KAHVENA LOODUSKAITSEALA ja KAHVENA ... - Keskkonnaamet

<strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong> <strong>ja</strong><br />

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA<br />

KAITSEKORRALDUSKAVA<br />

2013-2022

---

SISUKORD<br />

1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 3<br />

1.1. Ala iseloomustus.................................................................................................................... 4<br />

1.1.1. Kahvena looduskaitseala moodustamine ........................................................................ 4<br />

1.1.2. Kahvena looduskaitseala asukoht <strong>ja</strong> maastikuline iseloomustus .................................... 4<br />

1.1.3. Kahvena looduskaitseala kaitse-eesmärgid..................................................................... 4<br />

1.1.4. Kahvena looduskaitseala kaitsekord ............................................................................... 4<br />

1.1.5. Rahvusvaheline staatus ................................................................................................... 5<br />

1.2. Maakasutus............................................................................................................................. 5<br />

1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................. 7<br />

1.4. Uuritus.................................................................................................................................... 7<br />

1.4.1. Läbiviidud inventuurid <strong>ja</strong> uuringud ................................................................................ 7<br />

1.4.2. Riiklik seire..................................................................................................................... 7<br />

1.4.3. Inventuuride <strong>ja</strong> tulemusseire va<strong>ja</strong>dus.............................................................................. 8<br />

2. <strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID..................... 9<br />

2.1. Elustik .................................................................................................................................... 9<br />

2.1.1. Linnud ............................................................................................................................. 9<br />

2.1.2.Taimed ............................................................................................................................. 11<br />

2.2. Elupaigad ............................................................................................................................... 12<br />

2.2.1. Rabad (7110*) / Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) ................................ 12<br />

2.2.2. Vanad loodusmetsad (9010*) ......................................................................................... 13<br />

2.2.3. Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad (9080*) ............................................................................. 14<br />

2.2.4. Siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsad (91D0*).................................................................................... 14<br />

3. <strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS<br />

........................................................................................................................................................... 16<br />

3.1. Kahvena loodusala taristu ...................................................................................................... 16<br />

3.1.1. Metsateed ........................................................................................................................ 16<br />

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA<br />

........................................................................................................................................................... 17<br />

4.1. Elupaikade hooldus- <strong>ja</strong> taastamistööd.................................................................................... 17<br />

4.1.1. Metsise elupaiga taastamistööd....................................................................................... 17<br />

4.1.2. Metsa elupaigad .............................................................................................................. 17<br />

4.2. Loodusõppe- <strong>ja</strong> puhkema<strong>ja</strong>nduslikud tegevused ................................................................... 17<br />

4.3. Kaitseala piiritähiste uuendamine <strong>ja</strong> tähistamata piirilõikude tähistamine............................ 18<br />

6. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUENDAMINE.. 20<br />

1

---

7. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................... 22<br />

LISAD<br />

Lisa 1. Kahvena loodusala (üldkaart)<br />

Lisa 2. Kahvena looduskaitseala kaitse-eeskiri<br />

Lisa 3. Kahvena loodusala kaitse-eesmärkide <strong>ja</strong> väärtuste koondtabel<br />

Lisa 4. Kahvena loodusala elupaigad <strong>ja</strong> kõlvikud<br />

Lisa 5. Kahvena loodusala elupaigad 30 aasta perspektiivis<br />

Lisa 6. Ettepanek Kahvena looduskaitseala kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmiseks<br />

Lisa 7. Ettepanek Kahvena looduskaitseala piiri muutmiseks<br />

Lisa 8. Ettepanek Kahvena loodusala kaitse-eesmärkide <strong>ja</strong> Natura andmebaasi muutmiseks<br />

Lisa 9. Kahvena loodusala <strong>ja</strong> Kahvena looduskaitseala piiritähised <strong>ja</strong> taristu<br />

Lisa 10. Kahvena loodusala <strong>ja</strong> Kahvena looduskaitseala liigi elupaiga taastamistööd<br />

2

---

1. SISSEJUHATUS<br />

Kahvena looduskaitseala <strong>ja</strong> Kahvena loodusala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2013<br />

– 2022. Kava koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel<br />

juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest <strong>ja</strong> Kaitsekorralduskava koostamise juhendist.<br />

Kahvena loodusala hõlmab Kahvena looduskaitseala <strong>ja</strong> Seruküla metsise püsielupaika. Käesolev<br />

kaitsekorralduskava on koostatud arvestades Kahvena loodusala ulatust.<br />

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade <strong>ja</strong> kaitsealade alapõhise<br />

kaitse korraldamise aluseks.<br />

Kaitsekorralduskava kinnitab <strong>Keskkonnaamet</strong>i peadirektor. Teave kaitsekorralduskava<br />

kinnitamise kohta avalikustatakse <strong>Keskkonnaamet</strong>i kodulehel.<br />

Käesoleva Kahvena looduskaitseala kaitsekorralduskava eesmärk on:<br />

• Anda lühike ülevaade kaitstavast alast - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,<br />

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust<br />

seirest;<br />

• Analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm<br />

väärtuse seisundile;<br />

• Arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid <strong>ja</strong> kaitsekorralduse<br />

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;<br />

• Anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest tegevustest, kirjeldada kaitseks va<strong>ja</strong>likke<br />

meetmeid koos oodatavate tulemustega;<br />

• Määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele <strong>ja</strong> tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike<br />

tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse <strong>ja</strong> orienteeruva<br />

maksumusega;<br />

• Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks <strong>ja</strong> rahastamiseks.<br />

Käesoleva kaitsekorralduskava on koostanud <strong>Keskkonnaamet</strong>. Kaitsekorralduskava koostamist<br />

korraldas <strong>Keskkonnaamet</strong>i Pärnu-Vil<strong>ja</strong>ndi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask.<br />

Kahvena loodusala kaitsekorralduskava projekt oli avalikuks aruteluks <strong>Keskkonnaamet</strong>i<br />

kodulehel a<strong>ja</strong>vahemikul XX juunist XX juunini 2012. Avaliku väl<strong>ja</strong>paneku teade ilmus a<strong>ja</strong>lehtedes<br />

„Sakala“ („Sakala“ XX juuni 2012). Valminud kaitsekorralduskava avalik tutvustus <strong>ja</strong> arutelu<br />

toimus XX juuni 2012.<br />

3

---

1.1. Ala iseloomustus<br />

1.1.1. Kahvena looduskaitseala moodustamine<br />

Kahvena looduskaitseala on asutatud Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2005. a. määrusega nr. 126.<br />

„Kahvena looduskaitseala kaitse alla võtmine <strong>ja</strong> kaitse-eeskiri“<br />

Kahvena looduskaitseala kaart on toodud lisa 1 <strong>ja</strong> kaitse-eeskiri lisas 2.<br />

1.1.2. Kahvena looduskaitseala asukoht <strong>ja</strong> maastikuline iseloomustus<br />

Kahvena looduskaitseala asub Vil<strong>ja</strong>ndimaal Kõpu vallas Seruküla <strong>ja</strong> Uia külas ning Pärnumaal<br />

Saarde vallas Kanaküla külas. Kahvena looduskaitseala pindala on 656,6 ha. Kahvena<br />

looduskatseala hõlmab peamiselt riigi metsamaad Riimaru o<strong>ja</strong>st läänes. Piirkonna lääneossa jääb<br />

Kahvena soo. Lõunast piirneb ala Vil<strong>ja</strong>ndi-Pärnu maanteega.<br />

Ala reljeef on suhteliselt tasane, v.a. maantee äärne ala, mis on paiguti künklik. Tasasel<br />

pinnamoel domineerivad rabastuvad metsad. Ala on inimmõjuline. Kaitsealale jäävaid metsasid on<br />

kuivendatud <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndatud.<br />

1.1.3. Kahvena looduskaitseala kaitse-eesmärgid<br />

Kahvena looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta:<br />

1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku <strong>ja</strong><br />

loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpe – rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad<br />

(7120) 2 , vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsad<br />

(91D0*);<br />

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis<br />

on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaika. Looduskaitsealal kaitstav liik on metsis (Tetrao<br />

uragallus).<br />

Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I<br />

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.<br />

1.1.4. Kahvena looduskaitseala kaitsekord<br />

Inimestel on lubatud viibida, kor<strong>ja</strong>ta marju, seeni <strong>ja</strong> muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada <strong>ja</strong>hti<br />

kogu kaitsealal. Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on lubatud telkimine <strong>ja</strong> lõkke tegemine selleks<br />

ettevalmistatud <strong>ja</strong> tähistatud kohtades, rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades<br />

ning rohkem kui 50 osale<strong>ja</strong>ga rahvaürituse korraldamine.<br />

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel <strong>ja</strong> maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitse<strong>ja</strong><br />

nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väl<strong>ja</strong>spool teid <strong>ja</strong> maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitse<strong>ja</strong><br />

nõusolekuta on lubatud järelevalve- <strong>ja</strong> päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses,<br />

käesoleva kaitse-eeskir<strong>ja</strong>ga lubatud töödel ning kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul teostatavas<br />

teadustegevuses.<br />

Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire <strong>ja</strong><br />

sihtotstarvet, koostada maakorralduskava <strong>ja</strong> teostada maakorraldustoiminguid, kinnitada<br />

metsateatist, kehtestada detailplaneeringut <strong>ja</strong> üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise<br />

ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba.<br />

Kahvena looduskaitseala on tsoneeritud ühte sihtkaitsevööndisse <strong>ja</strong> ühte piiranguvööndisse.<br />

Kahvena sihtkaitsevööndi eesmärgiks on metsakoosluste ning kaitsealuse liigi püsielupaiga<br />

säilitamine.<br />

4

---

Sihtkaitsevööndis on keelatud ma<strong>ja</strong>ndustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste<br />

püstitamine, väl<strong>ja</strong> arvatud tee, tehnovõrgu ra<strong>ja</strong>tise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine<br />

kaitseala tarbeks.<br />

Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on sihtkaitsevöödis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste<br />

säilitamiseks va<strong>ja</strong>lik tegevus, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd <strong>ja</strong> veerežiimi<br />

taastamine, olemasolevate ehitiste hooldustööd, metsakoosluse kujundamine 1. septembrist 31.<br />

<strong>ja</strong>anuarini vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitse<strong>ja</strong>l on õigus esitada nõudeid raiea<strong>ja</strong><br />

<strong>ja</strong> –tehnoloogia, metsamater<strong>ja</strong>li kokku- <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>veo ning puistu koosseisu <strong>ja</strong> täiuse osas.<br />

Kaitsealal on Kahvena piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse<br />

<strong>ja</strong> maastikuilme säilitamine.<br />

Piiranguvööndis on lubatud ma<strong>ja</strong>ndustegevus. Piiranguvööndis on lubatud ehitiste, kaasa arvatud<br />

ajutiste ehitiste püstitamine. Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on lubatud uue maaparandussüsteemi<br />

ra<strong>ja</strong>mine, veekogu veetaseme <strong>ja</strong> kaldajoone muutmine.<br />

Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine, biotsiidi <strong>ja</strong> taimekaitsevahendi kasutamine<br />

metsamaal <strong>ja</strong> looduslikul rohumaal, uuendusraie, väl<strong>ja</strong> arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada<br />

koosluse liikide <strong>ja</strong> vanuse mitmekesisus, puhtpuistu kujundamine <strong>ja</strong> energiapuistu ra<strong>ja</strong>mine; puidu<br />

kokku- <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>vedu külmumata pinnasel; uute veekogude ra<strong>ja</strong>mine.<br />

1.1.5. Rahvusvaheline staatus<br />

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura<br />

2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 72 kohaselt hõlmab Kahvena<br />

looduskaitseala Kahvena loodusala (EE0080521), kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende<br />

mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.<br />

Euroopa nõukogu loodusdirektiivide alusel moodustatud Natura 2000 võrgustik haarab alasid,<br />

kus kaitstakse Euroopa Liidus haruldasi elupaiku <strong>ja</strong> ohustatud liike. Kahvena loodusala on<br />

moodustatud, et kaitsta loodusdirektiivis nimetatud 4 elupaigatüüpi (rikutud, kuid<br />

taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad<br />

(9080) ning siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsad (*91D0)).<br />

Kahvena loodusala (717,2 ha) hõlmab Kahvena looduskaitseala <strong>ja</strong> Seruküla metsise püsielupaiga<br />

Loodusala kaart on toodud lisas 1.<br />

1.2. Maakasutus<br />

Kahvena loodusala pindala on 717,2 ha, millest 93% moodustab metsamaa <strong>ja</strong> 7% raba. Teede<br />

alla jääb 1,3 ha. Loodusala maakasutusest annab ülevaate tabel 1.<br />

Kogu kaitsealune maa asub kolmel riigile <strong>ja</strong> ühel eraomanikule kuuluval katastriüksusel.<br />

Riigimaa halda<strong>ja</strong>ks on Riigimetsa Ma<strong>ja</strong>ndamise Keskus. Maaomandi <strong>ja</strong>otust iseloomustab joonis 1.<br />

Tabel 1. Kahvena looduskaitseala<br />

maakasutus (ha).<br />

Maakasutuse tüüp Pindala (ha)<br />

Metsamaa 668,4<br />

Raba 47,5<br />

Muu maa (teed) 1,3<br />

Kokku 717,2<br />

5

---

Joonis 1. Kahvena loodusala maaomand.<br />

6

---

1.3. Huvigrupid<br />

Kahvena loodusala kaitse korraldamisel on oluline arvestada kohaliku kogukonna huvidega <strong>ja</strong><br />

kaasata kohalikke elanikke aktiivselt osalema kaitseala kaitse korraldamisse. Kaitseala valitsemisel<br />

<strong>ja</strong> strateegiate väl<strong>ja</strong>töötamisel tuleb teha koostööd erinevate huvigruppidega. Tabelis 2. on väl<strong>ja</strong><br />

toodud olulisemad huvigrupid ning nende põhilised eesmärgid Kahvena loodusalal.<br />

Tabel 2. Huvigrupid Kahvena loodusalal.<br />

Huvigrupp<br />

Huvid seoses Kahvena loodusalaga<br />

Maaomanik<br />

Metsama<strong>ja</strong>nduse planeerimine <strong>ja</strong> metsatööde korraldamine, puidu<br />

(Riigimetsa<br />

varumine loodusala piiranguvööndis. Riigimaal asuvate<br />

Ma<strong>ja</strong>ndamise Keskus) looduskaitseliste väärtuste säilimise <strong>ja</strong> soodsa seisundi tagamine.<br />

Laiemalt on RMK huvi kaitsealale jääva riigimaa haldamine.<br />

Kohalik omavalitsus, Looduskaitseala potentsiaali rakendamine piirkonna arenguks.<br />

Kohalikud elanikud<br />

Jahimehed<br />

Maaomanik<br />

<strong>Keskkonnaamet</strong><br />

Teadlased<br />

Euroopa Liit<br />

Kohaliku ressursi kasutamine – <strong>ja</strong>hipidamine, mar<strong>ja</strong>de, seente <strong>ja</strong> teiste<br />

metsa kõrvalsaaduste kor<strong>ja</strong>mine.<br />

Jahipidamine.<br />

Metsa ma<strong>ja</strong>ndamine, metsa kõrvalsaaduste varumine.<br />

Looduskaitseala kaitseväärtuste säilimine, liigilise mitmekesisuse <strong>ja</strong><br />

kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine <strong>ja</strong> võimalusel paranemine.<br />

Kaitseala kaitseväärtuste säilimiseks va<strong>ja</strong>minevate tööde<br />

teostamine/korraldamine. Kaitseala puudutava seireinfo kogumine <strong>ja</strong><br />

analüüsimine.<br />

Looduskaitseala elustiku <strong>ja</strong> ökoloogiliste tingimuste uurimine. Liigilise<br />

mitmekesisuse <strong>ja</strong> arengusuundade uurimine. Elupaikade kaitseks <strong>ja</strong><br />

haruldaste liikide säilimiseks sobivate tegevuste väl<strong>ja</strong>töötamine,<br />

elluviimine <strong>ja</strong> tulemuslikkuse hindamine. Eluslooduse seire.<br />

Olemasolevate elupaikade <strong>ja</strong> liikide soodsa seisundi säilimine (Kuna<br />

Eesti riik on esitanud Kahvena loodusalana Natura 2000 võrgustikku, siis on Eestil<br />

vastutus selle ala loodusväärtuste säilimise seisukohast ka Euroopa Liidu ees. Eesti<br />

riigi kohustus on kõigi Natura 2000 alade kaitse korraldamine <strong>ja</strong> loodusväärtuste<br />

püsimisele kaasa aitamine. Elupaikade seisundist <strong>ja</strong> kehtestatud kaitsemeetmetest<br />

annavad liikmesriigid perioodiliselt aru Euroopa Komisjonile).<br />

1.4. Uuritus<br />

1.4.1. Läbiviidud inventuurid <strong>ja</strong> uuringud<br />

Kahvena looduskaitseala metsaelupaikade kaardistamine <strong>ja</strong> looduskaitseala asutamise<br />

ettevalmistamine toimus projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ raames.<br />

Kahvena looduskaitsealal loodusväärtusi on Eesti Natura 2000 võrgustiku moodustamisel<br />

inventuuri käigus 2003 aastal hinnanud eksperdid M. Toom <strong>ja</strong> A. Roosmaa. Elupaikade täiendava<br />

inventuuri on teostanud <strong>Keskkonnaamet</strong> 2009 aastal.<br />

1.4.2. Riiklik seire<br />

Keskkonnaregistri andmete alusel ei ole Kahvena loodusalal riikliku seire <strong>ja</strong>amasid.<br />

7

---

1.4.3. Inventuuride <strong>ja</strong> tulemusseire va<strong>ja</strong>dus<br />

Kahvena loodusalal puudub ülevaade elurikkusest. Kaitseala elurikkusest ülevaate saamiseks<br />

ning järgneva kaitsekorralduskava perioodi tegevuste planeerimiseks on va<strong>ja</strong>lik täiendada kaitseala<br />

andmestikku. Inventuurid on planeeritud kolmanda prioriteedi töödena ning tööde teosta<strong>ja</strong>teks on<br />

erinevad huvigrupid (teadusasutused, mittetulundusühingud jt.).<br />

Lisaks on planeeritud kaitsekorraldusperioodi tõhususe hindamiseks elupaigatüüpide<br />

esinemisalade kordusinventuur. Töö on planeeritud esimese prioriteedi tööna.<br />

Inventuurid<br />

1. Kahvena loodusala imeta<strong>ja</strong>te inventeerimine.<br />

Eesmärk täiendada kaitseala andmestikku. Kahvena loodusala on väl<strong>ja</strong> antud <strong>ja</strong>hialana.<br />

Mõistlik on kaasata piirkonna <strong>ja</strong>himehi info kogumisele piirkonna imeta<strong>ja</strong>tefauna kohta.<br />

Inventuuri tulemused peegeldavad loodusala imeta<strong>ja</strong>te arvukuse muutusi <strong>ja</strong> mõjusid.<br />

Inventuuri tulemuste alusel saab hinnata kaitsekorralduse edukust ning hinnata Kahvena<br />

loodusala imeta<strong>ja</strong>te populatsiooni seisundit. Samuti saab laekunud andmete põh<strong>ja</strong>l hinnata<br />

väikekisk<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> metsea mõju metsise populatsioonile.<br />

2. Kahvena loodusala linnustiku inventeerimine.<br />

Eesmärk täiendada kaitseala andmestikku. Potentsiaalselt on Kahvena loodusalal elupaiku,<br />

mis sobivad kaitsealuste linnuliikide elupaikadeks. Kaitsekorralduskava koostamise hetkel on<br />

teada 9 kaitsealuse linnuliigi pesitsemine loodusalal. Kaitseala liigirikkusest ülevaate<br />

saamiseks on oluline teada millised linnuliigid loodusalal pesitsevad. Inventuuri tulemuste<br />

alusel saab hinnata kaitsekorralduse edukust.<br />

3. Kahvena loodusala soontaimede inventuur.<br />

Eesmärk täiendada kaitseala andmestikku. Potentsiaalselt on Kahvena loodusalal elupaiku,<br />

mis sobivad kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadeks. Kaitsekorralduskava koostamise hetkel<br />

on teada 5 kaitsealuse taimeliigi kasvukohad loodusalal. Kaitseala liigirikkusest ülevaate<br />

saamiseks on oluline teada millised taimeliigid kaitsealal kasvavad.<br />

4. Kahvena loodusala elupaikade kordusinventeerimine kaitsekorralduse edukuse hindamiseks.<br />

Kaitsekorraldusperioodi lõpus tuleb teostada Kahvena looduskaitsealal asuvate elupaikade<br />

inventeerimine, et hinnata elupaikade seisundit <strong>ja</strong> kaitse edukust. Antud inventuuri teostada<br />

seoses kaitsekorralduskava edukuse hindamisega ning uue kaitsekorralduskava koostamisega.<br />

Tulemusseire<br />

1. Must-toonekure pesitsusedukuse seire.<br />

Perioodiline seire must-toonekure pesitsusedukuse hindamiseks. Toimub vastavalt riikliku<br />

seire programmile<br />

2. Metsise seire.<br />

Perioodiline seire metsise populatsiooni seisundi hindamiseks. Toimub metsise elupaikade<br />

taastamistöödele eelneval kevadel ning taastamistööde lõppemisele järgneval kevadel ning<br />

edasi seiresammuga 5 aastat vastavalt riikliku seire programmile.<br />

8

---

2. <strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-<br />

EESMÄRGID<br />

2.1. Elustik<br />

2.1.1. Linnud<br />

Keskkonnaregistri andmetel elab Kahvena loodusalal 9 kaitsealust linnuliiki. Kaitsealused<br />

linnuliigid Kahvena loodusalal on: must-toonekurg (Ciconia nigra) [LiD I; LKS I, EPR 5, KE-ei,<br />

LoA-ei] 1 , metsis (Tetrao urogallus) [LiD I; LKS II, EPR 6, KE-<strong>ja</strong>h, LoA-<strong>ja</strong>h], kanakulli (Accipiter<br />

gentilis) [LKS II, EPR 7, KE-<strong>ja</strong>h, LoA-<strong>ja</strong>h] laanepüü (Bonasa bonasia) [LKS III, EPR 8, KE-ei,<br />

LoA-ei], musträhn (Dryocopus martius) [LKS III, EPR 8, KE-ei, LoA-ei], händkakk (Strix<br />

uralensis) [LKS III, EPR 8, KE-ei, LoA-ei], hoburästas (Turdus viscivorus) [LKS III, EPR 8, KE-ei,<br />

LoA-ei], väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) [LKS III, EPR 8, KE-ei, LoA-ei], hiireviu (Buteo<br />

buteo) [LiD I; LKS III, EPR 8, KE-ei, LoA-ei], rüüt (Pluvialis apricaria) [LKS III, EPR 8, KE-ei,<br />

LoA-ei].<br />

Kahvena loodusala <strong>ja</strong> looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kanakulli <strong>ja</strong> metsise elupaiga kaitse.<br />

2.1.1.1. Must-toonekurg<br />

Must-toonekure (Ciconia nigra) pesa leiti Kahvena loodusalal 2012 aastal. Must-toonekure pesa<br />

asub Kahvena looduskaitseala Kahvena sihtkaitsevööndis. Must-toonekure põhitoiduks on<br />

väiksemad kalad <strong>ja</strong> kahepaiksed. Toitu otsib põhiliselt madalatest varjulistest voolu- või<br />

seisuveekogudest. Pesapaigad asuvad suurtes metsamassiivides, mis jäävad inimasustusest kaugele.<br />

On väga tundlik häirimise suhtes. Must-toonekure toitumisalad jäävad väl<strong>ja</strong>poole Kahvena<br />

loodusala.<br />

Kaitse-eesmärk<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal pesitseb edukalt 1 paar must-toonekurge.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal pesitseb edukalt 1 paar musttoonekurge.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

+ Must-toonekure pesapaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.<br />

− Pesitsusaegne häirimine.<br />

Kahvena sihtkaitsevööndis ei ole kehtestatud liikumispiirangut.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine. Must-toonekure pesapaik tsoneerida liikumispiiranguga<br />

sihtkaitsevööndi.<br />

Musta-toonekure pesa piirkonnas, soovitavalt ühe metsakvartali ulatuses, moodustada uus<br />

sihtkaitsevöönd ning kehtestada liikumispiirang.<br />

− Looduslikud ohutegurid<br />

Eesti populatsioonis on looduslikel ohuteguritel küllalt oluline roll.<br />

Meetmed:<br />

1. Musta-toonekure pesitsusedukuse seire. Soovitavalt teostada 5 aasta järel.<br />

Must-toonekure seiret teostatakse riikliku seire raames.<br />

1 LoD – Loodusdirektiivi lisa number; LiD – Linnudirektiivi lisa number; LKS – Looduskaitseseaduse kohane<br />

kaitsekategooria; EPR – Eesti Punase Raamatu kategooria; KE – kaitse-eeskiri; LoA – Loodusala kaitse-eesmärk<br />

9

---

2.1.1.2. Metsis<br />

Metsis (Tetrao urogallus) on tüüpiline sooserva männikute liik. Seltsingulised mängud<br />

paiknevad tavaliselt rabaservades. Seisuga 2012 aasta on EELIS andmetel Kahvena loodusalal arvel<br />

2 metsise mängupaika (Seruküla 1 <strong>ja</strong> Seruküla 2). 2012 aastal läbi viidud seire andmetel mängis<br />

kevadel loodusalal kokku 10 kukke nel<strong>ja</strong>s erinevas mängus. Suurem mäng koosnes 6 kukest. Natura<br />

standartandmebaasis on metsis väl<strong>ja</strong> toodud kui Kahvena loodusalal pesitsev liik, isendite arvu ei<br />

ole nimetatud.<br />

Kaitse-eesmärk<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal pesitseb vähemalt 10 paari metsiseid.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal pesitseb vähemalt 10 paari<br />

metsiseid.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

+ Metsise mängud on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.<br />

− Mängualade degradeerumine.<br />

Mängualade degradeerumine on seotud metsakuivenduse <strong>ja</strong> sooservade kuivendamise tulemusena<br />

paranenud alusmetsa kasvuga. Madalaboniteedilistesse- <strong>ja</strong> sooserva männikutesse 1960ndatel<br />

ra<strong>ja</strong>tud kuivendussüsteemide mõjul on metsisele sobilikud elupaigad a<strong>ja</strong>pikku võsastunud <strong>ja</strong><br />

muutunud metsisele sobimatuks.<br />

Meetmed:<br />

1. Kuivenduskraavide sulgemine. Suletavad kraavid on toodud kaardil lisas 10.<br />

Kõik märgitud kraavid on kuivenduskraavid (mitte eesvoolud), nende likvideerimine ei mõjuta ümbritsevate<br />

ma<strong>ja</strong>ndusmetsade või alal olevate <strong>ja</strong> sellega piirnevate teede seisundit. Kuna metsise elupaik ei piirdu<br />

mängualadega, vaid oluliselt tähtsam on pesitsusala, milleks on kogu kaitseala soostuvad metsad <strong>ja</strong> Kahvena soo<br />

serv, siis kõikide toodud kraavide sulgemine on metsise seisukohast enam kui põhjendatud. Lisaks tooks nende<br />

kraavide sulgemine kaasa väga olulise 9010, 91D0 pindala kasvu <strong>ja</strong> paraneks praktiliselt kõikide loodusalal<br />

esinevate Natura elupaikade seisund. Samas, ühegi kaitseväärtusega konflikti ei tekiks.<br />

− Metssigade lisasöötmine.<br />

Jahima<strong>ja</strong>nduslikel eesmärkidel lisasöötmisega kunstlikult üles viidud metssea arvukusest tulenev<br />

röövlusoht. Kuna metsakanalised on maaspesitse<strong>ja</strong>d, esineb haudekurnadel <strong>ja</strong> koorunud<br />

pesakondadel kõrgendatud oht langeda metssigade saagiks.<br />

Meetmed:<br />

1. Ulukite lisasöötmise keelustamine.<br />

2. Läbirääkimiste pidamine piirkonna <strong>ja</strong>hiseltsidega, et ulukite söötmisalasid ei tehtaks<br />

kaitseala piirile lähemale kui 0,5 km.<br />

− Väikekisk<strong>ja</strong>te kõrge arvukus.<br />

Peamiselt metsloomade suukaudse marutaudivaktsineerimise tulemusel kunstlikult üles viidud<br />

väikekisk<strong>ja</strong>te arvukusest tulenev kõrgendatud röövlusoht metsise kui maaspesitse<strong>ja</strong> haudekurnadele<br />

<strong>ja</strong> koorunud pesakondadele.<br />

Meetmed:<br />

1. Ulukite lisasöötmise keelustamine.<br />

2. Väikekisk<strong>ja</strong>te arvukuse piiramine.<br />

− Pesitsusaegne häirimine.<br />

Kahvena looduskaitsealal ei ole pesitsusaegne häirimine oluline tegur, kuid antud teguriga tuleb<br />

arvestada kaitseala edasisel arendamisel. Kahvena looduskaitseala ei ole oluline külastusobjekt,<br />

kaitsealal puuduvad külastusra<strong>ja</strong>tised. Metsateede võrk on hästi korrastatud. Peamiselt külastatakse<br />

kaitseala hilissuvel <strong>ja</strong> sügisel mar<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> seente a<strong>ja</strong>l. Hilissuvine <strong>ja</strong> sügisene külastus ei häiri<br />

metsise pesitsemist.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitsealale (loodusalale) ei planeerita külastusra<strong>ja</strong>tisi.<br />

10

---

2.1.1.3. Kanakull<br />

Kanakull on Eestis väikesearvuline <strong>ja</strong> hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimase<br />

kahekümne aastaga väga oluliselt (enam kui 2 korda) vähenenud. Liik toitub peamiselt keskmise<br />

suurusega lindudest <strong>ja</strong> imeta<strong>ja</strong>test - kanalised, rästad, vareslased, kurvitsalised, orav, jänesed jne.<br />

Saakobjektide <strong>ja</strong> ühtlasi kanakulli käekäik sõltub eelkõige loodusmaastikele iseloomulike hea<br />

tervisega koosluste olemasolust. Seega on liik sobiv looduslike elupaikade seisundi indikaator, kes<br />

elab hästi võimalikult väikse inimmõjuga metsa- <strong>ja</strong> soomaastikus. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2<br />

või 5 muna <strong>ja</strong> see on täis mai esimesel poolel. Po<strong>ja</strong>d lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel.<br />

Kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända.<br />

Seisuga 2012 aasta on EELIS andmetel Kahvena loodusalal arvel 1 kanakulli pesapaik, mis asub<br />

Kahvena looduskaitsealal, Kahvena sihtkaitsevööndis. Natura standartandmebaasis on kanakull<br />

väl<strong>ja</strong> toodud kui Kahvena loodusalal pesitsev liik.<br />

Kaitse-eesmärk<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal pesitseb edukalt 1 paar kanakulli.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal pesitseb edukalt 1 paar kanakulli.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

+ Kanakulli pesapaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.<br />

− Pesitsusaegne häirimine.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Kanakulli pesa asub samas metsakvartalis must-toonekure pesaga. Kanakulli kaitseks sobib<br />

sama ettepanek, mis must-toonekure kaitseks (punkt 2.1.1.1. - Musta-toonekure pesa<br />

piirkonnas, soovitavalt ühe metsakvartali ulatuses, moodustada uus sihtkaitsevöönd ning<br />

kehtestada liikumispiirang).<br />

2.1.2.Taimed<br />

Keskkonnaregistri andmetel kasvab Kahvena loodusalal 5 kaitsealust soontaimeliiki <strong>ja</strong> 1<br />

kaitsealune sammaltaimeliik. Kaitsealused taimeliigid: hariliku ungrukold (Huperzia selago)<br />

[LoD V; LKS III, EPR 7] karukold (Lycopodium clavatum) [LoD V, LKS III, EPR 7],<br />

vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) [LKS III, EPR 8], laialehine neiuvaip (Epipactis<br />

helleborine) [LKS III, EPR 8]., roomav öövilge (Goodyera repens) [LKS III, EPR 8]. Kaitsealune<br />

samblaliik on sulg<strong>ja</strong>s õhik (Neckera pennata) [LKS III, EPR 8]. Kahvena loodusala <strong>ja</strong> Kahvena<br />

looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgas ei ole taimeliike väl<strong>ja</strong> toodud.<br />

Kaitse-eesmärk:<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal kasvab vähemal 5 kaitsealust taimeliiki <strong>ja</strong><br />

1 kaitsealune samblaliik.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal kasvab vähemal 5 kaitsealust<br />

taimeliiki <strong>ja</strong> 1 kaitsealune samblaliik.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

− Kaitsealuste taimeliikide kasvukoha hävimine.<br />

Kasvukohtade hävimise peamisteks ohuteguriteks on puuliikide osakaalu muutmine metsades,<br />

vanade metsade <strong>ja</strong> suurte puude kadumine, lageraied<br />

Meetmed:<br />

1. Otseseid meetmeid kaitsealuste taimeliikide kaitseks ei planeerita.<br />

11

---

Taimeliikide elupaigad säilivad koos elupaikade säilimisega.<br />

2.2. Elupaigad<br />

2004 aasta Natura inventuuri kohaselt esinevad Kahvena loodusalal Loodusdirektiivi I lisas<br />

nimetatud elupaigad: rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (9010*),<br />

soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsad (91D0*) (tabel 3). <strong>Keskkonnaamet</strong>i<br />

poolt läbiviidud elupaikade kordusinventuuri tulemusena tuli tugevalt vähendada elupaikade<br />

pindalasid. Valdavalt oli elupaikade pindala vähendamise põhjuseks metsakoosluste noorus, mis ei<br />

vasta Natura kriteeriumitele ning inimmõju tugev esinemine (enne kaitseala moodustamist teostatud<br />

raied <strong>ja</strong> kuivendus). Elupaiga rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asemel kirjeldati kahte<br />

elupaika – rabad (7110*) ning siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksood (7140).<br />

Tabel 3. Kahvena loodusala elupaigad.<br />

Elupaiga Pindala (ha) Pindala (ha)<br />

Elupaik/kõlvik<br />

KOOD 1<br />

(Natura (2009 a.<br />

andmebaas) seisuga)<br />

NATURA elupaikade<br />

seisund 2 (ha)<br />

A B C<br />

7110* Rabad 32,2 32,2<br />

7120<br />

Rikutud, kuid<br />

taastumisvõimelised rabad<br />

39,4<br />

7140 Siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksood 4,6 4,6<br />

9010* Vanad loodusmetsad 332,8 176,3 84,7 83 8,6<br />

9080* Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad 7,2 8,5 3,6 4,9<br />

91D0* Siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsad 51,6 41,2 6,8 25,5 8,9<br />

KOKKU 431 262,8 95,1 150,2 17,5<br />

1 Kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on<br />

tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.<br />

2 Elupaiga seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav.<br />

Analüüsides Kahvena loodusala metsade vanuselist koosseisu saab eeldada, et<br />

kaitsekorraldusperioodi jooksul paraneb metsaelupaikade seisund ning suureneb loodusdirektiivi<br />

kriteeriumitele vastavate metsaelupaikade pindala. Järgneva 30 aasta jooksul suureneb vana<br />

loodusmetsa pindala 111 ha võrra , soovikumetsade pindala 4,3 ha <strong>ja</strong> rabametsade pindala 109 ha<br />

võrra. Elupaikade pindalade muutused on toodud kaardil lisas 5.<br />

2.2.1. Rabad (7110*) / Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120)<br />

Natura andmebaasi järgi on Kahvena loodusalal rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120)<br />

pindalaga 39,4 ha. <strong>Keskkonnaamet</strong>i poolt 2009 aastal läbi viidud elupaikade inventuuri tulemusena<br />

tuvastati, et nimetatud elupaigal asuvad rabad (7110*) ning siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksoode (7140) elupaik.<br />

Raba elupaiga pindala on 32,2 ha ning siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksoo elupaiga pindala on 4,6 ha. Raba ning<br />

siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksoo seisund on hea. Siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksoo elupaik esineb raba servaaladel ning ei ole<br />

otstarbekas väl<strong>ja</strong> tuua eraldi kaitse-eesmärgina. On üks osa raba elupaigast. Raba elupaika ehk<br />

Kahvena sood läbib enam-vähem keskpaigast põh<strong>ja</strong>st lõunasse vana kuivenduskraav ning raba<br />

loodeosas on raba piiritletud piirdekraaviga. Raba keskosas, lageraba osas, on kraavid kinni<br />

kasvanud. Kraavid on paremini säilinud raba servaosas. Piirdekraavi mõju vähendab see. Et kraavi<br />

12

---

kaevamisel on väl<strong>ja</strong>tõstetud pinnas asetatud kraavi rabapoolsele kaldale ning moodustunud tamm<br />

takistab rabavee valgumist kraavi. Nimetatud as<strong>ja</strong>olu muudab raba veerežiimi taastamise<br />

lihtsamaks. Veerežiimi taastamiseks on va<strong>ja</strong> ra<strong>ja</strong>da kraavide rabast väljumise piirkonda tammid.<br />

Puudub va<strong>ja</strong>dus kraavide lausaliseks kinnia<strong>ja</strong>miseks. Kahvena looduskaitsealale jääv raba osa on ca<br />

1/3 kogu Kahvena rabast. Kahvena raba elupaiga säilimiseks on va<strong>ja</strong>lik kogu Kahvena soo võtta<br />

kaitse alla ning taastada raba veerežiim.<br />

Teha ettepanek Kahvena looduskaitseala laiendamiseks nii, et terve Kahvena raba jääb<br />

looduskaitsealale. Kahvena looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskir<strong>ja</strong> ettepanek on esitatud lisas 6<br />

<strong>ja</strong> laiendatud piiriettepanek lisas 7. Teha ettepanek Natura andmebaasis parandamiseks asendades<br />

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad elupaiga raba elupaigaga. Raba elupaiga pindala on 32 ha<br />

<strong>ja</strong> seisund B (lisa 8).<br />

Kaitse-eesmärk:<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal on raba elupaik säilinud vähemalt 32 ha<br />

suurusel alal, seisundiga B.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal on raba elupaik säilinud<br />

vähemalt 32 ha suurusel alal, seisundiga B.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

− 2/3 Kahvena Rabast ei ole kaitstud.<br />

Raba elupaiga kaitse ei ole võimalik kui valdaval osal rabast puudub kaitse, mis tagaks veerežiimi<br />

säilimise ning võimaldaks rikutud veerežiimi taastamist.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitseala laiendamine.<br />

Laiendada Kahvena looduskaitseala kogu Kahvena rabale ning tsoneerida kogu raba<br />

sihtkaitsevööndi.<br />

− Metsakuivendus.<br />

Meetmed:<br />

1. Kahvena raba läbivate kraavide sulgemine.<br />

Kahvena raba läbivate kraavide sulgemine on seotud oluliselt metsise elupaikade<br />

taastamistöödega. Suletavad kraavid on toodud lisas 10. ning kraavide sulgemist on käsitletud<br />

pikemalt punktides 2.1.1.2. <strong>ja</strong> 4.1.1.<br />

2.2.2. Vanad loodusmetsad (9010*)<br />

Vanade loodusmetsade elupaik esineb Kahvena loodusalal kokku 176,3 ha (Natura andmebaasis<br />

332,8 ha) (tabel 2.). Valdavalt on vana loodusmetsa elupaiga seisund väga hea või hea.<br />

Ligikaudu 156 hektariline elupaikade pindala erinevus Natura andmebaasi <strong>ja</strong><br />

kaitsekorralduskavas toodu elupaiga pindala vahel tuleneb elupaiga seisundi kriteeriumite<br />

ümberhindamisest ning osa elupaiga arvamisest siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa elupaika. Kahvena loodusala<br />

metsad on tugevasti inimese poolt mõjutatud, kuivendatud <strong>ja</strong> raiutud. 176 hektarist vanast<br />

loodusmetsast asub Kahvena sihtkaitsevööndis 122 ha, Kahvena piiranguvööndis 46,6 ha <strong>ja</strong><br />

Seruküla metsise püsielupaigas. 7,7 ha. Sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga on tagatud vana<br />

loodusmetsa kaitse 129,7 hektaril. Kahvena piiranguvööndi jäävale 46,6 ha vanale loodusmetsale ei<br />

ole kaitse tagatud (piiranguvööndis on lubatud ma<strong>ja</strong>ndustegevus). Kolmekümne aasta perspektiivis<br />

on võimalik tõsta vana loodusmetsa pindala Kahvena loodusalal kokku 288 hektarini, millest 259<br />

ha asub sihtkaitsevööndis <strong>ja</strong> 29 ha piiranguvööndis. Piiranguvööndis on ma<strong>ja</strong>ndustegevus lubatud.<br />

Selleks, et vana loodusmets säiliks, tuleb kogu Kahvena loodusala tsoneerida sihtkaitsevööndisse.<br />

13

---

Kaitse-eesmärk:<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal on vana loodusmetsa elupaik säilinud<br />

vähemalt 288 ha suurusel alal seisundiga B.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal on vana loodusmetsa elupaik<br />

säilinud vähemalt 176 ha suurusel alal seisundiga B.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

+ Vana loodusmetsa elupaigast 129,7 ha on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.<br />

(Kahvena looduskaitseala Kahvena sihtkaitsevöönd <strong>ja</strong> Seruküla metsise püsielupaik).<br />

− Metsama<strong>ja</strong>nduslikud tööd.<br />

Osa vanametsa elupaigast jääb piiranguvööndi. Vana loodusmetsa elupaika ei ole võimalik kaitsta<br />

vööndis, kus ma<strong>ja</strong>ndustegevus on lubatud.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Laiendada Kahvena looduskaitseala kogu Kahvena loodusalale ning tsoneerida kogu<br />

looduskaitseala sihtkaitsevööndi.<br />

2.2.3. Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad (9080*)<br />

Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsa elupaik esineb Kahvena loodusalal kokku 8,5 ha (Natura<br />

andmebaasis 7,2 ha) (tabel 3). Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsa elupaik esineb Kahvena looduskaitsealal<br />

piiranguvööndis. Perspektiivselt võib elupaiga pindala suureneda 4,3 ha võrra.<br />

Kaitse-eesmärk:<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal on soostuvate <strong>ja</strong> soo-lehtmetsade elupaik<br />

säilinud vähemalt 7,2 ha suurusel alal seisundiga B.<br />

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal on soostuvate <strong>ja</strong> soo-lehtmetsade<br />

elupaik säilinud vähemalt 7,2 ha suurusel alal seisundiga B.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

− Metsama<strong>ja</strong>nduslikud tööd.<br />

Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsa elupaika ei ole võimalik kaitsta vööndis, kus ma<strong>ja</strong>ndustegevus on<br />

lubatud.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Laiendada Kahvena looduskaitseala kogu Kahvena loodusalale ning tsoneerida kogu<br />

looduskaitseala sihtkaitsevööndi.<br />

2.2.4. Siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsad (91D0*)<br />

Natura andmebaasi järgi on Kahvena loodusalal siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa elupaika (91D0)<br />

pindalaga 51,6 ha. <strong>Keskkonnaamet</strong>i poolt 2009 aastal läbi viidud elupaikade inventuuri tulemusena<br />

kaardistati siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa elupaika 41,2 hektaril, millest 37,5 ha asub sihtkaitsevööndis.<br />

Elupaiga pindala vähenemine on tingitud hindamiskriteeriumite karmistamisest. Kolmekümne aasta<br />

perspektiivis võib Kahvena loodusala esineda siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa elupaika kokku 160,2 ha.<br />

Kaitse-eesmärk:<br />

• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Kahvena loodusalal on siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa elupaika säilinud<br />

vähemalt 51,6 ha suurusel alal, seisundiga B.<br />

14

---

• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Kahvena loodusalal on siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa<br />

elupaika säilinud vähemalt 51,6 ha suurusel alal, seisundiga B.<br />

Mõjutegurid <strong>ja</strong> meetmed:<br />

− Metsama<strong>ja</strong>nduslik tegevus.<br />

Siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsa elupaika ei ole võimalik kaitsta vööndis, kus ma<strong>ja</strong>ndustegevus on lubatud.<br />

Meetmed:<br />

1. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Laiendada Kahvena looduskaitseala kogu Kahvena loodusalale ning tsoneerida kogu<br />

looduskaitseala sihtkaitsevööndi.<br />

− Metsakuivendus.<br />

Meetmed:<br />

1. Kuivenduskraavide sulgemine.<br />

Metsakuivenduskraavide sulgemine on seotud metsise elupaikade taastamistöödega. Suletavad<br />

kraavid on toodud lisas 10. ning kraavide sulgemist on käsitletud pikemalt punktides 2.1.1.2. <strong>ja</strong><br />

4.1.1.<br />

Foto 1. Vana loodusmets Kahvena looduskaitsealal.<br />

15

---

3. <strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA<br />

KÜLASTUSKORRALDUS<br />

Kahvena loodusala jääb olulisematest külastusobjektidest kõrvale. Loodusala käiakse kor<strong>ja</strong>mas<br />

marju <strong>ja</strong> seeni. Kahvena loodusalale ei planeerita külastusra<strong>ja</strong>tisi.<br />

3.1. Kahvena loodusala taristu<br />

3.1.1. Metsateed<br />

Kahvena loodusala läbivad piirkonna metsama<strong>ja</strong>ndused olulised metsateed: Kulli tee <strong>ja</strong> Jaani tee.<br />

Loodusala lõunapiir kulgeb mööda Tartu – Vil<strong>ja</strong>ndi - Kilingi-Nõmme põhimaanteed. Nimetatud<br />

teed on olulised piirkonna ma<strong>ja</strong>ndustegevuses, kuid ei oma olulist rolli kaitseala kaitse<br />

korraldamisel. Metsateede kaart on esitatud lisas 9.<br />

Meetmed:<br />

1. Metsateede puhastamine teele kukkunud puudest <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dusel teeserva puhastamine võsast.<br />

2. Metsateede piirdekraavide hooldus.<br />

Foto 2. Riimaru o<strong>ja</strong> Kahvena looduskaitsealal.<br />

16

---

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED,<br />

EELARVE JA AJAKAVA<br />

Tegevuskavas on toodud Kahvena looduskaitseala <strong>ja</strong> Kahvena loodusala kaitse-eesmärkide<br />

saavutamiseks va<strong>ja</strong>likud tegevused. Elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on va<strong>ja</strong>lik hooldustööde<br />

tegemisel arvestada kaitsekorralduskavas seatud tingimustega. Tegevuskava tabelisse 4 on<br />

koondatud kõik eelnevates analüüsides esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva<br />

kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused <strong>ja</strong>otatud vastavalt tegevuse<br />

olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:<br />

Esimene prioriteet – hädava<strong>ja</strong>lik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas<br />

a<strong>ja</strong>vahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele <strong>ja</strong> toimiva ohuteguri<br />

kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks va<strong>ja</strong>lik<br />

tegevus;<br />

Teine prioriteet – va<strong>ja</strong>lik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele <strong>ja</strong><br />

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;<br />

Kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste<br />

säilimisele <strong>ja</strong> taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.<br />

4.1. Elupaikade hooldus- <strong>ja</strong> taastamistööd<br />

4.1.1. Metsise elupaiga taastamistööd<br />

Metsise elupaikade taastamisel on oluline kuivenduskraavide sulgemine. Suletavad kraavid on<br />

toodud kaardil lisas 10. Kõik märgitud kraavid on kuivenduskraavid (mitte eesvoolud), nende<br />

likvideerimine ei mõjuta ümbritsevate ma<strong>ja</strong>ndusmetsade või alal olevate <strong>ja</strong> sellega piirnevate teede<br />

seisundit. Kuna metsise elupaik ei piirdu mängualadega, vaid oluliselt tähtsam on pesitsusala,<br />

milleks on kogu kaitseala soostuvad metsad <strong>ja</strong> Kahvena soo serv, siis kõikide toodud kraavide<br />

sulgemine on metsise seisukohast enam kui põhjendatud. Lisaks tooks nende kraavide sulgemine<br />

kaasa väga olulise 9010, 91D0 pindala kasvu <strong>ja</strong> paraneks praktiliselt kõikide loodusalal esinevate<br />

Natura elupaikade seisund. Samas, ühegi kaitseväärtusega konflikti ei tekiks.<br />

Planeeritud on sulgeda ühtekokku 17,8 km metsakraave. Kahvena raba keskosas, lageraba osas,<br />

on kraavid kinni kasvanud. Kraavid on paremini säilinud raba servaosas. Piirdekraavi mõju<br />

vähendab see, et kraavi kaevamisel on väl<strong>ja</strong>tõstetud pinnas asetatud kraavi rabapoolsele kaldale<br />

ning moodustunud tamm takistab rabavee valgumist kraavi. Nimetatud as<strong>ja</strong>olu muudab raba<br />

veerežiimi taastamise lihtsamaks. Kraavide sulgemise tehnoloogia selgitatakse väl<strong>ja</strong> kraavide<br />

sulgemise projekti koostamisel. Soovitav on metsaelupaikades veerežiimi taastamiseks kraavid<br />

kogu ulatuses sulgeda.<br />

4.1.2. Metsa elupaigad<br />

Kahvena loodusalale ei planeerita metsa elupaikade hooldustöid. Metsaelupaikade 9010 <strong>ja</strong> 91D0<br />

taastamiseks on oluline sulgeda elupaiku läbivad kuivenduskraavid. Nimetatud metsaelupaikade<br />

taastamine on seotud metsise elupaiga taastamistöödega vastavalt punktile 4.1.1.<br />

4.2. Loodusõppe- <strong>ja</strong> puhkema<strong>ja</strong>nduslikud tegevused<br />

Kahvena loodusalale ei planeerita loodusõppe <strong>ja</strong> puhkema<strong>ja</strong>nduslikku tegevust.<br />

17

---

4.3. Kaitseala piiritähiste uuendamine <strong>ja</strong> tähistamata piirilõikude tähistamine<br />

Kahvena looduskaitseala välispiirile on paigaldatud kokku 7 piiritähist. Piiri arusaadavaks<br />

tähistamiseks on va<strong>ja</strong> paigaldada täiendavalt 1 tähist. Olemasolevate <strong>ja</strong> paigaldatavate piiritähiste<br />

kaart on toodud lisas 9.<br />

Foto 3. Sulgemist va<strong>ja</strong>vad kraavid Seruküla metsise püsielupaigas.<br />

Foto 4. Kinnikasvanud kraav Kahvena rabas.<br />

18

---

Tabel 4. Kahvena loodusala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>kava<br />

Nr. 1 Tegevuse nimetus Kogus Tegevuse tüüp Korralda<strong>ja</strong> 2 Priori<br />

-teet<br />

X*100 euro<br />

INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD<br />

1.4.3. Kahvena loodusala imeta<strong>ja</strong>te inventuur 717 ha Inventuur H 3 14 14<br />

1.4.3. Kahvena loodusala linnustiku inventuur 717 ha Inventuur H 3 14 14<br />

1.4.3. Kahvena loodusala soontaimede inventuur 717 ha Inventuur H 3 15 15<br />

1.4.3.<br />

Kahvena loodusala elupaikade kordusinventeerimine<br />

kaitsekorralduse edukuse hindamiseks.<br />

717 ha Inventuur KA 1 22<br />

1.4.3.<br />

2.1.1.1.<br />

Musta-toonekure pesitsusedukuse seire. 717 ha Tulemusseire KA 2 3 3<br />

1.4.3. Metsise seire 717 ha Tulemusseire KA 5 5 10<br />

HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE<br />

2.1.1.2.<br />

4.1.1. Metsise elupaikade taastamine (kraavide sulgemine) 17,8 km<br />

TARISTU, TEHNIKA JA LOOMAD<br />

Liigi elupaiga<br />

taastamistööd<br />

2013<br />

2014<br />

2015<br />

2016<br />

2017<br />

2018<br />

2019<br />

2020<br />

2021<br />

2022<br />

Maksumus<br />

kokku<br />

RMK 2 150 250 400<br />

4.3. Kaitseala tähistamine 1 tk<br />

KAVAD, EESKIRJAD<br />

Kaitsealuste objektide<br />

tähistamine RMK 2 1,2 1,2<br />

6. Kaitsekorralduskava vahehindamine 1 Tegevuskava KA 1 X 0<br />

6. Kaitsekorralduskava uuendamine 1 Tegevuskava KA 1 40 40<br />

Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> uuendamine, kaitseala piiri<br />

Kaitsekorra<br />

1<br />

laiendamine<br />

muutmine KA 4 4<br />

KOKKU 4 1,2 0 0 153 264 14 15 0 62 523,2<br />

1) Peatüki number, kus on tegevuse täpsem seletus.<br />

2) KA - <strong>Keskkonnaamet</strong>, RMK – Riigimetsa Ma<strong>ja</strong>ndamise Keskus, H – Huvilised (erinevad huvigrupid nagu kodanike ühendused, mittetulundusühingud, kohalikud elanikud, ettevõt<strong>ja</strong>d jms).<br />

X - <strong>Keskkonnaamet</strong>i poolt täidetavad plaanipärased tööülesanded.<br />

19

---

6. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUENDAMINE<br />

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired <strong>ja</strong> inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus<br />

kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus tellitakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põh<strong>ja</strong>l kaitsekorralduskava edukust.<br />

Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2013-2022). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2018. aastal,<br />

kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2022. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.<br />

Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näita<strong>ja</strong>d.<br />

Tabel 7. Kahvena looduskaitseala <strong>ja</strong> Kahvena loodusala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid.<br />

Väärtus Indikaatorid Kriteerium Lävend<br />

LIIGIKAITSE<br />

Must-toonekurg Pesitseb loodusalal Paaride arv 1 1<br />

Oodatav<br />

tulemus<br />

Selgitus<br />

Metsis Pesitseb loodusalal Mängivate kukkede arv 10 10<br />

Kanakull Pesitseb loodusalal Paaride arv 1 1<br />

Kaitsealuste linnuliikide<br />

soodne seisund<br />

Kaitsealuste taimeliikide<br />

soodne seisund<br />

Liikide arv Liikide arv 9 9<br />

Liikide arv Liikide arv 6 6<br />

ELUPAIKADE KAITSE<br />

Liikide nimestik toodud<br />

peatükis „2.1.1. Linnud“<br />

Liikide nimestik toodud<br />

peatükis „2.1.2. Taimed“<br />

Rabad (7110*)<br />

Elupaiga pindala (ha) Elupaiga pindala (ha) 32 32<br />

Elupaiga seisund Elupaiga seisund B B<br />

20

---

Väärtus Indikaatorid Kriteerium Lävend<br />

Siirdesoo <strong>ja</strong> rabamets (90D0*)<br />

Elupaiga pindala (ha) Elupaiga pindala (ha) 51,6 51,6<br />

Elupaiga seisund Elupaiga seisund B B<br />

Oodatav<br />

tulemus<br />

Selgitus<br />

Vanad loodusmetsad (9010*)<br />

Soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad<br />

(9080*)<br />

Elupaiga pindala (ha) Elupaiga pindala (ha) 176 176<br />

Elupaiga seisund Elupaiga seisund B B<br />

Elupaiga pindala (ha) Elupaiga pindala (ha) 7,2 7,2<br />

Elupaiga seisund Elupaiga seisund B B<br />

30 aasta perspektiivis suureneb elupaiga<br />

pindala kuni 288 hektarini. 10 aastase<br />

kaitsekorraldusperioodi jooksul<br />

elupaiga pindala ei suurene.<br />

21

---

7. KASUTATUD MATERJALID<br />

Viilma, K. jt. (koosta<strong>ja</strong>d). 2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti lõpparuanne. Tartu.<br />

Vil<strong>ja</strong>ndi Maavalitsus. 2004. Vil<strong>ja</strong>ndi maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust <strong>ja</strong><br />

maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Andmebaas Vil<strong>ja</strong>ndi Maavalitsuses.<br />

22

---

L I S A D<br />

23

---

Lisa 1.<br />

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA <strong>ja</strong> <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong>

---

Kahvena looduskaitseala kaitse alla võtmine <strong>ja</strong><br />

kaitse-eeskiri<br />

Vastu võetud 09.06.2005 nr 126<br />

RT I 2005, 34, 261<br />

jõustumine 24.06.2005<br />

Lisa 2.(1)<br />

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.<br />

1. peatükk ÜLDSÄTTED<br />

§ 1. Kahvena looduskaitseala kaitse alla võtmine<br />

(1) Kahvena looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla EÜ nõukogu direktiivi<br />

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku <strong>ja</strong> loomastiku kaitse kohta I<br />

lisas nimetatud elupaigatüüpide – rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) 2 , vanade<br />

loodusmetsade (9010*), soostuvate <strong>ja</strong> soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsade<br />

(91D0*) ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas<br />

nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitseks.<br />

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndustegevuse piiramise<br />

astmele sihtkaitsevööndisse <strong>ja</strong> piiranguvööndisse.<br />

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas<br />

määruses sätestatud erisustega.<br />

(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa<br />

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 67<br />

hõlmab kaitseala Kahvena loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju<br />

kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.<br />

§ 2. Kaitseala asukoht<br />

(1) Kaitseala asub Vil<strong>ja</strong>ndimaal Kõpu vallas Seruküla <strong>ja</strong> Uia külas ning Pärnumaal Saarde<br />

vallas Kanaküla külas.<br />

(2) Kaitseala <strong>ja</strong> kaitseala vööndite piirid on määratud määruse lisas 3 .<br />

§ 3. Kaitseala valitse<strong>ja</strong><br />

Kaitseala valitse<strong>ja</strong> on <strong>Keskkonnaamet</strong>.<br />

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED<br />

§ 4. Lubatud tegevus<br />

(1) Inimestel on lubatud viibida, kor<strong>ja</strong>ta marju, seeni <strong>ja</strong> muid metsa kõrvalsaadusi kogu<br />

kaitsealal.<br />

(2) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud<br />

kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väl<strong>ja</strong>spool teid <strong>ja</strong> maastikusõidukiga<br />

sõitmine kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekuta on lubatud järelevalve- <strong>ja</strong> päästetöödel, kaitseala<br />

valitsemisega seotud töödel, liinira<strong>ja</strong>tiste hooldamisel, metsatöödel ning kaitseala valitse<strong>ja</strong><br />

nõusolekul tehtaval teadustööl.<br />

(3) Telkimine <strong>ja</strong> lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud <strong>ja</strong><br />

valitse<strong>ja</strong> poolt tähistatud paikades.

---

Lisa 2.(2)<br />

(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osale<strong>ja</strong>ga rahvaürituste korraldamine selleks<br />

ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osale<strong>ja</strong>ga rahvaürituste korraldamine on lubatud<br />

üksnes kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul.<br />

(5) Kaitsealal on lubatud <strong>ja</strong>hipidamine 1. septembrist kuni 31. <strong>ja</strong>anuarini.<br />

§ 5. Keelatud tegevus<br />

Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekuta on kaitsealal keelatud:<br />

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire <strong>ja</strong> sihtotstarvet;<br />

2) koostada maakorralduskava <strong>ja</strong> teostada maakorraldustoiminguid;<br />

3) väl<strong>ja</strong>stada metsama<strong>ja</strong>ndamiskava;<br />

4) kinnitada metsateatist;<br />

5) kehtestada detailplaneeringut <strong>ja</strong> üldplaneeringut;<br />

6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;<br />

7) anda projekteerimistingimusi;<br />

8) anda ehitusluba.<br />

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine<br />

(1) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi <strong>ja</strong> annab<br />

kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse<br />

mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kir<strong>ja</strong>liku nõusoleku või seab va<strong>ja</strong>duse<br />

korral omapoolseid tingimusi.<br />

(2) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> ei kooskõlasta tegevust, mis va<strong>ja</strong>b kaitse-eeskir<strong>ja</strong> kohaselt kaitseala<br />

valitse<strong>ja</strong> nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi<br />

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.<br />

(3) Kui tegevusi ei esitatud kaitseala valitse<strong>ja</strong>le kooskõlastamiseks või tegevustes ei<br />

arvestatud kir<strong>ja</strong>likult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava<br />

loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul,<br />

kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast<br />

ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.<br />

(4) Keskkonnaministeeriumil või <strong>Keskkonnaamet</strong>il on keskkonnamõju hindamise<br />

järelevalva<strong>ja</strong>na õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui<br />

kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või<br />

kaitstava loodusobjekti seisundit.<br />

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND<br />

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus<br />

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- <strong>ja</strong> veeala seal väl<strong>ja</strong>kujunenud <strong>ja</strong> kujundatavate<br />

looduslike <strong>ja</strong> poollooduslike koosluste säilitamiseks.<br />

(2) Kaitsealal on Kahvena sihtkaitsevöönd.<br />

§ 8. Keelatud tegevus<br />

Sihtkaitsevööndis on keelatud:<br />

1) ma<strong>ja</strong>ndustegevus;<br />

2) loodusvarade kasutamine;<br />

3) uute ehitiste püstitamine, väl<strong>ja</strong> arvatud tee, tehnovõrgu ra<strong>ja</strong>tise või tootmisotstarbeta<br />

ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.<br />

§ 9. Lubatud tegevus<br />

Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on sihtkaitsevöödis lubatud:<br />

1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks va<strong>ja</strong>lik tegevus;

---

Lisa 2.(3)<br />

2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd <strong>ja</strong> veerežiimi taastamine;<br />

3) olemasolevate ehitiste hooldustööd;<br />

4) metsakoosluse kujundamine 1. septembrist 31. <strong>ja</strong>anuarini vastavalt kaitse-eesmärgile,<br />

kusjuures kaitseala valitse<strong>ja</strong>l on õigus esitada nõudeid raiea<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> -tehnoloogia, metsamater<strong>ja</strong>li<br />

kokku- <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>veo ning puistu koosseisu <strong>ja</strong> täiuse osas.<br />

§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk<br />

Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste ning kaitsealuse liigi püsielupaiga<br />

säilitamine.<br />

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND<br />

§ 11. Piiranguvööndi määratlus<br />

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.<br />

(2) Kaitsealal on Kahvena piiranguvöönd.<br />

§ 12. Lubatud tegevus<br />

(1) Piiranguvööndis on lubatud ma<strong>ja</strong>ndustegevus.<br />

(2) Piiranguvööndis on lubatud ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades<br />

§ 5 punktides 5–8 sätestatut.<br />

(3) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on lubatud:<br />

1) uue maaparandussüsteemi ra<strong>ja</strong>mine;<br />

2) veekogu veetaseme <strong>ja</strong> kaldajoone muutmine.<br />

§ 13. Keelatud tegevus<br />

Piiranguvööndis on keelatud:<br />

1) maavara kaevandamine, väl<strong>ja</strong> arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul<br />

kaitseala valitse<strong>ja</strong>ga kooskõlastatud kohtades;<br />

2) biotsiidi <strong>ja</strong> taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal <strong>ja</strong> looduslikul rohumaal;<br />

3) uuendusraie, väl<strong>ja</strong> arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide <strong>ja</strong> vanuse<br />

mitmekesisus;<br />

4) puhtpuistu kujundamine <strong>ja</strong> energiapuistu ra<strong>ja</strong>mine;<br />

5) puidu kokku- <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>vedu külmumata pinnasel;<br />

6) uute veekogude ra<strong>ja</strong>mine.<br />

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk<br />

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse <strong>ja</strong> maastikuilme säilitamine.<br />

1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku <strong>ja</strong> loomastiku kaitse kohta<br />

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk<br />

667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) <strong>ja</strong> EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta<br />

(EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk<br />

33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994,<br />

lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).<br />

2 Sulgudes on siin <strong>ja</strong> edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I<br />

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.<br />

3 Kaitseala välispiir <strong>ja</strong> vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10<br />

000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuse Kõpu metskonna 2000. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20<br />

000) <strong>ja</strong> maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.<br />

Ala kaardiga saab tutvuda <strong>Keskkonnaamet</strong>is, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning<br />

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

---

Lisa 3 (1)<br />

Tabel 1. KAHBVENA LOODUSALA KAITSE-EESMÄRKIDE JA VÄÄRTUSTE KOONDTABEL.<br />

Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused<br />

Must-toonekurg<br />

Metsis<br />

Kanakull<br />

Kaitsealused<br />

taimeliigid<br />

Kahvena loodusalal pesitseb edukalt<br />

1 paar must-toonekurge.<br />

Kahvena loodusalal pesitseb<br />

vähemalt 10 paari metsiseid.<br />

Kaitsealale (loodusalale) ei<br />

planeerita külastusra<strong>ja</strong>tisi.<br />

Kahvena loodusalal kasvab vähemal<br />

5 kaitsealust taimeliiki <strong>ja</strong> 1<br />

kaitsealune samblaliik.<br />

Elustik (3.1.)<br />

Pesitsusaegne häirimine.<br />

Looduslikud ohutegurid.<br />

Mängualade degradeerumine.<br />

Metssigade lisasöötmine.<br />

Pesitsusaegne häirimine.<br />

Pesitsusaegne häirimine.<br />

Taimeliigi kasvukoha hävimine.<br />

Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine. Musttoonekure<br />

pesapaik tsoneerida<br />

liikumispiiranguga sihtkaitsevöönd.<br />

Musta-toonekure pesitsusedukuse seire.<br />

Soovitavalt teostada 5 aasta järel.<br />

Kuivenduskraavide sulgemine.<br />

1. Ulukite lisasöötmise keelustamine.<br />

2. Läbirääkimiste pidamine piirkonna<br />

<strong>ja</strong>hiseltsidega, et ulukite söötmisalasid ei<br />

tehtaks kaitseala piirile lähemale kui 0,5<br />

km.<br />

Kaitsealale (loodusalale) ei planeerita<br />

külastusra<strong>ja</strong>tisi.<br />

Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine. Kanakulli<br />

pesapaik tsoneerida liikumispiiranguga<br />

sihtkaitsevöönd.<br />

Taimeliikide elupaigad säilivad koos<br />

elupaikade säilimisega.<br />

Kahvena loodusalal<br />

pesitseb edukalt 1 paar<br />

must-toonekurge.<br />

Kahvena loodusalal<br />

pesitseb vähemalt 10 paari<br />

metsiseid.<br />

Kaitsealale (loodusalale) ei<br />

planeerita külastusra<strong>ja</strong>tisi.<br />

Kahvena loodusalal kasvab<br />

vähemal 5 kaitsealust<br />

taimeliiki <strong>ja</strong> 1 kaitsealune<br />

samblaliik.

---

Lisa 3 (2)<br />

Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused<br />

Elupaigad (3.2.)<br />

Rabad (7110*) /<br />

Rikutud, kuid<br />

taastumisvõimelis<br />

ed rabad (7120)<br />

Vanad<br />

loodusmetsad<br />

(9010*)<br />

Soostuvad <strong>ja</strong> soolehtmetsad<br />

(9080*)<br />

Siirdesoo <strong>ja</strong><br />

rabametsad<br />

(91D0*)<br />

Kahvena loodusalal on raba elupaik<br />

säilinud vähemalt 32 ha suurusel<br />

alal, seisundiga B.<br />

Kahvena loodusalal on vana<br />

loodusmetsa elupaik säilinud<br />

vähemalt 288 ha suurusel alal<br />

seisundiga B.<br />

Kahvena loodusalal on soostuvate <strong>ja</strong><br />

soo-lehtmetsade elupaik säilinud<br />

vähemalt 7,2 ha suurusel alal<br />

seisundiga B.<br />

2/3 Kahvena Rabast ei ole<br />

kaitstud.<br />

Elupaiga leviku andmete<br />

ebaselgus.<br />

Metsakuivendus.<br />

Metsama<strong>ja</strong>nduslikud tööd..<br />

Metsama<strong>ja</strong>nduslikud tööd.<br />

Kaitseala laiendamine.<br />

Natura andmebaasi andmete<br />

parandamine <strong>ja</strong> loodusala kaitseeesmärkide<br />

muutmine.<br />

Kahvena raba läbivate kraavide<br />

sulgemine.<br />

Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

Kahvena loodusalal on siirdesoo <strong>ja</strong><br />

rabametsa elupaika säilinud<br />

Metsama<strong>ja</strong>nduslik tegevus. Kaitse-eeskir<strong>ja</strong> muutmine.<br />

vähemalt 51,6 ha suurusel alal,<br />

seisundiga B. Metsakuivendus. Kuivenduskraavide sulgemine.<br />

Kahvena loodusalal on raba<br />

elupaik säilinud vähemalt<br />

32 ha suurusel alal,<br />

seisundiga B.<br />

Kahvena loodusalal on<br />

vana loodusmetsa elupaik<br />

säilinud vähemalt 176 ha<br />

suurusel alal seisundiga B.<br />

Kahvena loodusalal on<br />

soostuvate <strong>ja</strong> soolehtmetsade<br />

elupaik<br />

säilinud vähemalt 7,2 ha<br />

suurusel alal seisundiga B.<br />

Kahvena loodusalal on<br />

siirdesoo <strong>ja</strong> rabametsa<br />

elupaika säilinud vähemalt<br />

51,6 ha suurusel alal,<br />

seisundiga B.

---

Lisa 4.<br />

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA <strong>ja</strong> <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

ELUPAIGAD

---

Lisa 5.<br />

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA <strong>ja</strong> <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

ELUPAIGAD 30 AASTA PERSPEKTIIVIS

---

Lisa 6.(1)<br />

ETTEPANEK <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

KAITSE-EESKIRJA MUUTMISEKS<br />

1. Parandada <strong>ja</strong> täpsustada Kahvena looduskaitseala kaitse-eesmärke alljärgnevalt:<br />

§ 1. Kahvena looduskaitseala kaitse-eesmärk<br />

(1) Kahvena looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:<br />

1) väärtuslike metsakoosluste, sealhulgas väärtuslike elupaikade ning kaitstavate<br />

liikide <strong>ja</strong> nende elupaikade kaitse,<br />

(2) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku<br />

<strong>ja</strong> taimestiku kaitse kohta I lisa elupaigatüüpide: rabad (7110*), siirde- <strong>ja</strong> õõtsiksoode<br />

(7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate <strong>ja</strong> soo-lehtmetsade (9080),<br />

siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsade (91D0*) kaitse,<br />

(3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud<br />

liikide: Must-toonekure (Ciconia nigra), kes on ühtlasi I kaitsekategooria liik, metsise<br />

(Tetrao urogallus), kanakulli (Accipiter gentilis), kes on ühtlasi II kaitsekategooria<br />

liigid; musträhni (Dryocopus martius), rüüda (Pluvialis aprcaria), hiireviu (Buteo<br />

buteo), laanepüü (Bonasa bonasia), hoburästa (Turdus viscivorus), händkaku (Strix<br />

uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), roomava öövilge (Goodyera repens),<br />

vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), laialehise neiuvaiba (Epipactis<br />

helleborine), hariliku ungrukolla (Huperzia selago), sulg<strong>ja</strong> õhiku (Neckera pennata),<br />

kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, kaitse.<br />

2. Laiendada Kahvena looduskaitseala välispiiri nii, et Kahvena looduskaitseala hõlmaks<br />

senist Seruküla metsise püsielupaika <strong>ja</strong> teriklikku Kahvena raba. Piiriettepanekute<br />

muudatused on toodu kaitsekorralduskava lisas 7.<br />

3. Tsoneerida Kahvena looduskaitseala kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Moodustada<br />

kaks sihtkaitsevööndit. Üks sihtkaitsevöönd musta-toonekure <strong>ja</strong> kanakulli pesapaiga<br />

ümbruses, kus kehtestada liikumispiirnag. Teine sihtkaitsevöönd hõlmaks kogu kaitsealal.<br />

Tsoneeringu ettepanek on toodud kaitsekorralduskava lisas 7.<br />

4. Kaitsekorra üldpõhimõtted on alljärgnevad:<br />

§ 4. Lubatud tegevus<br />

(1) Inimestel on lubatud viibida, kor<strong>ja</strong>ta marju, seeni <strong>ja</strong> metsa kõrvalsaadusi kogu<br />

kaitsealal, v.a Riimaru sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.

---

Lisa 6.(2)<br />

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisas<strong>ja</strong>l on<br />

viibimine lubatud arvestades „As<strong>ja</strong>õigusseaduses“ <strong>ja</strong> „Looduskaitseseaduses“<br />

sätestatut.<br />

(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väl<strong>ja</strong>spool<br />

teid <strong>ja</strong> maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- <strong>ja</strong> päästetöödel, kaitseeeskir<strong>ja</strong>ga<br />

lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise <strong>ja</strong> valitsemisega seotud töödel,<br />

kaitseala kaitse korralda<strong>ja</strong> nõusolekul teostataval teadustegevusel ning lisaks<br />

piiranguvööndis liinira<strong>ja</strong>tiste hooldamiseks va<strong>ja</strong>likel töödel, maatulundusmaal metsavõi<br />

põlluma<strong>ja</strong>ndustöödel ning õuemaal.<br />

(4) Kaitsealal on lubatud <strong>ja</strong>hipidamine 01. septembrist kuni 31. <strong>ja</strong>anuarini.<br />

(5) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on lubatud tee, tehnovõrgu ra<strong>ja</strong>tise <strong>ja</strong> olemasolevate<br />

ehitiste hooldustööd.<br />

§ 5. Keelatud tegevus<br />

(1) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekuta on kaitsealal keelatud:<br />

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire <strong>ja</strong> sihtotstarvet;<br />

2) koostada maakorralduskava <strong>ja</strong> teostada maakorraldustoiminguid;<br />

3) kehtestada detailplaneeringut <strong>ja</strong> üldplaneeringut;<br />

4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;<br />

5) anda projekteerimistingimusi;<br />

6) anda ehitusluba;<br />

7) ra<strong>ja</strong>da uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole<br />

va<strong>ja</strong> anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;<br />

8) rahvaürituste korraldamine, telkimine, lõkke tegemine.<br />

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine<br />

(1) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskir<strong>ja</strong> kohaselt va<strong>ja</strong>b<br />

kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi<br />

saavutamist või seisundit.<br />

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitse<strong>ja</strong>ga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud<br />

kaitseala valitse<strong>ja</strong> kir<strong>ja</strong>likult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta<br />

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides<br />

nimetatud tegevus on, vastavalt „Haldusmenetluse seadusele“ õiguspärast ootust<br />

sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.<br />

(3) Keskkonnaministeeriumil või <strong>Keskkonnaamet</strong>il on keskkonnamõju hindamise<br />

järelevalva<strong>ja</strong>na õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav<br />

tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.<br />

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus<br />

3. peatükk<br />

SIHTKAITSEVÖÖND<br />

(1) Sihtkaitsevöönd on määratud kaitsealal väl<strong>ja</strong>kujunenud või kujunevate looduslike<br />

koosluste säilitamiseks.

---

Lisa 6.(3)<br />

(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:<br />

1) Riimaru sihtkaitsevöönd;<br />

2) Kahvena sihtkaitsevöönd;<br />

3) Seruküla sihtkaitsevöönd.<br />

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk<br />

(1) Riimaru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste metsakoosluste <strong>ja</strong> metsade<br />

elustiku mitmekesisuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad<br />

(9010*) <strong>ja</strong> siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsade (91D0*). Liigid, mille isendite elupaiku<br />

kaitstakse on must-toonekurg <strong>ja</strong> kanakull.<br />

(2) Kahvena sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- <strong>ja</strong> metsakoosluste ning elustiku<br />

mitmekesisuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad (7110*), siirde- <strong>ja</strong><br />

õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) <strong>ja</strong> siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsad (91D0*).<br />

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on metsis, musträhn <strong>ja</strong> rüüt.<br />

(3). Seruküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste metsakoosluste <strong>ja</strong><br />

metsade elustiku mitmekesisuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad<br />

loodusmetsad (9010*), soostuvad <strong>ja</strong> soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- <strong>ja</strong> rabametsad<br />

(91D0*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on metsis, musträhn, hiireviu,<br />

laanepüü, hoburästas, händkakk, väike-kärbsenäp, roomav öövilge, vööthuulsõrmkäpp,<br />

laialehine neiuvaip, hariliku ungrukold <strong>ja</strong> sulg<strong>ja</strong>s õhik.<br />

§ 9. Keelatud tegevus<br />

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:<br />

1) ma<strong>ja</strong>ndustegevus;<br />

2) loodusvarade kasutamine;<br />

3) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;<br />

4) inimeste viibimine Riimaru sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.<br />

§ 9. Lubatud tegevus<br />

(1) Kaitseala valitse<strong>ja</strong> nõusolekul on sihtkaitsevöödis lubatud:<br />

1) kaitsealuste liikide elutingimuste <strong>ja</strong> elupaikade soodsa seisundi säilitamiseks va<strong>ja</strong>lik<br />

tegevus;<br />

2) loodusliku veerežiimi taastamine.

---

ETTEPANEK <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

PIIRI MUUTMISEKS<br />

Lisa 7.(1)

---

ETTEPANEK <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

TSONEERINGU MUUTMISEKS<br />

Lisa 7.(2)

---

Lisa 8.<br />

ETTEPANEK <strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA KAITSE-<br />

EESMÄRKIDE JA NATURA ANDMEBAASI MUUTMISEKS<br />

Parandada <strong>ja</strong> täpsustada Kahvena loodusala kaitse-eesmärke. Teha Kahvena loodusala<br />

kaitse-eesmärkidesse <strong>ja</strong> loodusala andmebaasi alljärgnevad muudatused:<br />

1. Asendada elupaik rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) elupaigaga<br />

rabad (7110*). Raba elupaiga kaitse-eesmärgiks seada pindala 32 ha <strong>ja</strong> seisund B.<br />

2. Täpsustada vana loodusmetsa (9010*) elupaiga pindala. Loodusala kaitseeesmärgiks<br />

seada vana loodusmetsa säilimine 288 ha seisundiga B.<br />

3. Loodusala linnuliikide kaitse-eesmärgiks seada must-toonekure kaitse eesmärgiga,<br />

et loodusalal pesitseb 1 paar.

---

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA <strong>ja</strong> <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

PIIRITÄHISED JA TARISTU<br />

Lisa 9.

---

<strong>KAHVENA</strong> LOODUSALA <strong>ja</strong> <strong>KAHVENA</strong> <strong>LOODUSKAITSEALA</strong><br />

LIIGI ELUPAIGA TAASTAMISTÖÖD<br />

Lisa 10.