Loyalty International OÜ<br />
12136101 Johannes Jozephus Franciscus Wind<br />
Eesti Breiktantsu Liit MTÜ<br />
80165904 Toomas Lill<br />
Ostame ja meenetleme nii üksiknõudeid kui ka võlaportfelle.<br />
Võlakütid OÜ | Jõe tn 3, Tallinn | tel 668 1130 | post@volakytid.ee | www.võlakütid.eu<br />
Ettevõtte Majandustarkvara<br />
www.astrobaltics.eu<br />
Vaheta kanalit!<br />
aastat<br />
100%<br />
eestimaine<br />
15<br />
2000<br />
klienti<br />
Häid mõtteid ühendab Noom!<br />
e-post: info@noom.ee<br />
telefon: +372 628 0000
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 7
8 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
KOHTUS<br />
GA Fund<br />
Management<br />
likvideeritakse.<br />
Pankrotivara<br />
pea olematu<br />
EILE kogunesid asjassepuutuvad Harju maakohtusse, kus otsustasid GA<br />
Fund Managementi likvideerida. FOTO: VEIKO TÕKMAN<br />
Hea teada<br />
Gild Arbitrage<br />
EESTI ESIMENE aktsiaturgudest<br />
sõltumatu riskikapitalifond. Asutati<br />
2001. aastal.<br />
Ligi 300 investorit on fondi investeerinud<br />
kümneid miljoneid<br />
eurosid.<br />
HIIGELTOOTLUSED kuni majanduskriisini<br />
2008. aastal, kui riskantsed<br />
investeeringud hävitasid<br />
osakuomanike raha.<br />
SAATUSLIKUKS sai buumi ajal<br />
fondile võetud suur võimendus<br />
ehk laenuraha, kusjuures ka võlausaldajatel<br />
jääb osa raha tagasi<br />
saamata.<br />
Gild Arbitrage’iga tegelesid Rain<br />
Tamm ja Tõnis Haavel, Tõnno<br />
Vähk.<br />
AS GA FUND MANAGEMENTI ainuke<br />
juhatuse liige on Tõnu Pekk.<br />
Varem on ettevõte kandnud<br />
nime Gild Fund Management, juhatuses<br />
endine Gild Arbitrage’i<br />
fondijuht Tõnno Vähk, investeerimispankur<br />
Tõnis Haavel, Janis<br />
Springis ja Taavi Lepmets.<br />
ALYONA STADNIK<br />
alyona.stadnik@aripaev.ee<br />
Fondivalitseja GA Fund Managementi võlausaldajad<br />
ja pankrotihaldur otsustasid eile ettevõtte<br />
likvideerida. Harju maakohtus kogunesid eile<br />
esimesele üldkoosolekule GA Fund Managementi<br />
pankrotihaldur Oliver Ennok, fondivalitseja juht<br />
Tõnu Pekk ning ettevõtte võlausaldajate Swedbanki<br />
ja Ambient Sound Investmentsi esindajad.<br />
Fondi vara pole pankrotivara. 6. mail rahuldas<br />
Harju maakohus Gild Arbitrage’i fondivalitseja<br />
GA Fund Managementi esitatud pankrotiavalduse.<br />
GA Fund Managementi pankrotihaldur Oliver<br />
Ennok ütles, et üldkoosolekul otsustati võlgniku<br />
tegevus lõpetada. “Otsustati AS GA Fund Management<br />
ehk fondivalitseja pankrotimenetluse lõpuks<br />
likvideerida,” ütles Ennok.<br />
Kui tõenäoline on see, et võlausaldajad saavad<br />
oma raha kätte? Ennoki sõnul ei kuulu investeerimisfondi<br />
seaduse järgi fondi vara fondivalitseja<br />
pankrotivara hulka. “Me ei räägi mitte fondi, vaid<br />
fondivalitseja varast. Fondi varaga hakkab tegelema<br />
fondi likvideerija, fondivalitseja pankrotivara<br />
on suhteliselt olematu – Gild Arbitrage’i aktsiad ja<br />
GA Fund Unitsi osad,” märkis Ennok. Nende väärtus<br />
on 15 000 eurot.<br />
Fondi likvideerija otsustab finantsinspektsioon.<br />
“Fondivalitseja vastutab fondi rahuldamata<br />
nõuete eest. Need on tingimuslikud nõuded.<br />
Kõige pealt peaks toimuma fondi likvideerimine –<br />
fondi likvideerija müüb vara maha ja nende nõuete<br />
eest, mis üle jäävad, on võlausaldajatel õigus esitada<br />
fondivalitseja vastu nõuded,” ütles Ennok.<br />
17<br />
miljoni euro eest on<br />
fondile nõudeid. Fondivalitseja<br />
juht Tõnu<br />
Pekk ütles, et aasta<br />
lõpu seisuga oli fondil<br />
varasid veidi üle 5<br />
miljoni euro ja lisaks<br />
“oluline hulk sularaha”.<br />
Ikka juhtub, et inimeste<br />
ootused on suuremad<br />
– kas saab kiiremini<br />
likvideerida, kas<br />
saab rohkem raha.<br />
GA Fund Managementi juht<br />
Tõnu Pekk<br />
Pekk: andsin endast parima<br />
GA Fund Managementi juht Tõnu<br />
Pekk ütles kohtusaali koridoris,<br />
et sõbrad, kes olid ka<br />
fondi osaomanikud ja võlausaldajad,<br />
et ole talle ühtegi etteheidet<br />
teinud. Tunnen täielikku<br />
vastutust oma tegevuse eest,<br />
see ei ole üldse küsimus, ütles ta.<br />
Mida võlausaldajate üldkoosolekul<br />
arutasite? Mina ei rääkinud<br />
midagi.<br />
GA Fund Managementi võlausaldajad<br />
ootavad raha ja otsuseid.<br />
Ma usun küll, aga meil on<br />
kinnitatud võlausaldajaid üsna<br />
vähe, võlausaldajad on peamiselt<br />
fondil. Fondi võlausaldajate<br />
nõue tuleb üle, kui fondi likvideerimine<br />
on lõpetatud.<br />
Mis on Teie eesmärk selles<br />
protsessis, miks Te siin käite?<br />
Kohus käskis mul siia tulla.<br />
Mul on kohustus, ma olen endine<br />
juht ning andsin täna võlavande.<br />
Kinnitasin, mis on meie<br />
viimane bilanss ja võlakohustuste<br />
nimekiri.<br />
Kas fondivalitseja võlausaldajad<br />
saavad raha kätte? See<br />
on vähetõenäoline, arvestades,<br />
et GA Fund Managementil on<br />
nõudeid seoses fondi likvideerimisega<br />
rohkem kui 17 miljoni<br />
euro eest.<br />
Kas tunnete vastutust nende<br />
inimeste ees? Ma tunnen täielikku<br />
vastutust oma tegevuse<br />
eest, see ei ole üldse küsimus.<br />
Selle eest, et fondil oli varasid<br />
vähem kui kohustusi, mina vastutust<br />
ei tunne. Mina ei ole fondi<br />
neid varasid ostnud. Mina juhtisin<br />
fondi pärast pankrotistumist<br />
2009. aastal. Ma olen teinud parima<br />
selleks, et vara investoritele<br />
realiseerida. Saime sellega üsna<br />
tublisti hakkama, aga aega läks<br />
rohkem ja võlausaldajad otsustasid,<br />
et likvideerivad ülejäänud<br />
osa fondist. See on nende õigus.<br />
Samas on võlausaldajad öelnud,<br />
et ei ole olnud rahul Teie<br />
RASKUSTES<br />
fondi võttis<br />
üle Tõnu<br />
Pekk, kes juhtis<br />
fondi koos<br />
hiljem loodud<br />
järelevalvekomiteega.<br />
FOTO: VEIKO<br />
TÕKMAN<br />
juhtimisega. Ma ei vaidle vastu.<br />
Loomulikult usun ka võlausaldajaid,<br />
et oleks tahtnud kiiremini.<br />
Ikka juhtub, et inimeste<br />
ootused on suuremad – kas saab<br />
kiiremini likvideerida, kas saab<br />
rohkem raha.<br />
Marcel Vichmann, investeerimiskomitee<br />
üks liige, on öelnud,<br />
et pool rahast on käes,<br />
aga ülejäänu suhtes on ta pessimistlik.<br />
Kas on lootust? Fondis<br />
on vara, mida praegu vastavalt<br />
likvideerimisele hakkab likvideerija<br />
müüma. Sealt on kindlasti<br />
midagi võimalik saada.<br />
Mis on Teie edasised plaanid,<br />
kui see kõik läbi saab? Ma olen<br />
Erichi Kinnisvara fondi nõukogus,<br />
tegeleme seal projektidega.<br />
Tööd üldiselt jätkub.<br />
Sinu ühendus<br />
EUROOPAGA<br />
Transpoint International (EST) AS<br />
tel 620 1400, faks 620 1410<br />
transpoint.estonia@vrtranspoint.com<br />
www.vrtranspoint.com/ee
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 9<br />
AVASTAMISRÕÕMU PAKUB AJ TOOTED<br />
Tooted kontorisse, lattu ja tööstusele.<br />
Suur valik<br />
riietusruumi<br />
sisustust.<br />
Selle pingi ja kogu meie tootevalikuga<br />
saad tutvuda meie kodulehel<br />
– www.ajtooted.ee!<br />
Teil ei ole vaja veeta palju aega ringi sõites mööda erinevaid müügikohti ning<br />
muretseda, kuidas te tooted endale kohale saate toimetatud. Helistage meile<br />
numbril 6000 270 ning võite rahulikult oma tellimuse meile edastada. Samuti võite<br />
tellida ka meie veebilehel www.ajtooted.ee. Lisaks kataloogi valikule leiate<br />
kodulehelt ka soodushinnaga tooteid ning saate lehitseda uusi veebikatalooge.<br />
Üle<br />
10 000<br />
Olles kontorist väljas,<br />
kasutage võimalust<br />
tutvuda meie valikuga ning<br />
vormistada tellimus ülimugavas<br />
veebikeskkonnas<br />
toote!<br />
www.ajtooted.ee<br />
6 000 270
10 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
EILE pärastlõunal<br />
kogunes<br />
Reformierakonna<br />
aukohus, mis<br />
kuulas häältevõltsimisega<br />
seotud parteikaaslaste<br />
tunnistusi<br />
mitu tundi.<br />
Aukohtusse<br />
saabuvad<br />
selle esimees<br />
Andrus Umboja<br />
(üleval<br />
vasakul),<br />
edasi Väino<br />
Linde ja Madis<br />
Timpson. All<br />
Lääne-Viru<br />
piirkonna<br />
juht Kristiina<br />
Ojuland. FOTOD:<br />
ANDRAS KRALLA<br />
POLIITIKA<br />
Reformil<br />
teha rasked<br />
otsused.<br />
Aukohtu töö<br />
venis tundideks<br />
LAURA MALLENE<br />
laura.mallene@aripaev.ee<br />
Eile toimus Reformierakonna peakontoris aukohtu<br />
istung, kuulati üle lahvatanud häältevõltsimisskandaali<br />
osapooled.<br />
Europarlamendi liikme Kristiina Ojulandi sõnul<br />
ei öelnud ta aukohtule midagi uut. “Jäin oma<br />
sõnade juurde, kuidas teisiti,” kinnitas Ojuland pärast<br />
tunnistuse andmist.<br />
Samuti sõnas Ojuland, et kaalub oma hea nime<br />
taastamise nimel ette võtta kohtutee Reformierakonna<br />
Lääne-Virumaa arendusjuhi Taimi Sambliku<br />
vastu.<br />
Viimane on Delfi andmetel väitnud, et Kristiina<br />
Ojuland ja Einar Vallbaum on pakkunud talle<br />
võimalust sõita kuuks ajaks Tenerifele ja garanteerida<br />
aasta lõpuni sissetuleku, kui ta astub erakon-<br />
Ma olen öelnud, et<br />
ma ei valeta, et ma<br />
pole andnud kellelegi<br />
käsku tegeleda seaduserikkumisega.<br />
Ma<br />
ei ole seda teinud ja<br />
ma jään oma sõnade<br />
juurde.<br />
Reformierakonna Lääne-Viru<br />
piirkonna juht Kristiina Ojuland<br />
nast välja, lahkub oma töökohalt ning teeb pressiteate,<br />
kus võtab kogu süü endale.<br />
“Ma arvan, et aukohus peab tegema otsuse. Ma<br />
olen öelnud, et ma ei valeta, et ma pole andnud<br />
kellelegi käsku tegeleda seaduserikkumisega. Ma<br />
ei ole seda teinud ja ma jään oma sõnade juurde,”<br />
märkis Ojuland.<br />
Ka Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum sõnas,<br />
et kui erakond teeb teda kahjustava otsuse,<br />
läheb ta riigikohtuni välja, et seista oma hea nime<br />
eest.<br />
Taimi Samblik meediale kommentaare ei jaganud.<br />
Ojuland sõnas, et sellest skandaalist võidab erakonna<br />
hääletussüsteem, mis tuleks tema hinnangul<br />
likvideerida. “See oli ka minu ettepanek aukohtule,”<br />
kinnitas Ojuland.<br />
Samblik on väitnud, et vastupidiselt Ojulandi<br />
sõnadele on ta olnud kogu aeg telefonitsi ja meilitsi<br />
kättesaadav, ent viimane pole temaga ühendust<br />
võtnud. Ojuland ütles, et on oma sõnade õigsuse<br />
tõendiks nõus avaldama ka oma telefoni väljavõtted.<br />
“Ma ei näe siin mingit saladust,” tõdes ta.<br />
ON AEG TAAS OSA VÕTTA<br />
EESTI SUURIMATEST ETTEVÕTLUSKONKURSSIDEST!<br />
ETTEVÕTLUSE<br />
AUHIND 2013<br />
KONKURENTSIVÕIME<br />
EDETABEL 2013<br />
ALUSTA SIIT: WWW.KONKURENTS.EE
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 11<br />
Tartu tunnustas eile oma<br />
parimaid ettevõtjaid<br />
Eelmise aasta edukaimad Tartu<br />
ettevõtted olid AS Fortum<br />
Tartu, OÜ Fortumo ja Kaarsilla<br />
Kinnisvara OÜ. Linn tunnustas<br />
eile oma parimaid ettevõtjaid<br />
Dorpati konverentsikeskuses.<br />
Tänavusel ettevõtluskonkursil<br />
auhinnati ettevõtjaid 14 kategoorias.<br />
Majandusnäitajate<br />
alusel (müügitulu töötaja kohta,<br />
müügitulu kasv, investeeringud<br />
ja rentaablus) tunnustati eraldi<br />
erineva töötajate arvuga ettevõtjaid.<br />
Alla kümne töötajaga<br />
firmadest osutus parimaks Kaarsilla<br />
Kinnisvara OÜ, 10–49 töötajaga<br />
ettevõtetest Fortumo OÜ ja<br />
enam kui 50 töötajaga ettevõtetest<br />
tunnistati edukaimaks AS<br />
Fortum Tartu, mis pälvis ka suurima<br />
investeerija tiitli.<br />
Enim töökohti loonud ettevõtja<br />
on AS Prisma Peremarket,<br />
mis lõi Tartusse juurde 116 töökohta.<br />
Suurim eksportija on AS<br />
Lemeks, mille müügitulust moodustas<br />
eksport 55% ehk üle 46<br />
miljoni euro.<br />
Silmapaistvaima saavutuse<br />
auhinnaga pärjati Meteci<br />
Valduse OÜd, mis juurutas<br />
mullu Meteci kaubamärgi all<br />
tootmisse 101 uut toodet ning<br />
arendas koostöös Getinge ABga<br />
välja haiglates kasutatavate<br />
transpordi vahendite ja seadmete<br />
komplekti, mis pälvis rah-<br />
116<br />
töökohta lõi mullu<br />
Tartusse Prisma Peremarket,<br />
kes tunnistati<br />
enim töökohti loonud<br />
ettevõtjaks.<br />
vusvahelise disainiauhinna Red<br />
Dot. Vastutustundliku ettevõtja<br />
kategoorias sai juba teist aastat<br />
järjest esikoha OÜ Playtech Estonia,<br />
mis on panustanud märkimisväärselt<br />
nii kohaliku kogukonna<br />
kui ka töötajatele heaolu<br />
parandamisele suunatud tegevustesse.<br />
Tartu Kutsehariduskeskuse<br />
parimaks koostööpartneriks<br />
tunnistati Henkel Balti OÜ, mis<br />
on toetanud kutsevõistluste korraldamist,<br />
õpetajate stažeerimist<br />
ja pakkunud praktikavõimalusi.<br />
Aasta alustaja sihtasutuses<br />
Tartu Teaduspark on OÜ Boat-<br />
Art, mis on välja arendanud paadi<br />
Cumulus 164 ning sõlminud<br />
müügilepinguid toote müügiks<br />
Soome ja Norrasse.<br />
Edukaim alustaja sihtasutuses<br />
Tartu Loomemajanduskeskus<br />
on OÜ Pimik, mis on lisaks<br />
traditsioonilisele filmile ja fotole<br />
asunud tegema 3D-fotosid<br />
ja filme. Seejuures on OÜ Pimik<br />
suutnud ühe aastaga oma müügitulu<br />
neljakordistada – 33 500<br />
eurolt 140 000 eurole.<br />
Edukaim meditsiini ja eluteaduste<br />
valdkonna ettevõte on AS<br />
Kliinik Elite. Ettevõtja ekspordimaht<br />
ulatus 205 173 euroni ning<br />
oluliselt on kasvanud Soome ja<br />
Rootsi patsientide arv.<br />
ARIPAEV.EE<br />
VIRU KEEMIA GRUPP AS on 2000 töötajaga kümnest tütarfirmast koosnev kontsern Ida-Virumaal. Grupp on<br />
Eesti suurim keemiatööstusettevõte, mille 2012. aasta käive oli ligikaudu 216 miljonit eurot. Kontserni tütarfirma<br />
VKG Plokk OÜ tegevusala on uue põlvkonna poorbetoonplokkide tootmine. Patenteeritud keskkonnasäästlik<br />
tootmine ja täpsed Saksa tootmisliinid võimaldavad valmistada müüriplokke, mille kvaliteeti hindavad Soome,<br />
Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu ja Eesti inimesed.<br />
Seoses kavandatava tootearendusega võtame tööle<br />
TURUNDUSJUHI,<br />
kelle põhiülesanded on ettevõtte turundusplaani väljatöötamine ja elluviimine, turundusürituste<br />
korraldamine, kaubamärgi Roclite lansseerimine ja koostöö reklaamiagentuuridega.<br />
Sobival kandidaadil on:<br />
müügi- või turundusalane töökogemus<br />
head teadmised ehitusmaterjaliturust<br />
väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus<br />
hea eesti, vene ja inglise keele oskus<br />
TOOTEJUHI,<br />
kelle põhiülesanded on tooteuuenduste turuletoomine, ehitusmaterjaliturgu mõjutavate<br />
tegurite analüüsimine ja ettevõtte strateegia planeerimises osalemine.<br />
Sobival kandidaadil on:<br />
ehitusalane kõrgharidus<br />
head teadmised<br />
ehitusmaterjaliturust<br />
väga hea suhtlemis- ja<br />
läbirääkimisoskus<br />
hea eesti, vene ja inglise keele oskus<br />
Pakume:<br />
motiveerivat töötasu<br />
kontserni tuge asjaliku<br />
meeskonnaga<br />
stabiilset töökohta arenevas<br />
ettevõttes<br />
vajadusel ametikorterit<br />
Sooviavaldus koos CVga saata hiljemalt 20. juuniks e-posti aadressil<br />
tea.allikmae@vkg.ee, märgusõna “TURUNDUSJUHT” või “TOOTEJUHT”.<br />
Lisainfo: www.vkg.ee, www.roclite.eu või tel 5342 0003 (Hannes Niinepuu)<br />
DNB is one of the biggest financial groups in the Nordic countries and offers a wide range of financial products to private and corporate clients. DNB group has representative<br />
offices in 19 countries all over the world. The headquarters of DNB is located in Oslo, Norway. In Estonia DNB is a small financial institution with big international opportunities.<br />
It enables us to offer our customers fast and flexible solutions based on their needs.<br />
DNB is looking for a<br />
CREDIT ANALYST<br />
for the corporate banking business line working in close cooperation with relationship managers. If you would like to participate in taking Customer<br />
Analysis to the next level, you should apply for this position.<br />
Main tasks and responsibilities:<br />
• Active engagement in analyzing and structuring the financing of<br />
projects<br />
• Working together with the business line in the customer team<br />
• Monitoring credit risk and maintaining the data in the databases<br />
• Monitoring customers and economic sectors<br />
• Preparing economic sector overviews<br />
Requirements and qualifications:<br />
• Strong academic record, Majoring in finance/economics, masters level<br />
preferred<br />
• Relevant professional work experience<br />
• Strong analytical and research skills<br />
• Ability to deliver on mutually agreed timelines<br />
• Competent at prioritizing and multi-tasking assignments, with teamplayer<br />
attitude<br />
• Fluent Estonian and English, some understanding of Russian is an<br />
advantage<br />
• Strong Excel, MS Word and PowerPoint<br />
• Excellent verbal and written communication skills<br />
We offer:<br />
• An interesting position of responsible fully integrated into the business line<br />
• An important role in a dynamic and developing organisation<br />
• Self-realization in an international banking group<br />
• Customer team approach where analyst is involved at all levels of the<br />
transactions<br />
• Positive working environment<br />
A qualified candidate will demonstrate motivation and capacity to operate successfully in a Customer<br />
Analysis team in close cooperation with our relationship managers and our global branch offices.<br />
Please send your motivation letter and CV to cv@dnb.ee by June 10, 2013 the latest.<br />
For further questions please contact HR Manager Tiina Hiller, tiina.hiller@dnb.ee or 686 8527.<br />
Further information about DNB in Estonia is available at www.dnb.ee
12 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
TEHING<br />
Šotlased<br />
ostsid<br />
eestlaste<br />
mobiiliäri.<br />
Kasvuhüpe<br />
KADRI PÕLENDIK, AIVAR ÕEPA<br />
kadri.polendik@aripaev.ee, aivar@news2biz.com<br />
KASUTATUD mobiiltelefonid lähevad pärast värskendamist muu hulgas Aafrikasse. FOTO: ERAKOGU<br />
Mobiilide taaskasutusega tegelev Šoti firma Redeem<br />
ostis ära eestlaste sama teenust pakkuva<br />
UPR Globali ning plaanib rajada Tartusse oma<br />
Põhja-Euroopa keskuse. Tehingu hinda osapooled<br />
ei avalda.<br />
Redeem ja UPR Global tegelevad sama asjaga:<br />
ostavad kokku kasutatud mobiiltelefone era- ja<br />
äriklientidelt, et neid parandada või käibelt kõrvaldada.<br />
Redeem on seni tegutsenud Suurbritannias<br />
ja Lääne-Euroopas, UPR Global, olles vaid kolmeaastane,<br />
aga Balti riikides ning Soomes, Rootsis<br />
ja Norras.<br />
Eesti ettevõtte üks asutajatest Urvo Männama<br />
ütles, et firma otsustati müüa paremate arenguvõimaluste<br />
nimel. “Meil oli vaja Redeemi kogemusi<br />
ja abi, et Rootsis ja Põhjamaades tegevust laiendada.<br />
Baltimaades oli meil kõik olemas, aga selleks,<br />
et olla Põhjamaades tasemel, oli vaja jõudu<br />
juurde,” lausus ta.<br />
Töötajaid palgatakse juurde. Redeem tõi Eestisse<br />
uue juhi Jorgen Bergi, kes on Männama sõnul<br />
suure kogemusega tippjuht Rootsist. UPR Globali<br />
asutajad Männama ja Paul-Kristian Padrik jätkavad<br />
ettevõttes oma senist tööd. “Minu roll on koos<br />
Jorgeniga äri arendada ning klientidega suhelda.<br />
Pauli roll on maja sees operatsioone juhtida,” selgitas<br />
Männama.<br />
Berg ütles, et ettevõttes toimuvad mõõdukad<br />
Mis on mis<br />
UPR Global OÜ<br />
ALUSTAS tegevust 2010. aastal,<br />
kasutades siis nime Mobiiliringlus<br />
OÜ.<br />
2012. aastal muutis oma<br />
nime, lühend UPR tähendab<br />
Used Phones Recycling (kasutatud<br />
telefonide käitlemine<br />
– toim.).<br />
PEAMISED TEGEVUSALAD –<br />
kasutatud mobiiltelefonide<br />
kokkuostmine ning taaskasutamisele<br />
ja ümbertöötlemisele<br />
suunamine.<br />
Kasutatud mobiiltelefonid<br />
müüakse edasi erinevatele<br />
koostööpartneritele Euroopas<br />
ja Hiinas.<br />
TULEMUSED – müügitulu oli<br />
mullu 545 082 eurot, mis on<br />
ligikaudu 8 korda suurem kui<br />
2011. aastal. Müük Euroopa<br />
koostööpartneritele moodustas<br />
2012. aasta kogu müügitulust<br />
54%. 2012. aastal oli kasum<br />
59 819 eurot.<br />
muudatused: “Plaanime suurendada töötajaskonda<br />
50–60 protsendi võrra ja otisda uued ruumid.<br />
Väikesed muudatused tulevad ka tegevuses.”<br />
Männama kinnitusel on hea koostöö Šoti firmaga<br />
juba tulemusi andnud. Nii andis aasta 3–4<br />
viimase kuu töö tulemus 80% UPR Globali eelmise<br />
aasta käibest. “Tööd on mitu korda rohkem ja<br />
viimase kahe kuuga oleme teinud meeletult suure<br />
hüppe edasi. Meie kõik näitajad on oluliselt paremaks<br />
läinud ja ma arvan, et see on kõik tänu Redeemile,”<br />
rääkis Männama. Meeletult suur hüpe<br />
tähendab tema sõnul seda, et Põhjamaadest juurde<br />
on saadud suuri kliente. Nimesid Männama esialgu<br />
ei avalda, sest lepinguid ei ole veel sõlmitud.<br />
Laienemisplaanid. Esialgu kavatsetaksegi edasi<br />
liikuda Põhjamaade poole. Plaan on siseneda Taani<br />
ja Soomes otsitakse täiendavat tööjõudu. Bergi<br />
ja Männama sõnul on UPR Balti riikides päris hästi<br />
kanda kinnitanud, mistõttu vaadatakse ka Poola,<br />
Valgevene ja Venemaa poole.<br />
“Baltimaades on arenguruumi küll, peamiselt<br />
teenuse edasiarendamises, sest vanade mobiiltelefonide<br />
tagasitoomine esindustesse ei ole kuigi populaarne.<br />
Põhjamaades, Inglismaal ja mujal Euroopas<br />
on see rohkem levinud,” tähendas Männama.<br />
Ta lisas, et praegu ollakse heas positsioonis, sest<br />
Balti riikides neil konkurente ei ole, Põhjamaades<br />
on olemas vaid mõni ettevõte Rootsis.<br />
“Meie teenus on üsna unikaalne, me ei nimetaks<br />
ennast jäätmekäitlejaks ja ma ei ütleks, et me ostame<br />
kokku vanu telefone. Me peamiselt pakume turundusteenust<br />
operaatoritele, töötame välja nende<br />
jaoks andmebaasid ja programmid, mida nad saavad<br />
kasutada, et telefonide taaskäitlemise protsess<br />
oleks võimalikult efektiivne,” selgitas Männama.<br />
Berg ütles, et enamik nende kliente on mobiilioperaatorid<br />
või muud ettevõtted, kes müüvad<br />
oma vananenud telefonid neile. Telefone saadakse<br />
operaatoritelt erinevate kampaaniate korras – näiteks<br />
viies vana telefoni esindusse, antakse uus vastu<br />
soodushinnaga –, kuid näiteks ka ettevõtetelt,<br />
kes on otsustanud oma töötajate seadmed välja vahetada.<br />
Nii koguneb ettevõttele hulk telefone, mis<br />
on erinevas seisukorras – mõni on täielikult katki,<br />
mõnel ei tööta vaid aku, mõnel on korpus kahjustatud.<br />
“Paljudel mobiiltelefonidel, mis me oma<br />
klientidelt saame, on veel üks elu elada,” ütles Berg.<br />
“Seega võtame veel töökorras telefonid, asendame<br />
akud, teeme vajadusel veel pisut täiendusi ning levitame<br />
neid teistel turgudel.”<br />
Palju värskendatud telefone läheb näiteks Aafrika<br />
turule, kus on liikvel hulgaliselt halva kvaliteediga<br />
mobiile, mis kestavad vaid 6–8 kuud. Kvaliteetne<br />
second hand telefon peab vastu keskmiselt<br />
vähemalt 18–24 kuud, selgitas Berg.<br />
Kasutamiskõlbmatuid telefone käitlevad Redeemi<br />
partnerid, näiteks soomlaste Kuusakoski.<br />
Uued elektrirongid tulevad liinile<br />
1. juulil. Aegviidu, Keila ja Paldiski<br />
1. juulil hakkavad reisijaid teenindama<br />
esimesed viis uut<br />
elektrirongi, mis Elektriraudtee<br />
ostis Šveitsi firmalt Stadler.<br />
Esimesed viis elektrirongi lähevad<br />
Aegviidu, Keila ja Paldiski<br />
liini teenindama ning 26. juuliks<br />
on kõik vanad elektrirongid<br />
asendatud uutega.<br />
Elektriraudtee müügi- ja turundusjuhi<br />
Norbert Kaareste<br />
sõnul kulgesid katsetused edukalt.<br />
“Tootja lõpetas elektrirongide<br />
katsetused möödunud nädalal<br />
ning nüüd vaatame koostöös<br />
tehnilise järelevalve ametiga<br />
läbi katsetuste raames tehtud<br />
testide tulemusi,” selgitas ta. “Lõpetame<br />
antud tööd juuni lõpuks<br />
ning 1. juuli on päev, mil esimesed<br />
viis elektrirongi hakkavad<br />
reisijaid teenindama.”<br />
Diiselrongide katsesõidud<br />
kestavad kuni augusti lõpuni,<br />
misjärel annab tootja Elektriraudteele<br />
üle ka esimesed diiselrongid.<br />
“Üle riigi asub Elektriraudtee<br />
reisijaid teenindama 2014. aasta<br />
1. jaanuaril, mil võtame kasutusse<br />
oma diiselrongid kõigil<br />
176<br />
km/h saavutas Stadleri<br />
uus elektrirong kiiruseks<br />
katsesõitudel,<br />
mis on ka Baltimaade<br />
rongisõidu kiirusrekord.<br />
FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAA-<br />
LANE/SCANPIX<br />
Eestimaa rongiliinidel,” selgitas<br />
Kaareste.<br />
Elektrirongide maksumusest<br />
finantseerib 85% ELi Ühtekuuluvusfond.<br />
Hanke tulemusel<br />
soetab Elektriraudtee Stadler<br />
Bussnang AG-lt kuus neljavagunilist<br />
ja kaksteist kolmevagunilist<br />
elektrirongi. Lisaks võtab<br />
Elektriraudtee Stadlerilt kapitalirendile<br />
kuus kahevagunilist,<br />
kuus neljavagunilist ning kaheksa<br />
kolmevagunilist diiselrongi.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 13
14 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
SOTSIAALKINDLUSTUS<br />
Pensionisüsteem<br />
vajab<br />
muutusi.<br />
Raha ei kogune<br />
piisavalt<br />
KADRI PÕLENDIK<br />
kadri.polendik@aripaev.ee<br />
PRAEGUSE<br />
pensionisüsteemi<br />
üks<br />
väljatöötajatest<br />
Eiki<br />
Nestor leidis,<br />
et kogutavat<br />
pensioni<br />
aitaks<br />
suurendada<br />
tööandjad,<br />
panustades<br />
ise kolmandasse<br />
sambasse.<br />
FOTO:<br />
ANDRES HAABU<br />
Swedbanki välja pakutud ideega muuta pensionikogumist<br />
nõustuvad praeguse süsteemi loojad,<br />
kuid lahenduste osas tuleks veel arutleda.<br />
Eilne Postimees kirjutas Swedbanki kolmest<br />
ettepanekust muuta pensionisüsteemi selliselt,<br />
et vanaduspõlve jõudmise ajaks oleks kogunenud<br />
piisavalt raha inimväärselt elamiseks. Pankurite<br />
hinnangul ei ole see praeguse korra järgi võimalik.<br />
“Praegused pensionärid ei suple rahas, aga tulevikus<br />
peaks pension tagama vähemalt 40 protsenti<br />
viimasest sissetulekust, kuid väga paljudel<br />
ei pruugi see nii suureks kujuneda ja diskussiooni<br />
pole ühiskonnas sel teemal olnud,” sõnas Swedbanki<br />
jaepanganduse juht Ulla Ilisson.<br />
Praeguse pensionisüsteemi loojad Eiki Nestor ja<br />
Lauri Leppik nõustusid Swedbanki hinnanguga, et<br />
muutust on vaja, kuid jäid lahenduse osas eriarvamusele.<br />
Nestori hinnangul ei oleks praegu mõeldavad<br />
ei teise sambasse eraisikute panuse suurendamine,<br />
mis võiks olla panga hinnangul 3–10%, ega<br />
ka teise ja kolmanda samba liitmine. Viimast võimalust<br />
pidas Nestor seadusega vastuollu minevaks.<br />
“Teise ja kolmanda samba ühendamine on hea<br />
kindlasti finantspoliitiliselt, kuna siis tekiks suuremad<br />
fondimahud, aga õigusliku poole pealt on<br />
nendega liitumine erinev. Ühel juhul on tegemist<br />
puhtal kujul inimese vabatahtliku lepinguga, teisel<br />
juhul lepinguga riigi ja pensionikindlustaja vahel,”<br />
selgitas Nestor.<br />
Rahval napib raha. Sissemaksete suurendamine<br />
on tema sõnul samuti välistatud, sest inimeste<br />
vähene huvi liituda kolmanda sambaga näitab, et<br />
praegu ei ole sellist sissetulekut, mida saaks kõrvale<br />
panna.<br />
Kolmas lahendus – luua nn elukaarefondid, kus<br />
inimene ise riskiastet ei vali, vaid seda teeb fond<br />
tema eest – vääriks Nestori hinnangul arutamist,<br />
kuid oleks üks samm tagasi sellest, mida praegust<br />
süsteemi luues kunagi silmas peeti.<br />
“Me jätsime elukaarefondid kõrvale, et inimene<br />
saaks ise otsustada. Tookord olid meie otsused<br />
seotud hästi suure vabatahtlikkuse astmega, aga<br />
võiks arutada, mis see kasulikum oleks, mis see<br />
kaasa toob,” sõnas ta.<br />
Kommentaar<br />
Tööandja peaks III sambasse panustama<br />
INDREK HOLST<br />
ASi SEB Elu- ja Pensionikindlustus juhatuse<br />
esimees<br />
SEB prognoosi kohaselt tuleb<br />
praeguse põlvkonnale elamisväärse<br />
pensioni maksmiseks<br />
koguda 2040. aastaks pensioni<br />
II ja III sambasse 30 miljardit<br />
eurot. Viimase kümne aastaga<br />
on pensionisammastesse<br />
kogutud ligi miljard eurot ning<br />
järgmise kolmekümne aastaga<br />
jõutakse sama tempo püsimisel<br />
pensionivarade mahuga 12 miljardi<br />
euroni, millest siiski ei piisa<br />
elamisväärse pensioni maksmiseks<br />
kõigile eestimaalastele.<br />
Inimeste ootused pensionisüsteemile<br />
on kõrged, kuid aastatega<br />
vähenev pensione finantseerivate<br />
töötajate arv ja elanike<br />
vähene rahaline tagavara raskendavad<br />
korraliku pensioni<br />
tagamist.<br />
Oleme nõus sellega, et kogutava<br />
raha hulk peab kasvama,<br />
kuna see on ainuke mõistlik lahendus<br />
pensioni finantseerimiseks.<br />
Näeme rohkem võimalikke<br />
lahendusi puuduoleva 18<br />
miljardi euro finantseerimiseks<br />
III samba kaudu, mis annaks<br />
kliendile rohkem sobivaid valikuid.<br />
Rohkem makseid peaks<br />
III sambasse saama tööandjaid<br />
kaasates. See eeldaks täiendavate<br />
maksusoodustuste rakendamist,<br />
mis aga tasuks kuhjaga<br />
ära 25 aasta pärast.<br />
III sammas saaks hoogu<br />
juurde, kui tööandja maksetele<br />
tekiks sotsiaalmaksu soodustus<br />
ja teisalt oleks kogutud raha<br />
kasutamine võimalik ainult<br />
nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu<br />
makstes.<br />
Pane meid proovile<br />
Siledal müügiplatsil oskab seista igaüks. Pane meid proovile künklikul<br />
metsarajal, teel suvekodu poole, kasvõi kodulinna tänavatel. Just praegu on<br />
Info-Autos saadaval suur valik heas varustuses valmis Volvosid hinnavõiduga<br />
kuni 12 000 eurot. Heida pilk meie müügiplatsile volvo.infoauto.ee<br />
Nüüd kolm aastat garantiid.<br />
Läbisõidupiiranguta.<br />
Info-Auto<br />
www.infoauto.ee<br />
TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee<br />
TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee<br />
PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee<br />
Pildid on illustratiivsed.<br />
Kampaania kehtib kuni soodushinnaga autode lõppemiseni.<br />
CO 2<br />
heide: 94–269 g/km; Keskmine kütusekulu: 3,6–11,5 l/100 km<br />
3<br />
aastat<br />
VOLVO GARANTII<br />
LÄBISÕIDUPIIRANGUTA
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 15
16 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
PERSOON<br />
Meie mees<br />
venekeelses<br />
ajakirjas Forbes.<br />
Narvast pärit mees teeb<br />
karjääri rahvusvahelises<br />
ettevõttes<br />
Mulle<br />
meeldib<br />
pingeline<br />
graafik.<br />
Rahulik<br />
olesklemine<br />
ei<br />
ole minu<br />
jaoks.<br />
Vladimir<br />
Vološin<br />
VIKTORIA LADÕNSKAJA<br />
viktoria.ladonskaja@aripaev.ee<br />
Kes on kes<br />
Vladimir Vološin<br />
“Vladimir Vološini edulugu on hea õpiku näide,<br />
kuidas püstitada ja saavutada eesmärke.” Just<br />
sellise lausega alustab venekeelne Forbes artiklit<br />
endise narvalase, nüüd aga rahvusvahelise suurettevõtte<br />
William Grant & Sons Distillers Ltd müügijuhist.<br />
2006. aastal, saanud tööpakkumise rahvusvaheliselt<br />
ettevõttelt William Grant & Sons Distillers<br />
Ltd., kolis Vladimir Vološin Eestist Moskvasse.<br />
Tol ajal otsis ettevõte enda meeskonda inimest,<br />
kes oleks võimeline tegutsema ettevõtte nimel Venemaa<br />
turul, nimelt tutvustama Venemaal kvaliteetset<br />
Šoti viskit. 2013. aasta kevadel on Vološin<br />
juba ajakirja Forbes veergudel. Pealkirja all “Uue<br />
ajastu inimene” jutustab ajakirjanik Vološinist kui<br />
isikust, kes “püstitas õige eesmärgi, saavutas selle,<br />
püstitas järgmise eesmärgi…” Kuid selles ahelas on<br />
ka mõni uskumatu vedamine ja kõigutamatu hea<br />
tahe,” teatab ajakiri.<br />
Delovõje Vedomosti võttis Vladimir Vološiniga<br />
ühendust. Ta rääkis hariduse kvaliteedist Skolkovos,<br />
Moskva töögraafiku tempost, tütre kasvatamise<br />
kavadest ja oma arvamusest inimeste lahkumise<br />
kohta Eestist.<br />
Kas artikli ilmumine ajakirjas Forbes tuli Teile<br />
üllatusena? Ei tulnud. Artikkel oli seotud minu<br />
ettevalmistustega osalemiseks maailma kõige raskemas<br />
maratonis Marathon Des Sables 2013, mis<br />
toimus Sahara kõrbes Marokos. Üks tähtsatest teemadest<br />
oli sport ja heategevus. Minu esimene kogemus<br />
ühendada need kaks asja päädis positiivselt:<br />
sai kogutud üle 1,6 miljoni rubla 11 lapse raviks.<br />
Kirjeldage oma tavalist tööpäeva. Kas Te töötate<br />
enamiku ajast kontoris või internetis? Mis<br />
on Teie jaoks “palju tööd”? Ärkan tavaliselt kell<br />
6.00. Talvel treenin hommikuti Krõlatskoje velodroomil.<br />
Kella üheksaks jõuan koos professionaalse<br />
treeneriga sõita 50–70 km. Kontorisse jõuan umbes<br />
kümneks. Suvel on graafik natuke teine: kontorisse<br />
tulen kell 07.00, pühendan hommiku planeerimisele,<br />
e-kirjadele vastamisele, ettevalmistustele<br />
SÜNDIS 14. JUULIL 1975. aastal<br />
Narvas<br />
1990. AASTAL lõpetas Narva<br />
Keskkooli nr 12<br />
1993. AASTAL lõpetas A. Grivtsovi<br />
nimelise kutsekooli nr 14<br />
SAADUD DIPLOMID: Moscow<br />
School of Management<br />
SKOLKOVO, Executive MBA,<br />
Institute of Marketing of Finland,<br />
International Management<br />
Education (IME),<br />
European Diploma in Marketing,<br />
Dip. EMC, Helsinki<br />
(2000–2005)<br />
2006. AASTAL kolis seoses<br />
tööga ettevõttes William<br />
Grant & Sons Distillers Ltd<br />
Moskvasse<br />
PRAEGU on turundusjuht<br />
Abielus, tütar<br />
eelseisvateks kohtumisteks. Päeva jooksul on mul<br />
kolm-neli kohtumist kolleegide või partneritega.<br />
Suurema osa kohtumistest korraldan meie kontoris.<br />
Nii saan töötada dünaamiliselt suure hulga<br />
projektidega ega pea raiskama aega seistes ummikutes.<br />
Õhtul kell 19–21 on trenn – ujumine, jooksmine<br />
või jalgrattasõit.<br />
Arvatakse, et Venemaal on kõige olulisem isiklik<br />
kontakt. Sealjuures ei luba riigi mõõtmed kõigiga<br />
pidevalt kohtuda. Millisel määral on äri-Venemaal<br />
levinud asjade ajamine interneti (e-post,<br />
Skype jne) kaudu? Reegel, et tutvused otsustavad<br />
palju, kehtib endiselt. Isiklik kontakt on väga tähtis,<br />
eriti kui jutt käib koostööst mingi suure projekti<br />
kallal. Internetti kasutatakse väga aktiivselt,<br />
reeglina esimese kontakti loomiseks, infovahetuseks<br />
ja jooksvate asjade arutamiseks. Päevas tuleb<br />
üle 100 teate. Internetiteenused arenevad kiiresti<br />
kõigis valdkondades.<br />
Rääkige oma töösaavutustest. 2013. aasta veebruaris<br />
esitleti rahvusvahelisel konkursil Gourmand<br />
World Cookbooks Awards laiaulatusliku<br />
projekti “Linnaseköök” toodet – Venemaa esimest<br />
unikaalset gastronoomilist entsüklopeediat. See<br />
sai kohe maailma gastronoomiaentsüklopeediate<br />
paremikku.<br />
Enne seda tõin Venemaa turule terve rea globaalseid<br />
reklaamikampaaniaid, realiseerisin koos<br />
GQ Russia ja Cirque du Soleiliga mõne ühisprojekti.<br />
Praegu osalen aktiivselt mitmes projektis,<br />
mis on seotud meie tegevuse arendamisega mitte<br />
ainult Venemaal, vaid ka süsteemis duty free –<br />
travel retail.<br />
Kuidas tundus Teile õppimine Skolkovos? Teaduselinn<br />
Skolkovo ei ole utoopia? See on vist parim<br />
investeering haridusse, mille olen viimastel<br />
aastatel teinud. Moscow School of Management<br />
SKOLKOVO oli loodud erainvestorite rahadega. Riigikapitali<br />
kaasatud ei ole. Ilmselt sellepärast õnnestus<br />
ehitada kaasaegne kool nii kiiresti ja kvaliteetselt<br />
ning leida programmide MBA ja Executive<br />
MBA jaoks parimad professorid. Õppetöö on väga<br />
pingeline ja on korraldatud maailmatasemel –<br />
nii õpetatakse sellistes koolides nagu MIT, INSEAD,<br />
IMD, Cambridge, Oxford.<br />
Alkoholiäri ja tõsine sport, alkoholiäri ja hea-<br />
tegevus – tuleb välja, et neid asju saab koos teha?<br />
Seda on minult ennegi küsitud. Mõlemal juhul<br />
tegelen asjadega, mis mulle meeldivad. Ma töötan<br />
selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et töötada.<br />
Need, kes tunnevad mind juba pikka aega, teavad,<br />
et ma hoian töö ja hobi lahus.<br />
Kas olete inimene, kes eelistab elada kindlalt<br />
paika pandud plaani järgi? Kui jah, siis millised<br />
eesmärgid olete endale järgmiseks viieks aastaks<br />
seadnud? Plaane on väga palju. Mõni idee<br />
on juba faasis “teostan”, mõni on veel nimekirjas<br />
“oleks tore”.<br />
Minu isikliku plaani võib jagada mitmeks suureks<br />
blokiks: äri, haridus, perekond ja sport. Kõik<br />
eesmärgid on jagatud lühi- ja pikaajalisteks. Näiteks,<br />
tööalane eesmärk on ambitsioonikas, kuid<br />
reaalne – muuta oma kaubamärgid turuliidriteks.<br />
Käivitada pereäri uus start up. Saada Executive MBA<br />
kraad. Muide, abikaasa saab ka varsti teise kõrghariduse<br />
majanduse alal. Toetada tütre haridusteed.<br />
8 kuu vanuselt läks ta varajase arengu kooli.<br />
Nüüd on ta 2,5 ja algab ettevalmistus lasteaiaks,<br />
kus hakkab juba õppima võõrkeeli.<br />
Tuleme ajas tagasi: kui Te otsustasite kolida<br />
Venemaale, kas oletasite, et töögraafik tuleb<br />
just selline? Kas otsus tasus ennast ära? Mulle<br />
meeldib pingeline graafik. Rahulik olesklemine<br />
ei ole minu jaoks. Ettepanek kolida Venemaale oli<br />
ootamatu, aga mingeid kõhklusi mul ei olnud. Intuitiivselt<br />
mõistsin, et sel turul on suur potentsiaal<br />
ja Venemaal töötades ei hakka mul kunagi igav.<br />
Praegu on eestimaalaste (eriti noorte) seas väga<br />
populaarne kolida teise riiki. Kas Te olete pigem<br />
migratsiooni poolt või vastu? Mina usun, et<br />
inimene on enda laeva kapten. Igaüks valib ise, kus<br />
õppida, töötada ja elada. Ühest vastust küsimusele<br />
mul ei ole, kuna migratsioon või inimeste juurdevool<br />
näitavad majanduslikku olukorda riigis või<br />
üksikus linnas.<br />
Kas olete Eestiga nüüd lõplikult hüvasti jätnud?<br />
Või on Teil ikka mõte kunagi tagasi tulla? Eestis<br />
elavad mu vanemad ja vend. Kodulinna ja -riigiga<br />
seob mind palju. Seega käin sageli Eesti sugulastel<br />
ja sõpradel külas. Armastan linna, kus kasvasin<br />
ja õppisin. Kui päevakorrale tuleb naasmine,<br />
valin kõhklemata Eesti.
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
Uusvenelaste esindaja<br />
UUDIS 17<br />
Eesti Energia müüb energiajaama<br />
Ajakirja Forbes vene versioon<br />
nimetab Vladimir Vološinit<br />
“kõige uuemate uusvenelaste<br />
klassi esindajaks”.<br />
Praeguseks on Vladimir Vološin<br />
kolmekordne Ironman, mis<br />
tähendab, et ta on kolm korda läbinud<br />
triatloni distantsi (3,8 kilomeetrit<br />
ujumist, 180 km jalgrattal<br />
ja 42,2 km jooksu), mis on<br />
jõukohane väga vähestele. Samuti<br />
on ta osalenud teistes rahvusvahelistes<br />
ekstreemvõistlustes,<br />
näieks jooksis ta aprillis 240kilomeetrise<br />
Liivamaratoni Lõuna-Saharas.<br />
Küik see on juba see iseenesest<br />
väga tore, aga ükskord otsustas<br />
Vološin, et aitab jooksmisest<br />
ainult enda lõbuks. Ta püstitas<br />
uue eesmärgi – heategevus.<br />
Esimesena Venemaa ekstreemspordi<br />
harrastajatest teatas<br />
ta enda korraldatud aktsioonist<br />
“Maraton Rusfondile”, sidudes<br />
selle Sahara maratoni stardiga.<br />
Kuid raha esimese operatsiooni<br />
vajava lapse jaoks koguti<br />
ammu enne starti.<br />
Selline ta siis on – õige ja<br />
võimas Vladimir Vološin. Kõige<br />
uuemate uusvenelaste klassi<br />
esindaja. Ta ei ole glamuurne,<br />
teda ei ole näha ajalehtede ja ajakirjade<br />
veergudel. Ta on edukas,<br />
sihikindel, orienteeritud pereväärtustele,<br />
tervislikele eluviisidele,<br />
spordisaavutustele, sõprade<br />
toetamisele. See, et nendele<br />
lisandus ka heategevus, annab<br />
lisalootuse. Sellised inimesed ei<br />
jäta ju midagi pooleli. Nad jooksevad<br />
ja ujuvad aina kiiremini,<br />
võidavad aina sagedamini. Ning<br />
isegi hea on, et nad ei jää kunagi<br />
loorberitele puhkama.<br />
Alati abivalmis!<br />
ENTRA GRUPP<br />
TEHNIKA MÜÜK RENT<br />
HOOLDUS LISAVARUSTUS<br />
Eesti Energia müüb enampakkumisel<br />
Painkülas asuva koostootmisjaama,<br />
mis viis Rein<br />
Kilgi lahkumiseni energiafirma<br />
nõukogust.<br />
Jõgeva külje alla rajatud koostootmisjaama,<br />
mis pidi lisaks<br />
elektrile tootma ka nüüdseks<br />
pankrotistunud rapsiõli tehase<br />
tarbeks soojus- ja külmaenergiat,<br />
investeeringu suurus oli<br />
Eesti Energiale 5 miljonit eurot.<br />
Eesti Ekspressi andmeil oli<br />
Rein Kilk, kellele kuulus Painkülas<br />
õlitehas Werol, Eesti Energia<br />
nõukogus selle projekti eestvedaja.<br />
Rahandusminister Jürgen Ligi<br />
nimetas seda investeeringut<br />
ERRi andmeil piinlikuks.<br />
Werol pankrotistus mullu.<br />
Weroli uus omanik, Baltic Agro<br />
nõukogu esimees Christian<br />
Junker ütles uudiskirjale news-<br />
2biz, et on jaamast huvitatud,<br />
aga mõistliku hinna eest.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Magasini 31<br />
10138 Tallinn<br />
Tel 644 3345, Faks 645 0090<br />
WWW.ENTRA.EE<br />
entra@entra.ee<br />
Vladimir Vološin:<br />
mulle meeldib luua<br />
VLADIMIR<br />
Vološin,<br />
kolmekordne<br />
Ironman,<br />
hoiab töö- ja<br />
eraelu lahus.<br />
FOTO: ERAKOGU<br />
Kõik saavutused on seotud innovaatiliste<br />
ideede teostamisega,<br />
ütles Vološin ja jätkas<br />
loeteluga. Meie kaubamärkide<br />
pikaajalise arengustrateegia<br />
planeerimine ja väljatöötamine<br />
Venemaal. Professionaalsete<br />
esindajate parima meeskonna<br />
loomine. Kindlate partnerite ja<br />
agentuuride leidmine. Programmi<br />
CRM (Customer Relationship<br />
Marketing) loomine, mitme<br />
uue kaubamärgi turuletoomine,<br />
meie toodete kinke pakendis<br />
preemiasortimendi loomine.<br />
Näiteks oli üks hiljutisi turundusprojekte<br />
seotud maailma<br />
esimese linnaseviskiga Glenfiddich,<br />
mis laagerdus vene tammest<br />
valmistatud vaatides ning<br />
tuli eksklusiivselt Venemaa turule<br />
2013. aasta mais.<br />
Laadur-ekskavaatorid<br />
SANKO-MST<br />
INTERPART– varuosad<br />
JCB tehnikale
18 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
PANGANDUS<br />
Pangad võiksid<br />
rohkem laenata.<br />
Buumist märke pole<br />
Finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten ütles<br />
teisipäeval riigikogu ees inspektsiooni 2012.<br />
aasta aruannet tutvustades, et pankadel praegu<br />
raha on ja teoreetiliselt võiks nad agressiivsemalt<br />
müüa, kuid õnneks märke uuest laenubuumist<br />
pole.<br />
Malmsteni kinnitusel on Eesti pangandus turgu<br />
mõjutanud enim jätkuv mõõdukas majanduskasv<br />
ja tööpuuduse langus eelmise aasta lõpus alla 10%<br />
taseme. “Eesti ettevõtted on suutnud eksporditurgudel<br />
jätkuvalt üsna edukad olla.” See kõik on mõjutanud<br />
pankade krediidiportfelli kvaliteedi paranemist,<br />
märkis ta.<br />
Samas lisas Malmsten, et finantsjärelevalve<br />
ei saa lasta end nendest positiivsetest arengutest<br />
uinutada. Kuigi Rootsi pangandussektorit peetakse<br />
praegu väga tugevaks ja regulaator on astunud<br />
samme pankade laenukvaliteedi veelgi tõhu-<br />
FINANTSINS-<br />
PEKTSIOONI<br />
juht Raul<br />
Malmsten ei<br />
usu uut kinnisvarabuumi.<br />
FOTO: ANDRAS<br />
KRALLA<br />
samaks mõjutamiseks ning likviidsusportfellide<br />
piisavuse tagamiseks, ei saa kunagi välistada võimalikke<br />
negatiivseid arenguid, selgitas ta. “Näiteks<br />
kas või arenguid Põhjamaade kinnisvaraturgudel,<br />
mis ei ole pidanud läbi elama olulist korrektsiooni.<br />
Olemas on ka võimalus majandussurutise uueks<br />
laienemiseks, mis võiks kaasa tuua raskusi ekspordile<br />
orienteeritud majandussektorites Eestis.”<br />
Pangad omadega mäel. Tervikuna on pangandussektor<br />
väga hästi kapitaliseeritud ja omakapitali<br />
tootlus püsib kõrge, lausus Malmsten, lisades,<br />
et Euribori jätkuvalt väga madal tase pärssis 2012.<br />
aastal mõningal määral pankade kasumlikkust,<br />
aga seni on krediidiasutused sellele oma kulubaasi<br />
optimeerimisega väga tõhusalt reageerinud.<br />
“Viimase puhul on meie jaoks väga oluline jälgida,<br />
et optimeerimine ei tooks kaasa kõrgemaid<br />
riske pankade selliste n-ö mittetootlike struktuuriüksuste<br />
nagu riskijuhtimise ja vastavuskontrolli<br />
töö korraldamises,” lausus Malmsten. “Pangandussektori<br />
kõrge kapitaliseeritus annaks teoreetiliselt<br />
ka võimaluse agressiivsemaks müügiks ja<br />
uue laenubuumi tekkeks, aga õnneks ei ole ühtegi<br />
sellekohast märki praegu näha.”<br />
<strong>Äripäev</strong> kirjutas esmaspäeval, et nõudlus uute<br />
korterite järele on taas tõusuteel, kuid arendajate<br />
hinnangul ei ole buumi tulekut oodata.<br />
Tallinna Villardi tänaval on uusarendus, mis<br />
peaks valmima sügisel. Kümne korteriga majas on<br />
vaba veel vaid kolm elamispinda. Teine uusarendus<br />
on Raua tänaval, kuhu kerkiv maja peaks valmima<br />
aasta lõpus. Seal on 26 korterist müümata või broneerimata<br />
kuus.<br />
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompargi hinnangul<br />
on mingis osas näha kinnisvarabuumi märke.<br />
“Otsest buumi või ülekuumenemist me võime näha,<br />
aga me ei pea buumi võrdlema 2007. aasta hullumeelsete<br />
tippudega,” ütles Toompark, kuid lisas,<br />
et muretsemiseks ei ole põhjust. Ta märkis, et tarbijatele<br />
tuleks sõnad peale lugeda, et nad teeks otsuseid<br />
kaalutletult, mõtleks järele ega teeks pimesi.<br />
“Üks mis kindel: buum tuleb. Küsimus ongi, et<br />
millal ta tuleb,” lausus ta.<br />
ARIPAEV.EE<br />
ACCENTA MÖÖBEL – hinna ja kvaliteedi tasakaal<br />
Soodushinnad valmismööblile alates 40%<br />
Pakkumistega võib tutvuda internetiküljel www.accenta.ee,<br />
samuti aadressil Tähesaju tee 29.<br />
Valmistame lükanduksi, riide- ja sisseehitatud kappe.<br />
Köögisisustuse valmistamisel kasutame Saksa juhtivate tootjate<br />
materjale ja furnituuri firmalt Blum.<br />
Oleme avatud iga päev<br />
TÄHESAJU TEE 29<br />
E–R 11–19, L ja P 11–16<br />
MULLA 1<br />
E–R 11–19, L ja P 11–16<br />
telefon 508 6608<br />
info@accenta.ee<br />
www.accenta.ee
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 19<br />
Olemas on ka võimalus majandussurutise<br />
uueks laienemiseks meie peamistele<br />
eksporditurgudele, mis võiks kaasa tuua<br />
raskusi ekspordile orienteeritud majandussektorites<br />
Eestis.<br />
finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten<br />
Hansson kiitis Eesti<br />
Panga efektiivsust<br />
Eesti Panga juht Ardo Hanssoni<br />
sõnul kasvavad panga kulud<br />
majandusest aeglasemalt<br />
ka tänavu.<br />
Eesti Panga kulud, jättes välja<br />
ühekordsed euroalaga liitumise<br />
ja sularahakulud, kasvasid mullu<br />
1% võrra.<br />
“Tingimustes, kus Eesti majandus<br />
kasvas 6–7%. Selle aasta<br />
eelarve näeb ette, et kasvame 3%<br />
aeglasemalt kui Eesti majandus<br />
tervikuna. Nii et me oleme sellisel<br />
trendil, kus Eesti Pank on tegelikult<br />
isegi kasvavate ülesannete<br />
juures suutnud olla järjest<br />
väiksem osa Eesti majanduses.<br />
Liigume efektiivsuse ja tõhususe<br />
suunas,” selgitas Hansson teisipäeval<br />
parlamendi ees esinedes.<br />
Ta ütles, et pank on kehtestanud<br />
selge kulude lae, et hoida<br />
või vähendada keskpanga kulusid<br />
suhtega majanduse mahtu,<br />
olukorras, kus ei tule uusi ülesandeid<br />
juurde.<br />
“Kui meie ülesanded jäävad<br />
samaks, peaksime suutma aja<br />
jooksul oma osakaalu Eesti majanduses<br />
natuke vähendada,”<br />
lausus ta. Eesti Pank teenis mullu<br />
50,3 miljoni eurose puhastulu<br />
juures 34,1 miljonit eurot puhaskasumit.<br />
Liiga kulukas. Finantsinspektsiooni<br />
juhi Raul Malmsteni sõnul<br />
kasvab organisatsioon lähiaastatel<br />
suure tõenäosusega,<br />
sest ühtse pangandusjärelevalve<br />
moodustamine toob tööd<br />
juurde.<br />
Malmsten märkis eile riigikogu<br />
ees inspektsiooni 2012. aasta<br />
aruannet tutvustades, et Eesti<br />
Panga nõukogu esimees Jaan<br />
Männik on mitmel puhul öelnud,<br />
et finantsinspektsioon on<br />
Eesti riigi jaoks liiga suur ja kulukas<br />
organisatsioon.<br />
Malmsten nentis, et maksumaksjana<br />
puht abstraktsel tasandil<br />
saab muidugi Männikuga<br />
nõustuda – mida tõhusam ja<br />
odavam organisatsioon, seda parem.<br />
Aga me oleme teinud valiku<br />
olla osa Euroopast ja tema tuumikust,<br />
märkis ta.<br />
Euroopa<br />
Komisjon<br />
pankade<br />
sulgemist<br />
otsustama<br />
Pangandusliidu järgmist etappi<br />
– kriisihaldusmehhanismi<br />
– visandav Euroopa Komisjon<br />
näeb omale keskset rolli pankade<br />
sulgemise või jätkamise<br />
otsustamisel. See aga ei lange<br />
kokku Saksamaa rohkem detsentraliseeritud<br />
nägemusega.<br />
Komisjoni ettepanek on, et<br />
otsused, mis puudutavad kriisi<br />
sattunud pankade kreeditoride<br />
kaasamist kahjude kandmisesse<br />
ning muud korratut kollapsit<br />
ära hoidvad sammud tuleb<br />
liikmesriikide käest komisjonile<br />
delegeerida. Nii seisab kriisimehhanismi<br />
kavandis, millega<br />
agentuur Bloomberg on saanud<br />
tutvuda.<br />
Nii komisjon kui ka Euroopa<br />
Keskpank on eelistanud kiiret<br />
edasiminekut tsentraliseeritud<br />
süsteemi loomisel, et suurendada<br />
usaldust Euroopa pankade<br />
vastu.<br />
Komisjoni ettepanekus on ka<br />
ühise fondi loomine, millest rahastada<br />
pankade tegevuse lõpetamisega<br />
kaasnevaid kulusid.<br />
Fondi rahastaksid pangad ise.<br />
ARIPAEV.EE
20 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
BÖRSIFIRMAD<br />
Jaapanis<br />
terendab<br />
priske<br />
kasum.<br />
Ootus<br />
õhutab<br />
aktsiarallit<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
Jaapani veerandsaja aasta tugevaimat börsirallit<br />
veab ettevõtete kasumi kasvu ootus, kirjutab<br />
Bloomberg.<br />
Analüütikud ootavad, et Jaapani firmade kasumid<br />
kasvavad maailmaga võrreldes kolmekordses<br />
tempos. Aktsiad ei tõuse vaid seepärast, et spekuleeritakse<br />
peaminister Shinzo Abe tegevuse tõttu,<br />
kes tahab lõpetada kaks aastakümmet kestnud<br />
deflatsiooni.<br />
Jaapani Topixi indeksi väärtuse kohta peaks kasum<br />
kasvama tänavu 57%, 74,48 jeenile. Maailmas<br />
ootavad analüütikud ettevõtete 19% kasumi kasvu.<br />
Kuigi tõusu on aidanud kõik, alates ülevõtmistest<br />
välismaal, nõrgemast jeenist kuni mulluste<br />
raskemate tulemusteni, annab kasumi kasv oma<br />
panuse majanduskasvu.<br />
Paranevad tulemused ja Abenomicsi edukuse<br />
ootus meelitas ligi välisinvestoreid ja viis eraisikute<br />
rekordarvul kauplemiseni, enne kui kahe nädalaga<br />
pühiti minema 400 miljardit dollarit aktsiate<br />
turuväärtust.<br />
AUTOTOOTJA<br />
Toyota andis<br />
hiljuti positiivse<br />
kasumihoiatuse.<br />
FOTO:<br />
BLOOMBERG<br />
Ettevõtete kasvustrateegiad avaldavad mõju.<br />
JPMorgan Chase’i Jaapani analüüsijuht Jesper Koll,<br />
kes on olnud alates mullu septembrist kõige optimistlikum<br />
analüütik Topixi hinnasihi alusel, usub,<br />
et kahe aastaga viib ettevõtete kasumikasv indeksit<br />
veel 60% üles.<br />
“Eraldi võttes on ettevõtete kasvustrateegiad<br />
viimas ülipositiivse kasumihooni,” ütles ta.<br />
“Ootame Abe riigi kasvustrateegiat, kuid ettevõtted<br />
on juba põhimõtteliselt alustanud oma kasvustrateegiatega<br />
2,5 aastat tagasi.”<br />
Maailma suurim autotootja Toyota Motor andis<br />
8. mail positiivse kasumihoiatuse, teatades, et<br />
kasum ja käive tulevad prognoositust suuremad.<br />
Kasum peaks tulema kuue aasta suurim. Maaklerfirma<br />
Nomura kasum enam kui kolmekordistus ja<br />
tuli seitsme aasta suurim.<br />
Alates 14. novembrist, kui selgus Abe valimisvõit,<br />
on Jaapani aktsiaturule lisandunud 1,24 triljonit<br />
jeeni turuväärtust. MSCI üleilmsetest 72 riigi<br />
indeksitest on Jaapani aktsiaturg teinud seitsme<br />
kuu arvestuses suurima tõusu maailmas. Topixi indeks<br />
on tõusnud 52%.<br />
“Loomulikult liiguvad aktsiad suvaliselt,” ütles<br />
Abe nõustaja Koichi Hamada 30. mail. “Liigses ulatuses<br />
tõuse ja langusi võib juhtuda igal ajahetkel.”<br />
Muu maailm jääb Jaapanile alla. Jaapani ettevõtete<br />
kasumid kasvavad teist aastat muust maailmast<br />
kiiremini. Mullu suurenes Jaapani ettevõtete<br />
kasum 74%. MSCI Worldi ettevõtete kasum vähenes<br />
samas 3,1%. Jaapani ettevõtete kasumid vähenesid<br />
kuni 2012. aasta septembrini, kuid neljandas kvartalis<br />
kasumid neljakordistusid. Analüütikud prognoosisid,<br />
et järgmises kvartalis kasumid enam kui<br />
kahekordistuvad.<br />
Jaapani aktsiate ettevaatava kasumi põhine P/E<br />
on 14,67 ehk umbes 14% odavam alates 2010. aasta<br />
keskmisest.<br />
Peaminister Abe stiimulid järgnevad Jaapani<br />
rekordilisele ülevõtmistehingute buumile. Softbanki<br />
vedamisel on Jaapani ettevõtted mullu teinud<br />
858 välismaist ülevõtmistehingut enam kui<br />
120 miljardi dollari väärtuses.<br />
Välismaal teenitakse paremat kasumit. Jaapani<br />
ettevõtete kasumimarginaalid välismaal on peaaegu<br />
topeltkõrged, võrreldes kodumaistega. Kasum<br />
moodustab umbes 5,9% välismaisest käibest,<br />
võrreldes kodumaise 3,3 protsendiga.<br />
“Mina ei usu, et Jaapani aktsiate pulliturg on läbi,”<br />
ütles Nikko Aasia varahalduse investeerimisjuht<br />
Ng Soo Nam. “Abenomics aitab tagada tugevama<br />
majanduskasvu.”<br />
Alates detsembri lõpust on Topixi keskmine<br />
päevane kauplemismaht olnud 3,9 miljardit aktsiat,<br />
võrreldes aastataguse 1,9 miljardiga. Börsi<br />
keskmine päevakäive on tänavu olnud 2,7 triljonit<br />
jeeni.<br />
Väikeinvestorite osa kogukauplemises kasvas<br />
17. mail lõppenud nädalal kõigi aegade (andmeid<br />
on kogutud alates 2007. aasta maist) kõrgeimale tasemele,<br />
ulatudes 35 protsendini kogutehingutest.<br />
Rekordloiud olid väikeinvestorid juulis, kui nende<br />
õlule langes vaid 12,5% tehingutest.<br />
57%<br />
peaks ootuste kohaselt<br />
kasvama tänavu<br />
Jaapani börsiettevõtete<br />
kasum.
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 21<br />
Eesti ettevõtete kasumi<br />
kasv aeglustus. Kasvu<br />
toetasid kinnisvara ja energia<br />
Kui mullu suurenes Eesti ettevõtlussektori<br />
kogukasum aastavõrdluses<br />
keskmiselt 7%, siis<br />
tänavu esimeses kvartalis aeglustus<br />
kasv 3 protsendile.<br />
Ettevõtete kogukasum oli selle<br />
aasta esimeses kvartalis 647<br />
miljonit eurot, mis oli 3% suurem<br />
kui aasta varem samal ajal,<br />
teatas statistikaamet. Võrreldes<br />
eelmise aasta esimese kvartaliga<br />
suurenes kogukasum enamikul<br />
tegevusaladel.<br />
Suurima panuse kogukasumi<br />
juurdekasvu andsid kinnisvara-,<br />
energeetika- ja hulgikaubandusettevõtted.<br />
Kogukasumis suurima osatähtsusega<br />
töötleva tööstuse<br />
kasum vähenes mulluse esimese<br />
kvartaliga võrreldes 9%, seda<br />
eelkõige põlevkiviõli-, toiduaine-<br />
ja puidutööstuse kasumi vähenemise<br />
tõttu.<br />
Ettevõtete tööjõukulud suurenesid.<br />
Ettevõtted müüsid tänavu<br />
esimese kolme kuuga kaupu ja<br />
teenuseid 12,1 miljardi euro eest,<br />
mis oli 14% rohkem kui aasta tagasi<br />
samal ajal. Kogu ettevõtluse<br />
müügitulus kõige suuremat osatähtsust<br />
omavate kaubandus-,<br />
töötleva tööstuse ning veondus-<br />
Statistika<br />
Suvekuudel on<br />
kasum suurem<br />
ettevõtete kogukasum mln eurodes<br />
901<br />
846<br />
629<br />
I kv<br />
2012<br />
II kv<br />
III kv<br />
ALLIKAS: STATISTIKAAMET<br />
595<br />
IV kv<br />
647<br />
I kv<br />
2013<br />
ja laondusettevõtete müügitulu<br />
kasvas vastavalt 20%, 8% ning 8%.<br />
Eesti ettevõtete kulud suurenesid<br />
eelmise aasta esimese<br />
kvartaliga võrreldes 14%, sh<br />
tööjõukulud 8%. Tööga hõivatud<br />
isikute ja töötatud tundide<br />
arv suurenes vastavalt 3% ja 1%.<br />
Jätkus ettevõtete tööviljakuse ja<br />
tunnitootlikkuse kasv võrdluses<br />
eelmise aasta sama perioodiga.<br />
Ettevõtlussektori tööviljakus<br />
puhta lisandväärtuse alusel<br />
suurenes 3%, ulatudes hõivatu<br />
kohta keskmiselt 4800 euroni<br />
kvartalis.<br />
Vähem investeeringuid. Ettevõtted<br />
investeerisid tänavu esimeses<br />
kvartalis 509 miljonit<br />
eurot, mis oli 2% vähem kui eelmisel<br />
aastal samal ajal. Investeeriti<br />
peamiselt masinatesse ja<br />
seadmetesse ning ehitistesse.<br />
Suuremad investeerijad olid põllumajandus-,<br />
energia- ja töötleva<br />
tööstuse ettevõtted, kes tegid<br />
ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest.<br />
Võrreldes eelmise<br />
aasta esimese kvartaliga suurenesid<br />
vaid investeeringud maasse,<br />
ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Haldusreformil napp toetus<br />
Regionaalministri tellimusel<br />
valminud uuringust selgub,<br />
et tõmbekeskustepõhist haldusreformi<br />
pooldab 52% vastanuist.<br />
Veerand Turu-Uuringute ASi<br />
korraldatud uuringule vastanuist<br />
reformi ei pooldanud, sa-<br />
JUUNIS TÄHISTAB KOOMIKSIKOGU 25.<br />
JUUBELIT!<br />
TÄPSEM INFO:<br />
bit.ly/13W3LJ9<br />
muti veerand ei võtnud seisukohta.<br />
Reformi elluviimise protseduuri<br />
– omavalitsused nimetavad<br />
ise piirkonna tõmbekeskuse<br />
ja valivad, kellega ühineda, ning<br />
riigikogu annab lõpptähtaja –<br />
pooldas 47% vastanuist.<br />
MITTE AINULT LASTELE!<br />
SUVEL LUGEMISEKS ON KÕIGE<br />
MÕNUSAM IKKA ÜKS HÄÄ<br />
PAKS KOOMIKS LIGI VÕTTA!<br />
KÕIK KOOMIKSIKOGUD<br />
Märtsi alguses teatas regionaalminister<br />
Siim-Valmar Kiisler,<br />
et reformi tulemusel jääb 226<br />
omavalitsuse asemel alles 30–<br />
50 omavalitsust. Tõmbekeskusi,<br />
millega ühineda, tuleks valida<br />
2014. aasta septembriks.<br />
-25%<br />
KOOMIKSIKOGUDE OSTJALE POSTIKULU 0 €!<br />
ARIPAEV.EE<br />
pakkumised kehtivad kuni 30.06.13 www.egmont.ee<br />
5-inimest+auto<br />
495€<br />
edasi-tagasi reisipakett<br />
Laevareis,<br />
mis viib Sind SPA’sse!<br />
Ostes juunis 5-inimese edasi-tagasi<br />
reisipaketi Rootsi, saad kingitusena<br />
spaa-paketi 2-le Laulasmaa Spa’s.<br />
Lisainformatsioon ja piletite broneerimine<br />
tel 6 661 675 või e-postil trip@dfds.com
22 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
MAKSUD<br />
Sajad<br />
miljonid<br />
musta raha.<br />
Tšekkideta ja<br />
pangata elu<br />
VIKTORIA LADÕNSKAJA<br />
viktoria.ladonskaja@aripaev.ee<br />
Riigil, mis tunneb uhkust, et suudab interneti<br />
kaudu kontrollida oma kodanike iga sammu,<br />
on oma varjukülg. Selles Vari-Eestis käibivad oma<br />
kirjutamata reeglid, äriskeemid ja miljonid mustad<br />
fikseerimata eurod.<br />
Eestis on täiesti olemas fikseerimata sissetulekute<br />
ja väljaminekutega elu. Ametlikult neid rahavooge<br />
ei eksisteeri, need ei kajastu dokumentidel,<br />
tšekkidel, pangaülekannetel. Kuid anonüümseks<br />
jääda soovivate variallikate tunnistuste järgi<br />
ületavad fikseerimata rahavood oluliselt maksuja<br />
tolliameti numbreid.<br />
Lisaks varimajandusele, mis hõlmab näiteks<br />
maksudest kõrvalehoidmist või Venemaa raha pesemist,<br />
on veel terve rida täiesti tavalisi igapäevaseid<br />
teenuseid, mida osutatakse tšekki vastu andmata,<br />
nimelt massaažiteenused, lastehoid, taksoteenus,<br />
spordisaalid ja toitlustusasutused.<br />
Teoreetiliselt on Eesti e-riigis täiesti võimalik<br />
elada, näitamata ei sissetulekuid ega väljaminekuid.<br />
Probleemi olemasolu tunnistab ka maksuja<br />
tolliamet, jaotades Eesti “varielu” kolme rühma.<br />
Ümbrikupalgad. Eesti Konjunktuuriinstituudi<br />
Ehituses<br />
oli 27%<br />
küsitletuist<br />
väidetavalt<br />
alles<br />
nüüdsama<br />
tööle<br />
asunud.<br />
maksu- ja<br />
tolliameti<br />
kontrolliosakonna<br />
juhataja<br />
Kaido<br />
Lemendik<br />
hinnangul ulatuvad ümbrikupalkade maksmise<br />
tõttu tekkinud maksukaod 146 miljoni euroni.<br />
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja<br />
Kaido Lemendiku sõnul maksti 2011. aastal ümbrikupalka<br />
regulaarselt 4 protsendile töövõtjaist.<br />
2010. aastal 5 protsendile. Seega vähenes ümbrikupalka<br />
saavate töövõtjate arv 2011. aastal võrreldes<br />
2010. aastaga.<br />
Võitlus ümbrikupalkade maksmisega on olnud<br />
juba palju aastaid üks maksu- ja tolliameti tähtsamatest<br />
ülesannetest. 2012. aastal muudeti võitlemistaktikat<br />
ja suurendati märkimisväärselt kontrollimiste<br />
hulka näiteks ehituses, toitlustuses ja<br />
majutuses. Erilisse riskirühma kuuluvad ka tööstus,<br />
kaubandus, transport.<br />
Kontrollimisega taheti välja selgitada, kas kõik<br />
ettevõtte töötajad on kajastatud tulu- ja sotsiaalmaksu<br />
deklaratsioonis.<br />
Kontrolli tulemused näitavad, et deklareerimata<br />
tööjõud on suur probleem. Näiteks väitis 27%<br />
ehituses töötavatest küsitletutest, et nad on alles<br />
nüüdsama tööle asunud. Tegelikult asi nii ei ole ja<br />
paljud neist töötajaist töötasid juba ammu ja said<br />
ümbrikupalka.<br />
Kontrollimiste eesmärk on jõuda selleni, et<br />
tööandja sõlmiks töövõtjaga töölepingu, maksaks<br />
ametlikult makse, arvestaks ja määraks riigile<br />
seaduse kohaselt ka tööjõumakse (sealhulgas<br />
sotsiaalmaksu) ning kindlustaks sellega töövõtjale<br />
sotsiaalsed garantiid.<br />
Praegu töötab maksu- ja tolliamet koos teiste<br />
ametkondadega välja töötajate registreerimise süsteemi,<br />
mis kohustab töötajat enne tööleasumist registreerima,<br />
arvele võtmata jätmine muutuks karistatavaks.<br />
Töötajate kohustuslik registreerimine<br />
võib aidata vähendada selliste töötajate arvu, kes<br />
väidavad end olevat tööl esimest päeva, ning tõenäoliselt<br />
ka parandada maksukäitumist. Maksukorraldaja<br />
saab nii tõhustada järelevalvet tööjõumaksude<br />
tasumise üle, sealhulgas ka valdkondades,<br />
kus on suur ümbrikupalkade maksmise risk.<br />
“Ümbrikupalgad – see on naljamäng võrreldes<br />
maksuäris liikuva musta raha hulgaga,” ütleb üks<br />
<strong>Äripäev</strong>a allikas, kes soovib jääda anonüümseks.<br />
“Ümbrikupalkadele leidub sotsiaalsete eelduste<br />
näol põhjendus. Inimesed maksavad mustalt, sest<br />
sellega saab raha säästa. Töötajad aga võtavad musta<br />
raha vastu, sest pigem juba ümbrikus, kui olla<br />
üldse ilma. Vaene inimene on leidlik. Mõnevõrra<br />
teistsugune on olukord äris, mille eesmärk ongi<br />
maksu omastamine.”<br />
Maksuäri. “Sellise varimajanduse liigi jaoks peab<br />
toode olema massiline,” ütleb allikas. “Rahaline<br />
käive peab olema hoogne ja suur. Olgu see siis suhkur<br />
või kütus.”<br />
Lihtsustatult on skeem selline: variisiku (varifirma)<br />
kaudu tuuakse riiki midagi tarbijatele vajalikku,<br />
näiteks Lätist. Lätist ostetakse see miski<br />
käibemaksuta, siin aga müüakse maha käibemaksuga.<br />
Maks jäetakse endale. Sellise äritegevuse<br />
juures ongi maks puhastulu. Loomulikult hak-<br />
kab maksuamet pigem varem kui hiljem maksude<br />
tasumise vastu huvi tundma. Sellega firma tegevus<br />
ka lõpeb, kuid on väga tõenäoline, et sama<br />
“ärimees” ilmub uuesti.<br />
Maksu- ja tolliametist öeldakse, et käibemaksumahhinatsioonide<br />
hulga vähendamine<br />
on üks ameti prioriteetidest. Deklareerimata<br />
maksude suurus on sõltuvuses<br />
majanduse tõusudest ja langustest. Nii<br />
moodustas see 2009. aastal 361,3 miljonit,<br />
2010. aastal 481,3 miljonit ja 2011.<br />
aastal 422,1 miljonit eurot.<br />
Umbes 70% maksu- ja tolliametile<br />
eraldatud vahenditest kulub käibemaksu<br />
tasumise kontrollimisele.<br />
2012. aastal määrati kontrollide käigus<br />
täiendavalt makse 45,3 miljoni<br />
euro ulatuses.<br />
Veel mõni aeg tagasi oli varimajanduse<br />
selles valdkonnas eriti levinud<br />
skeem, kus Eesti kodanik asutas oma firma<br />
ja võttis selle juhatuse liikmeks Venemaa<br />
kodaniku. Seejärel taandus asutaja firma<br />
tegevusest. Ja millega firma pärast seda tegeles?<br />
Millised on tema huvid? Mine ja küsi Ivangorodist<br />
Vanjalt järele!<br />
Nii puhtaks pestud, et läigib. Kuid ka maksuäri<br />
ei suuda võistelda selle musta tuluga, mida toob<br />
sisse rahapesu. Näiteks on keegi Venemaa kodanik,<br />
kellel on suurem summa raha. Venemaa kodanik<br />
tahab väga selle raha puhtaks pesta – sularahana<br />
välja võtta.<br />
Eesti on niisuguste teenuste osutamisel populaarne<br />
riik. <strong>Äripäev</strong>a allikas tunnistab, et selles<br />
varimajanduse harus pööritavad Eesti kodanikud<br />
miljoneid eurosid. Raha pestakse Eestis standardse<br />
skeemi järgi, näiteks valuutavahetuspunktide<br />
kaudu.<br />
Lõpuks täpsustab maksu- ja tolliamet, et rääkides<br />
“mustast” rahast, ei saa unustada salakaupa.<br />
Kuna salakaubaturust moodustavad suure<br />
osa ebaseaduslikult riiki toodud sigaretid, on<br />
võitlus tubakatoodete salakaubaveoga veel üks<br />
maksu- ja tolliameti prioriteetidest. Keskmiselt<br />
konfiskeerib amet ühes kuus miljon sigaretti,<br />
mille hind mustal turul on umbes 80 000 eurot.<br />
Ja just siin lähevad ametlikud andmed ja lood<br />
“üle piiri sõeluvatest mutikestest” mõnevõrra lahku<br />
sellest, mida räägib <strong>Äripäev</strong>a allikas Ida-Virumaalt.<br />
Mitmele anonüümseks jääda soovivale allikale<br />
meenusid salakaubavedu nimetades mitte<br />
Narva tavalised elanikud, vaid bussifirmad, mis<br />
pakuvad näiteks odavaid pileteid, kuid ei lase sõitjatel<br />
tuua külakostiks kaasa alkoholi. Kogu alkoholi<br />
toob reisijate arvel riiki sõidu korraldaja.<br />
“Mulle tundub, et kui riik oleks sellest huvitatud,<br />
oleksid need variärid juba ammu kinni pandud,”<br />
ütleb üks <strong>Äripäev</strong>a allikatest. “Skeemid on ju<br />
üldteada. Nähtavasti teenib selle pealt lisaks skeemides<br />
otseselt osalevatele inimestele veel keegi.”<br />
Isik X<br />
on Eesti kodanik<br />
Ta teenib elatist<br />
sellega, et osutab<br />
Venemaa elanikele<br />
rahapesuteenust.<br />
Tema teenistus ei<br />
ole stabiilne, kuid<br />
keskmiselt võib<br />
seda mõõta kümnete<br />
tuhandete<br />
eurodega kuus.<br />
146<br />
MILJONIT EUROT on Eesti Konjunktuuriinstituudi<br />
hinnangul<br />
summa, mis jääb ümbrikupalkade<br />
tõttu saamata.<br />
LIIDRITE RIIST – SUUR JA LOLLIKINDEL!<br />
Iga teine uus kaubik Eestis on prantslane. Renault Master on turuliider ja müügi jäme ots on City Motorsi käes!<br />
2,3 l dCi 125 hj<br />
21 990 €<br />
2,3 l dCi 100 hj<br />
-1 000 €<br />
Pilt on illustratiivne.<br />
VÕTA JUHT SALONGI KAASA, SEST TEMA TEAB, MIS VÄRVI VALIDA.<br />
2,3 l dCi 125 hj: keskmine kütusekulu 8,6 l/100 km, CO2 emissioon 227 g/km. 2,3 l dCi 100 hj: keskmine kütusekulu 8,1 l/100 km, CO2 emissioon 214 g/km.<br />
CITY MOTORSi esindused: Staadioni 1, Tallinn 10132, tel: 626 4070, e-post: info@citymotors.ee, Jõe 9A, Tartu 50104, tel: 736 7893, e-post: tartu@citymotors.ee
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 23<br />
Skeem<br />
Kuidas liigub fikseerimata raha<br />
HOIAB OMA RAHA SULARAHAS, kasutamata pangakontot.<br />
ELAB ÜÜRIKORTERIS kokkuleppe alusel omanikuga. Neil pole üürilepingut, hind on<br />
fikseeritud. See rahuldab mõlemaid pooli.<br />
OSTAB SULARAHA EEST AUTO – uue, Saksamaalt toodud.<br />
KUI PUHKAB, KASUTAB TAKSOT, sedasama firmat, mida ei leidu registris, kuid mille<br />
telefoninumbrit levitatakse tuttavate kaudu. Selle firma autod sõidavad logota,<br />
tšekke ei anna, kuid hinnad on neil fikseeritud ja alla keskmise.<br />
KÄIB POES, maksab alati sularahas või eelistab käia turul, sagedamini suvel.<br />
HOOLITSEB ENDA EEST JA KÄIB SPORDISAALIS, näiteks ühes Tallinna omas, mis ei<br />
anna tasutud summa kohta tšekki.<br />
OMAB MASSÖÖRI, kes töötab kindlaksmääratud tasu eest ja võtab tasu sularahas.<br />
LASEB LÕIGATA JUUKSEID JA TEHA MANIKÜÜRI tuttava juures salongis – samuti ilma<br />
et tasumine oleks kuidagi fikseeritud.<br />
KÄIB SAGELI ÕHTUST SÖÖMAS ühes Tallinna restoranis. Maksab sularahas, annab<br />
korralikku jootraha. Tšekki ei võta.<br />
KASUTAB HELISTAMISEKS KÕNEKAARTE ja tal ei ole lepingut ühegi mobiilioperaatoriga.<br />
ON ABIELUS. Tema naine korraldab pulmi, saades selle eest tasu ümbrikus.<br />
NAISELE TUUAKSE UUED BRÄNDIRÕIVAD OTSE BÜROOSSE, toojaks on hästi riietuv<br />
noormees. Xi naist ei huvita, kust noormees need rõivad võtab. Riietel on lipikud<br />
küljes. Noormees annab need ära poehinnast poole odavamalt.<br />
ISIKUL X ON LAPS, tema eest hoolitseb lapsehoidja. Lapsehoidja töötab ilma lepinguta,<br />
fikseeritud tasu eest. Juba mitu aastat.<br />
EESTI RIIGI SEISUKOHAST ISIKUL X KULUSID JA TULUSID JUSTNAGU EI OLEGI.<br />
Taust<br />
Makstud maksud<br />
sõltuvad majanduse<br />
olukorrast<br />
MAKSU- JA TOLLIAMET KULU-<br />
TAB umbes 70% kontrollimiseks<br />
eraldatud vahenditest käibemaksu<br />
tasumise kontrollimisele.<br />
2012. AASTAL MÄÄRATI kontrollimiste<br />
käigus täiendavalt 45,3<br />
mln eurot makse.<br />
MAKSU- JA TOLLIAMETI SPETSIA-<br />
LISTIDE hinnangul on deklareerimata<br />
maksude hulk seotud<br />
majanduse tõusude ja langustega:<br />
2009 – 361,3 mln eurot, 2010<br />
– 481,3 mln eurot, 2011 – 422,1<br />
mln eurot.<br />
Mulle tundub, et<br />
kui riik oleks sellest<br />
huvitatud, oleksid<br />
need variärid juba<br />
ammu kinni pandud.<br />
Skeemid on ju üldteada.<br />
anonüümne allikas<br />
Eesti tutvustab ennast<br />
finantsala tippudele<br />
Tallinnas toimub sel neljapäeval<br />
ja reedel rahvus vaheline<br />
foorum, mille eesmärk on tutvustada<br />
Eestit kui head finantsteenuste<br />
ja investeerimiskeskkonda.<br />
Foorumil keskendutakse<br />
kapitalituru arengule, fondide<br />
administreerimise, shared<br />
services’ele, privaatpanganduse<br />
ja alustavate ettevõtete võimalustele<br />
Eestis.<br />
Foorumi korraldaja FinanceEstonia<br />
juhi Mae Hanseni<br />
sõnul on väikese riigi finantssektori<br />
arenguks vajaliku silmapaistvuse<br />
suurendamine rahvusvahelisel<br />
areenil katsumusterohke<br />
ettevõtmine. “Kõige keerulisem<br />
on erinevaid osapooli<br />
riiki tutvuma meelitada. FinanceEstonia<br />
eesmärk on Eestisse<br />
uusi suure lisandväärtustega<br />
töökohti luua ja ilma Ees-<br />
6.–7.<br />
juunil koguneb<br />
Tallinna 200 finantsvaldkonna<br />
otsustajat<br />
ja spetsialisti foorumile<br />
FinanceEstonia<br />
International Forum<br />
2013.<br />
ti rahvusvahelise tuntuseta on<br />
see justkui võimatu missioon,”<br />
märkis ta.<br />
Hansen tsiteeris foorumi ühte<br />
esinejat Tom Bangemanni,<br />
kelle sõnul on “töökohtade riiki<br />
meelitamine kaheetapiline protsess,<br />
millest esimene on otsustaja<br />
sihtriiki külla meelitamine ja<br />
teine sihtriigis äriüksuse loomine.<br />
Esimene etapp on 80protsendise<br />
kaaluga lõpptulemuse saavutamisel.”<br />
“Seda arvestades võin öelda,<br />
et delegaatide kaasamine<br />
18 riigist esimesel rahvusvahelisel<br />
foorumil on ületanud meie<br />
ootused,” lisas Hansen.<br />
Foorumi teisel päeva pakutakse<br />
osalejatele võimalust külastada<br />
Eesti edukaid ettevõtteid.<br />
Uudiseid foorumi mõlemalt<br />
päevalt jälgi aripaev.ee-st.<br />
ARIPAEV.EE
24 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
ISA ja tütar. Ettevõtja Enn<br />
Veskimägi tütar Rosannaga.<br />
15. aprill 2013. FOTO: ERIK PROZES<br />
VALIK<br />
Kevade<br />
parimad fotod.<br />
Tuttav nägu uue nurga alt<br />
VKG Ojamaa kaevanduse avamise puhul<br />
avati Jõhvi kultuurimajas fotonäitus<br />
“Kaevur”. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
RAUL MEE<br />
raul.mee@aripaev.ee<br />
Valik <strong>Äripäev</strong>a fototoimetuse esimese nelja<br />
kuu parimatest fototabamustest.<br />
RIIGIKOGU otsustas Mart Laari sobilikuks järgmiseks Eesti Panga nõukogu esimeheks. Teda varasemateski<br />
ametites nõunikuna abistanud Veiko Lukmanni saatel töötab Laar kuni juunini Toompeal.<br />
Sealtpeale suundub ta all-linna Eesti Panka. Pole teada, kas teda seni ustavalt saatnud Lukmann ka<br />
kaasa võetakse. 23. aprill 2013. FOTO: ERIK PROZES<br />
PEALINNA tänavad haljendama. Esmaspäev, kell 10.03. Asula tänav, Tallinn. Hooliv ja ilumeelega<br />
kodanik istutas auklikule tänavale kevadlilled. 29. aprill 2013. FOTO: ERIK PROZES<br />
Mänguasjad asjatundjalt: www.rekato.ee<br />
Mänguasjad e-poest<br />
www.rekato.ee:<br />
• legod • pusled • lauamängud<br />
• liivakasti mänguasjad<br />
• suvemänguasjad<br />
• liumäed • mängumajad • jpm
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 25<br />
KESKERAKONNA tähtsad persoonid Priit Toobal ja Arvo Sarapuu<br />
jälgivad meeleavaldust majandusminister Juhan Partsi kabineti<br />
akna all. FOTO: RAUL MEE<br />
IMF kärpis Saksamaa<br />
kasvuprognoosi<br />
Värskes ülevaates Saksamaa<br />
majandusest kärpis IMF ELi<br />
suurima majanduse tänavuse<br />
kasvuväljavaate 0,3%-le aprillis<br />
prognoositud 0,6% asemel.<br />
Põhjenduseks tõi IMF maailmamajanduse<br />
kasvu aeglustumise<br />
ja majanduslanguse paljudes<br />
euroala riikides, mis hoiab<br />
tagasi Saksamaa firmade investeeringuid,<br />
vahendas agentuur<br />
Bloomberg.<br />
IMF kordas üleskutset, et Saksamaa<br />
reformiks teenuste sektori,<br />
kuid valdavalt kiitis raport<br />
Saksamaa majandust kui stabiilset<br />
ankrut Euroopas.<br />
Saksamaal tuleks hoiduda<br />
liigsest eelarvekulude koomale<br />
tõmbamisest, soovitab IMF.<br />
Rida nõrkusi püsib ka riigi pangandussüsteemis.<br />
Rahaliidu reformi<br />
selgemad suunised aitaksid<br />
aga kindlustada nii tarbijate<br />
kui ka ettevõtete tulevikuootusi.<br />
ARIPAEV.EE<br />
LENNUNDUS<br />
Estonian Air rendib õhulaeva idufirmale<br />
Estonian Air rendib alustavale riiklikule Leedu lennufirmale Air<br />
Lituanica (AL) 2015. aasta lõpuni ühe Embraer tüüpi lennuki.<br />
Wikipedia andmeil tänavu mais tegevust alustanud lennufirma<br />
plaanib teenindada kuut liini. Estonian Airilt renditava õhulaevaga<br />
lennatakse alates juuni lõpust Vilniusest Amsterdami, Brüsselisse<br />
ja Berliini.<br />
Lennuliine turundatakse Air Lituanica kaubamärgi all, lennud toimuvad<br />
Estonian Airi lennukoodiga.<br />
HINNANG<br />
Moody’s tõstis Swedbanki reitingut<br />
Reitinguagentuur Moody’s teatas, et tõstab ühe pügala võrra<br />
Swedbanki reitingut – tasemelt A2 tasemele A1 stabiilse väljavaatega.<br />
Otsuse põhjenduseks toob Moody’s välja panga paranenud riskiprofiili<br />
ja tugevnenud juhtimise, probleemsete laenude osakaalu<br />
vähenemise ja tulude stabiliseerumise.<br />
KOMINOXI müügijuht Anton Kostusjov roostevaba terase näidetega,<br />
mida nad tarnivad. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
PRESIDENDIPAAR Eesti Rahvamuuseumile nurgakivi panemas.<br />
FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
KOSTÜÜMIS turundustiim Stockmanni kaubamaja soodusmüüki<br />
reklaamimas. FOTO: RAUL MEE<br />
Uus märgis<br />
lihatööstustele<br />
Põllumajandusministeerium<br />
töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse<br />
keeduvorstidele,<br />
viineritele ja sardellidele, mis<br />
aitab kõrgema lihasisaldusega<br />
tooted paremini esile tuua.<br />
Märki võivad lihatööstused<br />
tulevikus kasutada vähemalt<br />
60% lihasisaldusega vorstitoodete<br />
puhul.<br />
“Kõigil vorstitoodete pakenditel<br />
on info lihasisalduse protsendi<br />
kohta olemas ka praegu,<br />
kuid lisamärgis toob selle tarbija<br />
jaoks selgemalt ja pakendil paremini<br />
leitavalt esile,” ütles põllumajandusministeeriumi<br />
toiduohutuse<br />
ning teaduse ja arenduse<br />
asekantsler Toomas Kevvai.<br />
Lihatööstused saavad märki<br />
kasutada keeduvorstidel, viineritel<br />
ja sardellidel, mille lihasisaldus<br />
on vähemalt 60% ja<br />
mis ei sisalda lihamassi. “Märgil<br />
tuuakse välja iga konkreetse toote<br />
lihasisalduse protsent,” selgitas<br />
Kevvai.<br />
Enne kasutuselevõttu peab<br />
vorstimärgis läbima Euroopa<br />
Komisjoni kolmekuulise<br />
ooteajaga teavitusprotseduuri,<br />
mille jooksul ei tohi märki kasutama<br />
hakata.<br />
ARIPAEV.EE
26 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
EURO<br />
Välismaalaste hoiused<br />
pole eurokriteerium.<br />
Läti saab kutse rahaliitu<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
Kui Euroopa Liidul on probleeme Läti pangandusstandarditega,<br />
siis tuleks need probleemid<br />
lahendada enne, kui Läti euroalale vastu võetakse,<br />
ütles Danske Banki vanemökonomist<br />
Lars Christensen, kahtlemata samas, et Läti<br />
Euroopa Komisjonilt täna eurokutse saab.<br />
“Ma arvan, et see arutelu on hüsteeriline,” ütles<br />
Christensen. “Selles pole midagi uut, et venelastel<br />
on Balti riikides hoiused. Kõigis Balti riikides. Ja<br />
Hollandis ja Belgias.” Ning selline riik nagu Küpros<br />
on juba rahaliidu liige.<br />
Mitteresidentide hoiuste suur osakaal Läti pankade<br />
deposiitides hakkas euroala riikidele muret<br />
tegema pärast Küprose kriisi, kui lõdvemate reeglitega<br />
välisraha meelitamisele rajatud pangandussektor<br />
vajas päästmist ja euroala abipaketti. Komisjoni<br />
hinnangus, mida rahvusvaheline meedia eile<br />
juba tsiteeris, nenditakse, et ka Lätil on pikk traditsioon<br />
ja rida konkurentsieeliseid eelkõige SRÜ riikidest<br />
pärit pangaklientide teenindamiseks.<br />
Ühe viimase tehinguna ostis Vene pankur Andrei<br />
Vdovin maikuus Latvijas Biznesa Banka ja lubas<br />
sellest teha väga jõukaid kliente teenindava privaatpanganduse<br />
panga. Jõukaid Venemaa kliente<br />
meelitas omal ajal ka Parex banka, mille kollapsist<br />
päästmine sundis Lätit 2008. aastal IMFilt ja<br />
Euroopa Liidult välisabi paluma. Nüüd on aga Läti<br />
likviidsus- ja kapitalinõudeid suure mitteresidentide<br />
hoiuste osakaaluga pankade jaoks oluliselt<br />
karmistanud, ütles kevadel Tallinna väisanud<br />
Läti keskpanga rahanduspoliitika osakonna asedirektor<br />
Martinš Bitans.<br />
Mis on määrav? Komisjoni raport Läti kohta rõhutab<br />
rahapesu tõkestavate seaduste täitmise ja karmimate<br />
pangandusreeglite määravat tähtsust. See<br />
ei ole aga Maastrichti kriteerium, mille järgi riikide<br />
eurokõlblikkust hinnatakse. Niisamuti nagu ei<br />
ole määrav lätlaste vähene toetus eurole.<br />
Maastrichti kriteeriumid on Lätil täidetud paremini<br />
kui paljudel riikidel, kes on juba rahaliidu<br />
liikmed. Eelarve defitsiidi on Läti kärpinud 2009.<br />
aasta 9,8% tasemelt 1,2%-le SKPst, võlakoorem on<br />
40,7%. Lisaks on täidetud inflatsiooni, intressimäärade<br />
ja valuutakursi stabiilsuse kriteerium.<br />
“Väga tõenäoline, et nad saavad kutse. Kas liitumine<br />
on hea mõte, on iseküsimus,” ütles Christensen.<br />
“See on pigem geopoliitika kui majanduspoliitika.”<br />
Oma skepsist põhjendab Christensen euroalal<br />
valitseva kriisiga – olematu kasv, rekordiline tööpuudus.<br />
“Kui euroala oleks toiminud hästi, siis poleks<br />
küsimust. Aga euroala ei ole hästi toiminud ja<br />
on alles sügavas kriisis,” nentis ta.<br />
Juurdepääs likviidsusabile. Lätile tähendab<br />
eurokutse aga kriisiprogrammi eduka lõpetamise<br />
kinnitust. IMFi laenuosa on Läti juba enne tähtaega<br />
tagasi maksnud.<br />
Samuti on Lätile üks olulisemaid kasusid<br />
eurost, et võimaliku uue panganduskriisi korral<br />
pole riik enam üksi – ka Läti saab juurdepääsu Eu-<br />
Väga tõenäoline, et<br />
nad saavad kutse. Kas<br />
liitumine on hea mõte,<br />
on iseküsimus.<br />
Danske Banki vanemökonomist<br />
Lars Christensen<br />
Juunis<br />
-20%<br />
päikeseprillid<br />
www.eagle-vision.ee<br />
TALLINN Pärnu mnt 10, tel: 6270110 Endla 12, tel: 6621150 Paldiski mnt 102 (Rocca al Mare kaubandus-keskuse<br />
1. korrusel) tel: 665 9105 RAKVERE Põhjakeskus, Tõrremäe, tel: 3260500 TARTU Tasku keskus, Turu 2, tel: 733 3938<br />
Lõunakeskus, Ringtee 75, tel: 7315638 PÄRNU Rüütli 39, tel: 4451900 Kaubamajakas, Papiniidu 8/10, tel: 4455979
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
UUDIS 27<br />
DANSKE Banki<br />
vanemökonomisti<br />
Lars<br />
Christenseni<br />
sõnul muudab<br />
jätkuv<br />
võlakriis<br />
euro alaga<br />
liitumise<br />
kasulikkuse<br />
Läti jaoks<br />
kaheldavaks.<br />
FOTO: PEETER<br />
LANGOVITS/POSTI-<br />
MEES/SCANPIC<br />
roopa Keskpanga likviidsusabile. Ida-Euroopa riikidest<br />
on Läti Sloveenia järel suurima pangandussektoriga<br />
riik – osakaal mullu 129% SKPst.<br />
Aastatel 2008–2009 tegi Läti läbi maailma rängima<br />
majanduslanguse. Nüüd kasvab Läti majandus<br />
ELi kiireimas tempos – mullu 5,6%, kuid on samal<br />
ajal üks suurima ebavõrdusega riike Euroopa<br />
Liidus.<br />
Läti vastuvõtmist rahaliitu peavad veel toetama<br />
ELi valitsusjuhid oma juunikuisel tippkohtumisel<br />
ning seejärel juuli alguses euroala rahandusministrid.<br />
Reitinguagentuur Fitch teatas, et kui ka<br />
see otsus on tulnud, on Lätil ilmselt oodata reitingu<br />
paranemist, mis praegu on samal tasemel Venemaa<br />
ja Islandiga.<br />
Island oli koos Lätiga esimesi IMFi abi vajanud<br />
riike ja flirtis vahepeal samuti euro käibelevõtuga,<br />
kuna nii väikse riigi oma raha ei pruugi enam elujõuline<br />
olla. Islandi uus valitsus on aga need plaanid<br />
kõrvale heitnud, ehkki krooni tulevik on lahenduseta.<br />
“Ma ei usu, et euro on neile hea lahendus, majanduse<br />
struktuur on liiga erinev,” kommenteeris<br />
Christensen. “Ja ELiga liitumist pole islandlased<br />
kunagi toetanud. Kanada dollar oleks mõistlikum,<br />
aga seegi on ebareaalne.”<br />
UUS magistriõppekava EBSis - European Business and Finance<br />
EBS avab sügisel uue magistritaseme õppekava<br />
koos Nottingham Trent University’ga Inglismaal.<br />
Tegemist on kaheaastase ühisõppekavaga, mis<br />
kannab nime European Business and Finance<br />
(Euroopa ärindus ja rahandus). Sellist ühisõppekava<br />
välisülikooliga ei paku ükski teine Eesti ülikool,<br />
seega on tegemist unikaalse haridustootega Eesti<br />
haridusmaastikul.<br />
Nottingham Trent University’s (NTU) õpib üle 24<br />
000 üliõpilase, sealhulgas üle 2000 rahvusvahelise<br />
tudengi 90st riigist üle maailma. NTU on üks<br />
edukamaid Inglismaa ülikoole lõpetajate tööhõive<br />
seisukohalt. Vastavalt 2010.-2011. aastal läbi<br />
viidud uuringule leiab 94% NTU lõpetajatest<br />
töökoha vähem kui 6 kuud pärast lõpetamist.<br />
Üheks olulisemaks komponendiks uue õppekava<br />
juures on selle rahvusvahelisus selle sõna kõige<br />
otsesemas mõttes – õppetöö toimub kahes<br />
riigis õppekaval, mis vastab mõlema partnerriigi<br />
kvaliteedisüsteemile ning mille kinnituseks<br />
väljastatakse ühisdiplom.<br />
Kas see õppekava sobib minule?<br />
Ingliskeelne European Business and Finance<br />
sobib eelkõige neile, kes on lõpetanud eelnevalt<br />
majandushariduse. 2013/14 õppeaastal uude<br />
magistriõppe programmi sisseastujad õpivad<br />
aasta EBSis, teise aasta esimese poole Inglismaal<br />
ning tulevad viimaseks semestriks tagasi Eestisse,<br />
et kirjutada lõputöö. Välisriigis õppimine on uue<br />
õppekava raames mugavalt korraldatud - võõrsil<br />
tuleb elada vaid üksteist nädalat kaheaastasest<br />
õppeajast, sest Nottinghamis veedetava semestri<br />
õppetöö maht toimub intensiivõppe vormis. See<br />
tähendab, et välisõpinguid saab endale hea tahtmise<br />
korral lubada ka Eestis elav ja töötav pereinimene,<br />
kes põhjaliku eelneva planeerimisega selleks kolm<br />
kuud aega võtab.<br />
<br />
<br />
<br />
Mida see õppekava mulle annab?<br />
Multikultuurse kogemuse - mis on vajalik<br />
kultuuridevaheliste suhete hoidmiseks ja<br />
arendamiseks ning mis annab võimaluse töötada<br />
erinevates rahvusvahelistes ettevõtetes.<br />
- põhjaliku arusaamise<br />
<br />
oskus kasutada erinevaid rahandustööriistu<br />
olukordades, mis nõuavad strateegilist mõtlemist<br />
nii ettevõtluse kui ka igapäevaelu tasandil.<br />
Teadmised, kuidas kvantitatiivselt analüüsida<br />
erinevaid rahanduslikke riskitegureid.<br />
Avarama silmaringi - oskuse kohanduda globa-<br />
<br />
muutumises, spetsialiseerudes eelkõige Euroopa<br />
turgudele.<br />
Õppekava puhul on pandud oluline rõhk<br />
õppeainetele, mis katavad erinevaid majandusvaldkondi<br />
Euroopa või kogu maailma<br />
näitel. Programmi õppetöö korraldus on<br />
dünaamiline, lisaks tavapärastele loengutele<br />
kasutatakse õppemeetoditena töötube, grupitöid,<br />
kaasusepõhiseid metoodikaid ja ettekandeid.<br />
Üliõpilaste hindamine toimub läbi kursusetööde,<br />
eksamite, ettekannete ja projektide, mille tagasiside<br />
on toeks tudengi erialasele arengule.<br />
1988. aastal asutatud 1500 tudengiga Estonian<br />
Business School on vanim äriharidust pakkuv<br />
hariduskontsern Baltimaades. Tänaseks on Tallinnas<br />
ja Helsingis tegutsev EBS kasvanud üheks Baltimaade<br />
suurimaks äri- ja juhtimisalast tasemeõpet pakkuvaks<br />
rahvusvaheliseks eraülikooliks, kus saab omandada<br />
riiklikult tunnustatud eesti- ja ingliskeelset<br />
haridust gümnaasiumi, bakalaureuse, magistri ja<br />
doktoriõppes ning juhtimisalast täiendharidust.<br />
2013. aastal tähistab EBS oma 25. tegevusaastat.<br />
<br />
www.ebs.ee<br />
<br />
Lauteri 3, Tallinn
ÜLO PÄRNITS, Technopolis Ülemiste AS nõukogu liige<br />
Olen online’i lugenud nii kaua, kui ta on<br />
eksisteerinud. Teen seda iga päev. Sealt<br />
leiab põnevaid sündmusi – firmade edukad<br />
tulemused, ärimeeste uued ametikohad jm.<br />
<strong>Äripäev</strong>a ülesanne on informeerida, mis<br />
majanduses toimub. See on tema roll olnud<br />
loomisest peale ja ta on seda edukalt teinud.<br />
MARGUS KASTEIN, Saku Õlletehase ASi juht<br />
Online’i olen jälginud sellest päevast<br />
saadik, kui see loodi. Vaatan seda korrakaks<br />
päevas – hommikul, kui tööle tulen,<br />
ja õhtul samuti. Loen seda nii arvuti kui ka<br />
mobiili kaudu. Põhiliselt jälgin tööstus- ja<br />
kaubandusuudiseid ning kõike, mis on<br />
seotud maksukeskkonnaga, st tööjõukulud,<br />
aktsiisid, maksud. Eelkõige loen ikka oma<br />
valdkonna asju. Veebi pluss on asjaolu, et<br />
see on operatiivne ja kiire.<br />
ANDRES KAUR, Maru Ehitus ASi juhatuse liige, arendusdirektor<br />
Olen <strong>Äripäev</strong>a veebi lugenud pikalt, kuusseitse<br />
aastat. Iga päev vaatan seda paar korda.<br />
Mulle meeldib, et sealt saab alla laadida lehe<br />
<strong>PDF</strong>-versiooni. See pannakse üles tavaliselt<br />
kell 12 öösel ehk soovi korral saab enne<br />
magamaminekut tulevase päeva uudiseid läbi<br />
lugeda. Teemadest huvitavad mind kõik, mida<br />
<strong>Äripäev</strong> kajastab. Kuna töötan ehitusfirmas, siis<br />
ehitusuudiseid jälgin muidugi kõige suurema<br />
tähelepanuga. Meeldib ka see, et veeb on<br />
kategoriseeritud. Pealehele jooksevad kõik<br />
uudised kokku, aga võimalusel saab süveneda<br />
valdkonniti – lugeda kas ainult tööstus-, ehitus- või<br />
mõne muu valdkonna uudiseid.<br />
JAANUS LAUGUS,<br />
Uusmaa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees<br />
Satun veebi lugema paar korda<br />
päevas. Mulle pakuvad huvi<br />
uudised, uued ideed ja mõtted<br />
ehk kõik, mis ärimaailmas<br />
päevakorras on. Info uueneb<br />
veebis kiiresti, olulised ärimaailma<br />
uudised korjab <strong>Äripäev</strong> ruttu üles.<br />
Mina saan sealt endale vajaliku<br />
pildi, mis ettevõtlusmaastikul ja<br />
Euroopas üldiselt aktuaalne on.<br />
<strong>Äripäev</strong>a veeb uuenes.<br />
Tule ja veendu ise!<br />
TIIT NUUDI, Bona Causa OÜ üks omanikest<br />
Olen olnud <strong>Äripäev</strong>a veebi lugeja<br />
algusest peale. Satun sinna kolm-neli<br />
korda nädalas. Jälgin veebi vahendusel<br />
üldist majanduskliimat – mis meil ja Eestist<br />
väljaspool toimub. Mulle meeldivad väga<br />
ka mõningate arvamusliidrite ütlused ja<br />
sõnavõtud, samuti see, kuidas inimesed<br />
näevad näiteks Eesti ja Euroopa suhteid.<br />
Veebi eelis on asjaolu, et sealt saab info kätte<br />
kiiresti. Paberlehe uudised on natuke ikkagi<br />
ajast maas, aga internetist uudiseid lugedes<br />
on võimalik asjadega kursis olla peaaegu<br />
reaalajas.<br />
www.aripaev.ee<br />
Põnev. Kasulik. Asendamatu.<br />
HANNES HAMBURG, kommunikatsioonibüroo Hamburg ja<br />
Partnerid OÜ juhatuse liige<br />
Olen <strong>Äripäev</strong>a veebi lugenud alates selle<br />
avamisest. Mis aastasse see algus täpselt jäi, seda ma<br />
ausalt öeldes ei mäletagi. Olen meediat viimased<br />
kakskümmend aastat iga päev tarbinud ning selle<br />
aja jooksul on ette tulnud vaid mõni üksik päev, kui<br />
ma <strong>Äripäev</strong>a veebikeskkonda pole üldse avanud.<br />
Minu jaoks on suure meediakanali peamine<br />
kvaliteedimärk võime anda ülevaade kogu<br />
uudishorisondist, st selle kanali jälgijana võin olla<br />
kindel pildi ülevaatlikkuses ja adekvaatsuses, et<br />
mulle ei kirjeldata ega paisutata emotsionaalselt<br />
ainult üht kõrvalist detaili, vaid antakse ülevaade<br />
tervikust. Teine oluline väärtus mulle kui tellijale<br />
on võimalus lugeda paberlehte <strong>PDF</strong>-formaadis juba<br />
eelneval õhtul.<br />
ALO IVASK, Rautakesko ASi tegevdirektor<br />
Kui <strong>Äripäev</strong>a veebi kasutan, siis<br />
vaatan uudislugusid sellest valdkonnast,<br />
millega ise tegeleme – ehitusest ja<br />
kaubandusest. Huvitavad on ka<br />
statistilist infot sisaldavad artiklid<br />
majanduse kohta üldiselt. Põhiliselt olen<br />
<strong>Äripäev</strong>a tahvelarvuti versiooni lugeja.
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 29<br />
ALBION REISID<br />
REISID MAAILMA ÄÄRELE<br />
REISIKORRALDAJA AASTAST 1996<br />
KANADA: läbi Kaljumäestiku<br />
läänerannikule<br />
17.09–02.10.2013<br />
Reisijuht TAIVO KOPPEL<br />
Hind 4880 €<br />
UUS! IRAAN – PÄRSIA PÄRL<br />
30.09–12.10.2013<br />
Reisijuht HANNES HANSO<br />
Hind 2995 €<br />
UUS! BHUTAN väga põhjalikult<br />
11.–27.10.2013<br />
Reisijuht TEET TOOME<br />
Hind 4995 €<br />
UUS! BORNEO METSADES<br />
13.–28.10.2013<br />
Reisijuht HENDRIK RELVE<br />
Hind 3995 €<br />
UUS! HIINA: XI’AN-PINGYAO-<br />
PEKING<br />
13.–22.10.2013<br />
Reisijuht MARIA VISNAPUU<br />
Hind 1995 €<br />
UUS! LÕUNA-HIINA<br />
müstiline loodus ja seni<br />
käimata kohad Guangxi, Hunani,<br />
Guizhou provintsis<br />
18.–31.10.2013<br />
Reisijuht ANNELI VILU<br />
Hind 2995 €<br />
HIINA: PEKING-SUZHOU-<br />
WUZHEN-SHANGHAI<br />
20.–28.10.2013<br />
Reisijuht MARIA VISNAPUU<br />
Hind 1895 €<br />
JAAPAN – värvikirev sügis<br />
19.–27.10.2013<br />
Reisijuhid KERTU ja<br />
RIHO-BRUNO BRAMANIS<br />
Hind 3275 €<br />
SEIŠELLID – ainulaadne paradiis<br />
22.–31.10.2013<br />
Reisijuhid TAIVO KOPPEL<br />
Hind 3995 €<br />
INDO-HIINA: VIETNAM-<br />
KAMBODŽA-LAOS<br />
09.–22.11.2013<br />
Reisijuhid TAIVO KOPPEL<br />
Hind 3995 €<br />
TAIWAN<br />
12.–24.11.2013<br />
Reisijuht MÄRT LÄÄNEMETS<br />
Hind 2995 €<br />
BOTSWANA SAFARI JA VICTORIA<br />
JUGA<br />
12.–25.11.2013<br />
Reisijuht RIHO-BRUNO<br />
BRAMANIS, giid MATI KAAL<br />
Hind 4785 €<br />
PÄRSIA LAHE RIIGID: AÜE-<br />
OMAAN-KATAR-BAHREIN<br />
15.–28.11.2013<br />
Reisijuht HANNES HANSO<br />
Hind 3995 €<br />
TANSAANIA suur safari<br />
21.–29.11.2013<br />
Reisijuht HENDRIK RELVE<br />
Hind 3950 €<br />
PERUU põhjalik ringreis<br />
01.–17.12.2013<br />
Reisijuht TAIVO KOPPEL<br />
Hind 5195 €<br />
PERUU põhjalik ringreis<br />
04.–21.12.2013<br />
Reisijuht TEET TOOME,<br />
giid TARMO KULMAR<br />
Hind 4665 €<br />
PRANTSUSE POLÜNEESIA ja<br />
LIHAVÕTTESAAR<br />
26.12.2013–16.01.2014<br />
Reisijuhid KERTU ja<br />
RIHO-BRUNO BRAMANIS<br />
Hind 7495 €<br />
ARGENTIINA-TŠIILI<br />
27.12.2013–11.01.2014<br />
REISIJUHT TAIVO KOPPEL<br />
Hind 6550 €<br />
UUS-MEREMAA väga põhjalik<br />
ringreis ja aastavahetus Tokyos<br />
29.12.2013–19.01.2014<br />
REISIJUHT JAAN KAPLINSKI<br />
Hind 6895 €<br />
UUS! VENEZUELA<br />
03.–20.02.2014<br />
REISIJUHT TAIVO KOPPEL<br />
Hind 3995 €<br />
UUS!<br />
HIINA: TIIBETI UUS AASTA<br />
GANSUS<br />
08.–18.02.2013<br />
Reisijuhid TEET TOOME ja<br />
ANNELI VILU<br />
Hind 2795 €<br />
SEIŠELLID – ainulaadne<br />
paradiis<br />
17.–26.02.2014<br />
Reisijuht ARGO SCHNEIDER<br />
Hind 3995 €<br />
AMAZONASE JÕEL<br />
11.–27.03.2014<br />
Reisijuht TAIVO KOPPEL<br />
Hind 5360 €<br />
UUS! BANGLADESH<br />
03.–18.03.2014<br />
Reisijuht HANNES HANSO<br />
UUS! INDIA LOODUS<br />
13.–30.03.2013<br />
Reisijuht HENDRIK RELVE<br />
Hind 4550 €<br />
UUS! MEKONGI JÕEL:<br />
VIETNAM-KAMBODŽA<br />
14.–30.03.2014<br />
Reisijuht MARTTI KALDA<br />
Hind 3195 €<br />
HIINA: PEKING JA<br />
SUUR MÜÜR<br />
17.–23.03.2014<br />
Reisijuht TEET TOOME<br />
Hind 1495 €<br />
KOREA-JAAPAN<br />
01.–14.04.2014<br />
Reisijuht TAIVO KOPPEL<br />
Hind 4650 €<br />
JAAPAN, 01.–10.04.2014<br />
Reisijuhid KERTU ja<br />
RIHO-BRUNO BRAMANIS<br />
Hind 3275 €<br />
PÕHJA- ja LÕUNA-KOREA<br />
12.–24.04.2014<br />
Reisijuht MÄRT LÄÄNEMETS<br />
Hind 4295 €<br />
UUS! HIINA: Peking – Xian –<br />
Yangtse kruiis – Lijiang –<br />
Shangri-La<br />
14.–29.04.2014<br />
Reisijuht ANNELI VILU<br />
Hind 3850 €<br />
TIIBET, 05.–22.05.2014<br />
Reisijuht TAIVO KOPPEL<br />
Hind 3995 €<br />
UUS! JAAPAN väga põhjalikult<br />
11.–22.05.2014<br />
Reisijuhid KERTU ja<br />
RIHO-BRUNO BRAMANIS<br />
Hind 3995 €<br />
Reisi hind sisaldab täiuslikku<br />
reisiprogrammi: lennud algusega Tallinnast,<br />
majutus heades hotellides (Jaapanis ka<br />
Jaapani-pärastes hotellides – ryokan –, kus<br />
on kuumaveeallikatega basseinid – onsen),<br />
transport (buss ja kiirrong), eestikeelsed<br />
ekskursioonid, kõik sissepääsud,<br />
rahvusparkide maksud, kogenud reisijuhid,<br />
hommikusöögid ja paljud lõunasöögid.<br />
KÕIK HINNAS REISID.<br />
Helista 445 6009<br />
Kirjuta albion@albion.ee<br />
Vaata www.albion.ee<br />
Argo Schneider, 5645 5850<br />
Lennupartner:<br />
ALTMÕISA KÜLALISTEMAJA<br />
LÄÄNEMAAL<br />
Info ja broneerimine<br />
tel +372 53 00 8622<br />
e-post info@altmoisa.ee<br />
www.altmoisa.ee<br />
• seminarid<br />
• koolitused<br />
• vastuvõtud ja toitlustus<br />
kuni 50 inimesele<br />
• majutus kuni 35 inimesele<br />
• hubane maja<br />
• hooliv teenindus<br />
• personaalsed pakkumised<br />
• hea toit<br />
PAIK MAAILMA ÄÄREL...<br />
Täispuitpõrandad Laudparkett Liistparkett<br />
Siseuksed Trepid Liimpuitelemendid<br />
Terrassilauad Saematerjal Põrandate<br />
paigaldus, viimistlus, lihvimine, renoveerimine tel +372 711 4455<br />
mob +372 564 4757<br />
mob +372 507 9497<br />
www.woodengold.ee<br />
info@woodengold.ee
30 UUDIS toimetaja<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
KOGEMUS<br />
Bussiga<br />
Berliini.<br />
Miks?<br />
LAURA MALLENE<br />
laura.mallene@aripaev.ee<br />
Miks sõidavad inimesed endiselt sadu ja sadu<br />
kilomeetreid bussiga, raisates päevi, et<br />
jõuda sihtkohta, kuhu lennuk jõuab poolteise<br />
tunniga? Kui sul on aega, aga mitte eriti<br />
palju raha, siis sõidadki. Kannatad ja sõidad.<br />
Ecolinesi kiiskavkollane buss särab mai lõpu<br />
päikese käes, kui grupp Malaisa ja Hiina<br />
kodanikke oma passe stjuardessi poole kõlgutavad.<br />
See buss viib nemad ja minu Riiga<br />
ja minu veel sealt edasi – Berliini.<br />
Rahvusvaheline bussireiside äri on saanud<br />
vähe tähelepanu, olles samal<br />
ajal üsna tulus. Eriti jõulude ajal,<br />
mil kiiskavkollased ja hõbedased<br />
bussid toovad Venemaalt Tallinna<br />
n-ö vana-aastaõhtu rahamuulad<br />
– tuhanded turistid, kes<br />
toovad tulu Tallinna hotellidele<br />
ja suveniiripoodidele.<br />
Üheksakümnendatel oli see vaeste eestlaste<br />
jaoks ainumõeldav viis maailma näha.<br />
Bussidega sõideti Itaaliasse, Pariisi. Nälg<br />
uute kohtade järgi pani ohverdama mugavused.<br />
Ja nüüd sõidan mina – Berliini.<br />
Esmaspäev<br />
Riiga sõidan bussi<br />
ülemisel korrusel, kõige<br />
ees. Liivimaa pealinna<br />
jõuan nelja tunni pärast,<br />
seal algab raskem ja<br />
tunduvalt pikem reis. Riiast<br />
startiva Ecolinesi bussi stjuardess<br />
Svetlana meenutab mulle<br />
koolikokka, resoluutset ja jäika;<br />
sellist, kes viskab lobi su ette<br />
ja sa tead, et vaidlemine teeks<br />
niigi piinliku olukorra ainult hullemaks.<br />
Sveta rühib vahekäigus edasi-tagasi.<br />
Vahepeal kaob ta reisijaid ja<br />
bussijuhte eraldava kardina taha.<br />
Tema laua kõrval ripub nõianukk<br />
sildiga: Praha. Pärast pikka sõitu,<br />
kui on juba pime, plaksutab Sveta<br />
käsi ja nõianukk hakkab kädisedes<br />
naerma.<br />
Aeg-ajalt äratab mind Sveta hääl<br />
– oleme jälle kuhugi jõudnud, aga<br />
reisijad ei tohi maha minna. Peale<br />
tuleb piirivalve, et kontrollida<br />
ID-kaarte ja passe.<br />
Teisipäev<br />
“Miks sa reisid Euroopasse<br />
bussiga?”<br />
Inglanna mu ees pilgutab silmi.<br />
Ta õpib tekstiilitöötlemist<br />
ja heegeldab kogu reisi ajal lapitekki.<br />
“Ma hääletan. Nii saan<br />
kiiremini Poola. Pluss ei ole<br />
muret, kus veeta ööd.”<br />
Reisi vältel kohtan võimude<br />
poolt tagakiusatud valgevenelast,<br />
leedulannat, kes kurdab<br />
kehva lennuühenduse üle, venelasi,<br />
kes on jäänud paigale<br />
90ndate esimesse poolde.<br />
Bussireisiga kaasneb ka see,<br />
et telgitaguseid ei looritata.<br />
Näen, kuidas bussijuht<br />
tühjendab keset Poola parkimisplatsi<br />
keemilist WCd.<br />
Täidab konteinerist pange,<br />
mis kunagi mahutas vedelseepi,<br />
ning viskab sisu<br />
kanalisatsiooni. Äravooluavasse<br />
jääb kinni WC-paber.<br />
Viimase pangetäie viskab<br />
rekka ette ja tee muutub<br />
ühtlaselt roheliseks.<br />
Kolmapäev<br />
Isegi Berliini lääneosas asuvas hotellis veedetud<br />
öö ei suuda reisiväsimust kustutada. Mul on<br />
nälg värske järele – värske salati, paprika, tomati järele.<br />
Sest ninas on endiselt tolmu ja mikrolaineahjus<br />
kuumutatud odavate viinerite ning friikartulite<br />
lõhn.<br />
Me seisame Berliini bussijaamas ja ootame, mina,<br />
mõni eestlane ja vene keelt rääkivad inimesed. Kui<br />
buss pärast viibimist meieni jõuab, on mu ees tuttavad<br />
näod. Seesama koolikokka meenutav Sveta<br />
ja bussijuhid. Ja mõni tuttav reisija.<br />
Ülakorruselt tuleb alla kulunud ja räämas naine. Ta<br />
sõneleb vene keeles Svetaga ja ma saan teada, et<br />
blond naine on loopinud laiali kaks toiduportsu.<br />
Veidi hiljem buss peatub – kaks bussijuhti tõstavad<br />
blondiini bussist maha.<br />
Reisibüroo Travel Dreams kiidab bussiga Euroopa<br />
avastamist väga. “Bussireisi plussid on ilmsed<br />
– aknast näete kogu reisi vältel läbitavaid<br />
kohti, ära jäävad lennujaamade turvanõuetega<br />
seonduv, pagasi suhtes pole olulisi piiranguid.<br />
Siia lisandub veel vahetu elamus, võimalus<br />
peatusteks just grupile sobival ajal, personaalne<br />
suhtlemine,” teatab büroo.<br />
Selle suhtluse osas on tal õigus. Tagasiteel<br />
saab väike grupp eestlasi väga hästi läbi ning<br />
saab selgeks, et kõige parem on võtta asju<br />
huumoriga.<br />
Neljapäev<br />
Läbi Poola ja Leedu<br />
sõit on nagu<br />
unenägu. Ma pole<br />
enam kindel, kus<br />
asun. Kui buss ületab<br />
piiri, ärkan vapustusega<br />
üles, sest<br />
Sveta teatab valjuhääldisse,<br />
et daamid<br />
ja härrad, oleme<br />
jõudnud Läti territooriumile.<br />
Reisijad on hommikuks<br />
jõudnud kummalisse<br />
tardumusse.<br />
Sobivat magamisasendit<br />
leida on<br />
keeruline ja väsimus<br />
viib emotsioonid<br />
ära.<br />
Lõpuks, lõpuks<br />
jõuame tagasi Riiga.<br />
Tunne on, nagu<br />
saabuks pikalt-pikalt<br />
rännakult.<br />
Kommentaar<br />
Bussireisi piir jookseb 500 kilomeetri juures<br />
HANNES SAARPUU<br />
Lux Expressi juhatuse esimees:<br />
Lux Expressi reisijate arvu<br />
kasv on viimastel aastatel<br />
lähtunud valdavalt just lühikestelt<br />
regioonisisestelt liinidelt,<br />
kus on oluliselt sagedust<br />
suurendatud ja viidud<br />
toote kvaliteet nõudliku reisija<br />
vajadustele vastavale tasemele.<br />
Näiteks nii Tallinna–Riia<br />
kui ka Riia–Vilniuse liinil on<br />
viimase viie aastaga bussireisijate<br />
arv tervikuna kolmekordistunud.<br />
Lühikestel ehk 300–<br />
500 kilomeetri pikkustel distantsidel<br />
ei ole lennutransport<br />
maismaatranspordiga enamasti<br />
konkurentsivõimeline, kuna<br />
ajavõit on võrdlemisi väike<br />
ja lennuki istekoha kulu ligi<br />
kümme korda suurem võrrelduna<br />
bussiga.<br />
Pikkadel ehk üle 1000 kilomeetri<br />
pikkustel distantsidel<br />
on reisijate arv viimase kümne<br />
aastaga selgelt kahanenud.<br />
255 131,8<br />
tuhat kilomeetrit sõitjakäivet aastal 2012.<br />
Sõitjakäive – mõõdetakse sõitjakilomeetrites.<br />
Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele<br />
ühe kilomeetri kaugusele.<br />
Tulemused<br />
Bussisõitjaid tuleb<br />
juurde<br />
sõitjate arv tuhandetes<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
2008<br />
2009<br />
2010<br />
2011<br />
632,8<br />
2012<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />
12.–13. juunil<br />
COACHING’U KOOLITUS<br />
JUHTIDELE<br />
Kuidas coaching’ut rakendades<br />
juhtida ja arendada oma inimesi?<br />
Koolitaja on IVAR LUKK<br />
Koolituse hind on 449 eurot (km-ga 538,8 eurot)<br />
Täpsemad programmid aadressil<br />
www.koolitus.aripaev.ee<br />
Info ja registreerimine<br />
telefonil 667 0100,<br />
elektronposti aadressil<br />
koolituskeskus@aripaev.ee<br />
või koduleheküljel<br />
www.koolitus.aripaev.ee<br />
SUVEKAMPAANIA<br />
hind on 359,2 eurot<br />
(km-ga 431,04 eurot)
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 31<br />
SUVEHOOAEG 2013<br />
FORUM CINEMAS TOOB TEIENI<br />
Coca-Cola Plaza, Ekraan ja Astri<br />
19. JUUNI KELL 19:00<br />
Bizet<br />
CARMEN<br />
17. JUULI KELL 19:00<br />
Verdi<br />
LA TRAVIATA<br />
26. JUUNI KELL 19:00<br />
Verdi<br />
TRUBADUUR<br />
10. JUULI KELL 19:00<br />
Rossini<br />
ARMIDA<br />
24. JUULI KELL 19:00<br />
Puccini<br />
TURANDOT<br />
The MET: Live in HD sarja suurtoetaja<br />
The Neubauer Family<br />
Foundation<br />
31. JUULI KELL 19:00<br />
Rossini SEVILLA<br />
HABEMEAJAJA<br />
Rahvusvaheline a e suursponsorspo<br />
HD ülekannet toetab<br />
Lisainfo: www.forumcinemas.ee/suveooper | www.metopera.org/HDLive<br />
FOTO: KEN HOWARD / METROPOLITAN OPERA
32 EHITUS toimetaja<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
EHITUSMATERJALIDE kauplused pakuvad mitmesuguseid soodustusi. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
EHITUSMATERJAL<br />
Enne ehituskauba ostmist võta hetk<br />
hinnavõrdluseks. Erinevad soodustused<br />
INGA JAKOBSON<br />
kaasautor<br />
Suured ehitusmaterjalide jaeketid pakuvad äriklientidele<br />
erinevaid boonuslepinguid, mistõttu<br />
tasuks enne ostma asumist kaaluda, milline<br />
just enda vajadustele vastab.<br />
Kui ehitusmaterjalidele on plaanis kulutada<br />
rohkem kui 9000 eurot kvartalis, siis tasub küsida<br />
kindlasti hinnapakkumisi kõigilt ja võrrelda. Aasta<br />
jooksul suuremas koguses tehtud ostud võivad<br />
mõnes poes siiski tähendada ka suuremat hinnaalandust<br />
või hoopis teistmoodi boonust.<br />
Ärikliendiprogramm soosib suurema summa<br />
kulutajaid. “Bauhausi äriklientidele mõeldud<br />
ProfiMüügi programm annab ostuboonust – 10%<br />
summalt, kui klient on ostnud meie kaubamajast<br />
12 kuu jooksul vähemalt 5000 euro eest,” rääkis<br />
Tallinna Bauhausi kaubamaja juhataja Priit Jamnes.<br />
Perioodi lõppedes on kogutud ostuboonust<br />
võimalik lunastada kas kinkekaardina või kantakse<br />
boonus kliendi arvele.<br />
“Samasugune süsteem on kasutusel ka teistes<br />
Bauhaus Euroopa kaubamajades,” põhjendas Jamnes<br />
ProfiMüügi programmi rakendamist. Tema<br />
arvates on programm ärikliendile selge, lihtne ja<br />
arusaadav. “Kogemused Euroopas näitavad, et see<br />
töötab hästi,” lisas Jamnes.<br />
5tuhande euro eest aasta<br />
jooksul Bauhofist<br />
ostnud klient saab 10<br />
protsenti hinnasoodustust.<br />
Bauhofil ja K-rautal on astmeline ostumahust<br />
sõltuv süsteem, astmete suurus ja sellega seotud<br />
allahindlusprotsent on aga erinevad.<br />
“Äriklientidele mõeldud Profiklubi kaart võimaldab<br />
sõltuvalt ostumahust progresseeruvat allahindlust,”<br />
selgitas Bauhofi turundusdirektor<br />
Britte Maidra.<br />
Profiklubi kaardi väljastamise kriteeriumiks<br />
on tingimus, et viimase nelja kvartali ostusumma<br />
oleks käimemaksuta üle 2000 euro. “Kohe annab<br />
Profiklubi kaart püsiallahindluse 10%, sealt<br />
edasi suureneb protsent koos ostumahu kasvuga,”<br />
selgitas Maidra. Näiteks on 16% allahindluse<br />
saamise tingimuseks, et ostumaht kvartalis ületaks<br />
9000 eurot.<br />
“Suuremate ostude korral pöörduvad meie ärikliendid<br />
aga otse ärimüügi osakonda, kus siis ärikliendihaldur<br />
teeb personaalse pakkumise,” lisas<br />
Maidra. Ärikliendi haldureid on Bauhofil üle 30.<br />
K-Rauta püsikliendisoodustus algab 5 protsendist,<br />
jkui kalendriaastas ületatakse 6400eurone ostumaht,<br />
siis saab hinnast 10% alla.<br />
“Suurematel ettevõtetel on personaalsed kliendihaldurid,<br />
kes lepivad kliendiga kokku püsisoodustused,”<br />
ütles Rautakesko ASi ärimüügi direktor<br />
Madis Sander.<br />
Personaalsem lähenemine. Optimera Estonia ASi<br />
ehk Ehituse ABC müügidirektor Sven Vesiku sõnul<br />
on neil ärikliente, kes ostavad regulaarselt vaid ühte<br />
kindlat toodet. “Sellisel juhul lepime selle toote<br />
hinna eraldi kokku,” lisas ta. “Püsikliendi soodustused<br />
algavad muidu 5 protsendist,” ütles Vesik,<br />
kuid rõhutas, et sõltuvalt toodetest ja ostumahust<br />
saab pood pakkuda erinevaid lisaallahindlusi.<br />
Siiski ei soovinud ta konkreetseid numbreid nimetada,<br />
selgitades, et ostumahust sõltuvat astmelist<br />
programmi neil ei kehti. Tema sõnul käib Ehituse<br />
ABC suurem osa müügist ärikliendile kliendihaldurite<br />
vahendusel ja personaalpakkumiste<br />
alusel. “Tänapäeval on konkurents tihe ning enamasti<br />
otsustab klient suuremate ostude korral hinnapakkumise<br />
põhiselt, üldjuhul võetakse hinnavõrdluseks<br />
pakkumine mitme ehitusmaterjalide<br />
müüja käest,” lisas ta.<br />
Isiklik lähenemine kliendile. Ka Espaki kaubandusdirektor<br />
Ivar Pikk ütles, et eriti suuremate projektide<br />
puhul ei mängi püsikliendisoodustused<br />
niivõrd olulist rolli kui personaalne pakkumine.<br />
Ärikliendisoodustustest rääkides leidis ta, et pigem<br />
määrab soodustuse suuruse just toote- või<br />
kaubagrupp. “Mängib rolli ka see, kust ja mis hinnaga<br />
on kaup sisse ostetud,” lisas ta.<br />
Espaki püsikliendisoodustused algavad 10<br />
protsendist, seda nii eraisiku kui ka ettevõtja puhul.<br />
Erandiks on ärikliendi krediidiga tehtud ostud<br />
– nende puhul algab püsikliendisoodustus 8%.<br />
“Ülempiir on umbes 25–30% kandis,” ütles Pikk,<br />
kuid tunnistas, et äriklientide vajadused on niivõrd<br />
erinevad sõltuvat projekti eripärast, et raske<br />
on tuua näitena konkreetseid numbreid. “Meie<br />
prioriteet on pikemad suhted, seega ei taha me<br />
kliendile pinget pakkuda olukorraga, kus ta peaks<br />
mingisuguseid mahtusid ja numbreid taga ajama,”<br />
selgitas Pikk.<br />
Meie prioriteet<br />
on<br />
pikemad<br />
suhted,<br />
seega me<br />
ei taha<br />
kliendile<br />
pinget<br />
pakkuda<br />
olukorraga,<br />
kus<br />
ta peaks<br />
numbreid<br />
taga ajama.<br />
Espaki kaubandusdirektor<br />
Ivar Pikk
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />
EHITUS 33<br />
Ülevaade<br />
Pea kõik poed<br />
pakuvad soodustust<br />
Bauhaus<br />
PROGRAMM: ProfiMüük<br />
TINGIMUSED: 12 kuu jooksul<br />
vähemalt 5000 euro eest.<br />
Mida suurem ost, seda suurem<br />
boonus.<br />
SOODUSTUS: Ostuboonus<br />
–10% summalt. Perioodi lõppedes<br />
saab äriklient otsustada,<br />
kas soovib summa kinkekaardile<br />
või kantakse see<br />
tema arvele.<br />
KEHTIVUS: 12 kuud hakkab<br />
kehtima hetkest, kui leping<br />
on vormistatud<br />
KREDIIT: Jah. Sõltub ettevõtte<br />
majandusnäitajatest. Krediidilepingu<br />
sõlmimine toimub<br />
2–3 päeva jooksul.<br />
Bauhof<br />
PROGRAMM: Profiklubi<br />
TINGIMUSED: Viimase nelja<br />
kvartali ostusumma ilma käibemaksuta<br />
peab olema üle<br />
2000 euro.<br />
SOODUSTUS: Iga kvartali lõpus<br />
selgub järgmise kvartali<br />
allahindluse protsent. Sõltub<br />
ostumahust.<br />
Kohe annab profiklubi kaart<br />
püsiallahindluse 10%. Kui<br />
kvartali ostumaht ületab<br />
2250 eurot, on allahindlus<br />
12%, 4500 euro puhul 14% ja<br />
9000 euro puhul 16%.<br />
KEHTIVUS: 2 aastat.<br />
Profiklubi liikmetele kehtivad<br />
soodustused teenustele. Näiteks<br />
mõõtu lõikamine, värvi<br />
toonimine ja järelhaagise<br />
rent on 30% soodsam.<br />
KREDIIT: Jah.<br />
Ehituse ABC<br />
SOODUSTUS: Kliendikaardi<br />
esitamisel kõigilt ostetud<br />
kaupadelt soodustus 5%.<br />
Allahindlus ei laiene soodushinnaga<br />
ja kampaaniatoodetele,<br />
teenustele ning tellitavale<br />
kaubale.<br />
KEHTIVUS: tähtajatu, kliendikaart<br />
maksab 1.60 eurot.<br />
KREDIIT: Jah.<br />
Espak<br />
TINGIMUSED: Sõltuvalt tootegrupist<br />
ja ostuviisist.<br />
SOODUSTUS: Kliendi kaart.<br />
Krediidi puhul alates 8%,<br />
kohe makstes 10–30%, sõltuvalt<br />
tootegrupist.<br />
KEHTIVUS: Tähtajatu. Kliendikaarti<br />
saab taotleda kõigis<br />
ESPAK Grupi kauplustes.<br />
Soodustused kehtivad kaardi<br />
kättesaamisest alates. Kaart<br />
maksab 3.20 eurot.<br />
KREDIIT: Jah.<br />
K-Rauta<br />
TINGIMUSED: Astmeline, sõltuvalt<br />
ostumahust.<br />
SOODUSTUS: Allahindlus 5%,<br />
kui aastane ostumaht ületab<br />
650 eurot, 7% 3200eurose<br />
aastase ostumahu puhul<br />
ja 10% 6400eurose ostumahu<br />
puhul.<br />
KEHTIVUS: tähtajatu. Kliendikaart<br />
maksab 1.60 eurot.<br />
KREDIIT: Jah.<br />
ALLIKAS: ETTEVÕTTED<br />
Nordecon rajas TTÜ-le<br />
ainulaadse testhoone<br />
Nordecon Betoon ehitas Tallinna<br />
Tehnikaülikooli tellimusel<br />
Eestis ja kogu Euroopas<br />
ainulaadse liginullenergia<br />
testhoone. Teadustööks rajatud<br />
insener-tehniliselt keerulise<br />
hoone maksumuseks kujunes<br />
484 362 eurot.<br />
“Ehitajale oli TTÜ testhoone<br />
ehitus haruldane kogemus ja õppetund,<br />
kuna hoone ise on omalaadse<br />
prototüübina rajatud teadustöö<br />
eesmärgil, et seal edaspidi<br />
tehtavate uuringute ja katsete<br />
põhjal pakkuda tulevikus soodsamaid<br />
ja paremaid lahendusi<br />
hoonete ehituses laiemalt,” ütles<br />
Nordecon Betoon OÜ juhatuse<br />
liige Toomas Toompuu.<br />
“Kogu ehitusprotsessi käigus<br />
pöörati suurt tähelepanu kvaliteedi<br />
tagamisele. Töid võtsid<br />
vastu ja kontrollisid TTÜ mitme<br />
teaduskonna insenerid – sellisel<br />
tasemel järelevalvet siinsel ehitusturul<br />
tavaliselt ei kohta,” lisas<br />
Toompuu.<br />
Erinevad tehnosüsteemid.<br />
Toompuu sõnul vastab Tallinnas<br />
Mäepealse 3 asuv testhoone<br />
passiivmaja nõuetele – välispiirete<br />
soojapidavus, avatäited<br />
ja hoone õhutihedus võimaldavad<br />
hoonet nimetada liginullenergia<br />
majaks.<br />
Hoones on kasutusel väga<br />
erinevad tehnosüsteemid, mida<br />
saab eraldiseisvalt ja koostöös<br />
katsetada hoone kütmiseks ja jahutamiseks,<br />
nagu näiteks maasoojuspump<br />
spiraal- ja horisontaalkollektoritega,<br />
õhk-vesi-soojuspump<br />
ning õhk-õhk-tüüpi<br />
soojuspump. Samuti on paigaldatud<br />
elektriküte, ventilatsiooni<br />
lisaküte koos suure soojustagastusega<br />
ventilatsiooniseadmega.<br />
Hoone territooriumil asuvad<br />
katsetuse eesmärgil kahte<br />
tüüpi päikesepaneelid, millega<br />
soojendatakse tarbevett. Tarbeveest<br />
üle jäänud soojust kasutatakse<br />
hoone kütteks. Suvisel ajal<br />
Puidubörs igal kolmapäeval<br />
TEL 667 0068<br />
materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (€) kontaktandmed<br />
Müük<br />
SAARE-, TAMME-,<br />
PÖÖGI-, LEHISE- JA<br />
KASE- SAE MATERJAL;<br />
PÖÖGIST JA TAMMEST<br />
SISEVOODRILAUAD,<br />
PÄRNAPUUST SAUNA-<br />
LAUAD; TAMMEST,<br />
SAAREST, PÖÖGIST<br />
SISESEINA VOODRILAUAD,<br />
ERI MUSTRITEGA<br />
Ost<br />
TTÜ liginullenergia testhoone avamine Tallinnas aadressil Mäepealse<br />
3. Maja on mõeldud tulevikulahenduste väljatöötamiseks,<br />
uuringuteks ja katsetamiseks. FOTO: RAUL MEE<br />
suunatakse päikesekollektoritest<br />
tulev üleliigne soojus maasoojuspumba<br />
kaudu pinnasesse,<br />
kus see salvestub.<br />
Hoones toimib vabajahutus<br />
ehk siis on võimalik jahutusseadme<br />
abil ka suvisel ajal tekitada<br />
olukord, kus pumbad peavad<br />
hoonet kütma ja sellisel viisil<br />
on võimalik aasta ringi pumpade<br />
tööd katsetada.<br />
Kogu eriosade seadmestikku<br />
juhib selleks projekteeritud<br />
automaatika. Katsetuste eesmärgil<br />
on kõikide kütte- ja jahutusseadmete<br />
elektritarve eraldi arvestitega<br />
mõõdetav, et hinnata<br />
nende tasuvust ja kulu tarbijale.<br />
Unikaalne hoone. Hoone üldehituses<br />
(välisseinad, katuslaed)<br />
on kasutatud erinevaid soojustusmaterjale<br />
ja konstruksioonilahendusi,<br />
et uurida välispiirete<br />
soojapidavust. Samuti on kasutatud<br />
erinevaid avatäiteid.<br />
TTÜ testhoone ehitus ja projekteerimine<br />
algas septembris<br />
2012. Tänavu märtsi keskel saavutati<br />
hoone põhivalmidus ning<br />
hooajalised välistööd lõpetati tänavu<br />
15. maiks.<br />
“Kas keegi Eestis teab, kuidas<br />
hakkavad välja nägema 7–9 aasta<br />
pärast ehitatavate liginullenergiahoonete<br />
tehnilised lahendused?”<br />
küsis TTÜ professor Targo<br />
Kalamees.<br />
“Meie täiesti unikaalsesse liginullenergia<br />
testhoonesse võib<br />
neid vaatama tulla ja muidugi<br />
saavad meie teadurid ja ehitustudengid<br />
neid tehnilisi lahendusi<br />
ise proovida, uurida ja katsetada.<br />
Kindlasti ei ole kõik lahendused<br />
veel majanduslikult optimaalsed<br />
ega piisavalt töökindlad.<br />
Nende küsimustega tegelemiseks<br />
testhoone loodigi,” märkis<br />
Kalamees.<br />
“Testhoone taristu pakub<br />
2012. aastal loodud TTÜ liginullenergiahoonete<br />
uurimisgrupile<br />
maailma tippudega võrdsed võimalused,”<br />
rõhutab hoone valmimise<br />
tähtsust uurimisgrupi juht,<br />
professor Jarek Kurnitski.<br />
Koos tehnosüsteemide ja teadusaparatuuriga<br />
ligi 620 000<br />
eurot maksnud testhoone ehitamist<br />
on toetanud Riigi Kinnisvara<br />
AS (67 000 eurot), ülejäänud<br />
osa rahastas Tehnikaülikool.<br />
reklaam<br />
eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 504 8445,<br />
527 6943<br />
jaak.kalm@puiduari.ee<br />
KASE-SAEMATERJAL 22/25×75/100 piiramatu kokkuleppel tel 504 1981<br />
andrus@runforest.ee<br />
Uued tuuled ehituses<br />
ehitusuudised.ee<br />
EHITUSUUDISED.EE<br />
www.reparo.ee<br />
ÄRIPINDADE<br />
EHITUS, REMONT,<br />
SISEVIIMISTLUS<br />
KINNISVARA<br />
Pro Kapital müüb korterid paberil<br />
Pro Kapital Grupp alustab Tondi Elukvartali uute korterite eelmüüki,<br />
esimeses järjekorras tuleb müüki korterelamu 31 korteriga.<br />
Saadaval on korterid suurusega 54,7 kuni 187,1 ruutmeetrit, hinnaga<br />
alates 89 900 eurot, mis teeb ruutmeetri hinnaks 1643,51 eurot,<br />
teatas ettevõte börsile.<br />
Pro Kapitali arendatav Tondi Elukvartal on üks Tallinna suuremaid<br />
elamuehitusprojekte. Arenduse esimeses etapis keskenduti muinsuskaitse<br />
all olevate endiste kasarmuhoonete renoveerimisele.<br />
KINNISVARA<br />
Suvemajade turg laieneb venelaste abil<br />
Tänavust kevadet iseloomustab varasemast oluliselt aktiivsem suvemajade<br />
ostmine, seda kusjuures ka piirkondadesse, mis olid vahepeal<br />
unarusse jäetud. Üha suurem osa ostuhuvilistest on venelased,<br />
teatas Pindi oma maikuu ülevaates.<br />
“Haapsalu, Pärnu ja Lõuna-Eesti suvemajade turg on mingit aktiivsust<br />
näidanud ka kriisiaastatel, sest alati leidus ka neid, kes masuperioodist<br />
puutumata jäid ning soodsaid oste tegid,” märkis Pindi<br />
Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Näiteks Peipsi ääres<br />
pakutakse valmisehitatud suvilabokse alla 30 000 € eest ja kahekümnest<br />
boksist 6 on juba selle kevade jooksul maha müüdud.”<br />
LEMMIKUD<br />
ehitusuudised.ee loetuimad uudised<br />
Tartu kaubamaja asemele kerkib uus ärihoone. Tartu linnavalitsus<br />
andis loa praeguse Tartu kaubamaja lammutamiseks,<br />
asemele plaanib TTK Investeeringud OÜ rajada ärihoone.<br />
Euroopa suurim ehitusmaterjalide müüja õppis Bauhofilt e-<br />
lahendusi. Ehituskaupade müügiketi Leroy Merlin esindajad<br />
külastasid Eesti Bauhoffi ning üllatusid eestlaste e-lahendustest.<br />
TÖÖRIISTAPOOD<br />
1691<br />
www.cedo.ee<br />
Telefon 671 9201<br />
info@eimur.ee<br />
www.eimur.ee<br />
KATUSEFERMID,<br />
MAJAELEMENDID<br />
ELEMENTMAJAD<br />
OTSE TEHASEST!<br />
TURVAKARDINAD<br />
OTSE TEHASEST!<br />
Telefon 671 9201<br />
info@eimur.ee, www.eimur.ee<br />
OÜ EIMUR I Pärnu mnt 102, Tallinn
34 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee<br />
ÄRILAUSE<br />
Peeter Smitt: Paraku on Singapuriga<br />
nii, et müüvad nad end hästi,<br />
aga teostus jätab soovida.<br />
Nortali Lähis-Ida piirkonna juht selgitab, et Katari riigiportaali juures parandasid ja<br />
täiustasid nad singapurlaste tehtut.<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Reformierakond pettis juhatuse valimise käigus,<br />
kasutades asjaga mitte kursis olnud inimeste<br />
nimesid valimistulemuse mõjutamiseks.<br />
Kes valetab, kas Kristiina Ojuland<br />
või Andrus Ansip?<br />
JÜRI MÕIS<br />
ettevõtja<br />
KOLUMNISTIDE KOLMAPÄEV<br />
Igor Rõtov | Aivar Hundimägi | Meelis Mandel | Peeter Koppel | Marek Reinaas | Heido Vitsur<br />
Viielised saavad tihtipeale<br />
turu käest hoopis sakutada<br />
Mina olen kogu aeg arvanud, et see on valelik<br />
kamp, ja ma olen õnnelik, et see asi hakkab<br />
nüüd hargnema. Meikarist nad said lahti, nüüd<br />
on Ojulandi kord, erakonnast peaks lahkuma<br />
veel viis-kuus inimest.<br />
See on tõsine lugu, see on ikkagi juhtiv erakond<br />
riigis! Kõik, kes käisid prokuratuuris, tuleks<br />
kindlasti sealt eemaldada, enne nad valijaid<br />
tagasi ei saa Ansip on tubli tegija, vana kooli<br />
mees, Ansipi ees võib mütsi maha võtta. Ma ei tea,<br />
kas tema räägib õigust ja teised valetavad. Põhimõtteliselt<br />
kogu noorte kollektiiv on Ojuland 1,<br />
Ojuland 2 ja Ojuland 3.<br />
See on väga positiivne. Kui see protsess jätkub,<br />
siis olen kindlalt ka Reformierakonna taga.<br />
IGOR GRÄZIN<br />
reformierakondlane, õigusteadlane<br />
Ma tean, kes ei valeta. Ei valeta Reformierakonna<br />
aukohus, nii nagu nemad ütlevad, nii jääb.<br />
Mingisugune käärimine erakonnas tõesti toimub.<br />
Nii nagu oli Kallase periood, nii on ka Ansipi<br />
periood ja Ansipi periood hakkab nüüd lõppema.<br />
Kui Ansipi perioodi iseloomustavad sõnad nagu<br />
eelarve tasakaal, kokkuhoid, euro ja finantsstabiilsus,<br />
siis kriis on läbi ja nüüd on vaja hakata<br />
elama, nüüd on see aeg, kus tuleb kaevikust välja<br />
tulla ja hakata külvama ja lõikama.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
HILLAR TEDER<br />
ettevõtja ja Reformierakonna suursponsor<br />
Ma ei ole üldse kursis. Ma isegi ei kujuta ette,<br />
millest te räägite. Erakonna tegemisi eriti ei jälgi.<br />
Internet on hävitanud tema<br />
pommi. Inimesed tellivad juba otse<br />
tehasest endale kauba. Tuleb ise<br />
tootma hakata.<br />
K<br />
õik me teame “viielisi”, mõni<br />
meist isegi kuulub nende hulka.<br />
Samas võib turgude kontekstis<br />
täheldada, et kõige viielisemad ei<br />
pruugi kõige edukamateks osutuda,<br />
sest aeg-ajalt suisa paarikümne aastaga mõõdetav<br />
akadeemiline edukus on loonud illusiooni<br />
endast kui olukorda igal tasandil kontrollivast<br />
pooljumalast. Kuigi finantsmaailm hindab akadeemilist<br />
võimekust väga, on tihti edukaimate<br />
(investeerimis)otsuste taga oluliselt tavalisemad,<br />
kahe jalaga maa peal seisvad tegelased. Nende<br />
peamine eelis viieliste ees on ehk see, et nad on<br />
sina peal iseenda intellekti piiratusega, austavad<br />
turge ning teavad, et nende inimlikkus on nende<br />
endi raha või hallatava kapitali suurim vaenlane.<br />
Veelgi enam – nad sageli ei otsi absoluutset<br />
ja fundamentaalset tõde, õiglust ja väärtust, vaid<br />
pööravad tähelepanu ka sellele, kuidas turg võiks<br />
mingit sündmust tõlgendada ning millist käitumist<br />
võiks see esile kutsuda.<br />
Arvestades seda, et mitmedki erakordselt targad<br />
inimesed on viimase nelja aasta jooksul olnud<br />
ajaloolistesse seaduspäradesse takerdumise<br />
tõttu investeerimises väga (loe: liiga) ettevaatlikud,<br />
on ilmselt aeg käsitleda seda, kuidas inimlikkus<br />
kipub portfelli tootlust negatiivselt mõjutama.<br />
Nimelt on meie aju inimkonna arengu vältel<br />
tegelenud ellujäämise tagamise erinevate viisidega,<br />
mis osaliselt annavad meie mälufunktsioonidele<br />
teatud struktuuri. On oluliselt lihtsam<br />
mäletada hiljutisi sündmusi ja tunnetada parajasti<br />
nähtavat. Kogemused ja teadmised salvestuvad<br />
mälu erinevates osades, neid ei ole võimalik<br />
võrdse kiirusega ja automaatselt kätte saada.<br />
Erinev tajumine. Aju loob n-ö otseteed, mis põhinevad<br />
teadmistel ja kogemustel, aga ka sellel,<br />
kuidas me reaalsust tajume. Seejuures on igaühel<br />
meist selgelt subjektiivne reaalsusekäsitlus.<br />
Ettevõtte aktsiat võib pidada kalliks mitte ainult<br />
praeguse turuhinna, aga ka isiklike ootuste põhjal<br />
selle aktsia tuleviku hinnaliikumise suhtes<br />
või siis varasemate võrreldavate hindade ja teiste<br />
aktsiate hindade suhtes. See omakorda viib süstemaatiliste<br />
otsustusvõime vigadeni (näiteks ennatlikud<br />
seisukohad), mida tuntakse ka kui eelarvamusi<br />
või inimlikku kalduvust teatud olukorras<br />
mõelda just teatud moodi – inimlikult.<br />
Esimene otsetee ongi “kättesaadavuse heuristika”,<br />
mis tähendab, et otsuseid tehakse selle jär-<br />
PEETER KOPPEL<br />
SEB privaatpanganduse strateeg<br />
Inimesed<br />
kipuvad<br />
ekslikult<br />
leidma, et<br />
tulevik on<br />
alati väikeste<br />
erinevustega<br />
versioon<br />
olevikust.<br />
gi, kui lihtne on kõnealuse teema kohta teavet leida.<br />
Kui kaaluda näiteks oma portfellis võlakirjade<br />
osakaalu suurendamist, siis soov seda teha<br />
suureneb koos sellega, kui ümbritsev keskkond<br />
(kolleegid, konkurendid, meedia) annab signaale,<br />
kuivõrd hea on võlakirju omada.<br />
Väljakujunenud (eel)arvamus. Teine otsetee on<br />
“kategooria heuristika”, millega kaasneb “kategooria<br />
eelarvamus”. Inimestel kipub olema selge<br />
arvamus tüüpilise kasvuettevõtte, tüüpilise majandusteadlase<br />
või isegi tüüpilise majandussurutise<br />
alguse kohta. Kui me ei arvesta väljaspool<br />
meie n-ö kategooriaid asuvaid faktoreid, siis on<br />
tulemuseks taas kallutatud mõtlemine. Kategooria<br />
heuristika on seotud ka sellega, kuidas inimesed<br />
näevad ja soovivad leida tähenduslikke seaduspärasusi<br />
(mustreid) keskkonnas, kus nad parajasti<br />
toimetavad. Paraku leitakse mustreid enamasti<br />
tagantjärele ning, mis seal salata, kaootilistest<br />
protsessidest. Lisaks kiputakse neid ilma kriitikameeleta<br />
projitseerima ka tulevikku, seega<br />
saavutatakse võltsenesekindlus enda võimekuse<br />
kohta tulevikku piisava kindlusega prognoosida.<br />
Kolmas otsetee on “ankurdamine”, mis on<br />
omakorda seotud “kinnitumise eelarvamusega”.<br />
Ankurdamise puhul on meil esmane viitepunkt,<br />
n-ö ankur, mida seejärel korrigeeritakse vastavalt<br />
kättesaadavale teabele. Need korrigeerimised<br />
jäävad tavaliselt esmase viitepunkti lähedale,<br />
seega mängib otsuse tegemisel oma osa ka eelarvamus.<br />
Võtame näiteks prognoosid: need näivad<br />
alati olevat ligilähedased varem avaldatud<br />
näitajatele. Kinnitumise eelarvamus tähendab, et<br />
inimesed ei ole valmis suurteks muutusteks oma<br />
viitepunkti suhtes. Nad kipuvad leidma, et tulevik<br />
on alati väikeste erinevustega versioon olevikust,<br />
ehkki ajalugu ja turud on tõestanud, et see<br />
nii ei ole.<br />
Seega on meie inimlikkus selgelt miski, mis<br />
takistab meid langetamast edukaid investeerimisotsuseid.<br />
Sageli kipubki olema nii, et mida<br />
targem/viielisem inimene, seda enam ta oma eksitavalt<br />
intellektuaalseks võimekuseks peetavast<br />
inimlikkusest vaimustub – mis siis, et sellel pole<br />
turgude toimimisega midagi pistmist. Turg loputab<br />
kõiki, nii tarku kui rumalaid. Suhteliselt<br />
vähem saavad aga loputada need, kelle meeled<br />
on avatumad ning teadmine iseenese piiratusest<br />
kõige kinnistunum. Parim on olla viieline, kes on<br />
oma piiratusest teadlik ja austab turgu.<br />
Kommentaar uudisele “Hinnapommi poeketi<br />
sulgesid suured kulud”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
VASTUKAJA<br />
Vastutusaja lühenemine on õige<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
HELLAR MUTLE<br />
ASi Bestra Engineering juhatuse liige<br />
Selge see, et juhatuse<br />
liige peab tagama ettevõtte<br />
toimimise.<br />
Mõni aasta tagasi viibisin seminaril,<br />
kus mulle tehti vägagi<br />
põhjalikult selgeks, et juhatuse<br />
liikmel ongi vaid kohustused<br />
ja vastutused ning ei ühtegi<br />
õigust. Kulus tükk aega,<br />
et selle teadmisega kaasnevast<br />
masendusest üle saada.<br />
Eriti rõhuvaks osutus seejuures,<br />
et mingite asjaolude ilmnemisel<br />
tuleb olla valmis ka kümne<br />
aasta taguste tegude ja tegematajätmiste<br />
põhjendamiseks.<br />
Selle teadmisega elamine tekitab<br />
alateadlikku stressi ja asjatut<br />
pinget. Nõnda on vastutusaja<br />
lühenemine viie aasta peale<br />
(millest <strong>Äripäev</strong> kirjutas) igati<br />
põhjendatud, sest mida pikem<br />
on periood, seda raskem on esitada<br />
enda õigustuseks vastuargumente<br />
ja põhjendusi.<br />
Mõistlik periood. Üldjuhul on<br />
ju ettevõtete majandustegevust<br />
korduvalt auditeeritud ja<br />
kontrollitud, paljudel juhtudel<br />
on uus juhatus juhtimise ka<br />
üle võtnud. Seega peaks ikkagi<br />
kehtima mingi mõistlik periood,<br />
mille jooksul võib tagasiulatuvalt<br />
pretensioone või kahjunõudeid<br />
esitada.<br />
Selge see, et juhatuse liige<br />
peab tagama ettevõtte toimimise<br />
ning vastutama eelkõige<br />
maksuseadustest tulenevate ja<br />
äriseadustikus sätestatud kohustustuste<br />
täitmise eest. Mida<br />
lühem, selgem ja ühemõtteliselt<br />
arusaadavam on vastutuse<br />
määratlus, seda parem.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
ARENDUSE ASEMEL RAHAPESU? Tallinna<br />
büroohoonet ehitama asunud ettevõtjaid<br />
süüdistatakse kohtus SEB pangale esitatud<br />
arvete võltsimises, suures kelmuses<br />
ja rahapesus, kuna pangalt saadud laenust<br />
liikus 3 miljonit eurot hoopis Hispaania<br />
ja Läti kinnisvaraprojektidesse.<br />
MIKS VÕTAB TALLINK KAKS KORDA KÕR-<br />
GEMA INTRESSIGA LAENU? Esmaspäeva<br />
õhtul teatas Tallink ootamatult, et emiteeris<br />
118,5 miljoni euro väärtuses viie ja<br />
poole aasta pikkuse tähtajaga võlakirju.<br />
HINNAPOMM PANEB UKSED KINNI. <strong>Äripäev</strong>a<br />
rikaste edetabelis olev rõivaärimees<br />
Sulev Kodu sulges möödunud reedel<br />
oma viimase Hinnapommi poe ning<br />
taandus jaekaubandusest. Põhjuseks liiga<br />
suured kulud.<br />
ARVAMUS 35<br />
5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee<br />
KOMMENTAAR<br />
Kindel, et keegi valetab<br />
Äriteenused<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
reklaam<br />
Möödunud nädalal Reformierakonna<br />
ümber puhkenud<br />
sisevalimiste pettuse juhtum<br />
sarnaneb aasta tagasi Reformierakonda<br />
tabanud varjatud<br />
rahastamise skandaaliga.<br />
Kahe vastaspoole jutt erineb nii<br />
palju, et vähemalt üks osapooltest<br />
kindlasti valetab. Aasta tagasi<br />
oli küsimus selles, kas valetab<br />
Silver Meikar või tollane<br />
justiitsminister Kristen Michal.<br />
Nüüd tuleb sama küsimus esitada<br />
europarlamendi saadiku<br />
Kristiina Ojulandi ja erakonna<br />
peakontori kohta.<br />
On aga ka kolmas variant,<br />
et valetavad mõlemad osapooled.<br />
Seetõttu ongi selguse saamiseks<br />
kõige parem, kui Reformierakonna<br />
osa liikmete identiteedivargust<br />
uuriks mõni erakonnast<br />
sõltumatu asutus. Näiteks<br />
politsei või prokuratuur.<br />
Pole ainult siseasi. Paljudele<br />
võib tunduda järjekordne Reformierakonda<br />
tabanud skandaal<br />
ebaoluline. Valisid endale<br />
juhatust; selgus, et keegi kasutas<br />
heauskseid vanureid ära ja<br />
üritas nii saada erakonna juhtorganis<br />
parema positsiooni. Ja<br />
siis? Miks sellel teemal nii palju<br />
lärmi lüüa?<br />
See juhtum ei ole aga ainult<br />
Reformierakonna siseasi, sest<br />
näitab, et peaministri parteis<br />
KOMMENTAAR<br />
Ühiskondliku kasu võlakirjad<br />
aitavad sotsiaalvaldkonda<br />
Üha enam riike avastab, et tulemuspõhine<br />
rahastamine<br />
aitab ühiskonnas tõhusamalt<br />
saavutada ka sotsiaalseid eesmärke.<br />
Näiteks riik ei maksa<br />
kõigi töötute koolituse eest,<br />
vaid ainult nende eest, kes hiljem<br />
tänu sellele koolitusele ka<br />
tööle said.<br />
Tulemuspõhise rahastamise<br />
üks erivorme on social impact<br />
bonds ehk ühiskondliku kasu<br />
võlakirjad (SIB). SIB on riiklik<br />
garantii maksta tasu sotsiaalvallas<br />
saavutatud tulemuste<br />
eest vastavalt riigi tegelikult<br />
kokkuhoitud rahale.<br />
See põhineb eeldusel, et suhteliselt<br />
väikese rahakuluga saavutatud<br />
tulemuse paranemine<br />
mõnes sotsiaalsfääri osas toob<br />
kaasa suurema kulude kokkuhoiu<br />
teisal.<br />
Näide toimimisest. Näiteks<br />
kui alkoholismi ennetustöö<br />
on kokkulepitud aja jooksul<br />
vähendanud ravikulusid, siis<br />
makstakse investorile tema algne<br />
panus tagasi koos intressi<br />
või tulemustasuga ning riik<br />
AIVAR HUNDIMÄGI<br />
<strong>Äripäev</strong>a peatoimetaja asetäitja<br />
On aga ka kolmas<br />
variant, et valetavad<br />
mõlemad osapooled.<br />
MOONIKA OLJU<br />
PricewaterhouseCoopers Advisorsi analüütik<br />
Sotsiaalvaldkonna tulemuspõhisel<br />
rahastamisel<br />
on kaks olulist<br />
väljakutset.<br />
on inimesi, kes üritavad valede<br />
ja võltsingute abil oma mõjuvõimu<br />
suurendada. Seetõttu<br />
ongi oluline välja selgitada,<br />
kas Ojuland tegutses iseseisvalt<br />
või astus kellegi sissetallatud<br />
rajale, komistas ja kukkus. Kas<br />
e-häältega on Reformierakonna<br />
sisevalimiste tulemusi ka varem<br />
ja ulatuslikumalt võltsitud<br />
või mitte?<br />
Reformierakonna sisevalimised<br />
on olulised, sest nende<br />
abil paneb erakond näiteks paika<br />
riigikogu valimisnimekirja<br />
järjestuse ehk otsustab ära, kellel<br />
parteilastest on parem võimalus<br />
riigikogusse jõuda. Samuti<br />
määratakse sisevalimistega<br />
erakonna juhatus, mis suunab<br />
ja juhib partei tegevust. Kui<br />
Reformierakonna sisevalimiste<br />
tulemused on kergesti kontrolhakkab<br />
rahastama programmi<br />
edaspidist teostamist.<br />
Valdkonnad, kus SIBi võiks<br />
esmajärjekorras rakendada,<br />
oleksid näiteks kinnipeetavate<br />
rehabilitatsioon, uimastisõltuvuse<br />
vähendamine ja HIVi ennetamine.<br />
Eestis on pea igas sotsiaalvaldkonna<br />
harus olemas tegutsev<br />
MTÜ või sihtasutus (SA),<br />
mille tegevus on olnud tulemuslik,<br />
kuid rahastuse katkendlikkuse<br />
tõttu ei ole neil<br />
litavad või suunatavad parteis<br />
oma tegelikku mõjuvõimu varjata<br />
soovivate poliitikute poolt,<br />
siis sarnaneb Reformierakonna<br />
juhtimine nukulavastusega,<br />
kus publik ei näe, kelle käed laval<br />
nukke liigutavad.<br />
Reformierakonna juhatuse<br />
rollist sai avalikkus hästi aimu<br />
pärast Meikari arvamusartikli<br />
avaldamist puhkenud varjatud<br />
rahastamise ja valetamise skandaali.<br />
Erakonna juhatuse aasta<br />
tagasi langetatud otsustest<br />
sõltus lõpuks see, kui kauaks<br />
jäi justiitsminister Michal ametisse<br />
ja kuidas reageeris partei<br />
tekkinud süüdistustele. Juhatus<br />
asus toona Michali seljataha<br />
ning aitas nii kaasa ka valeliku<br />
poliitika vastaste protestide<br />
tekkimisele.<br />
Oma komisjonist ei piisa. Reformierakonna<br />
enda loodud<br />
komisjoni ja aukohtu otsused ei<br />
ole Silver Meikari juhtumi tuules<br />
enam piisavad, et kõikuma<br />
löönud usaldust taastada. Pärast<br />
aasta tagasi puhkenud Reformierakonna<br />
rahastamise<br />
ja valetamise skandaali sarnanevad<br />
erakonna enda loodud<br />
uurimiskomisjon ja juhtumile<br />
hinnangut andma asuv aukohus<br />
tellingutega, mis hoiavad<br />
üleval ehitusvigade tõttu varisema<br />
hakanud seina.<br />
alati võimalik oma tegevust jätkata<br />
või arendada. SIBi kasutamise<br />
puhul kannab nende tegevuse<br />
laiendamise riski erasektor,<br />
mida riik MTÜde ja SAde tegevuse<br />
tulemuslikkuse arvel<br />
tekkiva säästu abil hiljem premeerib.<br />
Riigile tähendab see<br />
aga tõhusamat sotsiaalsete eesmärkide<br />
saavutamist.<br />
Väljakutse ja valmisolek. Sotsiaalvaldkonna<br />
tulemuspõhisel<br />
rahastamisel on kaks olulist<br />
väljakutset – kuidas leida vajaliku<br />
riskijulgusega investoreid<br />
ning kuidas tagada tulemuslikkuse<br />
õiglane mõõtmine. Kui<br />
viimase puhul on võimalik kasutada<br />
kombineeritud meetodeid<br />
(nt võrdlusanalüüs enne<br />
projekti perioodi jääva ajaga,<br />
kontrollgrupid, küsitlus jmt),<br />
siis investorites usalduse tekitamiseks<br />
on riigil vaja kindlasti<br />
pingutada.<br />
Kõige aluseks on aga riigi<br />
enda valmisolek sotsiaalseks<br />
innovatsiooniks ning soov võtta<br />
Eestis samuti kasutusele SIBisüsteem.<br />
Valmisfirmade müük, äri- ja<br />
mittetulundusühingute asutamine<br />
Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik<br />
www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061<br />
SUURES KOGUSES<br />
KASUTATUD<br />
KONTORIMÖÖBLIT!<br />
www.<br />
45 €<br />
(sisaldab km)<br />
MARTELA<br />
RULOOKAPP<br />
Tähetorni 21j, Tallinn<br />
Tel 552 6608<br />
.ee<br />
teenuste<br />
rubriigi<br />
standardreklaam<br />
42x57 mm hinnaga 30€<br />
Reklaami tellimine:<br />
reklaam@aripaev.ee<br />
Tel 667 0105 • faks 667 0200<br />
TÕLGE<br />
Pakume<br />
TÖÖRIISTADE<br />
ANKRUTE<br />
MÄHKIMIST<br />
• B-kategooria uusi ankruid<br />
• Elektriliste seadmete remont<br />
• Kaablitoodete valmistamine<br />
telefon 453 1551<br />
www.profikaabel.ee<br />
wasp project<br />
VÕLGLASED<br />
SOOMES?<br />
Kiirhagiavalduste esitamine tasumata<br />
arvete alusel. Nõustamine eesti keeles.<br />
Mauren OÜ Seppo Maunula<br />
info tel 55 64 64 74, seppo@mauren.ee<br />
HOMMIKUSÖÖK 9.0011.00<br />
LÕUNA+BUFFEE TOOMPEAL<br />
11.3015.00<br />
<br />
<br />
<br />
DNB on Põhjamaade üks suuremaid finantsgruppe, kes pakub laia valikut finantstooteid nii era- kui ka äriklientidele. DNB Grupil on<br />
esinduskontorid 19 riigis üle maailma, peakorter asub Norras Oslos. Eestis on DNB väike pank, ent suure rahvusvahelise haardega. See<br />
võimaldab meil oma klientidele pakkuda kiireid ja paindlikke lahendusi.<br />
DNB otsib ettevõtete panganduse valdkonna<br />
KREDIIDIANALÜÜTIKUT,<br />
kes teeb tihedat koostööd kliendisuhete juhiga, olles seega meeskonna lahutamatu osa. Kui soovite osaleda kliendianalüüsi viimisel<br />
uuele tasemele, peaksite kindlasti sellele ametikohale kandideerima.<br />
Peamised ülesanded ja vastutusvaldkond:<br />
• aktiivne osalemine finantsprojektide analüüsimisel ja<br />
loomisel<br />
• töötamine koostöös ärivaldkonna klientide meeskonnaga<br />
• krediidiriskide jälgimine ja andmete hoidmine<br />
andmebaasides<br />
• klientide ja majandussektorite jälgimine<br />
• majandussektorite ülevaadete koostamine<br />
Nõudmised ja kvalifikatsioon:<br />
• tugev akadeemiline taust, finants-/majandusharidus,<br />
magistrikraad soovitatav<br />
• asjaomane ametialane töökogemus<br />
• tugevad analüütilised ja teadustöö oskused<br />
• võime pidada kinni kokkulepitud tähtaegadest<br />
Pärnu Postimees<br />
5. juuni 1857<br />
Eesti Ajalehtede Liit õnnitleb<br />
Palju õnne!<br />
Eesti Päevaleht<br />
5. juuni 1995<br />
Eesti Ajalehtede Liit õnnitleb<br />
Palju õnne!<br />
• pädevus tööülesannete prioriseerimisel ja multitegumtöödes<br />
ning meeskonnamängija suhtumine<br />
• eesti ja inglise keele valdamine, mõningane vene keele<br />
oskus annab eelise<br />
• väga hea Exceli, MS Wordi ja PowerPointi kasutamise oskus<br />
• suurepärane suulise ja kirjaliku väljenduse oskus<br />
Pakume:<br />
• huvitavat vastutusrikast tööd ärivaldkonnas<br />
• olulist rolli dünaamilises ja arenevas organisatsioonis<br />
• eneseteostusvõimalust rahvusvahelises<br />
pangandusgrupis<br />
• kliendimeeskonna lähenemist kõikide tehingute<br />
tasanditel, millesse analüütik on kaasatud<br />
• positiivset töökeskkonda<br />
Kvalifitseeritud kandidaat peab näitama oma motivatsiooni ja võimekust edukaks tegutsemiseks kliendianalüüsi meeskonnas tihedas<br />
koostöös meie kliendisuhete juhtide ning ülemaailmsete harukontoritega.<br />
Palun saatke oma motivatsioonikiri ja CV aadressil cv@dnb.ee 10. juuniks 2013. Lisainfo saamiseks võtke palun ühendust personalijuht<br />
Tiina Hilleriga, tiina.hiller@dnb.ee või 686 8527. Teavet DNB Eesti kohta leiate aadressilt www.dnb.ee.
36 INVESTOR<br />
TÕUSJA<br />
Türgi börs kukkus esmaspäeval<br />
7%. Eile valitses tõusutrend,<br />
sealhulgas Ülkeri aktsial.<br />
LANGEJA<br />
Rõivaste ja surfitoodete valmistaja<br />
ülevõtmiskõnelused jooksid<br />
liiva.<br />
Ülker<br />
13,7 TRY<br />
20<br />
+9,60%<br />
Billabong<br />
0,23 AUD<br />
2,00<br />
-49,95%<br />
16<br />
1,55<br />
12<br />
1,10<br />
8<br />
0,65<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee<br />
4<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
0,20<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
INVESTOR TOOMAS<br />
Jaapani<br />
odüsseia.<br />
Investor Toomas on <strong>Äripäev</strong>a<br />
väljamõeldud tegelane, kelle<br />
käsutusse anti 2002. aasta<br />
algu ses investeerimiseks<br />
miljon krooni reaalset raha.<br />
Portfell<br />
Toomase<br />
portfell<br />
aktsiaportfell<br />
seisuga 31.05.2013<br />
eurodes<br />
Hea kuu<br />
02.01.2002<br />
63 907,81<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
Investor Toomasele oli maikuu väga tegus. Esimest<br />
korda sai ostetud börsil kaubeldava fondi<br />
osakut, kus realiseerus ka üks risk, mida tasub<br />
tähele panna. Mitut ettevõtet maksis dividende.<br />
Võtsime kasumi Cramo ja Apranga aktsiast.<br />
Investor Toomas ostis mais kahes jupis USAs<br />
kaubeldavaid Jaapani indeksiaktsiaid. Toomas<br />
on varemgi mõlgutanud siinsetel leheveergudel<br />
mõtteid Abenomicsi ja oodatava Jaapani ettevõtete<br />
kasumi kasvu ootuses sealsele turule sisenemist.<br />
Tavaliselt eelistab ja ostab Toomas ettevõtete<br />
aktsiaid, mitte fonde, kuid kuidas selekteerida<br />
suhteliselt tundmatult turul välja favoriite, kui<br />
eeldus lähtub makromajanduslikust olukorrast?<br />
USA börsidel leidub ka Jaapani ettevõtete aktsiaid,<br />
kuid kõige loogilisem on aktsiate (või fondide)<br />
ost koduturul. Paraku Swedbank, kelle vahendusel<br />
Toomas tehinguid teeb, Jaapani aktsiaturule<br />
tehinguid ei vahenda. LHV Traderi vahendusel<br />
peaks olema selle teenuse kasutajatele Jaapani<br />
üksikaktsiad Tokyo börsil kättesaadavad.<br />
Nüüd siis realiseerunud riskist. Riski all ei<br />
ole mõeldud seda, et investeering on kahjumis,<br />
vaid ajavööndite (ja riigipühade) probleemi. Nimelt<br />
toimus Tokyo börsil kukkumine, ja seda enne<br />
Euroopa börside avanemist. Paraku on sellisel<br />
puhul kaasreisija tunne – midagi teha ei saa,<br />
tuleb ära oodata, kui USA turul algab kauplemine,<br />
ja siis vaadata, mida teha. Veel hullem on olukord,<br />
kui näiteks USAs on pühade tõttu turud<br />
kinni ning Jaapani uudistele saab reageerida alles<br />
järgmisel päeval. Juhtub aga USA börs reedel<br />
suletud olema, siis reedesele infole saab reageerida<br />
alles esmaspäeval ehk neli päeva hiljem. Kuid<br />
mis siin viriseda, sajandeid tagasi sõitsid investorid<br />
laevaga Euroopasse, et anda kohapeal tehingukorraldusi.<br />
Info kiirema liikumise ajal ei ole<br />
me harjunud selliste viivitustega.<br />
Kokku on Toomasel nüüd Jaapani fondi EWJ<br />
550 osakut keskmise soetushinnaga 9,01 eurot.<br />
Maha said müüdud Cramo ja Apache’i aktsiad.<br />
Apache’i puhul sai “õige” müügiaeg maha magatud.<br />
Selle oleks võinud rahaks teha, kui kildagaasi<br />
võidukäigu valguses gaasi hind langema hakkas.<br />
Apache oli portfellis alates 2005. aasta veebruarist.<br />
Cramo on portfellis olnud veelgi kauem,<br />
alates 2002. aasta aprillist. Cramo laienes agressiivselt,<br />
kuid jäi kaudselt Euroopa võlakriisist tingitud<br />
majanduskliima jahenemise lõksu. Ettevõte<br />
on ratsutanud Rootsi kinnisvarabuumi harjal,<br />
kuid kui see juhtumisi jahtub, ei tahaks ehitustehnika<br />
ja -seadmete rendifirma omanikeringis<br />
olla. Seppo Saario tuntud ütlust “ära armu aktsiatesse”<br />
tasub järgida. Kui ettevõte või tegevuskeskkond<br />
muutub järsult, siis tuleb vaadata üle<br />
Apache’i<br />
puhul sai<br />
“õige” müügiaeg<br />
maha<br />
magatud.<br />
Portfelli jagunemine<br />
protsentides<br />
RAHA<br />
41,9<br />
AKTSIAD<br />
58,1<br />
Apranga endiselt esimene, Royal Vopak ja<br />
kogus soetus, € hind, €<br />
APRANGA 6000 1,889 2,42<br />
Royal Vopak 300 20,765 46,50<br />
Microsoft 510 15,7044 26,83<br />
ABB 700 12,45484 17,15<br />
Burberry 700 15,611177 17,02<br />
Tallink 12000 0,760131 0,93<br />
Apple 30 398,303 345,79<br />
Southern Copper 404 14,06363 23,95<br />
Olympic EG 5000 1,644235 1,73<br />
KGHM Polska 200 39,5339 34,66<br />
Jaapani fond EWJ 550 9,009 8,33<br />
ALLIKAS: ÄRIPÄEV<br />
algne investeerimistees, seda kohendada või aktsiad<br />
müüa.<br />
Hollandi Royal Vopak maksis mais dividendi,<br />
nagu ka kodumaine Olympic EG. Rootsi kroonide<br />
kontojääki kasvatas ABB oma dividendimaksega.<br />
USAs laekusid dividendid Apple’ilt, Southern<br />
Copperilt ja müüdud Apache’ilt. Peavalu on<br />
aga Leedu dividendidega. Oleme tänulikud Aprangale<br />
dividendide eest, kuid miks pagana pärast<br />
makstakse seda littides. Nimelt tehakse Leedu<br />
börsil tehinguid eurodes, kuigi riigis on maksevahendiks<br />
litid. Seetõttu, kui me tahaks seisvatele<br />
littidele rakendust leida, peaksime me valuutat<br />
konverteerima, et aktsiaid osta. Paraku kaotaksime<br />
sellisel juhul kursivahe tõttu.<br />
Aktsiate liikumise kohta tuleb tõdeda, et portfellis<br />
olevate kõigi Balti aktsiate hinnad langesid.<br />
Samas sai selle vastu nautida dividendtulu.<br />
Langes ka vasekaevandaja Southern Copperi<br />
aktsia. Enim tõusis mais Royal Vopaki aktsia<br />
(10,6%). Ka luksuskaupade tootja Burberry aktsia<br />
näitas end lõpuks paremas valguses, tõustes 8,8%.<br />
Microsofti aktsia tõusis 5,4%.<br />
Porfell kasvas 0,79%. Portfellis oli mai lõpu seisuga<br />
58,1% rahast investeeritud aktsiatesse (ja<br />
aktsiafondi). 41,9% rahast lebas arvelduskontol.<br />
Kuuga kasvas portfell 0,79%, 202 049 eurole.<br />
Tähtajalisi hoiuseid ei olnud. Praegune intressitase<br />
ja inflatsioonitase pakub raha ostujõu garanteeritud<br />
kaotamise võimalust. Põhimõtteliselt<br />
võiks Toomas kas või 100% olla aktsiates, oleks turuolud<br />
paremad. Suhtarvude poolest leiab börsidelt<br />
jätkuvalt soodsalt hinnatud ettevõtteid, kuigi<br />
võimalik, et viimase aja pöörases alternatiivi<br />
otsimises intressiinstrumentidele on investorid<br />
hakanud juba liiga palju maksma dividendivoogude<br />
eest.
NUMBER<br />
ELEKTER<br />
Eratarbijad peaksid arvestama,<br />
et elektrienergia hinnale lisandub<br />
lepingus ka käibemaks.<br />
VALUUTA<br />
Eurot mõjutavad poliitilised<br />
mured euroala suurimates<br />
riikides.<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpank ei pruugi<br />
enam intressimäärasid<br />
langetada.<br />
37<br />
Nord Pool Eesti<br />
49,23<br />
70,0<br />
+1,93%<br />
EUR/USD<br />
1,3008<br />
+0,02%<br />
1,2<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,300%<br />
+0,001<br />
5aastat pärast valitsuse abipaketti lisatakse<br />
kindlustusgigant AIG ning autotootja General<br />
Motors taas S&P 500 indeksisse. Mõlemad<br />
ettevõtted on finantskriisist läbi tulnud ning<br />
püsima jäänud.<br />
45,0<br />
32,5<br />
20,0<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
1,28<br />
1,24<br />
1,20<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
0,6<br />
0,3<br />
0,0<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
57,5<br />
1,32<br />
0,9<br />
RAHA<br />
reklaam<br />
Tallink suurim langeja<br />
aktsiate liikumine aprillis, muutus protsentides<br />
TÕUSJAD<br />
ROYAL VOPAK 10,56<br />
Burberry 8,76<br />
Microsoft 5,44<br />
Apple 1,57<br />
KGHM 0,2<br />
Microsoft kannul<br />
ajaloo<br />
kõrgeim tase<br />
207 199,38<br />
12.01.2011<br />
250 000<br />
31.05.2013<br />
202 049,35<br />
LANGEJAD<br />
150 000<br />
100 000<br />
50 000<br />
ABB 0<br />
Apranga -3,97<br />
Olympic -4,95<br />
Southern Copper -6,54<br />
TALLINK -10,48<br />
väärtus, € % portfellist kasum, € tõus, %<br />
14 520,00 7,2% 3 186,00 28,1%<br />
13 950,00 6,9% 7 720,50 123,9%<br />
13 685,22 6,8% 5 675,98 70,9%<br />
12 005,41 5,9% 3 287,02 37,7%<br />
11 914,72 5,9% 986,90 9,0%<br />
11 172,00 5,5% 2 050,43 22,5%<br />
10 373,71 5,1% -1 575,38 -13,2%<br />
9 676,00 4,8% 3 994,29 70,3%<br />
8 650,00 4,3% 428,83 5,2%<br />
6 931,20 3,4% -975,58 -12,3%<br />
4 584,04 2,3% -371,18 -7,5%<br />
Euroopas ei ole jätkuvalt tunda, et kusagil silmapiiril<br />
oleks normaliseeruvad olud. Kui Euroopa<br />
Keskpank trükib raha teistest suurtest keskpankadest<br />
aeglasemalt, võib see viia euro tugevnemisele.<br />
Sellisel juhul saaks löögi euroala eksporditööstus,<br />
mis on üks väheseid helgeid kohti<br />
siinkandis. Samas muudaks see suhteliselt atraktiivsemaks<br />
sama dividenditootluse juures europõhised<br />
dividendivood näiteks USA dollarites<br />
olevate dividendide suhtes.<br />
Samas ei maksa unustada, et kui üldised majandusolud<br />
ei parane ja ettevõtted ei suuda rohkem<br />
müüa ning kasumit teenida, ei pruugi nad<br />
ka dividende maksta. Kui kapitaliturul läheb<br />
olukord kehvemaks, on ettevõtetel dividendide<br />
maksmise asemel rohkem tööd oma rahavoogudega.<br />
Kui on tõsisem börside kukkumise oht, võib<br />
Toomas kas või 100% rahasse minna.<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
pank<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />
internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />
tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />
**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga<br />
VALUUTA<br />
Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,5860 EUR/RUB<br />
41,5461<br />
Austraalia dollar AUD 1,354<br />
Bulgaaria leev BGN 1,956<br />
Hiina jüaan CNY 8,024<br />
Hongkongi dollar HKD 10,161<br />
India ruupia INR 73,963<br />
Jaapani jeen JPY 131,280<br />
Kanada dollar CAD 1,351<br />
Korea won KRW 1468,610<br />
Leedu litt LTL 3,453<br />
Läti latt LVL 0,702<br />
Norra kroon NOK 7,598<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Kütused 04.06<br />
USD<br />
Nafta IPE, bbl 101,99<br />
Nafta NYMEX, bbl 92,99<br />
Mootoribensiin, t 966,00<br />
Diislikütus, t 881,00<br />
Kerge kütteõli, t 864,00<br />
Masuut (1% väävel), t 598,00<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,005<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 128,90<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 477,20<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2247,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 182,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 435,5<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
keskmiselt<br />
kuu jäägilt<br />
jooksev hoius %<br />
kuu<br />
püsijäägilt<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Danske Bank<br />
Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />
Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200<br />
Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200<br />
Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500<br />
DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
Põllumajandus 04.06<br />
Poola zlott PLN 4,237<br />
Rumeenia leu RON 4,396<br />
Singapuri dollar SGD 1,638<br />
Suurbritannia nael GBP 0,856<br />
Šveitsi frank CHF 1,240<br />
Taani kroon DKK 7,455<br />
Tai baat THB 39,813<br />
Tšehhi kroon CZK 25,775<br />
Türgi liir TRY 2,452<br />
Ungari forint HUF 291,530<br />
USA dollar USD 1,309<br />
Värvilised metallid 03.06<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 1919,5<br />
Vask LME 7365,5<br />
Plii LME 2207,5<br />
Nikkel LME 15130<br />
Tina LME 21050<br />
Tsink LME 1941<br />
Väärismetallid 04.06<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1397,02<br />
Plaatina NYMEX 1486,55<br />
Pallaadium NYMEX 752,15<br />
Hõbe COMEX 22,46<br />
tähtajaline hoius %<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Kontakteeruge pangaga<br />
Danske Bank<br />
Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190<br />
Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,60 0,70 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150<br />
Versobank 0,05 0,10 0,40 0,40 0,50 0,90 1,40 1,70 1,90 2,20 350<br />
DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300<br />
Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4)<br />
BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,75 2,25 üle 30 000<br />
Pankade kontaktandmed<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8066, faks 668 8065<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001,<br />
e-post: info@citadele.ee<br />
BÖRS<br />
Tallinn 04.06<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 1,090 -1,80 543 - -503,7% 1,52 0,0%<br />
Baltika 0,948 2,27 38 641 28,3 12,4% 3,52 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,100 -0,90 418 10,9 7,2% 0,79 0,9%<br />
Harju Elekter 2,500 -2,34 9 500 11,2 7,4% 0,83 3,6%<br />
Järvevana 0,589 0,17 295 - 0,0% 0,70 0,0%<br />
Merko Ehitus 7,300 -1,35 22 416 14,1 7,7% 1,09 4,1%<br />
Nordecon 1,150 1,77 10 755 16,8 7,8% 1,30 0,0%<br />
Olympic EG 1,730 0,00 57 274 11,1 25,7% 2,86 5,8%<br />
Premia Foods 0,690 -1,29 407 351,2 0,2% 0,76 1,4%<br />
Pro Kapital Grupp 2,200 3,29 550 - -3,7% 1,81 0,0%<br />
Silvano FG 2,630 0,77 28 785 8,4 21,5% 1,80 9,5%<br />
Tallink Grupp 0,969 0,21 146 690 11,3 7,7% 0,88 5,2%<br />
Tln Kaubamaja 5,800 0,17 5 671 15,2 10,6% 1,62 6,0%<br />
Tallinna Vesi 9,990 -1,09 46 651 8,9 24,8% 2,20 8,4%<br />
Trigon PD 0,378 0,00 2 877 - 0,0% 0,78 0,0%<br />
Skano Group 1,080 -1,82 1 625 - -5,0% 0,68 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Riia 04.06<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
LVL<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Grindex 5,90 0,00 5,59 0,81 -<br />
Latvijas Gaze 6,32 -0,94 11,73 0,59 -<br />
Olainfarm 4,72 -1,05 7,16 1,75 -<br />
Vilnius 04.06<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Apranga 2,52 1,61 - 3,3 6,3<br />
City Service 1,730 1,76 13,0 1,0 13,3<br />
Invalda 2,330 0,00 - 1,1 -<br />
Linas Agro 0,732 0,27 2,9 1,0 -<br />
Panevezio Statybos 1,140 2,70 19,4 0,6 -<br />
Siauliu Bankas 0,265 0,00 0,0 0,7 -<br />
Snaige 0,431 0,23 - 1,5 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,796 -0,38 13,3 2,0 7,3<br />
Helsingi 04.06<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Alma Media 3,12 -0,95 13,1 3,0 3,2<br />
Citycon 2,41 -0,41 9,2 0,9 6,2<br />
Elisa Comm. 14,57 -0,95 11,4 3,4 8,9<br />
Finnair 2,80 1,82 - 0,5 -<br />
Fortum 14,40 0,84 9,7 1,2 -<br />
HKScan 3,75 -1,57 12,9 0,5 2,7<br />
Kesko 23,09 -0,30 18,5 1,0 5,2<br />
Neste Oil 11,13 -0,36 - 1,1 3,4<br />
Nokia 2,70 2,35 - 1,3 -<br />
Olvi 23,80 -0,17 17,8 3,3 2,1<br />
PKC Group 19,31 0,26 20,3 2,4 3,6<br />
Stockmann 11,72 1,74 22,2 1,0 5,1<br />
Stora Enso 5,40 -2,70 10,9 0,7 -<br />
UPM Kymmene 8,06 -2,07 - 0,6 7,4<br />
YIT 14,71 -1,87 11,0 2,0 5,1
38 INVESTOR investeerimisfondid<br />
Dow Jones USA<br />
15 268,84<br />
16000<br />
+0,10%<br />
OMX Stockholm<br />
1208,27<br />
1400<br />
-0,12%<br />
OMX Helsinki<br />
2320,47<br />
2600<br />
-0,31%<br />
EPI II samba indeks<br />
155,08<br />
160<br />
-0,17%<br />
15000<br />
1275<br />
2350<br />
155<br />
14000<br />
1150<br />
2100<br />
150<br />
13000<br />
1025<br />
1850<br />
145<br />
ÄRIPÄEV 5. juuni 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
12000<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
900<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
1600<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
140<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />
FONDID<br />
reklaam<br />
6. juunil<br />
TÖÖTUBA<br />
PÜSIVA TEGEVUSKOHA<br />
KASUMI ARVUTAMINE JA<br />
MAKSUSTAMINE<br />
Töötoa viib läbi<br />
Advokaadibüroo GLIMSTEDT<br />
advokaat, maksukonsultant,<br />
TTÜ finantsarvestuse õppetooli oli<br />
rahvusvahelise maksunduse<br />
lektor MARKO SAAG<br />
Töötoas<br />
vaatleme püsiva<br />
tegevuskoha<br />
tekkimise ja<br />
kasumi arvutamise<br />
ning maksustamise<br />
põhimõtteid.<br />
VIIMANE<br />
VÕIMALUS<br />
REGISTREERUDA!<br />
Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:<br />
Millal tekib püsiv tegevuskoht ja kuidas seda vältida?<br />
Püsiva tegevuskoha kasumi arvutamise põhimõtted:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine:<br />
<br />
<br />
<br />
Käesolev töötuba on sügisel alustava rahvusvahelise<br />
maksunduse kooli eeltutvustus.<br />
Täpsem programm aadressil www.koolitus.aripaev.ee<br />
Avaron Asset Management 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,51 3,63 3,56 12,26 9,73 23,86 7,00 -5,24 18 816 445<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,62 13,62 13,62 3,51 4,24 10,25 6,73 - 5 841 006<br />
Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,78 10,78 10,78 2,12 3,20 - - - 5 859 283<br />
Compensa Life 31.05<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,40 - 6,20 22,70 9,50 5,50 5 676 080<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,93 - 1,10 6,00 4,50 - 566 158<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013.<br />
Danske Capital AS 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Danske Pension 25, EUR 0,97 0,98 0,98 3,75 1,46 6,97 2,79 2,95 10 887 178<br />
Danske Pension 50, EUR 1,12 1,13 1,13 5,09 2,16 9,09 2,55 2,97 149 994 432<br />
Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,41 0,82 4,78 3,23 3,62 3 479 007<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,42 1,45 1,43 7,33 4,03 14,72 5,17 4,65 3 090 574<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,98 0,43 4,92 3,14 206 630<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 03.06<br />
LHV Varahaldus 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,39 1,41 1,41 7,12 3,31 10,76 5,65 5,07 179 547 619<br />
Pensionifond M, EUR 1,11 1,12 1,12 4,77 2,17 8,55 4,93 6,58 27 348 113<br />
Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,70 1,05 4,94 3,87 7,46 38 719 724<br />
Pensionifond XL, EUR 1,20 1,21 1,21 7,92 5,06 13,56 6,01 5,08 41 111 364<br />
Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 2,52 0,83 5,45 4,22 7,34 8 857 715<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,33 1,34 1,34 8,01 5,44 13,56 6,39 3,46 5 019 376<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10,70 10,81 10,81 13,54 31,72 43,94 19,32 0,04 -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 6,84 6,91 6,91 13,61 31,72 43,94 19,32 0,04 9 124 499<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,21 8,29 8,29 15,24 2,39 13,22 1,04 -2,64 -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,24 5,30 5,30 15,23 2,39 13,22 1,04 -2,65 1 394 476<br />
Nordea Pensions Estonia 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,94 0,95 0,95 7,74 3,92 10,19 5,06 53 956 850,78<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,77 0,77 0,77 9,85 5,13 12,43 5,14 5 927 924,44<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,89 0,90 0,90 5,21 1,76 7,75 4,66 11 502 896,43<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,82 0,82 2,76 0,05 2,9 3,44 2 082 609,07<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,14 1,16 1,15 11,87 7,6 17,8 6,67 3 538 526,55<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,72 0,71 0,00 1,01 5,57 547 734,89<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt<br />
5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664<br />
4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,<br />
tel 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.danskebank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 0,65 3,46 2,81 4,29 8 513 975,70<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,11 1,13 1,13 1,88 2,69 8,84 2,94 1,77 42 839 247,41<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,63 0,64 0,64 2,59 3,93 12,29 - - 1 391 951,09<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,86 0,88 0,87 2,06 3,42 9,72 2,99 - 416 714,19<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,90 0,92 0,91 2,77 3,40 11,08 3,09 - 334 201,50<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,85 0,87 0,86 3,72 4,23 13,13 -0,12 - 315 713,62<br />
Fondivalitsejad<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710<br />
1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@<br />
seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
Töötoa hind on 45 eurot (km-ga 54 eurot).<br />
Maaklerifirmad<br />
Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil<br />
koolituskeskus@aripaev.ee või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee<br />
projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107.<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru<br />
väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410
39<br />
2,5<br />
miljardit dollarit maksab veebipõhine<br />
tarkvaratootja Salesforce.com turundustarkvara<br />
pakkuja ExactTarget eest. Pakkumise<br />
hind on 33,75 dollarit aktsia kohta.<br />
Mohamed El-Erian: Kvantitatiivne leevendamine<br />
on ravim, mis tuleb koos hoiatusega<br />
– ärge kasutage seda liiga kaua, muidu saate<br />
kõrvalmõjud.<br />
Reedel avaldab USA maikuu töötuse numbrid ning maailma suurima võlakirjafondi üks asutajaid usub, et<br />
see näitab, kas Föderaalreservi võlakirjade ostmise programm on tekitanud kõrvalmõjusid või mitte.<br />
FONDID<br />
reklaam<br />
Mandatum Life 03.06<br />
Investeeringute haldusteenus:<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
Turvaline, EUR 115,15 114,58 114,58 - 1,39 5,55 3,89 - -<br />
Konservatiivne, EUR 112,76 111,64 111,64 - 2,14 5,75 2,34 - -<br />
Tasakaalustatud, EUR 112,00 110,34 110,34 - 2,49 5,76 1,30 - -<br />
Progressiivne, EUR 106,60 104,51 104,51 - 3,05 5,68 -0,04 - -<br />
Agressiivne, EUR 110,89 108,72 108,72 - 3,00 5,97 -0,19 - -<br />
Investeerimisportfellid:<br />
Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 141,00 140,30 140,30 - 1,50 6,27 4,35 - -<br />
Mandatum Life Global Food Abs, EUR 120,69 118,32 118,32 - 0,38 -1,11 -0,42 - -<br />
Mandatum Life Emerging<br />
Opportunities Abs, EUR 104,11 102,07 102,07 - -1,43 5,33 -3,48 - -<br />
Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 142,55 139,76 139,76 - -0,66 0,48 -5,85 - -<br />
Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 152,43 149,44 149,44 - 1,77 12,58 0,91 - -<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 2,33 0,32 3,59 3,19 1,13 43 667 999,52<br />
Pensionifond K2, EUR 0,89 0,90 0,90 3,69 1,56 7,45 3,98 0,26 164 111 523,10<br />
Pensionifond K3, EUR 1,04 1,05 1,05 5,80 2,87 11,36 5,02 -0,01 413 008 554,37<br />
Pensionifond K4, EUR 0,77 0,77 0,77 9,65 3,27 14,68 5,05 38 193 111,88<br />
Pensionifond V1, EUR 1,19 1,22 1,21 4,42 1,83 10,44 4,84 -0,51 9 640 402,23<br />
Pensionifond V2, EUR 0,92 0,94 0,93 7,19 3,42 14,18 5,39 -1,72 17 669 312,01<br />
Pensionifond V3, EUR 1,07 1,09 1,08 11,08 4,88 17,78 5,21 -3,70 34 849 005,05<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,94 4,04 3,98 20,40 2,82 6,33 -7,72 -15,98 5 468 681,12<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,93 8,13 8,01 23,63 -5,71 24,27 0,61 -13,52 43 192 549,24<br />
Fondifond 100, EUR 9,93 10,03 10,03 14,18 4,87 17,94 4,21 -3,12 62 650 206,22<br />
Fondifond 30, EUR 11,26 11,37 11,37 5,69 2,91 11,53 3,98 0,87 14 565 027,11<br />
Fondifond 60, EUR 10,71 10,82 10,82 9,31 3,47 14,45 4,35 -1,08 49 719 370,40<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 15,03 15,41 15,18 28,22 -0,31 19,64 0,28 -10,40 48 122 281,27<br />
AS SEB Varahaldus 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.03.2013.<br />
Trigon Funds 03.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,738 0,745 0,745 9,96 3,42 8,49 2,06 10 030 265,47<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,896 0,905 0,905 2,92 -0,87 2,31 2,38 4,13 55 241 397,67<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,825 0,833 0,833 3,43 0,93 3,58 2,21 13 670 419,94<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,958 0,967 0,967 5,67 1,99 6,03 2,59 -1,80 278 152 882,45<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,922 0,941 0,931 12,70 4,64 11,14 3,57 -3,32 13 996 482,72<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,128 1,151 1,140 3,76 0,58 3,34 2,41 -1,03 10 604 629,16<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,248 7,394 7,321 10,85 5,080 14,440 7,150 -5,620 4 222 945,32<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,524 8,697 8,610 7,41 2,670 9,770 6,070 -4,020 6 094 959,43<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,682 10,897 10,790 3,34 0,810 7,470 5,040 0,700 1 177 175,07<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,903 12,903 12,903 5,27 -1,930 9,730 5,740 4,570 64 011 469,41<br />
SEB Kasvufond A, EUR 6,283 6,409 6,346 21,85 -4,730 20,500 0,820 -7,860 13 500 348,74<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,516 1,516 1,516 2,90 0,730 7,210 5,100 5,160 413 250 000,00<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 130,234 130,234 130,234 2,83 0,740 1,590 4,060 5,960 170 830 000,00<br />
SEB High Yield Fund, EUR 131,404 132,718 131,404 3,90 2,690 11,700 9,240 - 2 004 070 000,00<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,22 0,160 0,000 0,060 - 55 700 000,00<br />
SEB Strategy Balanced Fund 106,251 107,314 106,251 - 2,900 5,980 - - 311 210 000,00<br />
SEB Strategy Defensive Fund 105,802 105,802 105,802 - 1,850 3,110 - - 249 800 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 109,532 110,627 109,532 - 6,670 11,290 - - 216 440 000,00<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 107,095 108,166 107,095 - 4,880 8,580 - - 320 540 000,00<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,768 2,824 2,796 19,96 -1,830 24,050 1,730 -4,760 133 090 000,00<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,485 2,535 2,510 15,79 -1,100 6,360 -7,190 -7,160 68 030 000,00<br />
SEB Russia Fund, EUR 8,728 8,904 8,816 24,39 -8,770 -0,240 -4,610 -6,850 264 910 000,00<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 84,18 86,76 85,90 22,67 0,34 2,20 -20,73 2 068 498<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 175,40 180,77 178,98 17,66 8,03 22,43 -0,04 4 672 888<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,45 13,93 13,65 21,91 5,83 25,08 -4,09 -10,94 1 760 919<br />
Uus Euroopa Fond, EUR 21,44 22,20 21,77 13,74 7,03 28,35 11,58 -0,56 23 226 380<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 17,74 18,37 18,01 26,05 -13,25 -1,30 -2,92 -2,04 9 237 837<br />
12. juunil Meriton Old Town Garden Hotel<br />
ÄRIPÄEVA<br />
SEMINAR<br />
09.00-09.30 00-09.30 Registreerimine rimin<br />
e ja hommikukohv<br />
09.30-09.40 Avasõnad moderaatorilt Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse personalijuht ja<br />
ajakirja Personali Praktik peatoimetaja Kristi Mikiver<br />
09.40-10.10 Kuidas töötajate hindamisega suurendada ettevõtte konkurentsieelist?<br />
Pro Konsultatsioonid juhatuse liige ja juhtimiskonsultant Mait Raava<br />
10.10-10.40 Vajalikud nõuanded tulemusliku arenguvestluse läbiviimiseks<br />
tööpsühholoog Taimi Elenurm<br />
10.40-11.20 Eestis laiemalt tuntud personalihindamise meetodid ja nende<br />
kasutamine tavapraktikas personalitöö konsultant Riina Rohelaan<br />
11.20-12.00 KOGEMUSLUGU: Toimiva koolitus- ja arendusprotsessi loomine ja selle<br />
mõju ettevõtte talendijuhtimisele Ericsson Eesti personalijuht Ülle Matt<br />
12.00-13.00 Lõuna<br />
13.00-13.30 KOGEMUSLUGU: Töötajate kompetentsi hindamine avaliku sektori näitel<br />
Keskkonnainspektsiooni personaliosakonna juhataja Meeli Villido<br />
13.30-14.00 KOGEMUSLUGU: Personali hindamise ja arendamise<br />
abil ettevõtte teeninduskultuuri tõstmine Olympic Casino<br />
personaliarenduse direktor Häli Siimaste<br />
14.00-14.20 Päeva kokkuvõte ja küsimused<br />
Seminari soodushind registreerimisel kuni 06.06.2013 on 159 eurot (km-ga 190,8 eurot).<br />
Täishind alates 07.06.2013 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Kahe või enam isiku korraga<br />
registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Info ja registreerimine: projektijuht Evelin Huul, tel 667 0177 või evelin.huul@aripaev.ee<br />
Viimaseid päevi<br />
eurot<br />
soodushind!<br />
159
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 108 (4756) 05.06.2013<br />
TEGIJA TURUL<br />
Nouriel Roubini: Saab olema suur erinevus<br />
Wall Streeti ja Main Streeti vahel,<br />
ehk mis juhtub varade hindadega<br />
ning majanduskasvuga.<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
822,51<br />
900<br />
825<br />
750<br />
675<br />
+0,10%<br />
USA majandusteadlase arvates jätkavad aktsiaturud tõusmist kahel järgneval aastal ja seda nii kaua, kui lõhe suurfirmade ja tavakodanike<br />
vahel muutub liiga suureks. Siis sekkub reaalsus.<br />
600<br />
07<br />
09<br />
11<br />
03<br />
05<br />
perioodi kõrgeim 842,16<br />
perioodi madalaim 585,08<br />
01<br />
TÕUSJAD<br />
Sony Corp.<br />
2009,00 JPY<br />
+3,66%<br />
Tesla Motors<br />
95,91 USD<br />
+3,58%<br />
Nokia<br />
2,71 EUR<br />
+2,80%<br />
Nissan Motor<br />
1099 JPY<br />
+2,71%<br />
Delta Air Lines<br />
18,27 USD<br />
+2,58%<br />
Finnair<br />
2,82 EUR<br />
+2,55%<br />
Investeerimispank<br />
Goldman Sachs prognoosib,<br />
et USA keskpank<br />
lõpetab võlakirjade ostmise<br />
programmi juba septembris,<br />
kuna majanduse<br />
olukord muutub paremaks.<br />
Teemant on investori<br />
parim sõber<br />
T<br />
oorainetefondidel on sel aastal<br />
olnud raske, kuna aprillis leidis<br />
aset kulla paanikamüük ning<br />
paljud kullaga seotud aktsiad<br />
võtsid suuna alla. Kuid teemandikaevandajate<br />
aktsiad on suutnud väga hästi vastu<br />
pidada ning see on tekitanud investorites selle<br />
sektori vastu suuremat huvi.<br />
JPMorgani loodusvarade fondi juht Neil Gregson<br />
ütles CNBC-le, et teemandikaevandajate aktsiatel<br />
on õnnestunud “põgeneda” kulla purustavast<br />
langusest ning vääriskivide sektoris on mõned<br />
väga huvitavad asjad juhtumas. “Väga raske<br />
on rääkida teemantide baashinnast, kuid eelmisel<br />
aastal langesid hinnad ligi 15 protsenti. Sel<br />
aastal on hinnad tõusnud 5 protsenti. Aasta alguses<br />
enne suurt krahhi vähendasime oma kullapositsioone<br />
8–9 aasta madalaimale tasemele. Me<br />
otsisime kohti, kuhu investeerida vaba raha ning<br />
üheks selliseks kohaks olid teemandid,” ütles<br />
Gregson, kelle sõnul on nad ostnud Lõuna-Aafrika<br />
kaevandusfirma Lucara Diamond Corp. ning<br />
Kanada kaevandajate Mountain Province’i ja Dominioni<br />
aktsiaid.<br />
Paremad kui kullakaevandajate aktsiad. Toronto<br />
börsil noteeritud Lucara aktsia on sel aastal<br />
tõusnud 27 protsenti, samal börsil noteeritud<br />
Mountain Provindence on rallinud 33 protsenti<br />
ning Dominion 8 protsenti. Võrreldes kullakaevandajate<br />
aktsiatega on see väga hea esitus, kuna<br />
näiteks Barrick Goldi aktsia on sel aastal langenud<br />
36 protsenti ning Newmont Mining 25 protsenti.<br />
Gregsoni sõnul on nõudlus teemantide järele<br />
püsinud kõrgel, kuna USA majandus on taastumas<br />
ning Hiinas on pikaajaline nõudlus kihlasõrmuste<br />
järele. Teemantidega seotud aktsiad<br />
moodustavad Gregsoni fondist 4%.<br />
Kuna investorite huvi teemantide vastu on<br />
kasvanud väga suureks, alustatakse järgmisel<br />
aastal teemantide börsil kaubeldava fondiga<br />
(ETF), kui saadakse USA väärtpaberikomisjoni<br />
heakskiit. “Fondi osakud on kavandatud nii,<br />
et investeering oleks sarnane füüsilise teemandi<br />
ostmisega,” ütles ETFi looja GemShares. “Paljudele<br />
investoritele on osakute ostmine odavam kui<br />
teemantide soetamine poest ning kulu, mis on<br />
seotud vääriskivi hoiustamisega.“<br />
RAINER SAAD<br />
rainer.saad@aripaev.ee<br />
Teemandikaevandajate<br />
aktsiatel on<br />
õnnestunud “põgeneda”<br />
kulla purustavast<br />
langusest.<br />
VALUUTA<br />
Rootsi kroon jälle<br />
moes<br />
Nädal aega Rootsis kestnud rahutused, mille<br />
käigus rüüstati koole ning loobiti politseinikke<br />
kividega, ei ole hirmutanud investoreid.<br />
Analüütikute sõnul on Rootsi kroon jätkuvalt atraktiivne<br />
valuuta ning nüüd võib olla aeg seda<br />
osta, kirjutas CNBC.<br />
Nordea vanema valuutastrateegi Aurelija Augulyte<br />
sõnul võib lühiajaliselt krooni mõjutada<br />
ülemaailmne müügisurve Föderaalreservi<br />
võlakirjade ostmise programmi lõppemise pärast,<br />
kuid pikaajaliselt jääb krooni väljavaade tugevaks.<br />
“Ülemaailmne riskisentiment on praegu<br />
suur küsimus,” ütles Augulyte, kelle arvates<br />
on kroon juba aastaid olnud liiga madalalt hinnatud.<br />
Danske Banki analüütikud ootavad samuti<br />
krooni tugevnemist, sest Rootsi keskpangalt ei<br />
oodata intressi langetamist sel aastal.<br />
Swedbanki vanemanalüütik Knut Hallberg on<br />
samuti positiivne. Tema arvates annavad selleks<br />
põhjuse tugevad Rootsi SKP numbrid ning ostujuhtide<br />
indeks (PMI). “Me oleme üpris optimistlikud<br />
Rootsi krooni suhtes,” ütles ta. “Riksbanki<br />
kohtumine juulis on kroonile kriitiline.”<br />
Rootsi valitsuse võlg on AAA-reitinguga ning<br />
majanduskasv on võrdlemisi stabiilne.<br />
Eelmise aasta augustis jõudis kroon euro suhtes<br />
12 aasta kõrgeimale tasemele.<br />
VÄLISMAA<br />
Billabong –50%<br />
Austraalia surfitoodete firma Billabongi aktsia<br />
kukkus eile Austraalia börsil 50%, kuna ettevõte<br />
lõpetas ülevõtmiskõnelused ning andis<br />
kasumihoiatuse.<br />
Billabong on pidanud ülevõtmiskõnelusi<br />
Sycamore Pertnersi ja Altamond Capital Partnersiga.<br />
Kokkuleppele ei jõutud ning eile teatas Billabong,<br />
et arutab firmadega hoopis refinantseerimist<br />
ja varade müümise võimalust.<br />
Billabongi aktsia kauples eile Sydneys kõigi<br />
aegade madalaimal tasemel, makstes 19 senti.<br />
Aasta tagasi maksis aktsia 1,50 Austraalia dollarit,<br />
2008. aastal 10 dollarit. Ettevõte ootab nüüd<br />
aastakasumiks 67–74 miljonit varasema 74–85<br />
miljoni asemel.<br />
LANGEJAD<br />
Ramirent<br />
7,20 EUR<br />
-2,83%<br />
Stora Enso<br />
5,41 EUR<br />
-2,52%<br />
YIT<br />
14,66 EUR<br />
-2,20%<br />
Comptel<br />
0,45 EUR<br />
-2,17%<br />
Carlsberg<br />
544,50 DKK<br />
-1,89%<br />
UPM-Kymmene<br />
8,09 EUR<br />
-1,70%<br />
Internetimängude<br />
tootja Zynga koondab<br />
18 protsenti oma tööjõust<br />
ning sulgeb mõne oma<br />
kontori, kuna ettevõte tõmbab<br />
kulusid oluliselt koomale.<br />
“FarmVille’i” looja loodab<br />
nii hoida kokku 70–80 miljonit<br />
dollarit aastas.<br />
Lapseootus ja beebi<br />
Fertilitas lõpetas mais sünnitusabi pakkumise, kuid jätkab rasedate jälgimist ning<br />
pakub laias valikus sünnitusjärgseid teenuseid. Raseduse jälgimisega tegeleb<br />
ämmaemand koostöös naistearstiga. Samuti on võimalik konsulteerida erinevate<br />
spetsialistidega, nagu näiteks endokrinoloog, toitumisnõustaja, psühholoog jt.<br />
Sünnieelses diagnostikas kasutame<br />
4D-ultraheli uuringuid ja nn<br />
OSCAR-testi ning osaleme FMFi (Fetal<br />
Medicine Foundation) auditeerimise<br />
süsteemis, mis tagab uuringute suure<br />
usaldatavuse. Palju tähelepanu pöörame<br />
raseduse riskifaktorite väljaselgitamisele.<br />
Sünnituse järel pakume peredele väikelapse<br />
jälgimise võimalust meie lastearstide<br />
juures, kellel on pikaajaline töökogemus.<br />
Konsultantidena töötavad lasteortopeed,<br />
lasteneuroloog ja laste taastusravi arst.<br />
Teatavasti pannakse inimese tervisele<br />
alus lapseeas, mistõttu on oluline avastada<br />
kõrvalekalded arengus võimalikult<br />
vara. Esimesel<br />
eluaastal,<br />
kui lapse<br />
areng on väga<br />
kiire, tuleks lastearsti külastada iga kuu.<br />
Ühtlasi pakume pediaatriateenuseid<br />
kuni 16aastastele lastele ja teeme neile<br />
kõik vajalikud vaktsineerimised.<br />
Ämmaemandate ja<br />
lastearstide vastuvõtud<br />
toimuvad nii Viimsis kui<br />
ka Tallinnas.<br />
Lisainfot leiate meie<br />
kodulehelt www.fertilitas.ee,<br />
vastuvõtule saate registreeruda<br />
ka kodulehe kaudu.<br />
Olete alati oodatud Fertilitasse!
Change language