29.01.2018 Views

Kirjad Eestile

Eesti 100

Eesti 100

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

24. veebruaril tahan Sind õnnitleda, kallis isamaa, sest sa<br />

oled saanud 100-aastaseks!<br />

Sul on olnud raske minevik seljataga, kuid Sa oled sellest kõigest üle saanud - mis ei tapa, teeb<br />

tugevaks. Sel aastal on meie kodumaal väga palju juhtunud, me oleme saanud uue presidendi<br />

ja valitsuse, kes riigiasjad korras hoiak. Meie riigis kuulub võim rahvale, mis on suurepärane,<br />

sest rahvas moodustab riigi. Meil on vedanud, et Eesti asub suurepärases kohas, sest siin on<br />

turvaline. Inimesed õnnelikud, sest saame tasuta kooliharidust, sünnitoetust, emapalka, tasuta<br />

arstiabi, tasuta koolilõuna. Peame tänulikud olema, sest enamikul selliseid võimalusi pole.<br />

Palun vabandust, kallis kodumaa, kui olen Sinu suhtes kuidagi valesti käitunud. Kõik me teeme<br />

vigu, nendest me õpimegi. Aitäh Sulle, Eesti, et oled võimaldanud tasuta hariuduse, lastele<br />

lastetoetuse ning arstiabi. Neist on inimestele suur abi ning ma olen kindel, et ilma nendeta<br />

oleks paljud inimesed hädas. Me peame oleme tugevad ja ühtsed, et tulevased probleemid koos<br />

lahendada.<br />

Kuid nüüd, armas isamaa, tahan sind südamest tänada, et oled olemas. Saad jälle aasta<br />

vanemaks, see arv eriline, sest 100 on ainult üks kord ning ühtlasi on ka see suur juubel. Loen<br />

juba päeva, mil saan öelda Sulle: „Palju õnne, kallis isamaa!“ See tunne, et oled meil vabana<br />

olemas, on imeline, kõik need inimesed, kes Sinu auks midagi korraldavad, teevad seda<br />

sellepärast, et armastavad oma kodu, Eestimaad.<br />

Aitäh meie inimestele! Laulupidu oli väga emotsionaalne ning mõtlema panev. Me oleme<br />

suutnud seda traditsiooni hoida 19. sajandist peale. Inimesed organiseerisid Balti keti, et<br />

näidata, et me oleme ühtne rahvas, ning seda me ka oleme.<br />

Ma olen uhke, et ma elan nii imelises kohas nagu Eesti.


Tere, kallis Eesti!<br />

Olen sündinud siin, elanud 16 aastat. Kodumaa, Sa oled teada-tuntud oma kauni looduse ja<br />

imeliste vaadete poolest. Minu pere on väga palju mulle õpetanud ja näidanud. Me käime<br />

peaaegu iga nädalavahetus ringi sõitmas, otsimas uusi ja huvitavaid kohti. Jah, peab küll<br />

tõdema, et vahel viib tee ka Lätti, kuid selliseid emotsioone nagu Eestis ringi käies ei saa sealt<br />

kunagi. See on lausa hämmastav, kui palju on neid väikesi kohakesi, millest peaaegu et keegi<br />

ei tea.<br />

Olles terve elu maal elanud, olen ise ka looduslaps. Mäletan, kuidas väiksena kogu oma vaba<br />

aja väljas veetsin, mets on minu jaoks alati olnud see koht, kus rahus mõtteid mõlgutada. Nüüd,<br />

kus olen vanem, veedan siiski iga päev kaua aega sõpradega väljas olles: rattaga sõites, kaarte<br />

mängides või niisama jalutades. Rääkides ka veidike maailma asjadest on peaminiseks teemaks<br />

terrorirünnakud.<br />

See on südantlõhestav, kui palju terroriakte viimasel ajal toimub ja kuidas süütud inimesed<br />

surevad ja kannatada saavad. Eestis tunnen end aga turvaliselt ja kaitstult. Kuigi Eesti on hea ja<br />

väike riik, võiks isegi mõelda, et parim koht, kus elada, olen siiski kindel, et ka mina olen üks<br />

neist paljudest noortest, kes läheb maailma avastama ja võõrsile mõneks ajaks elama jääb.<br />

Vaimusilmas kujutan ette, et elan ja õpin paar aastat välismaal, avastan maailma ja otsin<br />

iseennast, kuid kui tuleb aeg pere luua, tulen tagasi Eestisse.<br />

Olen endale saanud parima lapsepõlve, mida soovida oskaks, sama soovin ka oma lastele.<br />

Tahan, et minu lapsed kasvaks üles maal, värskes õhus ja linnamöllust väljas. Olen ülimalt<br />

tänulik armsa lapsepõlve eest, mille oled mulle pakkunud, ja armastan Sind väga. Palju õnne,<br />

Eesti!


Tere, Eestimaa!<br />

Palju õnne riigile, palju õnne meile! Nii palju on tehtud, nii palju on teha. Valimiskampaaniate<br />

käigus välja mõeldud kõige innovaatilisemad ideed võivadki olla tegelikkuses mingi probleemi<br />

lahenduseks, kui neid õigesti käsitleda. Jagada inimestega oma mõtteid on parim viis leida<br />

lahendusi, luua uusi võimalusi.<br />

Mina kui noor inimene kutsun üles ka kõiki teisi, kes ise selle peale ei ole tulnud, et inimesed<br />

kannavad riiki. Sellega mõtlen ma seda, et meie ise oleme oma elu kujundajad, suuremas<br />

plaanis riigi arengu või siis ka taandarengu põhjustajad. Inimesele ei ole lihtsalt niisama antud<br />

võimet rääkida. Ikka selleks, et ennast väljendada. Samuti on meile antud nägemisvõime, mis<br />

võimaldab ette kujutada probleemi ja leida sellele lahendus.<br />

President Kersti Kaljulaid on olnud hea eeskuju. Tema perekonnanimes olev sõna „kalju“ ütleb<br />

meile, et ta on kindel kui kalju ning vastutab oma sõnade ja tegude eest. Tal on kindel arvamus<br />

ja siht silme ees, nii nagu peaks olema kõigil Eesti kodanikel, kes tahavad elada täisväärtuslikku<br />

elu. Kui sa midagi tahad, siis sina ise pead selleks midagi tegema.<br />

Kuid miks siis ikkagi paljud inimesed Eestist lahkuvad? See on vägagi aktuaalne teema ja iga<br />

inimene peab selle enda jaoks selgeks mõtlema. Mina olen sellele mõelnud ja leian, et ma tahan<br />

käia erinevates riikides, õppida erinevaid kultuure ja vaadata lihtsalt ringi, et siis tulla tagasi<br />

veel paremate ideede, mõtete ja arvamustega. Siis sundisin ennast mõtlema uuele asjaolule. Mis<br />

mind Eestisse tagasi toob? Proovisin tuua häid külgi kui ka halbu külgi. Kõige lihtsamaks<br />

põhjuseks, miks ma jään, on pere. See on minu jaoks esmatähtis. Oluliseks pean keskkonda<br />

enda ümber: puhast ja puutumata loodust ja inimesi minu ümber, eestlasi. Väike rahvas peab<br />

kokku hoidma. Kuna Eestis on kõigil võimalus vabalt arvamust avaldada, siis seda võimalust<br />

tuleb ära kasutada, et rääkida oma muredest ja probleemidest.<br />

Tehkem nii, et Eesti riik kestaks veel sadu ja sadu aastaid ja areneks niimoodi, et iga eestlane<br />

saab uhkusega öelda, et ta on eestlane ja mis talle selle juures meeldib.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Raske on midagi öelda oma koduriigi kohta, kus ma olen sündinud ja üles kasvanud. Sellel<br />

pinnal on juhtunud olulisi asju, mis on muutnud meie rahvast igavesest ajast igavesti. Iga<br />

eestlane on tükike kodumaast, sest kui keele kõnelejaid ja traditsioonide hoidjaid poleks, poleks<br />

ka riiki.<br />

„Eestlane olla on uhke ja hää,“ on üks rida Alo Mattiiseni loost. Tõesti, eestlane on uhke olla<br />

just seepärast, et meie rahvas on palju kannatanud, aga alati kõigest välja tulnud, võttes kaasa<br />

endaga traditsioonid ja kombed. Nähes seda, mis toimub ümberringi, pean kurbusega tõdema,<br />

et paljusid traditsioone enam ei austata ja tõelisi patrioote jääb aina vähemaks. 21. sajandil<br />

sündinud lapsed ei tea, kui palju nende vanemad ja vanavanemad pidid kannatama, et Eesti<br />

üldse iseseisvaks saaks, nad ei oska seda hinnata.<br />

Tahan õnnitleda Sind, mu kallis kodumaa, suure sünnipäeva puhul. 100 on juba kolmekohaline<br />

numbe,r mis tähendab, et Sa oled eksisteerinud maailmas juba terve sajandi. See aeg on<br />

õpetanud Sulle palju. Kunagi ei tohi anda alla ja alati peab püüdlema oma unistuste poole. Sul<br />

on olnud karm minevik, kuid Sa ei andnud alla ja tõusid jälle nagu fööniks tuhast.<br />

Aitäh, et oled andnud meile keele, kultuuri ja territooriumi, kus saame elada. Ilma sinuta, mu<br />

armas isamaa, oleks ma koduta. Tean paljusid inimesi, kes käivad tööl Soomes või tahavad<br />

sinna minna eesmärgiga suuremat elatist teenida, kuid ma loodan väga, et nad naasevad kunagi<br />

kodumaale ja on õnnelikud just , Eestis.<br />

Ma loodan, et sa oled õnnelik, et oled demokraatilik riik, kus rahva käes on võim ja kõik on<br />

võrdsed. Oled parim ja tänan, et oled olemas ning hea kodu oma kodanikele.


Kallis Eesti!<br />

Ei tea, kas saangi nimetada oma kallimaks,<br />

kui kaela murrab masendavalt kolossaalne aktsiisimaks.<br />

Olen raamides püsinud, tubli ja hea laps<br />

üritan, kuid haridussüsteemi süvenedes läheb üle kopsu maks.<br />

Ka meie intolerantne, vihkav ühiskond pole just kiiduväärt,<br />

jääb tunne, et minu arvamus alati väär.<br />

Hinge kinni hoides otsin sallivuse äärt,<br />

kuid ikka heidikuks jään<br />

kui lõppeb järjekordne päev.<br />

Kuid ära muretse, kallis Eesti, ma kuhugi ei läe!<br />

Riigireeturiks saan tembeldatud sekundil, kui teise riigi piiri näen,<br />

seega patrioodiks nüüd ja sama hakkan täitsa omal käel.<br />

Jään siia, teesklen kannatajat, vingun,<br />

teiste eksimustest kogu keha vihast pingul!<br />

Nii ei tee! Ei saa! See vale on!<br />

Eestimeelsus! EKRE! Maha Keskerakond!<br />

Võitlen heterote eest kui Varro Vooglaid!<br />

Erinevus? Ei! Toon väiteid kaalukaid.<br />

Ei tohi lisettekampuslikkus vallutada Meie Maid,<br />

Põlege põrgus! Lõppegu see kohemaid.<br />

Kuid oodake, see pole minu ainuke probleem,<br />

järgmiseks see paganama üle võttev vene keel.<br />

On ainult meie rahvus, meie keel, me ainsad õiged omas riigis.<br />

Pagulased? Mida veel? Kinni läh`vad´ riigipiirid.<br />

Kui musta silmapiiril märkan,<br />

mus eestimeelsus kohe tärkab:<br />

„Anname tuld!“<br />

Mart Helme naeratuse ära teenin, kui karjumas mind märkab.<br />

Ossinovskiga koos ma septembris ei joo,<br />

Loodan, see me armsa Eesti edetabeli tipust alla toob.


Siiski, ilmaga endiselt kehvad on lood,<br />

õnneks kliimasoojenemine näol terendab lootustandev noot!<br />

Jah! Eesti suvi saab olema nagu Andorras,<br />

ausalt! Valimislubadus järgmiseks korraks.<br />

Ning ei, utoopiliselt see kindlalt` ei kõla,<br />

maksame veel kõigi SMS-laenu võlad!<br />

Miski, mis räägime, ei ole ju jõla.<br />

Valimislubadused kindla peale meil täidetud saavad,<br />

ei paku pinget, ei tekita draamat.<br />

Ja järgmine kord, kui tehaksegi rikkuseskaala,<br />

Eesti viie rikkaima riigi seas,<br />

vaid raha käib ringi me peas.<br />

Ehk nii kriitiline polema peaks,<br />

kuid tahan, et teaks,<br />

on muuta nii palju,<br />

kuid ideoloogiaid kui kalju…<br />

Las ta jääb, ma lähen nüüd, mu sõnad ei loe.<br />

Sust mõeldes on siiski mu süda ju soe.<br />

Head aega, ma loodan, et muutub see kord<br />

ja ilusa kirja ma kirjutan järgmine kord.


Kallis Eestimaa!<br />

Sind ootab ees erakordne sündmus, Sa saad saja-aastaseks. Olen väga tänulik, et ka minul on<br />

võimalik Sinu sünnipäeva tähistada ja Sinu heaks nii mõndagi korda saata, alustades kas või<br />

sellest kirjast.<br />

Alates sellest, kui said üheksakümne üheksa aastaseks, on hakatud planeerima Sinu sajandat<br />

sünnipäeva. Samal ajal valmistub suureks sünnipäevaks ka Soome, kel on samuti au öelda, et<br />

nende riik on peagi püsinud terve sajandi. Siit minu kahtlus alguse saabki. Sinul ja Soomel on<br />

üks väga suur erinevus: kui Soome sõdis end vabaks, langesid Sina Nõukogude Liidu koosseisu,<br />

olles seal kuni taasiseseisvumiseni. Sellele mõeldes tekib mul küsimus, kas Sa ikka oled<br />

niisama vana nagu Soome, kus valati palju verd vabaks saamise nimel.<br />

Ma olen siiralt uhke, et olen eestlane ja elan just sellel maal. Olen õnnelik, et saan tähistada<br />

Sinu sünnipäeva, kuid olen nukker, et ei saa öelda sama suure uhkusega nagu soomlased, et<br />

minu riik saab saja-aastaseks. Ma ei taha Sulle midagi ette heita, asjalood lihtsalt on nii. Ma<br />

ainult loodan, et kõik eestlased tunnetavad Soome ja Sinu erinevust ning uhkusest upakile ei<br />

lähe.<br />

Lihtne on öelda, et Sinu eest pole piisavalt võideldud ja et Sa polegi täielikult väärt seda<br />

numbrit, kui ma ei ole isegi elanud ajal, mil Sinu nimel võideldi. Mul on üüratu respekt nende<br />

eestlaste vastu, kes tegid kõik Sinu heaks selle nimel, et tulevastel põlvedel oleks uhke öelda,<br />

et elan Eesti Vabariigis. Minul, nende seisukohast tulevasel põlvel, on ääretult hea meel, et elan<br />

vabal maal.<br />

Nii et midagi head on Sinu nimel ikkagi korda saadetud ja just seetõttu ei saagi Sulle midagi<br />

ette heita. Sinu sünnipäeval vaatangi tagasi aegadele, mil Sinu suunas saadeti tohutult<br />

armastust. Saadan ka oma elu jooksul Sulle võimalikult palju armastust, sest ilma armastuseta<br />

ei suuda keegi kaua vastu pidada.<br />

Õnne, kallis Eesti!


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Mul on sulle jutustada nii mõndagi. Ma tahan, et sa oleksid kursis kõige sellega, mida oled minu<br />

jaoks teinud. Olen elanud sünnist saati sinu väikeses, kuid kaunis riigis ning nautinud kõiki neid<br />

hetki ja mälestusi, mida tahan sinuga jagada.<br />

Oled mulle võimaldanud nii palju asju. Just tänu sinule olen omandanud põhikoolihariduse ning<br />

leidnud endale nii palju toredaid ja hoolivaid sõpru, keda saan ma alati usaldada. Nüüd olen aga<br />

omandamas gümnaasiumiharidust, kaaslasteks uued ja vanad sõbrad. Oled andnud mulle nii<br />

palju julgust, vaprust ja hoolivust ning ma saan suure uhkusega öelda, et olen eestlane ja oma<br />

riigi üle õnnelik.<br />

Minu soov ei ole näidata näpuga teistele maadele ja öelda, et nad on halvad, kuid ma siiski<br />

tahan väga mainida seda, et võrreldes teiste riikidega, on sul nii palju positiivseid külgi. Tunnen<br />

end siin alati turvaliselt ja mul on rõõm selle üle, et kõik inimesed elavad siin võrdsetena. Paljud<br />

räägivad, et Eesti on ainult mets ja põld, kuid mis selles siis nii halba on. Metsad ja põllud<br />

teevadki Sinu maa just eriliseks, sest Sinu kaunis loodus on Sinule iseloomulik. Meil on oma<br />

eriline kultuur, mida hoiame, ning emakeel, mida me aina arendame, et oleks eesti keeles<br />

võimalik rääkida kõikidel teemadel. Võõral maal, kui olen kõnelenud eesti keelt, on alati suure<br />

huviga minult küsitud, mis keelt ma räägin, sest see on teiste jaoks tundunud nii ilus. Olen<br />

kuulnud palju kiidusõnu meie emakeele kohta, imetlen ise ka selle ilS. Muidugi on Sul ka<br />

negatiivseid külgi, kuid nendest ei ole minu arvates suurt mõtet rääkida, sest kõik me teeme<br />

vigu. Me peame lihtsalt oma vigadest õppima ning edasi arenema.<br />

Ma siiralt soovin, et Sa kunagi ei muutu, kui, siis ainult paremaks. Sa jääd alati mulle minu<br />

kodumaaks. Olen vist maailma õnnelikem inimene, kuna olen sündinud ja üles kasvanud just<br />

Eestis.


Tere, Eesti!<br />

Alustuseks soovin Teile väga kaunist 100. sünniaastat. Te olete noor riik, kuid arvestades fakti,<br />

et mina olen kõigest 16-aastane gümnaasiumiõpilane, on see minu jaoks vägagi arvestatav<br />

number. Selle 16 aasta jooksul, mis ma Teie pinnasel olen elanud, olete Te mulle pakkunud<br />

väga palju rõõmu ja positiivseid emotsioone.<br />

Üks minu kõige lemmikelamustest on jalutuskäigud Teie imeliste metsade ja kauni looduse<br />

keskel. Teie imekaunis looduses saan alati tunnetada, kui hea, turvaline ja rahulik siin elada on.<br />

Olen Teie metsades väga tihe külaline, kuid mida vanemaks olen saanud, seda harvemini seda<br />

juhtub, ja minus kasvab soov minna välismaale.<br />

Ma ihkan näha midagi muud peale selle vana tamme, mille all ma sügisõhtuti oma kodutöid<br />

teen, või sõuda oma aerulauaga mõnel teisel lahel peale selle, mis jääb Teie ja Soome vahele.<br />

Lisaks olen üsna tihti väsinud nendest kurjadest, emotsioonitutest nägudest, mis mulle<br />

hommikul koduuksest välja astudes vastu vaatavad. Jah, ma räägin ühest kõige tavalisema<br />

eestlase emotsioonitusest. Muidugi mõista on see kõigest minupoolne olukorra kirjeldus ja<br />

inimesi on erinevaid. Ärge mõistke mind valesti, ma armastan eestlasi väga ja olen ise ka<br />

eestlane, aga ma arvan, et mingi periood oma elus vajame kõik vaheldust.<br />

Olete oma 100 eluaasta jooksul pidanud leppima mitmete muudatustega ja ajalooarmid näitavad<br />

Teie kannatusi. Kohati tunnen ennast Teiega vägagi sarnases olukorras: ühel hetkel tundub, et<br />

kõik läheb hästi, kuid nii mõnigi kord pean leppima faktiga, et ma ei sobitu süsteemi.<br />

Seega, ma loodan, et te mõistate mind, kui ma mingi osa oma elust veedan välismaal, õppides<br />

tundma teisi kultuure, seda imelist maailma, kus meil on võimalus eksisteerida. Kõik selle<br />

nimel, et pöörduda tagasi oma kodumaa, juurte ja perekonna juurde juba haritumana ja<br />

teistsuguste vaadetega.<br />

Mul on hea meel, et mul on olnud võimalus elada siin ja olla eestlane. Aitäh Teile.


Tere, Eesti Vabariik!<br />

Kohe olete saamas saja-aastaseks ja see on vägagi tore. Inimesi küll meie riigis väga palju ei<br />

ela, aga ei peagi, sest ka väikese riigina saame oma arvamust avaldada. Selle aja jooksul, mil<br />

oleme järjest enam uskunud enda tugevasse riiki, on arenenud palju, aga kõik ei ole läinud nii,<br />

nagu me oleksime tahtnud.<br />

Mulle väga meie riigi haridussüsteem ei meeldi, see näeb ette, et inimene peab olema omandand<br />

vähemalt põhikoolihariduse. Minu arvates on sellest vähe, sest nii napi haridusega on raske<br />

näiteks tööd leida. Arvan, et haridussüsteem peaks ette nägema, et iga inimene peaks omandama<br />

vähemalt keskhariduse. Leian, et inimesed tunnevad ka ennast palju targemana ja tugevamana,<br />

kui mitu kooli on läbitud.<br />

Mina arvan, et üks hea muudatus, mis on Eesti riik teinud, on see, et nüüd saab minna valima<br />

juba kuueteistkümneaastasena. Muidugi, ainult kohalikel valimistel. See on minu arvates hea<br />

punkt, sest see näitab, et ka noortematel on sõnaõigus, ja hea on oma arvamust avaldada. Samas,<br />

valimislubadusi on igasuguseid, tihtipeale pole nende ellurakendamine lihtne, seepärast on<br />

suuri lubadusi riskantne anda.<br />

Paljud inimesed lähevad Eestist ära ja otsivad paremat elu mujal, eriti noored, kes leiavad, et<br />

neile ei meeldi elada Eestis, sest siin pole huvitav ja ka palgad pole kõige kõrgemad. Me ei ole<br />

just rikas riik ja raha ei ole meil palju, inimestel on lapsed ja nende eest on vaja hoolt kanda.<br />

Eesti rahva iive on järjest langenud ja ma leian, et see küll hea asi pole. Ma arvan, et inimesed<br />

võiksid jääda oma kodumaale, sest kui kõik ära lähevad, siis mis meie Eesti riigist saaks.<br />

Toimugu Eestis mistahes, ikka leian ma, et inimesed on siin hoolivad ja heatahtlikud. Minu<br />

ainus soov on, et Eesti riik jääks püsima ja inimestel oleks uhke tunne elada just siin.


Tere, Eesti!<br />

Olen siin elanud kõik 16 eluaastat. Viimasel paaril aastal olen avastanud, et uhke tunne on olla<br />

eestlane. Me oleme väike rahvas, aga siiski suudame elus püsida. Teised rahvad on proovinud<br />

meid hävitada, aga neil ei ole see õnnestunud. Eestlased on suutnud ka eesti keelt elus hoida.<br />

Mina olen paar korda seda kaunist keelt isegi välismaalastele õpetanud, kuigi neil oli raskusi<br />

õppimisega, alla nad ei andnud, sest neile nii meeldis meie emakeel.<br />

Ma tunnen uhkust kauni Eesti looduse üle. Minu lemmikpaigaks kodulinna läheduses on<br />

vanavanemate maakoht, mis on ümbritsetud salapäraste metsadega ja laiade põldudega.<br />

Kahjuks viimastel aastatel on hakatud puid maha võtma ning tihti on see kurb vaatepilt. Saan<br />

aru, et seda ei saa peatada, järelikult peame omaks võtma mõtte, et rahaahnuse nimel rikume<br />

oma maagilist loodust.<br />

Riigile omapärased pühad ja traditsioonid on ka erilised. Vastlapäeval näeb alati naerusuiseid<br />

lapsi, kes müravad õues ning siis tormavad tuppa, et nautida uhkeid magusaid vastlakukleid.<br />

Jaanipäev ja võimsad lõkked meelitavad paljud inimesed kodudest välja seda õhtut nautima.<br />

Mulle on alati meeldinud istuda kogu perega jaanitule juures ja nautida nendega koosolemist.<br />

Eesti traditsiooniline jõulutoit on pakkunud huvi paljudele välismaalastele, kellega olen<br />

kohtunud, ning mulle meeldis näha, et paljud neist jäid väga rahule, ütlesid isegi, et jäävad<br />

kodumaal seda igatsema.<br />

Praegu ei oska ma öelda, kas jään tulevikus siia või ei. Iga aastaga kasvan suuremaks ja hakkan<br />

nägema asju, mis varem olid minu jaoks segased. Vanemate viha hinnatõusu vastu, väike palk<br />

ja üldse kehv töövalik soovitud alal on pannud mind mõtlema rohkem selle üle, kuhu minna<br />

tulevikus. Vahel soovin jääda Eestisse, siis on jälle plaan minna välismaale, lootes, et seal on<br />

parem palk. Ilmselt ei suuda ma lõplikku otsust teha enne gümnaasiumi lõppu.<br />

Aitäh, Eesti, et oled lasknud mul siin üles kasvada ja õppida Sind tundma. Vahet pole, kuhu<br />

tulevik mind viib, Sa jääd alati mulle lähedaseks.


Tere, kallis Eesti!<br />

Pöördun Su poole, et soovida õnne 100. sünnipäeva puhul. Kirjutan Sulle kui sõbrale, et rääkida<br />

Sulle oma muredest ning rõõmudest.<br />

Ma pole õnnelik. Ma pole rahul Su tegudega, olen Sinus palju pettunud, kuid pean tunnistama,<br />

et armastan Sind sellegi poolest. Veri on paksem kui vesi – see on fakt. Ükskõik kui palju meie<br />

lähedased meile haiget ei teeks, hoolime neist ikka. Ja haiget oled Sa teinud mulle palju. Tunnen<br />

kohati lausa, et ma ei saa Sind usaldada. Tunnen, et naerad mu üle. Jah, sa pole kõiges süüdi,<br />

mis mu elus halvasti läheb, kuid miks ma ei näe Sind enda kõrval, pakkumas õlga, mille toel<br />

nutta. Ma ei oota Sinult palju, ainult seda, et oleksid minu jaoks olemas. Et oleksid mu kõrval<br />

ning lohutaksid mind rasketel aegadel. Ma luban Sulle, et kui Sinul juhtub olema raske, siis<br />

olen sealsamas, Sinu kõrval, ning pakun Sulle tuge. Me oleme ju sõbrad? Kas see ei ole mitte<br />

see, mida sõbrad teevad?<br />

Ma olen õnnelik. Ma olen õnnelik, sest Sa oled hea. Sa oled meie jaoks olemas. Sa kaitsed ning<br />

armastad meid. Saame Sinu peale loota. Mina loodan Sinu peale. Pole oluline, mida ma teen,<br />

tean, et oled mu jaoks olemas. Sa pole mind unustanud. Isegi kui vahel on kõik tume ning<br />

tundub, et päev ei koida, siis tean, et Sa pole mind maha jätnud. Sa pole mind hüljanud. Jah,<br />

ma pole rahul kõigega, mida Sa teed, kuid keegi meist pole perfektne. Tunnen Su üle rõõmu<br />

ning tahan, et Sul läheks hästi. Sa oled mu sõber. Ei – Sa oled mu pere. Kui Sul läheb hästi, siis<br />

kiitlen ma sellega teiste ees. Kui keegi ütleb Su kohta midagi halvasti, siis olen kohe valmis<br />

Sind kaitsma. Ütlen alati uhkusega, et olen eestlane.<br />

Palju õnne, Eesti. Ma tänan Sind, et oled olemas. Ma armastan Sind, hoolimata Su vigadest ja<br />

halbadest külgedest. Ma loodan, et kui peaksin elama 100-aastaseks, näen ma ka Sind mind<br />

õnnitlemas. Me ei tea, mis edasi saab ja kuhu maailm meid viib, kuid üht tean ma kindlalt – Sa<br />

oled hea. Ilus oled, isamaa.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eestil on alati olnud palju probleeme kuhjaga, kuid selles kuhilas leidub alati ka õnne- ja<br />

rõõmuhetki. Eestlastele- kalgid ja virisevad alalõpmata- jääb just see probleemne osa silma.<br />

Mitte kunagi ei näe nad asjades head, vaid õiendavad iga väiksemagi ebakõla üle. Eks ma siis<br />

jäängi eestlaseks.<br />

Ma kuulen alailma halba Eesti õppesüsteemi kohta. Mitte ainult õpilaste ja õpetajate, vaid ka<br />

nende suust, kes parasjagu ise kooliga otseselt seotud pole. Õppesüsteem olevat liiga keerukas<br />

ja kõike õpetatavat ei minevat elus vaja. Isegi lasteaias antakse 3- aastastele töövihikud kätte.<br />

Minul endalgi on tunne, et minu lapsepõlv jäi liiga lühikeseks, kuigi mina 3- aastaselt<br />

töövihikuid täitma ei pidanud.<br />

Iga päev on igas maailma otsas põhiline jututeema poliitika. Kuna Eestis on valimised ukse ees,<br />

räägitakse sellest veelgi rohkem kui tavaliselt. Eesti poliitikud muutuvad päevapealt, kui<br />

valimised saabuvad - lubadusi antakse rohkem kui tähti taevas. Tõenäosus, et midagi nendest<br />

lubadustest täide läheb, on väga väike ja sellest, et neid täide ei viida, ei tehta suurt numbrit,<br />

sest isegi eestlane ise pole nii loll, et uskuda kõikide lubaduste täitmist.<br />

Kui valimised on läbi, siis tuleb valitutel hakata vastu võtma otsuseid. Eestis käib see enamasti<br />

nii, et otsus ise ei muuda eriti midagi: kooseluseadus võeti vastu, kuid sellest ei muutunud<br />

midagi. Paber võib nüüd olla, aga muud probleemid on lahendamata.<br />

Tuleval aastal on Eesti vabariigil 100. sünnipäev. Selle auks on kogu Eesti endas juubeliga<br />

seoses leidnud positiivse külje. Kõik koolid teevad oma riigile kingi, aasta läbi antakse<br />

isamaalisi kontserte. Minu arvates näib see olukord, et Eesti rahvas üldiselt pole väga ühtne ja<br />

siis äkki juubeli auks üritatakse teha nägu, et see ühtsus on olemas, natuke tobe. Tänapäeval<br />

pole isegi laulupeol enam ühtsust tunda.<br />

Meie riigis on alati probleeme ja me ei saa elada nendest mööda minnes, vaid peaksime neid<br />

lahendama hakkama. Meie, eestlased, kes ju moodustavadki Eesti, peaksime õppima nägema<br />

head ka kõige halvemates olukordades ning tegelema probleemidega, mitte neid uute<br />

rumalustega siluma. Head 100. sünnipäeva, Eesti!


Eesti, mu isamaa,<br />

Sa oled sünnist saati minu meeli täitnud oma keele, oma mulla, oma õhu, oma loodusega.<br />

Mõnikord ei kasutata Sinu nime austavalt, Sind tuuakse ettekäändeks, õigustuseks oma vihale<br />

ja sallimatusele. Me ei tohiks mõelda, et teistsugune isiksus on halb, me ei tohiks kedagi<br />

diskrimineerida nahatooni, rassi, soo või millelgi muu põhjal. Eesti, ma loodan, et millalgi saad<br />

Sa sallivaks paigaks, kus elavad toredad, lahked inimesed, kes ei mõtle, et eestlane on vaid<br />

inimene, kes on sündinud Eestis, räägib eesti keelt ja elab Eestis. Eestlane on inimene, kes<br />

tunneb, et ta kuulub siia, ja proovib kõigest väest sulanduda. Eesti võiks olla koht, kus kõik<br />

saavad elada oma elu, kus kõigil on samasugused õigused, samasugused seadused, kus inimesed<br />

on teretulnud, kaitstud. Miks me ei võiks elada oma rahulikku elu, armastada oma naabrit,<br />

armastada oma perekonda.<br />

Meil on puhas loodus, meil on oma keel, oma rahvas, me peaks selle eest tänulikud olema ja<br />

ma arvan, et olemegi. Tõsi, me võiks kõigist sellest veidike rohkem hoolida, loodust puhtamana<br />

hoida, seda austada, me võiks õpetada oma lastele puhast eesti keelt, lugeda rohkem eesti<br />

klassikuid, levitada maailmas oma keelt, hoida oma rahvast, lahendada nende muresid. Kõigi<br />

meie südamel on Eesti tulevik. Paljud meist lähevad välismaale, kuid kõigil on omad mõjuvad<br />

põhjused. Mõnel on suur pere - kõik vajavad toitu ja kehakatet -, vahest on mõni nooruspõlves<br />

tehtud viga ajanud kellegi välismaale, võib-olla ei olda lihtsalt Eesti eluga ja oluga rahul.<br />

Eesti, Sa oled vapper, julge, kangekaelne ja armas meile kõigile. Sa oled meie sünnikodu ja ma<br />

olen kindel, et nii mõnigi tuleb hiljem tagasi. Siinsamal maal on elanud meie esivanemad, võibolla<br />

on ka nemad siit lahkunud või põgenenud, kuid siiski tagasi tulnud.<br />

Me armastame oma keelt, oma perekonda, oma maad. Ma olen rahul sellega, et pean alatasa<br />

välismaalastele selgitama, kus Sa asud; ma olen rahul sellega, et meie keel on raske, kuid ilus<br />

ja eriline. Ma saan aru, et Sa pead veel kasvama, muutuma sallivamaks ja armastavamaks, aga<br />

ma olen õnnelik, et sündisin just siin ja praegu.


Kallis Eesti,<br />

kirjutan Sulle sünnipäeva puhul. Oled saanud 100- aastaseks, palju õnne! Sind tahaksin ma<br />

tänada selle eest, et oled meile selle aastasaja jooksul andnud suurepärase võimaluse elada<br />

puhtas keskkonnas, ilusas looduses, õppida hea tasemega koolides ning teinud kõik, et inimestel<br />

Eestis oleks väärt elu!<br />

Oled pakkunud välismaalastele, kes Eestisse reisivad, meeldivaid kogemusi ning ilusaid hetki.<br />

Arvan, et kui Eesti oleks inimene, siis ta oleks tore, südamlik ning lahke. Eestlased on aastatega<br />

muutunud aina hoolivamaks, eriti oma rahva suhtes. Olen tähele pannud, et kui on teine eestlane<br />

hädas, siis ikkagi tormab kohe appi teine eestlane! Olgugi et öeldakse, et eestlase toit on teine<br />

eestlane. Märgatakse vaid halba, kuid ei märgata seda, et on ikkagi on abi vaja ning õigust majja<br />

tuua, siis tuleb esimesena appi eestlane. Sama kehtib olukorras, kus keegi teine on hädas, siis<br />

tuleb ta ikkagi ja aitab!<br />

Selle saja aastaga on Eesti nii meeletult arenenud nii riigina, haridustasemelt kui ka selle<br />

poolest, et oleks rohkem õigusi neil, kes enda eest seista ei jõua või ei oska, näiteks<br />

erivajadustega inimestel. Minu meelest on see väga helde Eestist, et rajatakse kaldteid, et<br />

näiteks need, kes liiguvad ratastooliga, saaksid ikkagi oma igapäevast elu elada nii, nagu<br />

teisedki seda teevad.<br />

Kui vaadata teise vaatevinklist, näiteks välismaalase vaatenurgast, siis enamik välismaalasi on<br />

kuulnud sellisest riigist, kuid ei tea, kus see asub. Meid teatakse selle imelise looduse ning<br />

laulupidude järgi. Mõlemad on fantastilised! Eesti kui väikeriik on väga rikas, sest mis on veel<br />

tähtsam kui iseenda heaolu ning puhas loodus. Mitte miski! Eestis elades on see heaolu sinus,<br />

on raskeid aegu, kuid on ka heldeid aegu, neid on kõigil, mõnikord on üks ülekaalus, mõnikord<br />

antakse rõõmu ja kurbust võrdselt. Ei tasu süüdistada või siis nii-öelda karistada Eestit, näiteks<br />

siit ära kolides. Kõik minu tuttavaid, kes on Eestist ära kolinud, ütlevad, et Eestis oli ikka parem,<br />

kuid töökoha tõttu või armastuse tõttu ei saa nad tagasi tulla. Minu meelest on igal inimesel,<br />

kes on Eestis sündinud ja kasvanud, tükk Eestit südames alati.<br />

Loodan, et järgmistel aastatel on meie väike Eesti ikka samasugune, aga veel parem! Muidugi<br />

loodan ka, et meie ilus emakeel jääb alatiseks püsima. Aitäh Sulle, Eesti!


Kallis Eesti,<br />

Mõtlesin Sulle kirjutada, et rääkida, mille üle ma olen õnnelik, tänulik ja ehk isegi natuke kurb.<br />

See on vist üleüldse esimene kord, kus ma Sinu poole pöördun, varem pole isegi sellele<br />

mõelnud. Ma ei tea, miks. Sa oled justkui kogu aeg iseenestmõistetavusega olemas olnud ja<br />

ilmselt seetõttu ma olen Sind tagaplaanile lükanud. Kuid nüüd on aeg näost näkku rääkida.<br />

Ma olen Sulle kohutavalt tänulik nende inimeste eest, kelle Sa mu ellu toonud oled. Ilma<br />

nendeta poleks ma ilmselt praegu siia jõudnud, sest kõik – nii head kui halvemad hinged - on<br />

mulle midagi õpetanud ja praegusesse hetke toonud. Ikka öeldakse, et kahetsetakse nende<br />

halvemate või „valede“ inimestega kohtumist, kuid mina tänan Sind ka nende eest, sest nad on<br />

mulle tõesti palju õpetanud. Igal asjal on ju kaks poolt – parem ja halvem. Jah, ma võisin<br />

nendega kokku puutudes saada paraja koguse negatiivseid ja valusaid emotsioone ning hetki,<br />

kuid nad näitasid mulle, et ma olen tugev ja pean iseendale toetuma. Lõppude lõpuks olen ju<br />

mina enda jaoks alati olemas.<br />

Minus on kurbust, mitte palju, kuid piisavalt, et märgata ka teiste kurbust. Ma kõnnin tänavail<br />

ringi ja näen igaühe silmis kas või kübet kurbusest. Paljud inimesed küll mõtlevad: „Näe! Ta ju<br />

naeratab, järelikult on kõik korras?“ Ei-ei-ei! Kõik naeratavad, Sina naeratad, kallis Eesti, mina<br />

naeratan, kuid ma saan aru, et tegelikult oled ju Sina ka kurb. Ikka on sinus sallimatust, õelust<br />

ja kurjust. Kas võiks proovida nii, et edaspidi on seda vähem või lausa üldse mitte? Mul on<br />

valus lugeda ja kuulda, vahel isegi tunda, kuidas kedagi kiusatakse või alavääristatakse.<br />

Ma olen õnnelik, et ma just Sinuga olen, Eesti. Ma tunnistan, et neid hetki on olnud ja tuleb<br />

veel, kus ma mõtlen Sinust lahkuda – minna kaugele-kaugele, kus meri ja maa kokku saavad.<br />

Ent iga kord, kui ma nii mõtlen, tekib küsimus, kas ma oleksin seal rõõmsam, ning vastus on<br />

lihtne – ei. Mind on loodud siia ja siia ma ka jään. Ma tean, et ma lähen siit ära, ausalt, ma ei<br />

pruugi mitukümmend aastat siia tagasi tulla, kuid kõige lõpuks – siis, kui kõik on juba<br />

lõpusirgel, ma naasen, sest mind on siia loodud.<br />

Aitäh sulle, Eesti, kõige eest, mis Sa oled teinud ja mida planeerid.


Tere, Eestimaa!<br />

Kallis Eesti, kas sa tead, kui kaunis on su loodus? Kuidas puud on kevadel ja suvel rohelised<br />

ning sügiseks muutuvad lehed värvilisteks. See ongi õnn, kallis Eestimaa. Õnnelikuks teevad<br />

inimesed, loomad, linnud, puud, põõsad, taimed. Me peaks olema õnnelikud selle üle, mis meil<br />

on, ja vähem muretsema asjade üle, mille muutmine on raske.<br />

Kallis Eesti, kas sina oskad mulle öelda, miks inimesed ei ole õnnelikud selle üle, mis neil on,<br />

vaid püüdlevad ikka paremuse poole? Mis oleks see, mis teeks inimesed õnnelikeks? Kas sa<br />

tead?<br />

Minu arvates ei leidu asja, mis teeks kõik inimesed õnnelikeks. Paljud inimesed on rahul<br />

praeguse Eestigagi, sealhulgas ka mina. Minu arvates on meil imeline loodus. Me peaks seda<br />

hoidma. Mida rohkem me teeme kahju loodusele, seda halvem on meil tulevikus. Me ei tohiks<br />

püüda võimatut, vaid proovida muuta paremaks seda, mis meil on juba olemas.<br />

Inimesed võiksid leida tasakaalu looduse ja tööstuse vahel. Jah, muidugi on tööstuse<br />

toimimiseks vaja kasutada loodusvarasid. Aga kas me ikka mõtleme tagajärgedele? Tegelikult<br />

mitte. Inimene on juba kord selline. Kui ta midagi kätte võtab, siis viib ka selle lõpule. Tõsi ta<br />

on, et poole pealt katkestamine ei ole mõistlik.<br />

Miks inimesed kiruvad ilma? Miks Eesti inimestele ei meeldi, et suvel on soe ja talvel külm?<br />

Me peaksime õnnelikud olema, et meil on 4 aastaaega. Mujal maailmas see nii ei ole. Minule<br />

ei meeldi elada nii, et kogu aeg on väljas näiteks 30 kraadi sooja.<br />

Inimestele meeldib unistada ja unistamine on ka hea. Kui juba unistada, siis suurelt. Mõtleme<br />

korraks. Kui Eestimaa õhku saastaksid suured tehased, kui meil oleks mitu korda rohkem<br />

autosid, siis mis see teeks Eestimaa õhuga. Muudaks läbipaistmatuks!<br />

Kas meil oleks sellisel juhul igal aastal suvel nii palju linde? Kas meie puud ja põõsad oleksid<br />

nii rohelised? Kas meie taimed oleksid elujõulised? Meie ümbruskond oleks muutunud. Sellel<br />

ei tohi lasta juhtuda.<br />

Inimesed on muutunudki keskkonnasäästlikumaks, aga kindlasti mitte kõik. Endiselt visatakse<br />

maha prügi, millega reostatakse loodust, ja tehakse veel igasuguseid asju. Viimastel aastatel on<br />

üritatud muuta inimeste suhtumist loodusesse. Kahjuks on inimeste käitumist siiski raske<br />

muuta.<br />

Kallis Eestimaa! Ma loodan, et sinu loodus ei saa kunagi täielikult reostatud. Loodetavasti ei<br />

lahku kõik inimesed jäädavalt Eestist ning eestlased saavad õnnelikeks. Proovin teha omalt<br />

poolt kõik, et see ka nii oleks.<br />

Soovin Sulle kõige paremat!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

24. veebruaril on Eesti Vabariigil ümmargune 100. sünnipäev. See on iga eestlase jaoks<br />

pidupäev ja kõik peaksime võtma endale aega, et mõelda kõigele, mida me oma riigi heaks<br />

teinud oleme ja mida riik meie heaks on teinud; mida on meile võimaldatud ja pakutud, aga ka<br />

mida oleme meie riigile võimaldanud ja pakkunud; mida me oleme õigesti ja võib-olla<br />

mõnikord valesti teinud.<br />

Me peaksime mõtlema, mis riik üldse on? Mis teeb maast riigi? Suur osa riigist olemegi meie<br />

– inimesed. Vanemad ja vanavanemad, kes on meie jaoks alati olemas olnud, aidanud meil<br />

edasi minna, kui meil on olnud raske, või siis jaganud rõõmu, kui midagi on läinud hästi. Nemad<br />

on meid loonud. Arvan, et inimesed peaksidki mõtlema ka korraks endale, sest meie<br />

moodustame Eesti. Tegelikult ongi see meie kõigi jaoks nagu oma sünnipäev.<br />

Tänan kõiki, kes on teinud Eesti heaks midagi: õpilasi, kes käivad Eesti koolis, kõiki, kes<br />

töötavad Eestis ja kes esindavad meid välisriikides, sportlasi, ettevõtjaid, poliitikuid. Viimane<br />

kui üks eestimaalane on oleme panustanud midagi, et meie riik oleks selline, nagu ta täna on.<br />

Ma tahan soovida kõigile Eesti kodanikele palju jaksu, jõudu ja enesekindlust, säravaid ideid ja<br />

rohkelt edulugusid, mis innustavad ja viivad meid edasi!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle sünnipäeva puhul. Tahaksin tänada Sind selle eest, et oled pakkunud turvalist<br />

kodu(maad), kus on hea elada. On inimesi, kellele Sa ei meeldi, ning nad lähevad teise riiki<br />

elama, lootes sealt paremat elu leida, kuid ma usun, et igaühesse jääb alatiseks tükike<br />

Eestimaad.<br />

Teised riigid peaksid Sinu peale kadedad olema, et Sul on toimekas rahvas ja ilusaim keel<br />

maailmas; erinevad vaatamisväärsused, Lõuna-Eesti maastik ja rannikud. Sa oled mitmekülgne,<br />

vaheldusrikas, enesekindel, iseseisev, stabiilne, majanduslikult kindlustatud ja väärikas riik.<br />

Mina kui teismeline arvan, et Sa oled parimatest parim demokraatlik riik, kust saab hea hariduse<br />

juba lasteaiast alates. Õppimiseks on loodud mitmesuguseid võimalusi, olgu õppijaks laps või<br />

täiskasvanu. Haridussüsteem toimib, ettevõtteid luuakse järjest rohkem, seega tekib uusi<br />

töökohti. Sa tegutsed põhiseaduse järgi, mis on minu jaoks kõige olulisem. Aastate vältel oled<br />

muutunud järk-järgult tugevamaks.<br />

Valitsus viib igapäevaelus läbi erinevaid muudatusi – ja kõik selleks, et Sind paremaks muuta.<br />

Võib öelda, et oled rikas nii looduse, rahva kui ka kultuuri poolest. Sa poleks Sina ise, kui meil<br />

ei toimuks erinevaid rahvaüritusi, nagu näiteks laulu- ja tantsupeod, mis võidavad üha rohkem<br />

eestlaste südameid. Iga lapike Sinust on meile tähtis. Ma olen uhke, et eesti keel on nii ilus keel<br />

ja ennast saab väljendada mitmel kaunil moel, nagu näiteks laulude kaudu.<br />

Ma tõesti loodan, et edaspidi oled Sa samasugune väikeriik, millest kõik head räägivad. Nagu<br />

ennist öeldud, oled mitmekülgne ja selleks Sa ka jääd. Tänasel päeval, kui ma seda kirjutan, on<br />

Sinu sünnipäevani veel natukene aega, ehk jõuad mõnegi eestlase hinge nii sügavale pugeda, et<br />

nad ära ei läheks ja vaataksid Sinu positiivseid külgi. Palju õnne, Eesti, ja naudi oma 100.<br />

sünnipäeva!


Kallis Eestimaa,<br />

juba hakkad saama 100- aastaseks. Olid ajad, kui ei valitsenud sinu, vaid võõramaalastest<br />

huligaanide tahe, aga sa olid tubli - kasutasid õiget hetke ja seljatasid vastase. Aga siis pidid<br />

hakkama sõdima suure Venemaa vastu. Arvati, et see on puhas enesetapp, aga sina olid vapper<br />

ning said ise hakata oma riigi üle otsustama. See oli väga suur asi nii sulle kui ka kõigile teistele<br />

siin viibivatele elanikele.<br />

Algas iseseisev elu, kõigile oli see uus, oli vaja võtta vastu otsuseid. Neid oli häid, oli halbu,<br />

aga te saite hakkama järgmised 19-20 aastat.<br />

Peale seda aga puhkes Teine maailmasõda, jällegi seisid nii idanaabrid kui ka kaugemalt tulijad<br />

meie piiri taga, mõlemad ihkasid võimu, seekord jäid peale võõramaalased.<br />

Sõja lõpus kuulusime NSVL-i. Peaaegu kolm aastakümmet ei julgenud me midagi teha ega<br />

neile vastu hakata. Viimaks vahetusid jõujooned ja ametnikud, muutusime me julgemaks ja<br />

ütlesime välja kõik, mis oli meisse kogunenud. Ettevõtlikumaid isteti vangi, osa saadeti välja,<br />

üksikutel õnnestus läände põgeneda. Me vähemalt näitasime, et me armastame Sind ja<br />

mäletame vabana elamise õnne.<br />

80ndate lõpupoole hakkasid kõik juba taipama, et see liit ei kesta enam kaua. Me moodustasime<br />

Balti keti ja laulsime ennast vabaks. See tekitas inimestes eufooriat.<br />

Mida ma sellega öelda tahan, on, et ma olen nii tänulik Sulle ja ka nendele inimestele, kelles<br />

oli nii palju söakust ja kes oskasid ära tabada õige hetke. Tänu neile on meil oma riik. Vabana<br />

elamisel on ka muidugi miinuseid, aga seda kompenseerib võimalus ise otsustada, mida ma teen<br />

ja kuidas. Ma loodan, et vabariik jääb kestma väga kauaks.<br />

Palju õnne, Eesti Vabariik, 100. sünnipäeva puhul. Aitäh, et oled olemas.


Tere, Eesti!<br />

Pöördun Sinu poole lihtsa kooliõpilasena, kes on Sinu pinnal sündinud ja kasvanud. Ma märkan<br />

igal hommikul, et mulle meeldib ärgata ning avastada, et täna on jälle üks ilus ja üdini eestilik<br />

päev. Köögilaua ääres võileibu süües jutustame, mida kavatseme ette võtta. Lahkudes soovin<br />

kõike parimat ja ega nemadki mind ilma heade soovideta teele saada. Aitäh Sulle, Eesti, ilusa<br />

emakeele eest, aitäh mu perekonna ja selle igati eestiliku hommiku eest.<br />

Kui silman kaugelt oma sõpru, kaarduvad mu suunurgad ülespoole ja ma kujutan end ette neid<br />

tervitamas. Siis nad naeratavad, mitte ainult huulte ning hammastega, vaid kogu olemusega. Ja<br />

sellise tõelise naeratuse tunnistajana meenub mulle iga kord, kui imeline on näha inimese näol<br />

rõõmu, mitte keep smiling`ut Aitäh Sulle nende säravate naeratuste eest.<br />

Öösel voodis unetuna lamades rändavad mu mõtted mööda maailma ringi. Täpsemalt, mööda<br />

minu maailma. Pean tunnistama, et unistan aina, kuid ei vii oma unistusi täide. Vaatamata<br />

suurele soovile, ei suuda ma seda teha. Miks, küsid Sa. Sest iga kord jään ma pidama sõna<br />

„oleks“ taha. „Oleks kõik vaid nii,“ ja „Oleksin ma vaid seda teinud“ ja „Kui ta oleks nii öelnud,<br />

oleks mina…“. Ma tean, et asi pole tegelikult nii raske. Minu Eesti on tehtud võimalustest ja<br />

unistavatest inimestest, olgu me pealegi üks tagasihoidlik ja kinnine rahvas. Seega tean, et ühe<br />

sõna pärast ei tohi ma lasta oma unistustel surra. Aitäh, Eesti, et avad mulle lahtistest ustest<br />

koosneva maailma.<br />

Sa oled andnud mulle elu. Peaksin oma „mina“ eest ülimalt tänulik olema, sest see oled ju ikka<br />

olnud Sina, kes on mu hingetükikesi kurbushetkeil taas kokku sulatanud, kes on näinud minus<br />

midagi väärtuslikku ja seda esile tõstnud, kes on olnud mu tugi igal sekundil, minutil ja tunnil,<br />

alates päris algusest. Ja ma tean, et viid mu ka tee lõppu. Aitäh Sulle, Eesti, et oled siin.<br />

Tea, et ma hoolin Sinust.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti on väga armas ja väike riik. Siin on väga kaunis loodus. Eesti on õnnelik maa, siin ei ole<br />

maavärinaid ega muid looduskatastroofe nagu mujal maailmas. Meil on siin neli aastaaega, mis<br />

on väga vaheldusrikas, ja iga aastaaeg on omapäraselt ilus. Eestis ei ole kõrgeid mägesid ja<br />

palju veekogusid, aga me ei tunne sellest puudust. Meil on Suur Munamägi ja mõned veekogud<br />

ja sellest piisab.<br />

Hoolimata sellest, et sünnimaa on kallis, tahavad paljud siit ikkagi lahkuda. Noored lähevad<br />

välismaale õppima ja jäävadki sinna elama. Kuna Eestis ei ole piisavalt suurt sissetulekut,<br />

lähevad ka paljude laste vanemad välismaale tööle, et peret üleval pidada. Mõned lähevad<br />

välismaale küll elama, õppima ja töötama, aga tulevad ikka Eestisse tagasi, sest see on kõige<br />

õnnelikum koht elamiseks.<br />

Eestis on palju õppimisvõimalusi. Siin on suur hulk noori ja ka vanemaid inimesi, kes tahavad<br />

saada kõrgharidust. Eestis on võimalik saada endale hea haridus.<br />

Eestis on omad kombed, traditsiooni ja oma toit, mida mujal maailmas ei ole. Rahvalikud<br />

tähtpäevad ja traditsioonid on eestluse osa. Eestlastel on väga palju erinevaid tähtpäevi, mida<br />

igal aastal peetakse. Mõned tähtpäevad on tulnud meie kalendrisse mujalt maailmast. Igal riigil<br />

on oma rahvustoidud, nagu ka Eestil. Paljude lemmiktoiduks on näiteks kartul, hapukapsas ja<br />

sealiha, mida mujal maailmas nii lihtsalt ei saa.<br />

Eestis on elu kõvasti edasi arenenud, kui vanasti pidid näiteks vanaisa ja vanaema mitu<br />

kilomeetrit jala kooli minema, siis nüüd tuleb mõnedele lausa buss maja ette, et laps ikka ilusti<br />

kooli jõuaks. Vanasti polnud ka poest midagi saada, aga nüüd on poes kõik olema, lihtsalt mine<br />

ja osta, kui selleks rahalist võimalust on.<br />

Aitäh Sulle, Eesti, et Sa oled minu isamaa. Olen õnnelik laps ja elan õnnelikul maal.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Armas Eesti Vabariik, Sinus on nii häid kui halbu külgi, kuid positiivne ületab negatiivse.<br />

Sa oled meie sünnitaja, tervendaja ja õpetaja. Sünnist saati oled kõik eestlased oma tiiva alla<br />

võtnud ning viimse tunnini hoidnud. Sa oled pakkunud tasuta haridust ja meie võtame seda kui<br />

kohustust ning anname endast parima, et Sulle au tuua ja Eesti kõige targemate riikide hulka<br />

viia.<br />

Sinu 45 339 ruutkilomeetri suurusele ihul on endale kodu rajanud 1,3 miljonit asukat. Vaata,<br />

milliseid imepäraseid maailma muutjaid Sa oled üles kasvatanud. Sinu vaenlastega rinda<br />

pistnud, et Su eluiga ei lõppeks ning ka teistel oleks võimalik Sind nautida. Sa oled rahvast<br />

valgustanud sellega, et ka nõrgematel on võimalus võita ja elus läbi lüüa. Ma imetlen Sinu<br />

vaprust ja vastupidavust, seda, kuidas Sina oled kõigist ebasoodsatest situatsioonidest võitjana<br />

välja tulnud. Vähemalt minu jaoks on need võidud olnud.<br />

Kuid Sa oled vahel kaldunud õigelt rajalt kõrvale ja ka meile hingevalu tekitanud. Mõned Sinu<br />

mõttesähvatused on spontaanselt korda saadetud, tagajärgedele mõtlemata. Sa oled palju<br />

kiiduväärseid lubadusi andnud, kuid pole neid täitnud. Selline käitumine vähendab meis<br />

usaldust ning sümpaatiat Sinu vastu.<br />

Ma tahan tõusta kõrgemale, kuid vahel on mul Sinu pärast käed seotud, kuid proovin mõnikord<br />

ilma Sinu abita hakkama saada.


Eesti 100<br />

Olen sündinud väikeses riigis, mis saab 100-aastaseks. Selle sajandi sisse mahub palju huvitavat<br />

ja õpetlikku, kuid ka inetut ning traagilist. Minu Eestimaa on nõnda tilluke ja väikese rahvaga.<br />

Olen õnnelik, et sündisin maal, kus on imekaunis loodus, heatahtlikud inimesed ja turvaline<br />

elukeskkond. Võrreldes muu maailmaga, polegi seda nii vähe.<br />

Tänu kultuuritraditsioonide põlvest põlve säilitamisele on eestlastel selline haruldane sündmus<br />

nagu laulu- ja tantsupidu. Üle kogu maa ja ka välisriikidest tulevad kokku parimad eesti koorid<br />

ning tantsijad, et pidada maha tõeline rahvuslik pidu. Olen ka ise käinud nii tantsu- kui ka<br />

laulupeol ja sealt saadud elamusi ja mälestusi ei vahetaks ma millegi vastu. Paljude inimeste<br />

jaoks üle on meie laulu- ja tantsupidu saanud imetlusväärseks sündmuseks.<br />

Olen tihti kodust ära olles tundnud suurt koduigatsust. Naastes olen ma aru saanud, kui armas<br />

on mulle oma kodu ja Eestimaa. Siin on kuidagi nii hea ja rahulik. Meil ei ole maavärinaid,<br />

vulkaane, sõdu, rahutusi ega terroriakte ja kodus tagasi olles saan ma aru, kui tähtis see mulle,<br />

meie väikesele maale ning rahvale on.<br />

Eestimaa on küll väike, aga siin elavad tublid inimesed. Eestlased leiutasid Skype`i ja tegid e-<br />

riigi, kus on võimalik kodust lahkumata teha ID-kaardiga pangaülekandeid, hääletada<br />

valimistel, anda tähtsatele dokumentidele digitaalseid allkirju ning teha palju muud huvitavat.<br />

E-riigiga käib tutvumas palju väljamaalasi, kes tahaksid oma kodumaal teha midagi sarnast.<br />

Eesti on maailmas ka üks paremini internetiga kaetud ja internetiteenuseid pakkuvaid riike.<br />

Oleme selle üle väga uhked.<br />

Riik on hoolitsenud meie vaba aja veetmise eest, ehitades spordihalle, kus saab õhtuti ja<br />

puhkepäevadel tegeleda väga paljude spordialadega. Mõne päeva eest avati Tamula järve äärde<br />

ehitatud skate-park, kus noored saavad nüüd oma ratta-, rula- ja tõukerattasõidu oskusi lihvida,<br />

ja paistab, et see on saamas noorte seas armastatud kohaks.<br />

Paljud minu vanemad tuttavad on rääkinud, et Eesti on väga mõnus ja armas koht õppimiseks,<br />

elamiseks ja töötamiseks. Siit ära minnes tekib neil alati soov siia tagasi tulla. Sama tunnen ka<br />

mina. Siin on turvaline elada, ümberringi on head inimesed, väga ilus loodus ja minu parimad<br />

sõbrad. Eesti on minu kodu ja ma armastan seda.<br />

Soovin, et Eesti jääks ka edasises elus minu kodumaaks, mille üle uhkust tunda.


Lugupeetud Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan Sulle, sest tahan Sinuga rääkida ja Sind tänada. Võib-olla Sulle tundub, et need 100<br />

aastat on möödunud justkui linnutiivul, kuid selle aja jooksul on toimunud ka tohutult palju<br />

sündmusi ja muutusi. Seda alates aastast 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik, ja nii tänaseni<br />

välja. Tahan Sind tänada selle eest, et oled kõik need aastad vastu pidanud. Oled näinud, kuidas<br />

Sinu enda rahvas aeti kodust välja, kümneid tuhandeid inimesi veeti kaugele Siberisse, selleks<br />

et kehtestada nõukogude võim. Oled hoidnud Eesti rahvast koos ja ühtsena, siiski võitlesid<br />

eestlased anastajate sunnil Teise maailmasõja ajal vend venna vastu. See polnud tegelikult Sinu<br />

süü. Oled olnud aastaid võõra võimu all. Suletud elu raudse eesriide taga kestis aastani 1991,<br />

kui tärkas uus lootus vabale <strong>Eestile</strong>. 20. augustil heisati taas kord Pika Hermanni tornis<br />

sinimustvalge lipp.<br />

Tänapäeval on Eesti riigis minu arvates väga hea elada - siin on turvaline ja rahulik. Suur<br />

probleem on minu arvates see, et eelmise sajandi lõpust alates on Eestist lahkunud kümneid<br />

tuhandeid inimesi: piirid on avatud, kõik, kes vähegi soovivad, võivad minna välismaale õnne<br />

ja kergemat elu otsima. Kuna meid, eestlasi, on nii vähe, siis arvan, et peaksime üksteist rohkem<br />

hoidma ja vähem omavahel tülitsema. Küll siis ka osa neist, kes Eestist ära kolisid, tahaksid<br />

millalgi tagasi tulla! Need, kes riiki juhivad, võiksid vähem oma konkurente maha teha ja mitte<br />

iseennast nii palju kiita!<br />

Kui poleks Sind, Eesti, poleks ka mind. Kes teab, mis riigis ma elaksin, kui sind poleks olemas.<br />

Võib-olla ei oleks siis ka minu ema, isa, õde, vanaema ega vanaisa. Maailmal puuduks teadmine<br />

Sinu kohta, kui Sind poleks.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti Vabariigist rääkides tuleb ette nii negatiivset kui ka positiivset, sest inimesed on erinevad.<br />

Eesti haridust kiidetakse. Õppeasutused võimaldavad saada hea haridus, see tähendab lootust<br />

tasuvale töökohale. Piisab vaid õppimisest ja kuulamisest. Samas on ka vaja selliseid inimesi,<br />

kes on nõus töötama poes leti taga ja teenindama inimesi.<br />

Noored tahavad näha maailma ja seepärast lähevad kodust ära, samas ka igavusest. Olen ise<br />

juba mõelnud, et kuna osa pereliikmeid elab välismaal, siis on hea võimalus minna nende juurde<br />

elama ja ka kooli. Võib juhtuda aga, et tuleb koduigatsus, mis on minu puhul väga tõenäoline.<br />

Valitud kool ei pruugigi sobida. Teiste elutingimustega tuleb ka kohaneda. Eestis pole viga<br />

midagi elada, lihtsalt tuleb leida hea töö.<br />

Inimesed ei julge olla nemad ise. Kui vaadata näiteks välismaal suurlinnu, siis tundub, et<br />

inimesed on teistsugused ja julgevad kõike teha. Eestlane ei paneks selga hommikumantlit ega<br />

läheks linna peale, välismaal olen seda kohanud ning see tundub täiesti normaalne. Eestlane on<br />

minu arvates nii kinnine ega julge end väljendada. Minule ei lähe korda, mida teised arvavad<br />

või ütlevad. Paraku see kõigiga nii ei ole.<br />

Eesti kohta on tegelikkuses head ka. Siin pole terrorirünnakuid, suuri õnnetusi ei ole samuti<br />

palju olnud. See on vaikne ja elama kutsuv koht. Ruumi jätkub kõigile. Eesti kliima meeldib<br />

mulle, mõni aasta suve pikaks ajaks küll ei jätku, kuid siiski on, mida nautida.<br />

Eestil pole häda midagi, elutingimused on tipus. Ma ei taha siit niipea loodetavasti ära minna.<br />

Küllap aeg näitab, kuidas elu läheb.


Tere, Eesti!<br />

Olen Sinu pinnal elanud kuusteist aastat ja kõik need aastad on tänu Sinu hoolitsusele<br />

möödunud edukalt. Olen uhke ja õnnelik eestlane, kes soovib Sulle vaid head, seega ära<br />

pahanda, kui mainin oma kirjas ära ka mõned vead. Olen maailmas omajagu ringi reisinud ja<br />

ma oskan kõigi nende riikide kohta öelda kiidusõnu, aga oskan neid ka kritiseerida, kuid oma<br />

Eestit oskan ma taevani kiita ja kritiseerida kõige rohkem.<br />

Inimestele meeldib kurta ilma üle, aga mina nendega ilmtingimata ei nõustu. Kindlasti ei saa<br />

ma vihma ega äikest kiita, aga kui vaadata kaugemalt, siis meil on nii kuuma kui ka lund, põuda<br />

kui üleujutust. See rahva rahakotile küll midagi head ei tähenda, aga see üllatuslik ilm tundub<br />

olevat osa meie kultuurist.<br />

Sinu rikkus on küll nõukogude ajaga võrreldes tublisti tõusnud, aga õige juhtimise all saaks ka<br />

sellest praegusest stagnatsioonist jagu ja me saaks toota kasumit, selle lahkesti ära jaotamise<br />

asemel, mida me kahjuks praegu harrastame. Eestlane on korralik tööinimene, oleks aus, kui ta<br />

saaks ka korralikku palka.<br />

Eesti asub minu arvates geograafiliselt vägagi ideaalses kohas Läänemere kaldal. Meil on<br />

ühendus oma idanaabri Venemaaga, meil on meritsi ühendus Põhjamaadega, kellega samuti<br />

leiaks ühise jututeema, kui me seda sooviks, ja muidugi on meil ka otsene ühendus oma Balti<br />

naabritega, kes meie käest hea meelega võtavad vastu meie alkoraha. Oleks kena, kui ka selle<br />

ringi saaks teistpidi pöörlema panna.<br />

Oli tore Sulle otse kirjutada, sain oma ideed kirja pandud ja mõtted selgeks. Loodetavasti saan<br />

järgmises kirjas Sind pisut rohkem kiita.<br />

Tänan Sind!


Kallis Eesti!<br />

On uhke öelda, et olen eestlane! 24.veebruaril täitub minu kodumaal 100 aastat. See pole küll<br />

suur number, kuid meile väga tähendusrikas. On rõõm, et Eestis on oma keel, ilus loodus,<br />

meeldejääv kultuur ja toredad inimesed. Oma riik on suur õnn, mis ei ole osaks saanud kõigile<br />

maailma rahvastele. Peaksime selle üle väga uhked olema.<br />

Eesti on olnud ja on ka praegu koduks paljudele andekatele inimestele, näiteks Arvo Pärt,<br />

Ragnar Klavan ja paljud teised. Eesti haridussüsteem annab selleks suure panuse: tasuta põhija<br />

keskharidus, tasuta soe koolilõuna, mida paljudes teistes riikides ei näe. Samuti pakutakse<br />

palju huvitegevusi, nii koolisiseseid kui ka väljaspool kooli. Eesti õpilased on PISA testide<br />

alusel ühed targemad maailmas.<br />

Meie kaunis loodus ja huvitav kultuur on üks mõjuvaimaid turismimagneteid. Neli aastaaega<br />

on nähtus, mida igal pool ei näe. Eesti metsad, niidud ja rabad on imetlusväärsed ja hästi hoitud.<br />

Kultuuri peegeldavad nii Tallinna vanalinn kui ka traditsioonilised üritused. Laulupidu on<br />

sündmus, mis paneb nii eestlase kui ka mitte-eestlase südame kiiremini põksuma. Laulupeolt<br />

saadav emotsioon on kirjeldamatu. Ühtsuse ja hoolivuse tunne on see mis, teeb laulupeost õige<br />

laulupeo. Peale laulupeo on ka väiksemaid üritusi, mis peegeldavad väga eesti kultuuri ja<br />

rahvast. Kõige tähtsamaks pean ma Sinu juures, kallis Eesti, oma keelt – see on vapustavalt<br />

ilus. Meie emakeelt rikastavad murded, mis teevad eesti keele ainulaadseks ja ainult meile,<br />

eestlastele, arusaadavaks. Loodan siiralt, et meie keel jääb püsima, et seda saaksid kuulda ka<br />

tulevased põlved, kes kannavad edasi seda kultuuri ja pärandit, mille nimel meie esivanemad<br />

on sõdinud ja vaeva näinud.<br />

Kallis Eesti, Sa oled mulle ja ka kõigile teistele väga armas.


Armas Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, kuna oled jälle sünnipäevalaps. Tegelikult võib öelda, et oled sirgunud suureks<br />

ja tugevaks ning oled astunud välja lapseeast. Hindan Sinu kannatust ja tahet meid kasvatada ja<br />

iga meie saavutuse üle rõõmu tundnud.<br />

Kõik räägivad, et eestlastele on kombeks viriseda iga asja üle, kuid alati see nii ei ole. On ka<br />

inimesi, kes näevad ja üritavad igas asjas näha kasvõi natukenegi positiivset. Üritan ise olla üks<br />

nendest, kuid see ei ole lihtne, kui ümbritseb negatiivne energia. Mina soovin rääkida headest<br />

nähtustest meie riigis.<br />

Sinu loodust jään igatsema iga kord, kui välismaale satun. Võrust Tallinna sõites ääristavad<br />

teed puud ja põõsad, mitte kaubanduskeskused või muud suured asutused. Maakohas elades<br />

mõeldakse küll, et kõigest sellest metsast, mida kodu ümber leida võib, saab üks hetk villand,<br />

kuid kui linnakära sisse elama minna, jääd igatsema seda õhtust vaikust une eel või<br />

pühapäevahommikul, kohvikruus käes, oma terrassil istumist. Mõni, kes on lasteaiast saati<br />

unistanud kolimisest näiteks Ameerikasse või Austraaliasse ning täiskasvanuna selle unistuse<br />

teostanud, tuleb tagasi, sest midagi on elus puudu, midagi, mida ei asenda keegi peale Sinu,<br />

Eesti Vabariik.<br />

Tähtsamaid võimalusi on minu silmis hea hariduse omandamine. Eesti riigis on väga kõrgel<br />

tasemel haridus igas vanuses inimestele, alates lasteaiast kuni pensionieani välja, kui endal<br />

soovi on. Sinule on tähtis, et kõik saaksid hariduse, mis võimaldab hea töö meie riigis.<br />

Kallis Eesti Vabariik, palju õnne sünnipäevaks!


Tere, kallis Eestimaa,<br />

Sinuga koos on nii hea. Ei oska seda ettegi kujutada, kui Sind ei oleks, sest siin olen ma sündind<br />

ja siin tahaksin ka surra. Kui ma sündisin, tõmbasin kõigepealt oma väiksed kopsud täis sinu<br />

värsket ja puhast õhku.<br />

Mulle väga meeldib Sinu loodus, kallis Eestimaa, eriti neli aastaaega, sest kõik on omamoodi<br />

ilusad ja armsad. Sügis on vihmane, jahe ja igal pool on palju värvilisi lehti. Pärast seda, kui<br />

olen olnud pikalt vihma käes, on nii hea saada kuhugi sooja. Talv on jälle ilus selle poolest, et<br />

maad katab ilus ja kohev lumi. Tähed ja kuu, mis pimedat taevas valgustavad, juhatavad mulle<br />

kätte kodutee. Kevadel, kui loodus hakkab jälle ärkama, on nii ilus vaadata, kuidas esimesed<br />

taimekesed maa seest välja tulevad ja kuidas kassipojad esimeste lumevabade lapikeste peal<br />

müravad. Kindlasti on väga mõnus kuulata ka esimeste lindude laulu. Suvel on hea soe ja kõik<br />

elavad täiel rinnal, isegi lapsed, kes muidu on kogu aeg arvutis ja telefonis nikerdavad, tahavad<br />

välja mängima ja randa suplema. See ongi Sinu võlu, kallis Eestimaa.<br />

Tulevikus tahan pühenduda Sinu kaitsmisele, kallis Eestimaa, sest Sina oled mind kogu aeg<br />

hoidnud. Tahan kaitsta Sind sissetungijate ja halbade asjade eest. Loodame, et meil ei tule Sind<br />

kunagi kaitsta relvaga, aga kui kunagi tuleb, siis mina olen selleks valmis. Sellepärast tahangi<br />

edasi minna õppima Kõrgemasse Sõjakooli.<br />

Muidugi on Sul ka väiksed miinused, aga neid ei hakka ma nimetama, sest häid külgi on palju<br />

rohkem. Neid on nii palju, et ma ei jõuaks kõiki kirja panna. Kindlasti tahan, et ka minu lapsed<br />

ja lapselapsed saaksid Sinu vabadust tunda ja Eesti lipu all uhked olla oma riigi ja rahva üle.<br />

Ma tänan Sind väga, kallis Eestimaa, et Sa mind hoidnud oled. Tundkem uhkust oma riigi üle,<br />

sest kunagi olid ajad, mil meil polnud sellist võimalust.


Tere kallis Eesti!<br />

Mul on läinud hästi. Käin Võru Gümnaasiumi 12. klassis ja õppeedukusega võiN rahule jääda.<br />

Riided mu seljas on terved, puhtad ja ka meiginatukest on näos. Tervise üle samuti ei kurda,<br />

mis sest et ortodondi aja sain alles poole aasta pärast. Mul on soe kodu, söök laual ja ka<br />

tänapäeva mugavused olemas. Isegi auto, mis veereb päris hästi, kui hea hoog sisse lükata. Load<br />

on samuti käes, mis sest, et nende eest sain võimaluse korralikult riigi eelarvet paisutada ja<br />

umbes kaks kuud ARK-i eksami aega oodata. Kokkuvõtvalt on kõik hästi, elu nagu lill ja ma<br />

peaksin selle eest ääretult tänulik olema.<br />

Kuid ma pole kindel, kas ma pean selle eest tänama Sind, Eesti, või hoopis oma ema, kelle Sa<br />

oled pannud ületunde tegema, paralleelselt sellega koolis käima ja väikse õe liigagi noorelt<br />

lasteaeda saatma. Või ehk peaksin tänama isa, kelle Sa 14 aastat tagasi Soome saatsid ja nii<br />

meie peregi lõhkusid? Äkki hoopis oma vanavanemaid, kes toetavad pensioninatukese ja<br />

kartulite-porganditega meid nii palju, kui suudavad. See on neile raske, sest lapsepõlves ja<br />

nooruses kogetud tappev kolhoosiaeg ja -töö annab liigestes siiani tunda ja Vene sõjaväes<br />

pimedaks pommitatud silma tõttu on vanaisa aiamaa pisut lopergune.<br />

Kuid ma ei tea kedagi, kes armastaks Sind nõnda nagu minu vanaisa, ometi on olnud tema see,<br />

kes on näinud meie peres kõige karmimaid aegu ja rüganud palehigis. Ehk selles asi ongi? Ta<br />

imetleb seda, mille nimel on ta vaeva näinud, ja tunneb uhkust selle Eesti üle, mis nüüdseks on<br />

saavutatud, sest selles on osake ka tema tööst.<br />

Ehk ongi tänane asjade seis koostöö - minu vanemate ohverduste, rügamise ja Sinu panuse<br />

koostöö. Pärast neid tuleb vististi minu kord rügada ja näha vaeva, et jätkata seda koostööd sest<br />

nii ongi saavutatud see Eesti, kus praegu elame, mille üle kurdame ja rõõmustame ja nii on<br />

ainuvõimalik tee saavutada ka see Eesti, millest me unistame.<br />

Aitäh, kallis Eesti, et saan Sinu tiiva all uhkusega elada!


Kallis Eesti,<br />

just nüüd, Sinu sajanda sünnipäeva eel on parim aeg kirjutada sellest, mis teeb Sind nii eriliseks<br />

ja miks ma olen tänulik, et ma olen just siin sündinud.<br />

Kõik inimesed sünnivad maailma põhjusega, veel tähenduslikum on koht, kuhu nad sünnivad.<br />

Usun, et sündimisel seotakse alateadlikult sünnikohaga kõrgem vaimne side ja sellest kohast<br />

saab meie jaoks midagi erilist. Eestil on minu südames oma koht - eemal olles lähevad kodule<br />

mõeldes põlved natuke nõrgaks ja südamesse tuleb kergelt pitsitav, soe armastusetunne. Ja<br />

minnes... Oi kui hea on minna, kui tean, et siin, Eestis, olen ma alati oodatud ja siia on mul iga<br />

kord turvaline tagasi tulla. Ma tean, et ma olen siin põhjusega, aga see, kas minu “missioon”<br />

edasises elus on seotud Eestiga, ei olegi minu vaatenurgast praegu oluline. Pean oluliseks<br />

hoopis seda, kuidas siin veedetud aja eest tänu üles näidata. Kingituste ja tegudega on see<br />

kindlasti kergem, kuid mina tahan kogu oma olemusega olla tänulik <strong>Eestile</strong> võimaluse eest olla<br />

see mina, kes ma praegu, seda tänukirja kirjutades olen. Ja ma tahan olla seda iga päev.<br />

Tean, et ma sündisin Eestisse selleks, et saada võimalus nautida ütluse “Pole halba ilma, on<br />

vale riietus” praktikat, sügisesi seenelkäike, kevadisi üleujutusi, igas võimalikus vormis<br />

kartuleid, hiliseid maasikaid, õunauputust, rahvariideid, reisimisvabadust, laulupeotraditsiooni,<br />

puhast (joogi)vett, tasuta koolilõunaid ja põhjalikku kooliharidust, külmi õhtuid, veel<br />

külmemaid kasteseid hommikuid, härmatist, rohelist muru ja pakse metsi. Ma olen siin selleks,<br />

et olla siin just nüüd ja praegu, et õppida hindama kõike enda ümber, et osata näha imelisi asju<br />

ja inimesi. Ma olen siin selleks, et nii valust kui vaevast õppida, et olla järgmine kord targem.<br />

Ma olen siin Sinu pärast, armas Eesti. Ja mul on tõesti hea meel. Olenemata sellest, kas minu<br />

tee viib mujale või mitte, tea, et me oleme alatiseks seotud, sest mina sain siin alguse ja seda<br />

on võimatu unustada. Aitäh ja palju õnne sünnipäevaks!


Tere, Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, kuna olen veidi mures. Sul on peagi tulemas 100. sünnipäev, kuid ma ei tea,<br />

mida Sulle sel tähtsal pidupäeval kinkida. Kas ma võin kindel olla, et Sa jääd püsima ka<br />

edaspidi?<br />

Täna võin väita, et sa oled mind hästi kasvatanud: võimaldanud käia lasteaias, põhikoolis ning<br />

ka gümnaasiumis. Siiani on elu olnud ilus. Mis saab edasi? Siin riigis jääb töökohti aina<br />

vähemaks. Eestist on saamas suur e-riik. Ma saan aru, et nii on kõik lihtsam, kuid kellele. Kui<br />

kõik lähevad järjest üle e-maailma, ei jää meist enam midagi alles. Öeldakse küll, et eesti keelt<br />

peab hoidma, kuid internetis on paljud asjad enamasti inglise keeles ning noortele hakkab see<br />

külge jääma. Mina, kes ma olen 18-aastane noor inimene, ei kujuta oma tulevikku ette<br />

kodulinnas Võrus, sest otsustajate tähelepanu jagub ainult pealinnale, kuid ma ei taha sinna<br />

elama minna.<br />

Kui anda inimestele võim, lähevad nad ahneks. Meie erakonnad ei suuda end muudmoodi<br />

maksma panna kui teisi maha tehes. Miks ma peaks tahtma hääletada Reformierakonna poolt<br />

pärast “Keskerakond nõrgestab Eestit” reklaami? Kuidas ma saan kindel olla, et<br />

Reformierakond asja parandab? Viimase aasta jooksul on olnud koalitsioonis<br />

Sotsiaaldemokraadid, IRL ja Keskerakond ja ma võin öelda, et Eesti on veidi edasi arenenud.<br />

Kui vaadata, kes erinevates erakondades kandideerivad, siis nii mõnigi on teinud kurja,<br />

enamasti purjuspäi autot juhtinud. Kas siis selline poliitik, kes süüdimatult seab ohtu<br />

kaasliiklejad, on ikka õige eeskuju Eesti Vabariigi kodanikule?<br />

Ei teagi kohe, mida arvata uhketest lubadustest. Millest see riik elama hakkab, kui järsku anda<br />

igale lapsele üks tasuta huviring või milleks kulutada raha veekeskuse peale ja rajada see<br />

Tamula järve äärde? Tamula järv ongi suviti üks suur veekeskus. Milleks rikkuda ilusat<br />

järvekallast? Kui kaotada ära lasteaedade kohatasu, kuidas lasteaiad ellu jäävad. See ei tähenda<br />

muud kui maksukoormuse tõusu. Palku kärbitakse nagunii kogu aeg, seega ei jää lihtrahvale<br />

netopalgaks enam varsti midagi järele.<br />

Selle eest ma olen tõesti tänulik, et vanemad on võimaldanud mulle Eesti riigis Võru linnas<br />

hubase kodu, eluks vajaminevad asjad ja võib öelda, et ilusa elu, kuid mina ei tunne end selles<br />

riigis ikkagi hästi. Miks ma pean oma kodulinnast ära minema ainult sellepärast, et selles ei<br />

nähta tulevikku? Siin ei toetata kõrgkooli minevaid õpilasi või püütakse läbi ajada odavamalt,<br />

samal ajal kui poliitikud maksumaksja rahaga oma elu mugavaks teevad.<br />

Teisest küljest on Eesti rahulik riik, kus elada. Siin ei toimu looduskatastroofe, sõda ega<br />

tuumakatsetusi. Eesti loodus on kaunis ning siin on neli ilusat aastaaega. See on minu jaoks ka<br />

kõik. Eesti inimesed on nii kibestunud ja kurjad. Meid jääb aina vähemaks ja tegelikult inimesed<br />

teevadki kõik selleks, et jääks. Nad lähevad välismaale paremat elu otsima, leiavadki ja jäävad<br />

päriseks võõrsile. Varsti pole enam kedagi, kes makse maksaks, siis alles saavad poliitikud aru,<br />

et nüüd on jama majas. Minus on liiga vähe seda nii-öelda eesti verd, aga mind ikka natuke<br />

morjendab olukord siin riigis, kuid eks näis, mida eluke toob. Võib-olla leian lõpuks, et Eestis<br />

on ikkagi hea elada.


Loodan, et see kiri väga kuri ei olnud, kuid need olid mõned mõtted, mis said lõpuks välja<br />

öeldud. Aitäh, et Sinu pinnal on selline hubane ja armas linn nagu Tartu. Kui ma oma elu Eestis<br />

ette kujutaks, siis just seal.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti Vabariik on väike riik, kuid on suutnud 2018. aastaks eksisteerida juba 100 aastat, mis on<br />

uskumatu. Vabas Eestis on meil palju, mille üle olla tänulik: tasuta kooliharidus ja -toit,<br />

demokraatia, piirid on lahti, sõnavabadus, erinevad toetused. Kindlasti pole kõik rahul, sest<br />

nurisejaid leiab ikka.<br />

See, et meil, miljonirahval, on oma riik ja keel, on imetlusväärne, kuigi inglise keele mõju<br />

hakkab aina enam noorte keelekasutusse tungima. Pole halba ilma heata - meie head inglise<br />

keele oskust on märgatud ja tunnustatud.<br />

Gümnaasiumiõpilasena leian, et on mul vedanud tasuta ja hea haridusega kui ka tasuta<br />

koolitoiduga. Tulevikus ei pea ma pool oma elu üüratuid laene tagasi maksma, kuna soovisin<br />

kõrgharidust omandada.<br />

<strong>Eestile</strong> mõeldes tuleb meelde mõiste „e-riik“. Maksude maksmine, valimised, digiretseptide<br />

saamine on tehtud võimalik lihtsaks ja aega säästvaks. Ka tulevikule mõeldes on ettevõtjana<br />

lihtne internetis oma firmat alustada ja registreerida.<br />

Eesti Vabariik annab mulle võimalused heaks tulevikuks: tänu tasuta kooliharidusele võin<br />

õppida südamelähedast ametit. Vaba inimesena saan maailma avastada, reisida peaaegu igale<br />

poole mugavalt ja lihtsalt. Sõnavabadus annab võimaluse igal teemal oma arvamust avaldada<br />

nii, nagu soovin. Demokraatia annab võimaluse valida valitsusse ja omavalitsusse seda, keda<br />

soovin oma huvisid kaitsma. Tulevase emana aitavad emapalk ja lastetoetused mul toime tulla.<br />

Vanurina saan elatuda pensionist. Olen uhke, et olen Eesti Vabariigi kodanik.


Lugupeetud Eesti Vabariik!<br />

Tulemas on Sinu uhke juubel, milleks juba praegu ettevalmistusi tehakse. 100 aastat on kenake<br />

vanus inimese, aga napp riigi kohta. Oled palju nende aastatega arenenud ja arened veel<br />

rohkemgi, loodan, et see tee ei pidurdu. Oled mulle aastatega kalliks saanud, olen õppinud Sind<br />

hindama. See on minu tänukiri Sulle.<br />

Tänan Sind oma võimaluste eest. On hea tunne olla vaba ja võrdne teiste riikide kodanikega.<br />

Mul on võimalus käia koolis ja oma unistuste poole püüelda. Selliseid võimalusi ei ole igas<br />

riigis. Ainus tegur, mis mind mu unistuste täitmisel võiks takistada, on mu enda laiskus, kõik<br />

muu on mulle võimaldatud.<br />

Tänan Sind, et seisad minu õiguste eest. Saan tunda end inimesena, sest mul on inimõigused.<br />

Olen tervisekaitse all, saan toetusi, vajadusel õigusabi. Mul on õigus elukohale, perekonnale,<br />

haridusele, tööle ja nii edasi. Mind kaitseb Eesti põhiseadus, millega kaasnevad ka kohustused,<br />

aga need on õiglased. On hea olla Eesti kodanik.<br />

Tänan sind turvalisuse eest. Eesti Riigikaitse on väikse riigi kohta heal tasemel ja au sees. Minu<br />

arvates on ajateenistuse kohustus õiglane ja võiks kehtida ka naistele, see kõik on mõeldud<br />

rahva hüvanguks. Julgust lisab teadmine, et me oleme seotud teiste riikidega, kes meile<br />

hädaolukorras appi tulevad. Enamik eestlasi on eestimeelsed ega löö kartma vaenlase ees.<br />

Kõige selle eest olen vastutasuks tubli kodanik: õpin korralikult, pärast kooli jään Eestisse<br />

elama ja lähen tööle ning sünnitan <strong>Eestile</strong> tütreid ja poegi. Aktiivse kodanikuna proovin Eesti<br />

ellu panustada. Jätkan tegevust Kaitseliidus ja vajadusel pakun riigile kaitset.<br />

Vahel võib kuulda nurinat: “Kas me sellist Eestit tahtsimegi?” Minu arvates on see laisa inimese<br />

ütlus. Tahan meelde tuletada isaisade tarkust: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Tuleb omalt<br />

poolt teha kõik, et ehitada üles selline Eesti, nagu rahvas soovis. Eestis on hea elada ja ma jään<br />

igaveseks selle eest tänulikuks.<br />

Aitäh, Eesti!


Tere, Eesti<br />

Kirjutan Sulle esimest korda. Ma olen Sinu kodanik, haritud poiss metsade vahel ja põldude<br />

tagant. Kirjutan just sellepärast, et Sulle õnne soovida ja tänada, et Sa olemas oled, aga esitada<br />

ka küsimusi.<br />

Esiteks tahan küsida, miks on riigikogulastel, kes midagi ei tee, nii suur palk. Sama hästi võiks<br />

mina ka saada tunnis istumise ja magamise eest palka. Keegi kindlasti väidab, et ma saangi,<br />

kuid pole võimalik kõrvutada tuhandeid eurosid numbritega, mida mina saan. Minu ettepanek<br />

on langetada riigikogulase palk 500 eurole ja luua Rooma riigikorraga sarnanev senati süsteem,<br />

kus rahast olulisem oli au teenida riiki. Veel soovin, et iga kodanik saaks valitsemisel otse kaasa<br />

rääkida ja tema sõnal oleks kas või väikene kaal. Mitte nii, et me valime endale suuvoodrid ja<br />

ise ei saa mitte midagi öelda.<br />

Tänada tahan Sind selle eest, et Eesti on arenenud riik, et meil on oma kultuur, oma maa, oma<br />

keel, oma metsad ja mered – kõiki neid tahaksin ma ka tulevikus näha nii puhtana kui võimalik.<br />

Mul on rõõm siin elada.<br />

Kasutan juhust ja annan mõned soovitused ka.<br />

Miks mitte osta Vahemerre oma saar, et see raha, mis eestimaalased välismaal puhkuse peale<br />

kulutavad, tuleks natukene tagasi ka? Loosung „Puhka Eestis!“ võiks sel juhul väga laia<br />

kõlapinda leida. Võidavad kõik.<br />

Oleme tugevad „itimehed“, aga võiksime veel rohkem sellesse panustada, et saavutada midagi,<br />

mida teised ei ole veel teinud, ja minna nii ajaluku. Seeläbi tõuseks maailmas teadmine Eestist<br />

kui osavast riigist.<br />

Tervitades<br />

Joonatan


Kallis Eesti<br />

Olen väga õnnelik, et saan elada Sinu riigis. Oled andnud mulle rõõmsa ja vaba lapsepõlve, ma<br />

ei pea kartma sõdu ega hävingut. Eks vanasti olid ikka ajad raskemad, aga nüüdseks on läinud<br />

palju paremaks. Ma mõistan, et ka Sinul oli raske toibuda kõigest, mis Sulle tehti, aga ma tean,<br />

et tuled täielikult välja, nii et ei jää ühtegi märki mineviku raskustest. Kõik aina räägivad, et<br />

inimestel oli raske, aga Sinul oli ju kõige raskem. Sina oled ju igal pool, seega kõik, mis kogu<br />

maal tehti, tehti Sinuga ja Sulle. Aitäh, et oled andnud mulle siia kodu ja elamise võimalused,<br />

sest ilma selleta ei oleks mul sellist õnnelikku elu, nagu mul on.<br />

Ma tean, et pikk tee on veel ees, palju on vaja teha selleks, et kõik oleks rahul. Mina usun, et<br />

suudad ikka pakkuda välja toredaid ideid ning toime tulla kõigi kividega, mis Su teele visatakse.<br />

Ma loodan, et kunagi jõuame koos selleni, et inimesed teavad, kes me oleme, et kui neile<br />

rääkida Sinust, ei pea nad Sind Venemaa provintsiks. Ma soovin nii väga, et maailmale oleks<br />

selge, kes ja kus on Eesti. Õnneks on ajaga tulnud Sulle järjest rohkem tuntust: eestlased on<br />

astunud nii mõnegi sammu, et Sind rohkem näha-kuulda oleks.<br />

Mul on au olla Sinu kodanik: Sa oled andnud mu perele toetust, vahepeal vähevõitu, kuid loeb<br />

soov aidata. Ma pole ka pahane, et Sa ei lugenud mind minu emme lapseks, kui lubasid ta laste<br />

arvu pealt varem pensionile (kuid siiski see polnud Sinust ilus). Eks alati ole asju, mille üle<br />

pahameelt tunda, nt omainimeste toodangut ei hinnata Eestis, palgad on pisikesed, poliitikud<br />

saavad istumise eest palju palka (ka need, kes eriti kaasa ei räägi), samas kui raske töö tegijad<br />

peavad leppima miinimumiga, maaelu ei toetata enam nii palju ja inimesed kolivad linna, lapsi<br />

utsitatakse aina edasi õppima, aga hiljem pole selle paberiga midagi peale hakata. Ma võin neid<br />

kitsaskohti üles lugema jäädagi, aga see ei muuda midagi. Isegi kui vahel on olnud raske tulla<br />

ots otsaga kokku, oled Sa ikkagi aegamööda loonud paremaid võimalusi ja on näha, et Sa õpid.<br />

Teiste riikide kõrval oled Sa pisike ja on arusaadav, et ei saa nii palju kulutada.<br />

Loodan, et edaspidi läheb Su rahval elu vaid ülespoole, et Su head kavatsused täituvad. Tean,<br />

et vahel on raske, kuid ma usun riigisse, kes suutis ennast vabaks laulda. Kui Sa suudad midagi<br />

korda saata nii imeliste vahenditega, siis ma usun, et saad hakkama ka muuga. Ole sa nii pisike<br />

kui tahes teiste silmis, minu silmis oled Sa minu suur ja soe kodu.<br />

Palju edu ja õnne 100. sünnipäeva puhul!


Kallis Eesti<br />

ma olen sulle kirjutand kuid pole saanud vastust<br />

olen isegi iga saadetise tähitult saata lasknud<br />

valus on vaadata kuidas igast heast mööda astud<br />

kaks kirja saatsin kevadel sa neid pole lugend vist veel<br />

kas läbivalgustamisel tuli välja mu halb kirjakeel<br />

vahel loogika veab mind alt arenguks on ruumi<br />

aga sina võiks tõsiselt võtta mõnda karikatuuri<br />

kui tõstan su iivet ja saan kord isaks<br />

kui saan tütre arva mis ta nimeks saab<br />

ma ei pane ta nimeks Kersti<br />

ma lugesin su rahva lubadusi mitte päris kuld<br />

kuid mida ma küll arvan kui ütled „Homodele tuld!”<br />

ma tean et kuuled seda iga päev ei pea end sinu fänniks<br />

kui näen sind telekas tunnen kuidas kahanevad männid<br />

mu tuba täis on sinu raamatuid laule plaate<br />

vanasti veel oli huvi kuid nüüd erinevad aated<br />

loodan et saad kirja kätte, võiksime kohtuda millal<br />

lihtsalt et vestelda nimi Marcus kell 3 siin sillal<br />

Kallis Eesti sa pole ikka kirjutand loodan et leiad aega<br />

ma pole kuri kõigest pettunud sa ikkagi ju valge kraega<br />

kui sa ei tahtnud minuga rääkida riigikogu ees oleksid ikka võinud<br />

kirjutada alla lepingule mis rohkem inimestele annab võimu,<br />

ootasin sind tormis ja vihmas ning sa ei teinud välja


mingi 5 tervet tundi seisin seal kurvalt ja märjalt<br />

miski lahkuma mind sundis tegelt olen õnnelik ei kurda<br />

kuid viisakusest kasvõi oleks võinud võtta mind kuulda<br />

väikese inimese sõna mis siis et pole õppind juurat<br />

Kallis proua-olen-liiga-hõivatud-et-kirjutada-kodanikule<br />

see on viimane tükk mille saadan sulle,ogalikule<br />

oled küll aktsiaturu tipus uhkelt lehvivad lipud<br />

aga ühe rikkus tuleb teise vaese sulest<br />

ära palun tulevikus midagi riku<br />

sest teame küll mida teeb laps kui ta käes on tikud,<br />

minu ja rahva õnn on samaväärselt vajalikud<br />

miks enese käe läbi rohkem kui autoõnnetustes sureb<br />

ehk selle pärast et sind ei koti nende mured<br />

meil ei käi enam kured kas tead üldse kuidas laps ilmale tuleb<br />

miks pudelisse viskame lahenduse landid<br />

kui meie olukord ei saaks olla sandim<br />

ja hoopis klaasanumatel on eestlase randid<br />

ehk on asi lihtsalt geograafilises kandis<br />

ei<br />

lõpetame ära selle õpitud abituse jandi<br />

Kallis Eestike loodan et sa ei solvunud<br />

see väike mõttekäik juba pikemalt tolmu kogunud<br />

tahaks juba teada kas mu mõte marjaks ära kulunud


või hoopis statistikaks ja numbriteks selle oled pununud<br />

Ei pea end teadjaks või prohvetiks kuid minus siiski terake tarkust<br />

Väikest viisi sõnaseadja sinu ees aukartus sinu laps Marcus


Kallis Eesti riik!<br />

Varsti tähistame suurt juubelit. 100 aastat möödub päevast, mil kuulutasid end iseseisvaks. Selle<br />

ajaga on palju muutunud, iga põlvkond on jätnud Sinusse jälje. Rahvapärimuses on 100 oluline<br />

arv. Arvuga 100 tähistati mitte täpselt üle loetud hulka, vaid pigem selliseid hulki, mida peeti<br />

loendamatuks, osutades sel moel nende erakordsele suurusele. Paralleeli võib tuua Sinuga, sest<br />

100. aasta täitumine on erakordne, inimene elab harva nii vanaks.<br />

Eesti rahvas hoidis eesti kultuuri oma hinges ning kandis selle järgnevatesse põlvedesse. Igaüks<br />

neist andis midagi juurde ja täna saame öelda, et meie keel ja rahvas on tänu sellele elama<br />

jäänud. Peaksime olema tänulikud – suuremadki rahvad on välja surnud, näiteks liivlased, kel<br />

omal ajal oli kuningas Kaupo ja uhke loss. Tänapäeval arendavad noored Sinust ühte maailma<br />

nutikamat e-riiki, selles võid isegi Ameerika Ühendriikidele silmad ette teha. Väike võib ka<br />

suur olla.<br />

Olen uhke selle üle, et olen sündinud ja üles kasvanud vabas Eestis. Just siin olen saanud<br />

hariduse oma emakeeles ja võin vabalt eesti keeles end väljendada. Eesti on mulle pakkunud<br />

tasuta haridust, et aidata leida, kelleks ma tahan saada, kuidas tulevikus panustada riigi<br />

arengusse ja jätkusuutlikkusse. Ma pole kunagi kartnud Eestis elada, isegi kui Venemaa-hirm<br />

on praegu väga aktuaalne. Ma tean, et Eesti on võimeline end kaitsma, meil on liitlased, kes<br />

tulevad appi kaitsma meie iseseisvust. Sa oled võimaluste maa, kus iga inimene saab vormida<br />

enda parimat mina.<br />

Sinu sünnipäev on kohe-kohe lähenemas ja selleks tehakse suuri ettevalmistusi. See näitab, kui<br />

palju Sind hinnatakse. Raskete ajaperioodide kiuste oled ikka jäänud kestma. Oled üle elanud<br />

sõjad ja diktatuurid, oled ärgitanud meie esivanemaid võitlema oma maa eest. Sa oled eeskuju<br />

kõikidele iseseisvusele pürgivatele rahvastele: miljonirahval on oma riik, oma keel,<br />

arvutitarkvara, maailmakuulsad kultuuritegelased ja sportlased. Aastasadu hiljem vaatavad<br />

meie järglased tagasi Sinu 100. sünnipäevale ja on uhked oma päritolu üle.<br />

Elagu Eesti Vabariik!


Tere, Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, et õnnitleda 100. sünnipäeva puhul. Palju õnne, kallis juubilar! Tahtsin, et Sa<br />

teaksid, kui palju Sa mulle tähendad ning mida ma Sulle soovin.<br />

Oled andnud mulle ja mu perele väga palju. Olen saanud kasvada koos Sinuga vabal maal,<br />

rääkida ja õppida eesti keeles. Olen näinud Sinu arengut ja edusamme kolme erineva presidendi<br />

käe all. Kreutzwald on öelnud: „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb<br />

tarkust tunnistada.“ Nõustun temaga ning elan selle mõtte järgi iga päev. Kogu senise elu olen<br />

tegelenud õppimisega koduses Võru linnas.<br />

Juba mitu aastat olen laulnud üle-eestilises tütarlastekooris Ilmalilled ning tänu koorilaagritele<br />

olen tundma õppinud mitmeid hämmastavaid paiku Sinu pinnal. Mulle on kalliks saanud lisaks<br />

Võrule ka Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Nõuni ja Laagri. Meie koor ei tähenda koos<br />

laulmist, see on omaette eluviis – kohvrite pakkimine, nädalavahetused teistest Eesti kohtadest<br />

pärit tüdrukutega koos lauldes, uued linnad ja alevikud ning põrandal pead-jalad hunnikus<br />

magamine. Me oskame leppida vähesega, andes samas endast palju. Oleme Sulle kuulsust<br />

toonud rahvusvahelistelt konkurssidelt Tallinnas, Pärnus, Leedus, Poolas ja Hispaanias. Me<br />

oskame enda ja Sinu rõõmuks pingutada.<br />

Kahjuks jääb see õppeaasta mulle viimaseks kodulinnas, sest pean kõrghariduse poole<br />

püüdmiseks parematele jahimaadele minema. Võib-olla viib haridustee mind Sinust<br />

kaugemalegi. Kui ma esimest korda selle mõtte peale tulin, et äkki ma peaksin Sinust lahkuma,<br />

et edasi õppida, tulid mulle pisarad silma. Mul oleks kurb minna välismaale, sest siin on „mu<br />

inimesed, minu rahvas, mu seltskond“. „Siit lahkuda mul oleks piin, see oli mu õnnemaa.“<br />

(H.Käsper ja V.Tormiste „Võru valss“)<br />

Eesti keel ja meel elab alati mu südames tänu võimsale muusikakultuurile. Rein Veidemann on<br />

öelnud, et eestlaste usutunnistus on laulupidu. Olen laulupeousku, seepärast võtan iga paarikolme<br />

aasta tagant ette „palverännaku“ Lauluväljakule. Ma olen endale lubanud, et ei jäta ühtki<br />

laulupidu vahele. Mind ei takistaks isegi tulevase lapse sünd, kuigi laulupidu on<br />

katsumusterohke ning selline tervislik seisund teeks kindlasti peo veel kurnavamaks. Olekski<br />

lõbus lugu hiljem rääkida, et laps on juba enne sündi või sünnist saati laulupeol käinud. Usun,<br />

et Sina oled aidanud minust kasvatada tõelise eesti naise, kes ei lase end raskustest heidutada.<br />

Aitäh Sulle, Eesti! Nüüd on minu kord mõelda, öelda, tegutseda selle nimel, mida mina Sinu<br />

heaks teha saan. Ma saan kasvatada uue põlvkonna eestlasi, kes väärtustaksid meie keelt ja<br />

kultuuri, olgu see siis absurdne või mitte. Ma ei andestaks endale, kui ma hülgaksin armastuse<br />

nimel kodumaa, nagu seda tegi Verdi ooperi „Aida“ nimitegelane. Usun, et eesti keel on<br />

maailma kõige ilusam keel ning Eestimaa on kõige kaunim ja parem paik, kus kodu rajada, ning<br />

seda kavatsen ma sisendada oma järeltulijatelegi. Mina teen kõik endast oleneva, et eestlased<br />

ei sureks välja nagu liivlased.<br />

Tahan kindlasti Sinu muusikakultuuri elus hoida ning edasi kanda, sest kaks kõige suuremat<br />

armastust minu südames olete Sina ja muusika. Mulle oleks suurim au ja eesmärk saada kunagi


laulupeol dirigendiks, sest see seoks mõlemad ühte. Dirigendil on väga suur mõju noorele<br />

koorilauljale, olen ise seda tundnud. Eestimeelse dirigendina saaksin õpetada lisaks oma lastele<br />

ka teisi lapsi Sind hoidma ja armastama.<br />

Alati Sinule ustav …..


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Ma olen õnnelik, et saan elada vabas Eestis. Meie riik on palju üle elanud: revolutsioonid, I ja<br />

II maailmasõja, Vabadussõja, Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ja, mis kõige halvem,<br />

küüditamised.<br />

Vanavanemad ja vanemad on rääkinud, kui raske elu oli sel ajal, kui Eesti oli võõra võimu all.<br />

Minu vanavanaisa Osvald võttis osa II maailmasõjast, ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.<br />

Osvaldist sai poliitvang, aga tal õnnestus aastaid hiljem Eestisse pere juurde naasta. Kogu selle<br />

aja pidi vanaisa ilma isata elama. Ema on rääkinud, kuidas paljudest toiduainetest ja riietest oli<br />

puudus, tuli kaua aega seista poejärjekorras, et midagi saada. Lapsed pidid juba üsna noorelt<br />

vanematel kõigis kodutöödes abis olema, see polnud kerge.<br />

Tänapäeval saavad noored puhata ja teha seda, mis neile meeldib. Tehnoloogia on mõjutanud<br />

kogu me elu. See areneb aina edasi, seetõttu veedab noorem põlvkond internetis üha rohkem<br />

aega. Mina arvan, et väikestele lastele antakse liiga ruttu puutetundlikud telefonid ja tahvlid<br />

kätte. Nii on nad küll rahulikumad ja ei sega vanemaid, aga internetis leidub kõike ja see kõik<br />

pole kohe kindlasti mitte hariv. Vanemad peaksid ise lastega rohkem aega veetma, nendega<br />

suhtlema ja mängima, kuigi täiskasvanute elutempo on väga kiireks muutunud.<br />

Kõik me peaksime aja maha võtma, tegelema perega, endaga ja hobidega ning kindlasti olema<br />

uhked vaba Eesti riigi üle, mis võimaldab meil elada oma põhimõtete järgi.


Kallis Eestimaa,<br />

Olen osake eesti rahvast, Sinu rahvast, ja Sul on tulemas 100. sünnipäev. Selle puhul otsustasin<br />

Sulle kirjutada. Kuna olen õpilane, siis soovin eelkõige kirjutada hariduse ja noorte teemal, mis<br />

mind ja minu eakaaslasi kõige enam puudutab. Loodan, et oled valmis mind kuulama ja suudad<br />

mõista.<br />

Olen kuulnud väidet: “Noored ei ole ainult meie tulevik, vaid ka tänapäev.” See peab paika,<br />

sest noored on alati olnud aktiivsed ja kõige keerulisemate ideede elluviijad. Ka Sinu sünni<br />

puhul 100 aastat tagasi mängisid olulist rolli õpilased ja tudengid, kes Sinu eest võitlesid, ja<br />

oma vere hinnaga meile vabaduse tõid. Noorte all ei pea ma silmas ainult õpilasi, vaid ka natuke<br />

vanemaid inimesi, kes end noorena tunnevad ning oma elutarkust ja energiat noortesse süstivad.<br />

Kui viimase 100 aasta sündmustele tagasi vaadata, siis võib öelda, et tänu julgetele noortele ja<br />

noorusliku särtsuga täiskasvanutele saamegi tähistada Sinu 100. aastapäeva.<br />

Kahjuks olen kuulnud ka väidet: “Noorus on hukas.” Seegi tuleb tõeks tunnistada, eriti<br />

tänapäeva noorte puhul, kes paistab, et suhtuvad elusse ja Eesti püsimajäämisesse<br />

ükskõiksemalt. Noortel soovivad elada, tegutseda ja julgevad kõike omal nahal järele proovida.<br />

Me teeme kindlasti rohkem vigu kui vanemad inimesed, kuid vigadest õpime ja võtame kaasa<br />

kogemused, et siis pensionipõlves neid meenutada ning vaadata noori ja mõelda, et küll noorus<br />

on ikka hukas. See oli enne meid nii ja küllap jääbki nõnda.<br />

Kallis Eesti, ma tahan, et Sa teaksid, et väga paljud noored toetavad Sinu püsimajäämist ja meie<br />

rahva ühtsuse säilimist. Olen saanud sellele viimasel aastal kinnitust, kui koos teiste noortega<br />

Vabaduse väljakul noorte omaalgatuslikul tantsupeol tantsisin ja kui kõik laulsid “Eestlane olen<br />

ja eestlaseks jään”. Ma usun, et Sina, Eesti, jääd veel tuhandeteks aastateks püsima ja Sinu<br />

noored on ka mitmesaja aasta pärast niisama ühtehoidvad kui tänapäeva noored.<br />

Sind austades ...........


Eesti riik on hea riik<br />

Eesti riik toetab oma kodanikke erinevate toetustega ja on näha, et summad järjest tõusevad.<br />

Vaesematele peredele tulevad kasuks pere- ja sotsiaaltoetused. Lapsi saab haiguste korral<br />

ravida, neil on võimalus koolis käia. Emapalk aitab kaasa lapse kasvatamisele. Selle eest on<br />

võimalik osta toitu, riideid jne. Pensionärid saavad samuti toetusi. Nad ei tööta enam, kuid riigi<br />

toetustega saavad nad ära elada.<br />

Kuna Eesti on vaba ja demokraatlik riik, siis aitab riigi juhtimisele kaasa ka rahvas, olles<br />

uudishimulik ja avara mõttemaailmaga. Referendumiga saavad inimesed oma arvamust<br />

avaldada. Rahval on soov muuta riiki paremaks, et Eestis oleks veel mõnusam elada. Meil on<br />

vabadus, võrreldes nõukogude ajaga. Nüüd ei käi riik meil järel ega jälgi iga sõna, sõnavabadus<br />

annab võimaluse häält teha. Riik ei piira kodaniku vabadusi ega keela unistusi ellu viia.<br />

Meil kui kodanikel on võimalus ja kohustus valida riigikokku ja linnavalitsusse inimesi, kes<br />

just meie huve esindavad. Mida rohkem valitavad oma kavatsusi, väärtushinnanguid ja<br />

väljavaateid tutvustavad, seda kindlamaid valikuid suudab rahvas teha. Nii aitame kaasa<br />

tuleviku <strong>Eestile</strong>.<br />

Lastel ja noortel on võimalus koolis käia ja omandada tasuta haridust, mis on märkimisväärne.<br />

Ülikoolid, nagu Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti<br />

kunstiakadeemia, on väga heal tasemel. Valik on mitmekesine. Inimesed ise saavad otsustada ,<br />

mida ja kuhu, nad õppima soovivad minna.<br />

Eestis on tööl üsna hea ja turvaline käia. Töötingimused on korralikud ning ohutus on üldjuhul<br />

tagatud. Miinimumpalk Eestis on üsna väike, 470 eurot. Tõsiasi on see, et keskmine<br />

mitmelapseline pere sellega kahjuks ära ei ela. Loodan, et riik liigub selles suunas, et miinimum<br />

tõuseks ning inimesed oleksid võimelised end ise ära elatama. Eesti areneb ning rahvas koos<br />

temaga.<br />

Lugupidamisega ……


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Kirjutan selle kirja oma armsale kodumaale, kes saab tuleva aasta veebruaris 100aastaseks.<br />

Eesti, olen Sinu üle uhke, oled suutnud jääda püsima vaatamata kõigile neile sõdadele, mis Su<br />

pinnal on toimunud. Olen uhke ka eestlaste üle, kes on tõelised patrioodid ning suutnud<br />

võidelda iga kord meile vabaduse tagasi.<br />

Maailmas on Eesti riik ainulaadne - oleme ainukesed, kes on ennast sõna otseses mõttes vabaks<br />

laulnud. Laulu -ja tantsupidude traditsioon on Eestis tugev ning mul on hea meel, et paljud<br />

minuealised osalevad, kas siis laulja, tantsija või pealtvaatajana. Suur kummardus ka<br />

korraldustiimile.<br />

Eesti on kõrgelt arenenud IT-riik, Internetis on praegu võimalik teha paljusid toiminguid kiirelt<br />

ja lihtsalt, see võtab muudes riikides palju rohkem aega. Firmat on lihtsam registreerida Eestis<br />

kui Šveitsis, kuna sealne paberimajandus võtab mitu korda kauem aega.<br />

Olen uhke meie kõigi üle - püsima on suutnud jääda rahvus, kelle kohta isegi meie lauluisa<br />

eepost kirja pannes arvas, et sellest eesti rahva hauakivi, kultuurimälestiseks, kuna varsti meid<br />

enam olemas pole. Olen uhke, et oleme kõigi loogikareeglite vastaselt olemas ja mitte lihtsalt<br />

olemas, vaid lausa maailmakaardil.<br />

Iseloomustan ennast kui püsimatu hingega maailmarändurit. Armastan reisida ja uute<br />

kultuuridega tutvuda, tahan näha, kuidas elavad teised inimesed. Öeldakse, et reisimine on<br />

ainuke viis raha kulutades rikkamaks saada, ning olen sellega täielikult nõus. Ent ükskõik kus<br />

ma poleks, tekib alati juba peale paari nädalat koduigatsus. Eestis olla on kuidagi nii turvaline<br />

ja oma. Kindlasti soovin elu jooksul ka kuskil mujal elada ning maailma näha, aga tean alati, et<br />

mu juured on Eestis ning just see on koht, kuhu tahan alati tagasi tulla. Mujal on hea, aga kodus<br />

on parim.<br />

Eestist rääkides ei saa üle ega ümber eesti toidust. Muidugi on suurepärased ka itaalia pasta ja<br />

pitsa ning mehhiko köögi vürtsikus, aga välismaal viibides on just eesti toit see, mida igatsema<br />

hakkan. Ei kujutaks jõule ega aastavahetust ette ilma hapukapsa, ahjukana ja verivorstita, mis<br />

tundub välismaalastele täieliku absurdsus: „Mis mõttes - te teete verest vorsti?“ Kuid need on<br />

just minu lemmiklapsepõlvemälestused. Nii head hapukoort, kui Eestis valmistatakse, ei saa<br />

kuskil mujal.<br />

Ka meie loodus on võrratult mitmekesine. Meie ise ei pruugi seda igapäevase kiire elutempo<br />

juures märgatagi. Mäletan, kuidas kord sügisel bussiga Tallinnasse sõites istus minust üle<br />

vahekäigu Lõuna-Korea turist, umbes 50-aastane härrasmees, kes pildistas iga puud, mida nägi.<br />

Olin kuni selle hetkeni mõelnud, kui masendav ja hall on sügis ning võiks juba Tallinnas kohal<br />

olla, kuid see mees tõi mulle naeratuse näole. Tema oli minu jaoks nii tavalistest männipuudest<br />

ja võsast nõnda vaimustatud, et tabasin end mõttelt: „Peaksin ka ise üritama rohkem näha<br />

looduse ilu.“


Eestlase lemmiksöögiks olevat teine eestlane ja tihtipeale see ka nii on. Aga kui olukord on<br />

tõeliselt raske, tulevad inimesed kokku ja aitavad üksteist, seda näitas 2015. aastal Markkuse<br />

kadumine.<br />

Loodan, et Eesti riik suudab jääda püsima täpselt nii suurepärasena, nagu see praegu on, samal<br />

ajal püüeldes paremuse poole. Tahan, et ka minu lastel oleks siin tulevikus sama hea elada ning<br />

et nemad saaks luua juba oma mälestusi ning samuti vabas Eestis. Olen tänulik <strong>Eestile</strong>, kus olen<br />

saanud veeta kogu oma elu ning kindlasti on siin palju turvalisem kui mujal maailmas.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Üle Sinu tähistaeva kord linnuna lendan,<br />

justkui põhjavalgus Sinu külmas lööb tantsu.<br />

Ma naeraks,<br />

armastaks,<br />

ja hooliks,<br />

ning ei miski siis enam haiget teha saaks.<br />

Sinu kargesse pinda kord pisaraina mattun,<br />

et mu külmunud varbaid Sa soojendaks<br />

ning kuulaksin Su muret, Su lugu,<br />

ja laulaksin Su laulu,<br />

et ei enam Sa pisaraid valama peaks.<br />

Kord igaveseks uinun Sinu sängis,<br />

teadmata, kas tõustes veel elad,<br />

ning kui Su sõna enam ka pole,<br />

Olen ise Sinu lauluks,<br />

Sinu looks<br />

ja Sinu valamata pisaraiks.


Armas Eestimaa!<br />

Olen uhke, et oled jõudnud oma eluteel nii kaugele, ning loodan, et Sinu pidev areng jätkub ka<br />

edaspidi. Tunnen end hästi oma kodus ja see on tänu sinu saavutustele. Elan rahulikku elu oma<br />

majas Võrumaal, armastan süüa eesti toitu ja viibida eesti looduses. Nii metsad kui ka linnad<br />

mu kodukoha ümbruses on puhtad ja hoitud. Inimesed on hoolinud selle maa heaolust ja seda<br />

on näha kõikjal, kus olen käinud. Toit, mis kasvab siin, on väga maitsev ning lihtsasti<br />

valmistatav. Tooraine kasvab enamasti lähedal ning usaldan selle kvaliteeti.<br />

Mulle meeldib kanda eesti rahvariideid ja tantsida rahvatantse. Noored tunnevad rõõmu<br />

tantsimisest ja laulmisest oma kodumaal. Laulu- ja tantsupidu läheb hinge kõigile<br />

kohalviibijatele ja ka neile, kes jälgivad toimuvat oma kodust. See seob meid oma juurtega,<br />

samal ajal aga arvestab ka noortega, kes jätkavad riigi ja rahva teekonda. Värsked ideed ning<br />

looming arvestavad ajaga kaasa minnes ka vanu traditsioone. Aastasadu kehtinud tavad ja<br />

kombed on kasvatanud üles hea südamega targad inimesed, kes on aja vältel aga kogunud ka<br />

palju muutuvas maailmas rakendatavaid uusi teadmisi. Uue ja vana vahel on hea tasakaal ning<br />

see sobib hästi eesti rahvale, kes areneb kiiresti, samal ajal pidades lugu oma esivanematest ja<br />

nende elust.<br />

Eesti keel on kauni kõlaga haruldane keel, mis on väiksest kõnelejaskonnast hoolimata väga<br />

paindlik ja võimaldab kõnelda nii möödanikust kui moodsas maailmas toimuvast. Murded<br />

eristavad inimesi üksteisest ja muudavad suhtluse eestlaste vahel huvitavaks.<br />

Tänan Sind, Eestimaa, et pakud mulle vabadust suhelda ilusas eesti keeles ja hoiad mind oma<br />

koduses rüpes loodetavasti aegade lõpuni.<br />

Lugupidamisega ...


Kallis Eesti!<br />

Vabandust, et nii kaua kirjutanud pole. Aega oli vähe. Aega on tegelikult alati vähe. Tead, ma<br />

ei hakka üldse keerutama: olin Sinu peale vahepeal päris vihane. Ma ei suutnud mõista, kuidas<br />

Sa suunad oma toetuse nii valedesse ettevõtmistesse. Mõtlesin, kas üldse hoolid oma inimestest.<br />

Hiljuti olen hakanud mõistma Sinu tegude motiive. Näen, et Sinagi pole nii väga kiindunud<br />

inimestesse, kes Sinu eestkostjateks valitud on, ja suudad vajadusel ohjad enda kätesse haarata<br />

küll. Tänan, et mulle seda näitasid.<br />

Soovin Sinult vabandust paluda, ehkki ma ei öelnud otseselt midagi välja. Aga ma mõtlesin<br />

Sinust halvasti ja see paneb mind end veel kehvemini tundma. Arvasin, et mul pole Sind vaja:<br />

võin kasvõi päevapealt kohvrid pakkida ja Su jätta, kui kusagil mujal paremad võimalused<br />

terendavad. Nüüd jälestan neid mõtteid.<br />

Tean, et võin Su jätta vaid lühikesteks ajaks: kui lähen maailma või ennast avastama, püüan<br />

oma unistusi teisel mandril või aitan sealseid inimesi ja loomi, aga tahan alati tagasi tulla. Alles<br />

praegu mõistan, et ei taha Sind mitte mingil juhul kaotada. Loodan, et mõtlen samamoodi ka<br />

kahekümne aasta pärast.<br />

Püüan endale tulevikuski meelde tuletada, et Sina pole süüdi selles, et siin veel nii palju<br />

sallimatust kõige teistsuguse, tavapärasest erineva vastu on. Ehkki olukord tundub vahel<br />

peaaegu täiesti lootusetu, muutub see siiski päev päevalt paremaks, eks ole? Usun, et tüürime<br />

üheskoos helgema tuleviku poole.<br />

Samuti on mul kahju, et Sinu vastu ikka veel nii palju vimma kantakse. Mõned inimesed ei<br />

hakkagi mõistma, et kõike ei pea neile hõbekandikul ette kandma, loodan, et saad sellest aru ja<br />

ei süüdista ennast nende laiskuses ja suutmatuses.<br />

Panin kõik aja jooksul tekkinud enda mõtted kirja, aga kuidas Sul vahepeal läinud on? Kas<br />

plaanid juba juubelipidustusi?<br />

Armastusega (ja tordi peale mõeldes) ….


Tere, Eesti!<br />

On uskumatu, et tuleva aasta veebruarikuus möödub Sinu sünnist juba sada aastat. Ütlemata<br />

uhke on olla tunnistajaks sellele ajaloolise tähtsusega sündmusele, eriti veel, kui mõelda, millest<br />

see kõik alguse sai: saja aastaga on Sinu töökast ja vaoshoitud maarahvast välja kujunenud<br />

haritud, uuendusmeelne, mitmekülgne seltskond; sinu püsimajäämine on kindlam kui kunagi<br />

varem. Oled küll väike, kuid oluline tegelane rahvusvahelistes organisatsioonides ja suures<br />

poliitikas.<br />

Praegusel hetkel, mil ma seda kirja kirjutan, võin väita, et olen ja jään alatiseks osaks Sinust.<br />

Sinu rõõm on ka minu rõõm, Sinu mure minu oma, ja vastupidi, sest riik saab olla õnnelik vaid<br />

siis, kui tema rahvas on õnnelik. Vaid sellisel juhul saab koosneda üks riik vabadest ja avatud<br />

indiviididest, kes töötavad päevast päeva selle nimel, et riigis valitsevat olukorda veelgi<br />

paremaks muuta. Leian, et sina, Eesti, vastad kindlasti neile eelnevalt mainitud omadustele, just<br />

seepärast teangi, et ei jätaks Sind ega oma rahvast ealeski maha. Isegi kui mul tekiks selline<br />

soov, ei saaks ma seda ellu viia, sest siin on minu perekond, sõbrad-tuttavad, juured ja kodukõik,<br />

mis teeb minust minu, pakub tuge ja kindlust.<br />

Kuigi tahaksin väga jääda selles kirjas üdini positiivseks, pean siiski välja tooma ka mõne asja,<br />

mis mind tõsiselt muretsema panevad. Esimene, praegust valimiskampaaniat arvesse võttes ehk<br />

ka kõige aktuaalsem, on poliitikute kummaline suhtumine rahvasse kui mõttetusse halli massi,<br />

kelle soovid ja unistused pühitakse meelest kohe või hiljemalt aasta pärast valimiste<br />

möödumist. Oma hääle andmine kandidaadi poolt tähendab valija jaoks usaldust poliitiku<br />

suhtes, mida kindlasti ei tohiks kurjasti ära kasutada, paraku aga kaaluvad eesti poliitikute<br />

missioonitunde üles nende enda isiklikud huvid. Ma loodan, et kord tuleb aeg, mil see muutub.<br />

See oleks Sinu võimalus, Eesti, et muutuda veelgi demokraatlikumaks. Teiseks suureks<br />

murekohaks pean eesti keele ja kultuuri hääbumist, mis ajaga aina süveneb. Haritud,<br />

intelligentsed inimesed, keda oleks hädasti vaja siia, et võidelda mõistliku mõtte püsimajäämise<br />

nimel, peavad targemaks end teostada hoopis kusagil mujal, töötades keset võõrast rahvast,<br />

keelt ja kultuuri. Ehk on asi hoopis tänapäeva inimestes, mitte nendes õnneotsijatest eestlastes?<br />

Ehk ongi kohusetundlikust ja aadetega inimesest saanud tänapäeval rariteet, ohustatud liik,<br />

millest järel vaid üksikud eksemplarid?<br />

Selle pöördumise lõpetuseks soovin Sind siiski tänada eelkõige nende võimaluste eest, mida<br />

oled nii mulle kui ka kõigile teistele eestimaalastele kinkinud. Tänan Sind sõna-, usu- ja<br />

ajakirjandusvabaduse eest, tänan, et toetad hariduse edendamist, uute tehnoloogiliste<br />

võimaluste katsetamist ja et lubad mul selle kõige juures jääda iseendaks.<br />

Aitäh, demokraatlik Eesti!


Kallis Eesti!<br />

Annabel Sulg 12H<br />

Aitäh! Aitäh, et oled pakkunud mulle turvalist, rüüstavate tornaadodeta ja õudsete orkaanideta<br />

kodu. Oled näidanud, et lihtsuses peitub võlu - selleks et tunda end justkui muinasjutus, ei pea<br />

minema troopilistesse paikadesse. Sinu metsad, Eesti, on palju maagilisemad! Sinu laaned ja<br />

salud on parim koht, kus oma mõtteummikuid lahti harutada. Luban, et austan Sinu pakutud<br />

võimalusi ja aitan hoida Eestimaa looduse puhtana! Loodan, et ükspäev saad kogule maailmale<br />

teatada, et varustad meid 100- protsendiliselt taastuvenergiaga. Meil on siin palju nutikaid<br />

inimesi, kes ulatavad seoses Sulle selles ettevõtmises abikäe. Oled meid nii targaks teinud!<br />

Tänu Sinule saame lubada endale tasuta haridust. Enam ei loe, kas keegi on rikas või vaene –<br />

kõik, kes vähegi tahavad, saavad harituks!<br />

Aitäh, et saan rääkida ja kirjutada ühes maailma ilusamas keeles, eesti keeles. Arvatakse, et 14<br />

käänet on palju ja seda on raske õppida, aga meie, eestlased, pole mingid lihtsakoelised<br />

inimesed. Kuigi.. mul on pisike hirm sees - kardan, et eesti keel kaotab ennast ära, hakkab<br />

segunema inglise keelega. See on tore, kui me oskame erinevaid keeli - nii tuleme maailmas<br />

paremini toime kui ka esile, sellele vaatamata peame tundma piire, millest ei tohi üle astuda,<br />

ning väärtustama oma emakeelt.<br />

On palju inimesi, kes Sind armastavad, aga nad ei pane lihtsalt seda kohe alguses tähele.<br />

Sellepärast kolivadki inimesed mõneks aastaks piiritagustesse maadesse. Kurbuseks pole siiski<br />

põhjust - nad tulevad tagasi! Luban.<br />

Hip-hip-hurra! Palju õnne, minu armas kodumaa!<br />

Igavesti Sinu,<br />

1 pisike asukas 1 315 635st


Kiri <strong>Eestile</strong> 100. Sünnipäeva puhul<br />

Tulemas on Eesti Vabariigi 100. sünnipäev, mille puhul otsustasin Sulle kirjutada ja Sind<br />

tänada. Mul on uhke olla eestlane. Eesti on hea paik, kus elada. Siin on rahulik. Tahan tänada<br />

Sind selle eest, et ma olen võrdne kõigiga ja mul on õigus avaldada arvamust. Samuti tahaksin<br />

Sind tänada turvatunde eest.<br />

Meil on siin palju loodust: metsad, järved, ojad, meri. Loodus on igal pool meie ümber. Ela Sa<br />

maal või linnas, ikka leidub elusloodust. Meil on ka neli erinevat aastaaega: sügis, talv, kevad,<br />

suvi, mis on imeline, sest kõik leiavad enda jaoks sobiva ilma ja tegevused: ühtedele meeldib<br />

talvel lumes sumbata ja tegeleda talispordiga, teistele suvel ujuda, kolmandatele seenevihm ja<br />

värviküllus, neljandatele tärkamine ja sulisevad veed. Eesti mahub maailmakaardil näpu alla<br />

ära, kuid ta on tubli riik. Minu arust on siin palju toredaid ja erinevaid inimesi, natukene<br />

tagasihoidlikumad kui lõunamaades, kuid toimekad ja nupukad.<br />

Eestis on väga palju võimalusi õppida. Minu arvates on Eesti haridustase üsna kõrge. On<br />

võimalik õppida väga palju erinevaid valdkondi ja õppimistingimused on head ja mugavad.<br />

Eestis on olemas ka lasteaiad, mis võimaldavad vanematel lastekasvatamise kõrvalt ka tööl<br />

käia. Kindlasti on Eesti puhul väga eriline keel. See on üks ilusamaid keeli maailmas. On ka<br />

väidetud, et seda on üsna raske õppida, kuid kõla on imeilus. Mul on hea meel, et oskan seda<br />

keelt ja et see on minu emakeel.<br />

Mis mulle veel Eesti juures meeldib, on see, et meestel on kohustuslik ajateenistus. See<br />

kasvatab nendest mehed ja valmistab ette kodumaa kaitseks. See on oluline etapp arengus, mille<br />

kõik mehed peaksid läbi tegema, miks mitte ka naised. Mina annan oma panuse Eestis elades<br />

nii, et õpin hästi, loon perekonna ja töötan aktiivselt. Kui kõik näevad vaeva ja töötavad, siis<br />

läheb meil ka tulevikus paremini. Eestis on suured võimalused noorel emal. Eestis on pikk<br />

emapuhkus, mis võimaldab lapsega aega veeta ja teda õpetada, saades samal ajal ka palka.<br />

Eesti on paik, kuhu on alati hea tagasi tulla. Siin olen ma sündinud ja see jääb alati minu koduks.<br />

Aitäh!


Kallis Eestimaa,<br />

oled olnud minu vastu hea. Meie, eestlaste arv aina väheneb, kuid riik on praegu väga heal<br />

tasemel: lapsed saavad tasuta haridust. See annab kõigile võrdse võimaluse oma elu hästi elada.<br />

Vahel tuleb ette, et mõttetud seadused, mis on ebavajalikud, kinnitatakse ja sellest sünnib paksu<br />

pahandust. Näiteks kui kaotati alkoholi tarbimise keeld avalikes kohtades ja siis hiljem see<br />

taastati -otsustage lõpuks ära.<br />

Hästi on jällegi, et ka gümnasistid saavad tasuta lõunat. See on väga suur privileeg, mis meile<br />

antud on, ja ma olen selle üle väga tänulik. Tegelikult oleks ma nõus gümnaasiumihariduse eest<br />

pisut maksma ka, kui see poleks üle mõistuse kallis ja kui see aitaks riigil raha kokku hoida<br />

ning õppetööd vaheldusrikkamaks muuta.<br />

Mets on mulle alati väga hingelähedane olnud. Mulle meeldib see, et Eestil on palju metsa ja et<br />

selle eest ka hästi hoolitsetakse, korraldades talguid, tehes raieid, ja tühjale kohale istutatakse<br />

uued puud asemele.<br />

Ükskõik kui palju ma ka ei poriseks, olen lõpuks ikkagi rahul meie riigiga, sest siin oleme me<br />

vabad elama oma kultuuris ja keeles.


Kirjutan sulle, armas kodumaa,<br />

selle puhul, et veebruaris jõuab kätte Sinu 100. sünnipäev. Tean, et Su teekond ei ole olnud<br />

kerge, kuid, vaatamata sõdadele ja võõrale võimule, elame nüüdseks vabas Eestis. Iseseisev riik<br />

on rahvale kõige olulisem. Ma tahan, et Sa teaks, kui uhke on öelda, et olen eestlane, et elan<br />

Eestimaal, ja kui uhke on rääkida ilusat ja ainulaadset eesti keelt.<br />

Mulle meeldib reisida, kuid pean tunnistama, et kõige parem osa reisi juures on kodumaa<br />

pinnale tagasi jõudmine. Tänu reisimisele olen näinud palju erinevaid kohti, kuid siiani imetlen<br />

kõige rohkem just Sind, Eesti. Kuigi Sul ei ole kõrgeid mägesid, helesinist merd ega palmipuid,<br />

oled minu jaoks ilusaim riik maailmas. Siin on lilledest kirjud heinamaad, mis tuletavad meelde<br />

lapsepõlve. Siin on rabad, kus ilusa ilmaga sõpradega piknikku pidamas käia. Siin on metsad,<br />

mis lõhnavad nagu vabadus. Puhas loodus on põhjus, miks ma Sind nii väga imetlen.<br />

Ilmast rääkides ei saa Sind kahjuks kiita. Mina arvan, et kõige sobivam riietus Eesti ilma puhul<br />

on omada autot. Kuigi ma vihkan Eesti ilma, võib see tegelikult olla ka üks põhjuseid, miks ma<br />

Sind armastan, Eestimaa. Suvel on külm ja sajab tihti, kuid kui jõuab kätte kauaoodatud päev,<br />

kui taevas pole ühtki pilve ning sooja on 30 kraadi, oskavad kõik seda päeva eriliseks pidada ja<br />

nautida. Sügis on porine ja vihmane, talve poole hakkab lisaks vihmale sadama ka lörtsi.<br />

Esimesi lumehelbeid nähes, mis maa valge kihiga katavad, tekib kirjeldamatu õnnejoovastus.<br />

Talvel on külm, kuid väljast õhetavate põskedega tuppa sooja jõudmine on samuti tunne, mida<br />

ei saa sõnadega kirjeldada. Kevad on minu arvates ainus tõeliselt ilus aastaaeg: päike paistab,<br />

lumi sulab, taas saab kuulata linnulaulu, ilmad lähevad soojemaks ja elu läheb ilusamaks. Isegi<br />

kui sajab vihma, on kevadine vihm värskendav ja mõnus.<br />

Kõige erilisem Sinu juures, isamaa, on traditsiooniline toit. Reisidel olen söönud eksootilisi ja<br />

peeni rooge, kuid miski ei maitse nii nagu verivorstid, sült ja hapukapsas jõululaual. Eesti köök<br />

ei ole maailmas levinud, nagu itaalia pasta või jaapani sushi, kuid meie ei kujuta pühadelauda<br />

teistmoodi ette. Välismaalaste jaoks on arusaamatu, kuidas me saame nautida nende jaoks nii<br />

võõrad maitseid, kuid see ongi tegelikult tore, sest nii jääb meie jõululaua erilisus meie<br />

pärisosaks.<br />

Aitäh Sulle, kallis Eestimaa, võimaluse eest elada nii imelises riigis. Olen tänulik nende 18<br />

aasta eest, mis olen saanud siin veeta, aga veel õnnelikum olen teadmise üle, et mul on võimalik<br />

siin oma lapsed ja lapselapsed suureks kasvatada ning ise vanaks saada.


<strong>Eestile</strong><br />

Ma ei oleks elu sees arvanud, et hakkan Sulle südant puistama. Tunnistan, et kuulun sinna enam<br />

kui miljoni inimese hulka, kes ütlevad uhkusega: „Ma elan EESTIS!!“ Mina olen igatahes väga<br />

õnnelik, et elan sellises ainulaadses riigis, nagu seda oled Sina, mu kallis Eesti. Ma räägin eesti<br />

keelt, teades, et mitte üheski teises riigis ei räägita seda emakeelena.<br />

Jah, me oleme väike riik ja meil on nii mõnigi miinus nagu igal teisel riigilgi, aga üks suuri<br />

plusse ongi see, et me oleme ainulaadsed. Meid on küll kõigest 1.3 miljonit (kui sedagi), kuid<br />

sellegi poolest meil on oma keel, mis on MEGA ilus, raske küll, aga nii ilus ja kõlav ja seda ei<br />

kuule sa emakeelena mitte kusagil mujal maailmas. Paljud virisevad - küll see Eesti on väike ja<br />

mõttetu riik, palk on väike, poliitikud on ühed s……., kuid mina ei raiska oma elust aega sellele,<br />

et viriseda ja mitte midagi ette võtta. Arvan, et inimesed peaksid rohkem väärtustama seda, mis<br />

neil on, ja püüdma ka ise kaasa aidata sellele, mida veel ei ole, kuigi ma tean, et meid kui rahvast<br />

väga ei kuulata. Võibolla mu kiri liigub moraali lugemise suunas, kuid ma arvan, et inimesed<br />

peaksid enne hädaldama hakkamist mõtlema, mida head siin leidub ja mida hirmsat SIIN ei<br />

toimu. Meil on rahulik, kas pole, meil ei toimu ühtegi looduskatastroofi, meil ei toimu<br />

maavärinaid ega üleujutusi. Meil on nii ilus loodus, meil on nii palju ilusaid kohti, kus käia<br />

jalutamas ja aega veetmas. Ma ei väsi kordamast, kui ilus keel meil on. Meil on katus pea kohal<br />

ja söök laual. Ma olen enam kui kindel, et vähemalt pooled neist, kes virisevad, on heal järjel.<br />

Meil on võimalik väga heal tasemel haridust omandada, koolis on õpilastele toit tasuta. Meil on<br />

ka palju huvikoole, näiteks muusikakool, kunstikool, spordikool, kus saab peale kooli natuke<br />

hinge tõmmata ja natuke lõbutseda. Ka kõrgharidust on võimalik omandada väga paljudes<br />

erinevates valdkondades. Iga inimene peab leidma enda jaoks kõige sobivama eriala. Jah, ma<br />

tean, palgad on väiksed. Keegi ei taha enam tänapäeval saada õpetajaks, sest palk on väike.<br />

Tänapäeva noored lähevad õppima sellist eriala, millega hästi ära elaks. Vahel peaks mõtlema<br />

sellele, kas ikka jaksad kogu elu selle ametiga elatist teenida või peaksid tegema seda, mis sind<br />

päriselt huvitab. Arvan, et eestlased peaksid mõtlema rohkem sellele, mis on, mitte sellele, mida<br />

pole.<br />

Mina armastan Sind, Eesti, ja soovin, et oleksid olemas vähemalt 100 aastat veel. Palju õnne<br />

juubeli puhul!!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

tahan Sind tänada kõige eest, mis Sa mulle senini andnud oled, alustades heast haridusest<br />

lõpetades kasvõi toredate inimestega minu ümber. Mul on hea meel nimetada ennast Eesti riigi<br />

kodanikuks. Jään Sulle alati truuks, isegi kui olen sinust eemal. Hoian Sind alati südames ja<br />

armastan nagu lihast ema.<br />

Vau, 100 aastat seljataga! See pole naljaasi. Rääkisime just ajaloos Sinu minevikust, kuidas<br />

seda kallist maad on laastanud sõjad, kui paljud rahvad tikkusid maale, mis „voolas piima ja<br />

mett“. Sina oled vapralt seisnud ja seisad tänase päevani. Ole ikka sama vapper edasi.<br />

Mul on alati hea meel olnud Sinu üle. Ühised laulmised, tantsimised - kõik see ühendab meid,<br />

teeb meist need, kes me tegelikult oleme - ühtne eesti rahvas. Osalesin ise ka viimasel laulupeol.<br />

See oli tõesti võimas tunne seista laulukaare all koos teiste toredate eestlastega, laulda laule,<br />

mida teavad kõik siin mail. Vägev! Võttis lausa silmad märjaks.<br />

Mis ma siin pikalt enam kudrutan. Sa lihtsalt oled üle kõige. Saan uhkusega öelda, et ma olen<br />

Eesti kodanik ja ma armastan seda riiki. Ma armastan sind, mu Eestimaa!<br />

Ei hooli katkistest teedest,<br />

mu süda sinus kinni,<br />

mu Isamaa on minu arm,<br />

ma armastan seda riiki<br />

kui olen kaugel<br />

ja pikk tee veel ees<br />

siis mõtlen sinust<br />

pikal tagasiteel<br />

kui jäänud<br />

mõned meetrid veel<br />

hõiskan rõõmust<br />

näe! kodu see


Lp Eesti Vabariik<br />

Alustuseks lubage mul Teile edastada oma oma siiraimad ja südamlikumad õnnesoovid Teie<br />

100. sünnipäeva puhul. Olgugi et paljude teiste vaba-, kuning- ja muud liiki riikidega võrreldes<br />

kõnnite alles lapsekingades, olete Te oma rahvale kinkinud vaieldamatult kirju ajaloo.<br />

Vaatamata oma nüüdseks meie maalt lahkunud tugevate ja pigem türanlusele kalduva<br />

iseloomuga peremeeste kammitsatele, suutsite taastada oma iseseisvuse vahest ehk väärikamalt<br />

kui ükski teine riik maailma ajaloos - valamata pea ainsatki piiska sõdurite ja tsiviilisikute verd.<br />

Usun, et Te ei vaidle mulle vastu, kui väidan, et suuresti aitasid ajal, mil Te oma käekäigu üle<br />

päris ise otsustada ei saanud, Teie iseloomu säilitada tantsu- ja laulupeod. Minulegi on osaks<br />

saanud au neist osa võtta. Kui oleksite mult veel eelmise aasta sügisel küsinud, kas on võimalik,<br />

et ma kunagi rahvatantsuga tegelema hakkan, oleksin Teilt ilmselt muigega vastu küsinud, kas<br />

Teie jõudmine viie rikkama riigi hulka juhtub minu eluajal. Ometigi tantsisin ma juba 10 kuud<br />

hiljem noorte tantsupeol “Mina jään” ning olen kindel, et see muredest prii nädal, mille veetsin<br />

oma parimate sõpradega, tantsides Teie rahva loodud tantse, on talletunud igaveseks minu<br />

mällu ning südamesse.<br />

Üks palve oleks mul Teile ka. Äkki on võimalik, et peate pausi igat sorti aktsiiside tõstmisega.<br />

Võist on saamas luksuskaup, mida passib juba jõulude ja muude suurte tähtpäevade puhul<br />

kingipakki lisada. Julgen ühtlasi arvata, et alkoholiaktsiisiga ei päästa Te mitte oma rahva<br />

tervist, vaid täidate lihtsalt oma lõunanaabri alkoholipoodnike ning salakaubitsejate taskuid.<br />

Lisaks lubage mul väljendada oma pahameelt haldusreformi suhtes, millega, mulle näib,<br />

kaasneb palju rohkem kahju kui kasu, alustades töökohtade kadumisest ja lõpetades erinevate<br />

toetuste saamise võimaluse vähenemisega väiksemates kohtades. Julgen väita, et selline samm<br />

Teie poolt lihtrahvale mingit kasu ei too. Eks oma vigadest õpitaksegi kõige paremini.<br />

Tänan Teid nende 17 imelise aasta eest, mil mul on olnud võimalik astuda Teie pinnal. See on<br />

olnud ülimalt meeldiv aeg ning loodan, et ka minu järeltulevad põlved saavad end nimetada<br />

vaba Eesti kodanikuks.<br />

Ilusat saabuvat juubelit!<br />

Lugupidamisega ...


Tere, mu armas kodumaa!<br />

Sa oled üks imeline koht, kus elada, õppida ja töötada. Sinu juures saab omandada ühe maailma<br />

parema hariduse, seda on tõestanud PISA- uuringud.<br />

Sinu loodus on nii ilus, et kui näidata Hiinas pilti Sinu suvest, siis nad ei usuks seda sinist<br />

taevast ja rohelust ning üldse, et selline kaunis loodus on päriselt olemas. Sa omad IT-oskusi,<br />

millest teised riigid ainult unistavad. Sinu tehnikalembus on eeskujuks kõigile teistele riikidele.<br />

Sinul ei ole küll mägesid, aga Sul on palju künkaid, mida meie, eestlased, uhkusega kutsume<br />

ikkagi mägedeks. Sinu saarte koguarv teeb silmad ette paljudele teistele riikidele. Sinu rahvas<br />

on rahulik, mõistlik ja teiste arvates isegi liiga tundevaene, aga just nii meile, eestlastele,<br />

meeldibki.<br />

Sinu eest, kallis kodumaa, on meie vanaisad ja vanavanaisad võidelnud ja nemad on õigesti<br />

teinud, sest kui ei oleks Sind, kodumaa, siis ei oleks ka meid. Viimastel suvedel oled alt vedanud<br />

ilmadega, tahaks ikka soojemaid ja soojemaid ilmasid, aga see on andestatav, mis sinna ikka<br />

parata. Talved on ka liiga külmad ja pimedad, see tekitab kaamost, aga samas on vaja ka<br />

vaheldust ja rahu, talvepimedus toob inimesed kokku ja see on ju hea.<br />

Kallis Eestimaa, kodumaa, palun lõpeta see aastaaegadega trikitamine: pole lõbus, et<br />

jaanipäeval on talv ja jõulude ajal suvi, ja meile ei meeldi ka, et sa ühe päeva jooksul vahetad<br />

ilma tosin korda - päike, vihm, päike, lumi. Otsusta hommikul ära, milline ilm täna tuleb, ja pea<br />

oma sõna.<br />

Andesta meile nende inimeste eest, kes on Sind hüljanud, neil on tihti selleks mõjus põhjus ja<br />

kui ei ole, siis nad ei tea, millest ilma on jäänud. Mina ei jäta Sind iial, kodumaa, kui ma lähengi,<br />

tulen alati tagasi ja armastan Sind ikka. Palun võta nende ilmadega ka ikka midagi ette, enam<br />

ei kannata seda külma välja.<br />

Parimate soovidega!


Tere Eesti!<br />

Mina olen Võru Gümnaasiumi 11. reaalklassi õpilane. Ma kirjutan, et rääkida Sinuga seotud<br />

rõõmudest ja muredest.<br />

Ma alustan positiivsemate teemadega. Eestlastel on vedanud, et meil on oma riik. On palju<br />

rahvusi, kellel pole oma riiki. Eestis on hea elada: meil pole suuri looduskatastroofe ja<br />

terrorismi. Eestis pole ka ränki haiguspuhanguid, sest õhk on värske, kuna Eestis on ka palju<br />

metsa.<br />

Eesti on e-teenuste vallas maailmas esirinnas ja paljud teised riigid imetlevad meie ID-kaarte<br />

ja e-valimisi. Ka mina hääletasin kohalike omavalitsuste valimisel internetis ja see oli väga<br />

mugav ja kiire. Eestis saab kõik maksud maksta internetis ilma kodust väljumata.<br />

Eestis on väga head õppimisvõimalused ja tehakse üha rohkem riigigümnaasiume, mis tagab<br />

ühtlase haridustaseme. PISA test näitas, et õpilaste tase on teiste riikidega võrreldes väga hea.<br />

Eesti ülikoolid on nii hinnatud, et paljud välismaalased tulevad siia õppima.<br />

Eesti sportlased on üle maailma tunnustatud. Ott Tänak võitis sel aastal rallis oma esimese MMkulla,<br />

Kelly Sildaru on vaieldamatult parim naisvigursuusataja maailmas.<br />

Suurim probleem Eestis on see, et eestlased on sunnitud kodumaalt lahkuma tööpuuduse,<br />

kõrgete maksude ja madala palga tõttu. Enamik neist läheb Soome ehitajaks, arstiks, koristajaks<br />

või kellekski muuks. Aktsiisitõusu tõttu on inimesed sunnitud minema Lätti või Venemaale<br />

odavama bensiini, diisli, alkoholi ja tubakatoodete järele. Eestis elavad ikka veel paljud<br />

inimesed vaesuses ja abi nad ei saa. Eesti rahvaarv väheneb kiiresti, kuna ettevõtlikud kolivad<br />

Eestist välja.<br />

Eesti ilmad pole just kõige paremad, viimastel aastatel on talved olnud lumevaesed ning suved<br />

jahedad ja vihmased. Kuna minu hobiks on murdmaasuusatamine, siis olen ma pidanud viibima<br />

pikka aega kodumaast eemal Soomes treeningutel. Viimastel talvedel on Eestis suusatada<br />

saanud ainult kunstlumel.<br />

Eesti, ma loodan, et need probleemid leiavad lahenduse, et sa oleks elamiseks veelgi parem<br />

koht.


Lugupeetud Eesti<br />

Kirjutan Sulle, kuna peagi on täitumas ilus tähtpäev – EV 100. Arvan, et see on eestlaste jaoks<br />

tähtis sündmus, sest meil on nii kaua juba olnud oma riik.<br />

Enne suurt juubelit soovin ma Sind veel kord kiita. Esiteks on Eestis väga ilus loodus ja maastik.<br />

Olen tegelenud sportimisega, täpsemalt suusatamisega, väga pikka aega, treeningud toimuvad<br />

enamasti värskes õhus. Mulle meeldib seda teha, sest Eesti looduses on lausa lust olla.<br />

Loodetavasti tuleb see talv lumine ja karge. Jõule oleks tore veeta koheva lumega, mitte vihma<br />

ja rohelise muruga nagu viimastel aastatel.<br />

Aitäh, Eesti, et oled kokkuhoidev. Mulle meeldib Eestis sportida, sest siin on palju toetavaid<br />

inimesi ning head tingimused. Eestlased oskavad vaikse kesta taga olla väga kirglikud<br />

spordifännid. Üheks suuremaks spordiürituseks Eestis võib lugeda SEB Tallinna maratoni,<br />

kuhu kogunes 18 000 inimest 56 riigist.<br />

Meie riigi hea külg on väiksus. Me ei pea elama üksteise kõrval tihedalt koos ning saame<br />

nautida üksi olemist. Paljudes teistes Euroopa ja maailma riikides pole privaatsus võimalik,<br />

selle eest olen oma kodumaale tänulik.<br />

Eesti keel on ilus, omapärane ja haruldane, sest eestlasi on maailmas vaid natuke rohkem kui<br />

miljon. Meie keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning seda pole lihtne õppida. Eesti keeles on<br />

14 käänet, mida on palju rohkem, võrreldes inglise või saksa keelega. Meil on ka oma “salakeel”<br />

ehk võro kiil, mida räägitakse Lõuna-Eestis, selle salakeele kõnelejaid on ligikaudu 74 000.<br />

Välismaal on kohalikud alati väga uudishimulikud, pärides, mis keelt ma räägin, ja siis saan<br />

uhkelt vastata, et see on minu emakeel - eesti keel.<br />

Eestis on sündinud palju andekaid inimesi: atleete, kirjanikke, muusikuid. Meie rahvaarv võib<br />

küll väike olla, kuid me oleme ikkagi saanud maailmas edukalt hakkama ning teinud nii<br />

mõneski vallas silmad ette suurematele ja võimsamatele riikidele-rahvastele.<br />

Jaksu edaspidiseks!


Kallis Eesti!<br />

Mina, Võru Gümnaasiumi õpilane, tahan tänada Teid, et olete loonud mulle turvalise paiga, kus<br />

elada ja kasvada ning olla õnnelik. Te olete loonud väga hea haridussüsteemi, et saaksin õppida<br />

ja areneda. Mulle luuakse erinevaid võimalusi ja valikuid, kus õppida ning harida ennast.<br />

Inimesed on sõbralikud ja soojad, mis on väga tore. Õpetajad on väga abivalmid ja mõned neist<br />

oskavad ka nalja visata.<br />

Eesti on e-riik ja areng selles suunas on olnud väga hea, aga alati saab paremini. Infoühiskonna<br />

areng on märgatav ja see on aidanud tõsta inimeste elukvaliteeti. Me peaksime olema rahul<br />

Eesti kliima üle, sest meil ei ole maavärinaid, üleujutusi, tornaadosid ega teisi looduskatastroofe<br />

nagu mujal maailmas. Eesti kliima on huvitav ja põnev: siin jagub nii päikest, vihma, pori kui<br />

ka lund, mis teebki kliima imeliseks.<br />

Eestil arenguruumi veel on. Suuremateks probleemideks pean väikest rahvaarvu ja rahvastiku<br />

vananemist. Pensionäride hulk kasvab, sest järelkasv on liiga väike. Rahvaarv hakkab<br />

vähenema ja rahvastik jääb vanemaks ning see võib saada saatuslikuks meie riigile. Inimeste<br />

üheks suureks mureks on väike palk. Mitte just kõigil töökohtadel, aga üsna paljudel, seetõttu<br />

rändavad noored Eestis välja, et leida paremaid elamistingimusi ja tulus töökoht. Väikese palga<br />

tõttu on ka sisseränne väike, sest inimesed ei taha sellise palga eest töötada. Tööjõudu jääb<br />

vähemaks ja hinnad hakkavad tõusma.<br />

Eesti on noor riik ja aega areneda on. Meil on teatud plussid ja miinused nagu igal teisel riigil.<br />

Oma vigadest saab õppida ja ka kordaminekute baasil saab edasi liikuda paremuse poole.<br />

Soovin Teile sajanda sünnipäeva puhul palju õnne ja loodan, et Eesti riik kestab vähemalt sama<br />

kaua veel, nagu ta on eksisteerinud.<br />

Parimat soovides …


Eesti<br />

Olen siin elanud juba 17 aastat ja saan öelda, et olen eestlane. Elu Eestis on vaheldusrikas ja<br />

tore. Saan siin tegelda asjadega, mis mulle meeldivad, kuigi kooli kõrvalt jääb üsna vähe aega.<br />

Eestimaa pind on tasane, puuduvad kõrged mäed, millest on pigem kahju. Samas on meil<br />

küllaga metsi, kus jalutada ja seeni ning marju korjata. Eriti südamelähedased on mulle aga<br />

saared ja meri. Seda arvatavasti sellepärast, et veetsin oma lapsepõlve saarel.<br />

Siin on erinevad aastaajad. Need pakuvad vaheldust, nii et igav ei hakka. Ilm Eestis on aga<br />

viimasel ajal üpris kehv: suved on vihmased ja jahedad, talved on vihmased ja liiga soojad ning<br />

lumi, mis maha sajab, sulab samal päeval ära. Lumepuuduse tõttu on siin viimastel aastatel<br />

järjest raskem tegelda minu lemmikala - murdmaasuusatamisega. Aga ei tohi kliima pärast liiga<br />

palju nuriseda, kuna mitmel pool mujal maailmas on ilm palju hullem, näiteks raputavad USAd<br />

järjestikused orkaanid, Eestisse nad õnneks ei jõua.<br />

Loomad, kes siin elavad, on enamjaolt sõbralikud ega tee inimestele liiga. Siin puuduvad suured<br />

ja ohtlikud maod ja pole ka teisi eluohtlikke loomi. Ka sääsed ei kanna siinmail malaariat edasi,<br />

aga nad on väga tüütud.<br />

Eestis inimesed on loomult jonnakad ja külmad, liiga kinni oma arvamustes ega taha neist isegi<br />

vastupidise tõestamisel lahti lasta. Samas on eestlastel säilinud terve talupojamõistus, mis on<br />

päästnud nii mõnessegi lompi astumisest.<br />

Eesti eeliseks on väike pindala ja rahvaarv, see teeb Eestist paindlikku riigi. Ka hästi arenenud<br />

infotehnoloogiaga riigi tiitli sai Eesti tänu väiksele pindalale ja rahvaarvule, sest muidu poleks<br />

saanud kogu Eestit katta internetivõrguga.<br />

Olen vist õnnelik, et olen eestlane ja saan elada vabas Eestis.


Kallis Eesti,<br />

mina olen Lõuna-Eesti neiu, kes on elanud sellel imelisel maal 17 pikka aastat, ning julgen<br />

tunnistada, et tänu Sinule, mu kallis Eesti, olen ma osa saanud imelistest kogemustest ja<br />

sündmustest, mis igapäevase kiire elutempo juures nii enesestmõistetavana tunduvad. Elu<br />

Läänemere idakaldal asuvas väikeses riigis nimega Eesti on paljudele välismaalastele tundmatu<br />

ja mitte midagi ütlev, kuid mina tean, et selles pisikeses kohas on palju rohkem avastada ja<br />

tänulik olla, kui esmapilgul tundub.<br />

Me maal elavad suurepärased inimesed, kelle Eesti on üles kasvatanud oma traditsioone ja<br />

moraalinorme järgides. Nad on kokkuhoidvad, mida tõestavad laulu- ja tantsupeod, abivalmid<br />

ning korrektsed, seda näen iga päev. Eesti inimesed on hoolivad ja edasipürgivad, nad soovivad<br />

saavutada maksimumi. Inimesed tunnevad end õnnelikuna ja annavad kõigile võimaluse luua<br />

oma elu selliseks, nagu on nende soov. Selline elukeskkond motiveerib mind olema vaba ja<br />

julge oma valikutes.<br />

Me asume geograafiliselt suurepärases kohas. Meil ei ole katastroofilisi maavärinaid, jubedaid<br />

vulkaanipurskeid ega hirmsaid tsunamisid. See tundub inimestele nii enesestmõistetav, kuid<br />

mina arvan, et olen tänu võlgu just <strong>Eestile</strong>, et mul on võimalus elada turvalist elu.<br />

Sündmused, mis on toimunud aastate jooksul, on muutnud meid kõiki selliseks, nagu me oleme.<br />

Nii halvad kui head mälestused ja kogemused on õpetuseks, need aitavad end muuta ja õpetavad<br />

tegema asju paremini. Meil on ajapikku arenenud välja üks paremaid koolisüsteeme, me oleme<br />

õppinud kaitsma oma riiki, meil on võimalus reisida ja avastada maailma. Eestis on modernsed<br />

linnastud kõrvu puhta ja hoitud loodusega. See on andnud mulle võimaluse end arendada ja<br />

areneda.<br />

Mõlemal meist on olnud elus tõuse ja mõõnu, kuid me oleme koos eesti rahvaga tugevad, me<br />

oleme võitlejad, me oleme võimsad. Mina elan kaasa sündmustele Sinu elus ja Sina, mu kallis<br />

Eesti, oled aidanud kaasa mu tegemistele nii otseselt kui ka kaudselt kogu mu eluaja. Mul on<br />

palju mõtteid, mida on raske sõnadesse panna ja edasi anda, ma armastan Sind ning olen tänulik.<br />

Olen Sinu üle uhke!


Tere, Eesti!<br />

See kiri on mõeldud Sulle ning koosneb minu arvamustest ja mõtetest. Sa oled küll pindalalt ja<br />

rahvaarvult väike, kuid Sinus on palju peidus. Eestit annab võrrelda koerakesega - väljast<br />

paistab küll pisike, kuid rinnus tuksub vapper süda.<br />

Järgmisel aastal on Sul 100. sünnipäev, mõelda vaid, et 99 aastat tagasi, pärast esimest<br />

maailmasõda, suutsid Sa kõige selle segaduse sees sündida ning kasvama hakata. Hoolimata<br />

sellest, et paarikümne aasta pärast tulid punased ning haarasid Eesti oma valdusesse, suutsid Sa<br />

ikka püsida elus, mitte küll ametliku riigina, kuid eestlaste südames. Möödusid aastad, 1991<br />

suutsid Sa taasiseseisvuda, lauldes end vabaks. Sa oled alati leidnud võimaluse, kuidas<br />

anastajatest vabaneda. Oled näide sellest, et mitte ainult inimesed ei või olla eeskujuks, vaid<br />

selleks võib olla ka riik.<br />

Paljud inimesed lahkuvad Eestist, lapsi sünnib vähe. Miks inimesed lahkuvad, kui oled<br />

inspiratsiooniks nii mõnelegi? Põhjuseks võib olla ka madal palk, mille üle paljud kurdavad, ja<br />

see ongi paljude elukutsete puhul tõsi. Eesti ilm on ka nii muutlik, et inimestel tekivad<br />

terviseprobleemid. Aga mulle see just meeldibki, et on kõike – päikest, tuult, lund ja vihma.<br />

Ainus asi, mis mulle Eesti ilma juures ei meeldi endale ka, on see, et siin on alalõpmata porine.<br />

Ikkagi särad Sa minu südames praegu ning jääd sinna igavesti.<br />

Mina, uhke Eesti kodanik, soovin Sulle, Eesti, palju õnne.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Mina olen 17-aastane gümnasist Eesti väikelinnast. Avaldan Teile tänu ning tunnen uhkust selle<br />

üle, mida Te vaatamata oma väiksusele saavutanud olete.<br />

Soovin Teid tänada suurepärase koha eest, kus elada. Olen ülimalt tänulik, et mul on võimalus<br />

alustada oma eluteed just Eestis ning saada hea haridus. Enim tänulik olen hariduse ja<br />

sportimisvõimaluse eest.<br />

Avaldan Teile tänu selle eest, et üritate igal viisil parandada Eesti Vabariigi kodanike<br />

elukvaliteeti ja -keskkonda. Olete loonud palju erinevaid võimalusi hea hariduse<br />

omandamiseks, arendades õppesüsteeme ning luues erinevaid koole.<br />

Eesti riigis elades tunnen end turvaliselt. Olen tänulik, et asume maalapikesel, kus me ei puutu<br />

kokku suuremate looduskatastroofidega, millega teised riigid võitlevad, nagu näiteks orkaanid,<br />

tornaadod, maavärinad, tsunamid, vulkaanipursked ja muud vapustused. Eesti on väike, kuid<br />

väga kokkuhoidev riik: 1989. aastal toimus Balti kett, Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine<br />

poliitiline massimeeleavaldus. Terrorism on viimaste aastate jooksul olnud aktuaalne teema,<br />

olen väga tänulik, et Eestil ei ole sellega kokkupuudet olnud, ning loodan, et see ka nii jääb.<br />

Kuid see ei anna meile põhjust, käed rüpes, vaadata, mis mujal maailmas toimub, alati tuleb<br />

valmis olla ka halvimaks. Aitäh, et saan elada rahus ning ei pea iga päev hirmu tundma.<br />

Olen uhke, et Te pooldate tervislikku eluviisi, rajades erinevaid spordihooneid ja -atraktsioone<br />

meie imelisse loodusesse. Tänu sellele veedavad inimesed üha rohkem aega looduses, olles<br />

aktiivsed.<br />

Kallis Eesti, juba mõne kuu pärast saame tähistada Teie 100. sünnipäeva. Teil on olnud raske<br />

ajalugu, kuid olete sellest imetlusväärsel kombel välja tulnud, olles tugevam kui kunagi varem.<br />

Oleme iseseisev ja demokraatlik riik, olen kindel, et iga inimene, kes Eestis elab või kellel on<br />

kokkupuude Eestiga, on Teie üle väga uhke väga. Vaatamata sellele, tuleb meil püüelda üha<br />

kõrgemale ning aidata abivajajaid. Kui elutee juhatabki mind välismaale, olen kindel, et tulen<br />

Eestisse tagasi!


Kallis Eesti Vabariik<br />

Tean, et varsti saab pühitseda Teie 100. sünnipäeva. Ma arvan, et see on oluline number ühe<br />

väikese riigi jaoks. Mina olen veel 17-aastane koolitüdruk, pärit Eesti väikelinnast. Vaatamata<br />

noorele eale, tahan Teile oma mõtteid edastada, Teid tunnustada, aga ka oma muredest rääkida.<br />

Loodan, et minu kiri jõuab Teieni.<br />

Tean, et Teil on olnud raskeid aegu. Ajaloo keerdkäikude kiuste oleme tänaseks jõudnud<br />

iseseisva ja demokraatliku riigini. Meil on säilinud oma keel ja kultuur. Olen õnnelik, et olen<br />

sündinud vabas Eestis. Tänapäeva noortel on tunduvalt paremad võimalused silmaringi<br />

laiendada kui meie vanematel. Meil on võimalik vaadata maailmas ringi ning õppida<br />

rahvusvahelistes ülikoolides, saada teadmisi, mis on kasulikud meile endale, aga mis kuluvad<br />

marjaks ära ka Eesti elu edendades.<br />

Olen tänulik, et oled loonud noortele suurepärased õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem<br />

on tunnustatud üle maailma. Meil on kaasaegsed õppimisvõimalused ja innovaatilised õpetajad.<br />

Ma tänan Teid kõige selle eest! Saavutatule vaatamata on meil üheskoos palju teha. Kas me<br />

märkame kõiki abivajajaid? Kas kõik lapsed on ikka õnnelikud? Tähtis on, et kõigil lastel oleks<br />

kõht täis ning hooliv perekond. Oluline on, et oleks tagatud toetus kõigile, kes vajavad abi, nii<br />

haigetele, eakatele kui neile, kelle elus ei ole kõik kõige paremini läinud. Tähtis on märgata ja<br />

hoolida!<br />

Eesti Vabariigis on praegu turvaline elada. Teades, mis toimub välismaal, tuleb meil säilitada<br />

valmisolek võitluseks terrorismiga.<br />

Hea Eesti Vabariik! Oleme tänaseks päevaks jõudnud riigini, mille üle saame uhked olla. Kuid<br />

me ei tohi jääda sel teel seisma, tuleb koos püüelda veel parema Eesti poole. Ma luban, et ma<br />

aitan. Isegi kui ma oma otsingute rajal siit korraks lahkun, tulen ma Eestisse kindlasti tagasi.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Minu kiri on pühendatud Eesti kodanikele, kel argipäevaaskeldustes pole olnud aega mõelda,<br />

mida väike Eesti riik meile pakkuda võib. Iga päevaga muutub elu Eestis aina paremaks ning<br />

mugavamaks, inimesed sallivamaks, elu Eestis turvalisemaks.<br />

Enamik inimesi ei jõua kiires elutempos märgatagi, kui palju erinevaid võimalusi pakub meie<br />

kodumaa. Nad väidavad, et kusagil mujal on parem kui Eestis. Kindlasti leidub kohti, kus on<br />

parem, aga me ei tohi unustada, et ka seal on omad miinused. Iga riik on omapärane, nii ka meie<br />

kodumaa. Eesti teeb omapäraseks mitmekülgne kliima, mis võimaldab tunda rõõmu väikestest<br />

asjadest aasta ringi. Kevadel näeme, kuidas loodus tärkab, suvel saame nautida päikest ning<br />

rannaliiva, sügisel jällegi imeilusaid värve, talvel imetleda maad katvat valget vaipa. Eestis<br />

leidub külluses imeilusaid kohti, mida külastada. Et tunda rõõmu pisikestest asjadest, on<br />

kõigepealt vaja neid märgata.<br />

Eesti elu edasi viimiseks peame olema kokkuhoidvad ning tolerantsed. Tänu sellele sünnivad<br />

uuenduslikud ideed, mis aitavad elu parandada. Olles lugupidavad ning hoolivad, suudame elu<br />

Eestis iga inimese jaoks paremaks muuta. Kõik saab alguse meist endast!<br />

Eestis on väga turvaline elada, kuna siin on tõenäosus langeda terrorirünnaku ohvriks peaaegu<br />

olematu. Me ei peakski muretsema asjade pärast, mis meist ei sõltu. Eestlastel on kombeks<br />

muretseda iga väiksemagi asja pärast. See väljendub ka eesti keeles, kus pidevalt me<br />

“muretseme” endale näiteks uue televiisori, uue korteri vms. Meie õnn sõltub aga mõtete<br />

kvaliteedist. Me mõtleme harva asjadele, mis elus on hästi, kuid tunneme pidevalt muret asjade<br />

pärast, mis on halvasti.<br />

Kutsun kõiki Eesti kodanikke leidma igas päevas midagi ilusat, see toob naeratuse suule ja tänu<br />

sellele suudame väärtustada head meie elus.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Iga päev kuulen, kuidas inimesed räägivad halvast ilmast. Harva kuulen kedagi, kes ütleb, et<br />

hea on olla Eestis. Nojah, meil sajab enamik ajast vihma, ilusat pehmet talve pole ning suvi<br />

tuleb alles augustis ja sedagi vaid nädalaks. Tänu sellele pole meil aga tornaadosid, maavärinaid<br />

ega muid suuri looduskatastroofe. Meil pole suuri mürgiseid ämblikke ega madusid. Ma arvan,<br />

et selles mõttes on Eesti täitsa mõnus kohake.<br />

Kõige rohkem armastan Eestis värsket õhku. Nii hea on reisilt tagasi tulla ja hingata puhta<br />

looduse lõhna. Kevadel ja suvel on isegi kinniste akende tagant kuulda, kuidas linnud laulavad.<br />

Metsas jalutades pole võimatu kohata metslooma. Loodan, et nii see ka jääb.<br />

Eestimaa on puhas selle sõna otseses mõttes: prügi ei vedele iga nurga peal, vaid on visatud<br />

prügikasti. Sellele aitab kaasa üritus “Teeme ära!”, mis on väga hea näide sellest, kui hoolivad<br />

on Eesti inimesed oma maa suhtes. Eestlaste ühtsust näitavad erinevad organisatsioonid, üks<br />

neist on näiteks Saagu Valgus, ning taasiseseisvumisega seotud sündmused.<br />

Eesti keel on üks ilusamaid keeli maailmas. Seda on raske õppida küll, aga ta on kõlav ja üks<br />

sellistest keeltest, milles on väga hea laulda.<br />

Eestis on tore elada. See on eriline paik, mida tuleb hoida. Igal pool ei ole nii palju rohelust kui<br />

meil. Igal pool ei ole nii turvaline kui meil. Ma olen tänulik Sulle, Eesti, et oled andnud mulle<br />

võimaluse olla vaba omal maal.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eestimaa, meie kodumaa, juba oma sajandat sünnipäeva tähistad.<br />

Põhja-Euroopas asud Sa koos nelja naaberriigiga.<br />

Siseringis on Sul suus eesti keel,<br />

mis püsib meie rahval jõudsalt keelel-meelel veel.<br />

Pindalalt oled Sa väikseke küll,<br />

kuid metsarikkuse osas suurem kui pull.<br />

Maakondi on meil viisteist,<br />

mis ei tähenda, et me ei salliks teineteist.<br />

Kolm neljandikku meie riigis on eestlased,<br />

mitte sisserännanud - muulased.<br />

Kuulume suurde Euroopasse,<br />

aga mitte kellegi kolooniasse.<br />

Pole küll meil oma raha,<br />

samas - nii ei jää me eurooplastest maha.<br />

Sinu ajalugu on olnud nii ilus kui ka must,<br />

kuid vallutajatele oled lõpuks ikka näidanud ust.<br />

Kliima on Sul paras just,<br />

saab nautida suve ja talviti maa pole must.<br />

E-riigiks kutsutakse meid,<br />

kuna kiire internet vallutab meie teid<br />

Ühte soovin Sul,<br />

pikka iga<br />

ja et tulevikus vanusele ei jääks lisamata veel üks null.


Tere, kallis Eesti!<br />

Olen otsustanud Teie poole pöörduda, kuna kohe-kohe on täitumas 100. aastapäev.<br />

Olen väga üllatunud, kui kaua on Eesti suutnud püsida, arvestades meie rahvaarvu. See<br />

viimastel aastakümnetel aina kahanenud. Kui aus olla, siis mulle meeldibki elada sellises riigis,<br />

kus on rahvast vähe. Väiksemates piirkondades on tore liikuda - kohtun pidevalt tuttavatega.<br />

Võin öelda, et siinne rahvas on lõbus ja rõõmus, on, kellega mõnusalt juttu puhuda.<br />

Ma loodan, et meie Eesti riik on jätkusuutlik, et meie riik on võimeline endast märku andma.<br />

Kõige tõenäolisemaks saaks see siis, kui me millegi unikaalsega IT-alal välja mõtleme. Midagi<br />

niisama nutikat kui Skype, mis on maailmas tuntuim programm. On suur au elada sellises riigis,<br />

mis on suutnud taiplikkusega läbi lüüa.<br />

Eestis on võimalik saada väga hea haridus, tuleb lihtsalt pingutada, olla usin ja loodud võimalusi<br />

ära kasutada, et avaneksid uksed karjääri tegemisel. Minu arvates võiks Eesti riik pöörata<br />

suuremat tähelepanu koolidele. Meie, praegused koolinoored, paneme aluse Eesti tulevikule ja<br />

vajame tuge, et kool saaks täita kõik meie vajadused.<br />

Mis mulle Eestis ei meeldi, on see, et enamiku ajast on külm ilm. Soe kliima meelitaks inimesi<br />

siia elama. Samuti ei meeldi mulle see, et Eestis on vähe töökohti. Inimesed lähevad Soome<br />

tööle. Kui midagi kiiremas korras ette ei võeta, läheb asi käest ära.<br />

Tahan tänada kõigi nende elatud aastate eest siin Eestimaal. Mul on siiani olnud väga rahulik<br />

ja tore elu. Ma loodan, et Te võtate vähemalt mõnesid minu soove kuulda. Jõudu ja jaksu Teile!


Tervist, Eesti!<br />

Meie riik on väike, aga see-eest üsnagi hooliv. Üks suur mure on, et rahvaarv kogu aeg väheneb.<br />

Minu arvates ei proovi keegi olukorda paremaks teha. Ma olen siin sündinud ja kogu elu elanud<br />

ja olen sellega väga rahul, sest paljudel teistel on ilmselt poole hullem olukord.<br />

Mulle ei meeldinud, kuidas Te uue presidendi saite, see tundus, nagu oleks esimene ettejuhtuv<br />

inimene presidendiks võetud. Ma arvan, et Eesti noorte enesetunne ja olemine muutuks<br />

paremaks, kui Te vähendaksite riikliku õppekava koormust. Kui Te tahate, et inimesi ei läheks<br />

üha rohkem ära, siis oleks arukas tõsta miinimumpalka ja vähendada käibemaksu.<br />

On olemas mitu põhjust, miks tulla Eestisse elama. Suur pluss on rahvustoidud, suuremale osale<br />

turistidest meeldivad need väga. Paljud vanemad inimesed, kes on teiste riikide kodanikud ja<br />

pensionärid, käivad Eestis odavaid hindu nautimas ja spaas puhkamas. Mitmed noored, kes<br />

otsivad uusi huvitavaid kohti, kuhu suvel reisida, tulevad Eestisse ja üldjuhul saavad alati<br />

positiivse kogemuse ja tuleksid kindlasti uuesti. Mina arvan, et Eestis on väga palju tegevusi ja<br />

huviringe noortele, millega aega ja meelt lahutada. Koolis on üha uuem ja parem tehnoloogia,<br />

mis soodustab õppimist. Eesti kultuur ja iseseisvumislugu on paljudele südantsoojendav. See<br />

on muljetavaldav ja väga imeline moment ajaloos.<br />

Ma arvan, et Teie saaksite ja oleksite parem riik, kui vaid prooviks areneda nõrkades alades.<br />

Kui rohkem antaks raha haiglatele ja raviasutustele, kui palku tõstetaks, et välismaa inimene<br />

oleks huvitatud siia tööle tulemisest. Rahvas oleks rahulolevam, kui valitsus kuulaks, mida<br />

rahvas soovib, näiteks seda, et pagulasi ei võetaks riiki sisse. Olukord pole nii halb, nagu<br />

arvatakse, aga alati saaks parem olla, kui rohkem proovida.<br />

Aitäh kuulamast!


Tere, Eesti!<br />

Ma pole varem Sulle kirjutanud, aga arvasin, et sünnipäeva puhul kuluks üks kiri ära küll.<br />

Mõistan, et Sul on päris tihe graafik, kuid 100. sünnipäeva puhul võiks väikese stressivaba aja<br />

endale lubada. Aitäh, et oled ka mind meeles pidanud. Väga tänan selle kaitseväe kirja eest,<br />

mille sain eelmise aasta septembris. Eks ma üritan meeles pidada, et pärast gümnaasiumi seal<br />

ikka ära käin. Soovin Sind tänada teistegi asjade eest.<br />

Aitäh, et oled selline, nagu Sa oled. 99 aastaga oled tõestanud, et vahet pole, kui halb olukord<br />

on, alati on tagasituleku võimalus olemas. Sina, Eesti riik, oled aastatega ainult tugevamaks<br />

muutunud ning usun, et jätkad samas vaimus. Ma pole küll suurt osa Sinu olemasolust silmaga<br />

näinud ja kogenud, kuid olen koolis õppinud Sinu sünnilugu ja lapseiga. Kuigi Sa oled küllaltki<br />

väike nii rahvaarvu kui ka pindala poolest, oled siiski üks tähtis osa maailmas. Vahet pole, kui<br />

suur riik on, kui rahvas hoiab kokku, on kõik võimalik.<br />

Soovin Sind tänada selle eest, et oled nii turvaline. Mul on hea meel, et olen sündinud Eestis.<br />

Ma ei suudaks enda elu ette kujutada mingis teises riigis. Kuigi siin on keskmine palk küllaltki<br />

madal, on siin ikkagi päris tore elada. Turvalisuse kõrval on ka haridus väga hea. Olen rahul<br />

olnud siiani 10 klassiga ning arvan, et tulevaste aastatega kooliharidus alla ei käi. Minu arvates<br />

võiks õpe pisut otstarbekam olla. Praegu tundub, et õpetatakse palju seda, mis arvatavasti<br />

tulevikus kasuks ei tule. Tahan vaid kindel olla, et selle haridusega saan niisuguse töökoha, et<br />

suudan ennast ära elatada. Siiski olen rahul.<br />

Tahan Sind tänada, et olemas oled. Loodan, et Sul on tore sünnipäev ja et järgmised 100 aastat<br />

toovad vaid rõõmu.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti on üks tilluke riik, kes on mitme võõra võimu all olnud, kuid saanud vabaks. Uskumatu<br />

on mõelda, et meie riik saab 10-aastaseks. Riik ei ole perfektne, kuid ikkagi hea koht elamiseks.<br />

Meid ei ela siin palju, aga praegu see muret veel ei tee. Tulevikus on aga väike rahvaarv suur<br />

mure, kuna aina vähemaks jääb kultuuri, keele ja rahvuse edasikandjaid.<br />

Meie parimaks külg on puutumatu loodus. Üle poole Eesti pindalast moodustavad metsad. Need<br />

on siin ilusad. Kurb ainult, et inimesed seda ei väärtusta ega tihedamini metsas ei käi. Eesti on<br />

suurepärane koht kalastamiseks, kuna meil on palju järvi.<br />

Juba minu lapsepõlveajast on palju muutunud. Meie riik kasvab ja areneb kogu aeg. Juba<br />

ammusest ajast on eestlased olnud väga innovaatilised. Ikka on nii olnud, et kui teised riigid<br />

võtsid midagi kasutusele, ei pidanud kaua ootama, kui Eestisse uuendused jõudsid. Arenemist<br />

on näha igas linnas, iga aastaga kerkib midagi juurde, taastatakse ja remonditakse. Isegi minu<br />

kodulinn on kogu aeg pidevas muutumises.<br />

Üks ebameeldivamaid nähtusi on Eesti ilm. Eriti viimastel aastatel on ülekaalus vihmased<br />

ilmad, raske on aru saada, mis aastaaeg parajasti on: pole õiget talve ega suve, see tõesti ärritab<br />

mind.<br />

Muret tekitab see, et Eesti elekter tuleb põlevkivi töötlemisest. Kõik teavad, et see pole<br />

keskkonnale kasulik. Samuti pole lähitulevikus näha, et olukord muutuks.<br />

Mul on hea meel, et elan rahuajal. Paljudes riikides ei ole olukord nii hea kui meil ja meil tuleks<br />

selle eest tänulik olla. Neid inimesi on palju, kes on sündind sõjaajal ja kes ei teagi, mis rahu<br />

tähendab. Kõige kurvem on see, kui inimene harjub sõjaga ära. Minu arvates on väga<br />

suuremeelne sõjapõgenikke aidata.<br />

Noorte üle on mul ka samuti hea meel ja loodan, et nad arendavad ja muudavad riiki veelgi<br />

paremaks.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Mina olen tavaline koolipoiss Lõuna-Eestist Võrumaalt. Praegu käin Võru Gümnaasiumi 11R<br />

klassis. Kirjutan Teile, kuna tekkis tahtmine häid mõtteid edastada. Küllap mõjutas mind seda<br />

kirjutama ka mu eesti keele õpetaja, kui ta ühel oktoobrikuu päeval klassi sisenedes teatas, et<br />

täna kirjutame <strong>Eestile</strong> kirja.<br />

Olen ülimalt tänulik, et sain võimaluse elada, kasvada ning õppida sellel väikesel, kuid<br />

sümboliväärtusega maal. Esmapilgul võib tunduda, et Eesti on väike, mõttetu ning tähtsusetu<br />

riik kuskil Ida-Euroopas. 17 aastat siin maal kasvanu ja elanuna võin aga väita vastupidist. Eesti<br />

haridussüsteem annab kõigile võimaluse tulevikus hästi elada. Iseasi, kas iga noor seda täies<br />

mahus ära kasutab.<br />

Võrreldes teiste meie planeedil olevate riikidega, on Eestis tunduvalt turvalisem ja meeldivam<br />

elada. Meil ei esine tornaadosid, tsunamisid, orkaane, maavärinaid ega vulkaanipurskeid, mis<br />

Eesti Vabariigi kodanike elu ohustaks. Eestis ei toimu terrorirünnakuid, samuti paikneme<br />

võrdlemisi kaugel sõjapiirkondadest.<br />

Eesti inimesed on väga sooja südamega, kokku hoidvad ning abivalmid. Seda kinnitavad näited<br />

Eesti ajaloost. Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine<br />

poliitiline massimeeleavaldus, sellest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25%<br />

Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid rohkem kui 600<br />

km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud katkematuks inimahelaks. Teine näide<br />

Eesti inimeste ühtsusest on 1987.-1991. aastatel Eestis toimunud laulev revolutsioon, mille<br />

käigus Eesti taasiseseisvus tugeva vaimu tõttu.<br />

Olen uhke Eesti Vabariigi ajaloo ning kiire arengu üle. Parimad soovid tulevase 100.<br />

sünnipäeva puhul, kallis Eesti!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti on väike riik, kuid siin olen ma sündinud, kasvanud ja elanud. Kuigi Eestil on palju vigu,<br />

on see siiski koht, mida võin nimetada koduks.<br />

Eestis on palju vanu vaatamisväärsusi, alates Tallinna vanalinnast kuni Pärnu rannani välja.<br />

Eesti alad on olnud paljude suurte riikide võimuses, kuid ta pääses sellest lauluga. Kõik<br />

takistused, mis on tal tee peal olnud, on ta ka ületanud. HEA TÖÖ! Aga Sa suudad paremini.<br />

Loosung „Eesti viie rikkama riigi hulka!“ on minu arvates saavutatav. Alustama peaks<br />

turistidest. Oleks vaja rohkem turiste meelitavaid ehitisi ja tegevusi. Kui see ka toimima<br />

hakkaks, muutuks Eesti kahanev rahvaarv suurenevaks ning elu võtaks hoopis teise suuna,<br />

tippu. Rahvas on harjunud tegema asju vanaviisi ning kardab kõike uut. Rahvast tuleks harida,<br />

et nad oleks Eesti elu uuendamise poolt.<br />

On ka asju, mida ei saa Eestis muuta, nagu näiteks viletsat kliimat ja lauget maapinda. Rahvas<br />

on olnud tubli ja suutnud hoida Eesti metsi, aga võiks lõpetada maavarade kaevandamise, kuna<br />

see kahjustab keskkonda. Eesti ökoloogiline jalajälg on põlevkivi kaevandamise tõttu<br />

lubamatult suur. Eesti ühiskonnas võiksid välja tulla erinevused teiste ühiskondandega, mis<br />

ärataks huvi meie riigi vastu. Väga tugev on Eesti tehnoloogia vallas. See on muljetavaldav,<br />

kuid Eesti ei peaks konkureerima suurriikidega, vaid looma midagi täiesti unikaalset.<br />

Me peaks hoidma eesti kultuuri ja tavasid. Ilma nendeta oleksime vaid väike riik Liivi lahe<br />

ääres. Meie keel on meie suurim pärand, mida ei tohiks muuta teiste keeltega sarnasteks. See<br />

peaks olema eripära, mille üle oleme uhked. See on ilus, kuid keeruline keel, mida peaksime<br />

väärtustama. Me peaksime hoidma oma riiki ja olema erilised sellisel viisil, et teised riigid<br />

üritavad meie jälgedes tulla.<br />

Kui kõik halb ja ebameeldiv välja jätta, on see hea koht, kus elada. Mina võin uhkusega öelda,<br />

et olen eestlane. Eesti on minu riik. Aitäh!


Tere, kallis Eesti!<br />

Olen juba ammu tahtnud Teile kirjutada, nüüd on mul see võimalus. Tahaksin kiidusõnu öelda<br />

ja ka mõnest muredest rääkida.<br />

Esimese tahan rääkida Eesti ilmast. Miks see viimasel ajal nii halb on olnud? Ootasin mõnusat<br />

sooja suve, aga tuli hoopis vihmane ja jahe. Ka sügisel on mitu nädalat vihma sadanud ja see<br />

pole üldse tore. Kui temperatuuri tõsta ei saa, siis vähemalt üritage see vihm ära kaotada.<br />

Mul on väga hea meel, et Eestis saab omandada hea hariduse. Tunnen seda praegu,<br />

gümnaasiumis. Tallinnas ja Tartus on erinevate valdkondade jaoks ülikoolid, kuhu kindlasti<br />

saab oma soovidele vastavalt õppima minna, ilmselt midagi loodusega seonduvat, IT -ala või<br />

muu. Minu arvates kasvab üha enam just IT- alane huvi. Eesti on ju siiski e-riik, kus plaanitakse<br />

juba lõpueksamid digitaalselt teha ja mida kõike muud veel.<br />

Teetööd Võru linnas on väga lohakalt tehtud. Minu arvates on kõige halvemas olukorras Vilja<br />

tänav. Seal on kogu aeg juhtunud nii, et kaevatakse mingi osa üles, pannakse ilusti asfalt peale<br />

ja siis avastatakse, et ups! sealt jäi mingi asi tegemata, ja kistakse jälle üles. See muidugi pole<br />

ainult Vilja tänava probleem, seda on ka mujal näha. Teetööd venivad üsna pikale ning liiklus<br />

on siis häiritud või parandataval tänaval üldsegi keelatud.<br />

Räägin just palju Võru linnast, kuna see on minu kodulinn. Ühistransporti ma ise väga tihti ei<br />

kasuta, kuid tean, et saan vajadusel ilusti ühistranspordiga koju.<br />

Eestil on olnud nüüd juba aasta aega uus president - Kersti Kaljulaid. Ta on esimene Eesti<br />

naispresident ja minu arvates oma tööga senini hästi hakkama saanud. Ta käis ka meie koolis<br />

rääkimas ettevõtlusest. Esmamulje temast on väga hea, tundub alati rõõmsameelne, kuid kui<br />

vaja, oskab ka tõsine olla.<br />

Ma Teid ikkagi tänada, Eesti! Olen väga õnnelik siin elades ning välismaale ma niipea kindlasti<br />

ei koli, kui üldse. Võrust kolin mõneks ajaks mingiaeg ka: tahan ülikoolis õpinguid jätkata.


Kallis Eestimaa,<br />

kirjutan Teile kirja 100. sünnipäeva puhul. Palju õnne! Loodan, et me liigume edasi järgmisel<br />

sajandil veel kindlamal kursil kui eelmisel sajandil. Eesti 200 on kaugel, aga ma tean, et Eesti<br />

jõuab sinna, kuna mina ja meie põlvkond ja järgmine ja ka ülejärgmine põlvkond armastab ja<br />

hakkab armastama Eestit ning me teeme kõik, mis suudame, et Eesti sinna jõuaks ja veel<br />

kaugemale. Seda luban vähemalt mina teha.<br />

Olen elanud Eestis pisut rohkem kui seitseteist aasta, aga alles hiljuti sain ma aru, kui tähtis ja<br />

oluline Teie mulle olete. Alguses arvasin, et Eesti on mõttetu, igav ja liiga väike ning siin ei<br />

toimu midagi. Tahtsin tulevikus välismaale kolida. Mu kindel plaan oli Eesti maha jätta, aga<br />

midagi juhtus, mis pani mind mõtlema, et võib-olla Eestis ei ole nii halb. Hakkasin aru saama,<br />

kuidas ma ei taha minna suurde riiki, kus on suured linnad ja palju inimesi. Te ei ole suur ja<br />

sama võimas kui mõned teised riigid ja rahvast ei ole ka kõige rohkem, aga Te olete niisama<br />

arenenud nagu teised suured riigid ning võimalusi on ka sama palju, kui mitte rohkem. Eesti on<br />

väike suur riik, mis mulle väga meeldib. Elu saab elada rahulikult maal ja samas saab elada<br />

suures linnas. Igas riigis ei ole selliseid võimalusi. Te olete minu jaoks ideaalne riik, kus oma<br />

tulevikku veeta. Ei ole liiga suur ega ka mitte liiga väike, ei ole liiga palju inimesi, aga mitte<br />

liiga vähe ka. Eesti on täpselt paras. Sellepärast mina jään.<br />

Tahan öelda aitäh, et Te olete olemas ja lasete mul siin elada. Ma luban, et ma aitan Teid alati<br />

kui vaja ja elan siin nii kaua kui võimalik. Olen uhke, et elan selles riigis, ja olen uhke meie<br />

esivanemate pingutuste ja saavutuste üle ning loodan, et kõik teised eestlased on samuti uhked<br />

selle üle. Elagu Eesti ja palju õnne!


Lugupeetud Eesti riik!<br />

Kirjutan Teile, et teada anda, milline on minu silmade läbi meie riik aastate jooksul olnud. Olles<br />

elanud sellel maal juba 17 aastat, olen märganud nii mõndagi. Meil on põhjust uhkust tunda,<br />

sest riik, mis on saanud vabaks kõigest saja aasta eest, on väga palju arenenud ja areneb veelgi.<br />

Eestis ja maailmas on juhtunud viimase kümne aasta kohta väga palju. Globaliseerumise tõttu<br />

on meil Eestis kaup, mis on toodud teistest riikidest ning mis on arendanud meie ühiskonda.<br />

Tänu internetile on meil palju avaram maailmavaade. Me teame, mis toimub Eestis ning mujal<br />

maailmas, ning oleme alati teadlikud, kui hästi või halvasti meil läheb, võrreldes teiste<br />

riikidega. Eesti on populaarne turismimaa, sest iga päev käivad meil turistid välisriikidest, kes<br />

tutvuvad meie maa ja vaatamisväärsustega.<br />

Eesti riigis on hea elada, sest Eestis ei juhtu selliseid looduskatastroofe nagu Ameerikas ja<br />

Jaapanis. Meil on neli aastaaega, igaüks neist eriline, muutes elu huvitavamaks. Kahjuks on<br />

Eesti tulevik muret tekitav: meie rahvaarv on ikkagi väga madal ning kasvu pole ka loota. 95%<br />

Eesti energiast tuleb põlevkivi kaevandamisest, aga mõnekümne aasta pärast saab põlevkivi<br />

otsa ning riigil puudub alternatiivne energia tootmise viis. Põlevkivist tekib väga palju tuhka ja<br />

süsihappegaasi, mis reostavad keskkonda. Inimesed pole rahul mõttega, et meie riigis elaksid<br />

pagulased, ega lepi sellegagi, et kortermajade piirkonnas asuvad süstlavahetuspunktid.<br />

Loodan, et tulevikus areneb Eesti riik edasi ning võime uhkust tunda selle üle, et oleme<br />

samaväärsed teiste riikidega. Kui võimalik, siis oleks hea, kui riik keskenduks nendele<br />

linnadele, mis on kahanemas, näiteks Võru linna elanikkond on kahanemas, sest et noored<br />

lähevad elama suurematesse linnadesse või välismaale.<br />

Vaatamata kriitilistele märkustele, on Eesti elamiseks väga hea koht. Meie riik pole nagu kõik<br />

teised riigid, sest meie riik veel areneb. Meil on oma põhiseadus, oma keel ning oma rahvus.<br />

Välisriigid on palju mõju avaldanud meie riigile. Eestis pole palju selliseid probleeme, mille<br />

pärast muret tunda. Meie riigil võiks olla palju halvem, kui mõelda, kus me paikneme.


Tere, Eesti,<br />

pole Sulle ammu kirjutanud. Sinu kirju pole mulle ka tulnud, välja arvatud need Kaitseväe<br />

kutsed, nii et mõtlesin, et võiksin Sind teavitada enda olemasolust ja mis mul siin juhtunud on.<br />

Tahan aitäh öelda, et eksisteerid. Mõtlesin, et räägin Sulle, miks Sa mulle tähtis oled.<br />

Esiteks tahaksin Sind tänada ettenägelike otsuste eest. Sinu plaan liituda Euroopa Liiduga oli<br />

väga tore, sest tänu sellele on mul olnud võimalik reisida Euroopas ringi põnevate projektide<br />

raames ja tutvuda uute inimeste ja kultuuridega. See mitte ainult ei muutnud minu isiksust<br />

meeldivamaks teistele, vaid tegi mind ennast julgemaks, sõbralikumaks, targemaks. Tänu<br />

Sinule oli mul võimalus saada väga huvitav elukogemus paljudes erinevates valdkondades, tänu<br />

millele ma nüüdsest elan rõõmsamalt. Samuti on sinu otsused pagulaste suhtes olnud<br />

mõistlikud. Ma loodan, et Sa ei muutu kunagi selliseks, nagu on tänapäeval Saksamaa või<br />

Inglismaa. Sa oled hoidnud oma mainet väga kõrgel ja ausalt öeldes olen ma õnnelik, et sündisin<br />

Eestis, mitte teistes Balti riikides.<br />

Teiseks olen õnnelik, et Sa oled nii turvaline ja üleüldse hea riik, kus elada. Siin on väga head<br />

võimalused enda harimiseks ja arendamiseks, mis on paljude teiste riikidega võrreldes<br />

hämmastav. Oma erinevatelt Euroopa riikide sõpradelt olen kuulnud nende elamistingimuste<br />

kohta ja need pole olnud just suurepärased. Ma arvan, et kriitilise meelega noortele jääb alati<br />

silma see, mis vajab parandamist, aga sellegipoolest on olnud nende kirjeldus olukorrast palju<br />

halvem sellest, mida mina Eesti kohta räägiksin. Samuti on mõned nendest jutustanud, kuidas<br />

nad tahaksid elada pigem Eestis kui oma kodumaal. Nende põhjendused on alati olnud väga<br />

loogilised ja sellised, millele ise tähelepanu ei pööra, sest ise tihtipeale ei märkagi, kui hästi Sul<br />

on.<br />

Kolmandaks, ma tahan rääkida sellest, mis ei ole Sind kõige tugevamad küljed. See on tõesti<br />

tõsi, et siin saab hea hariduse, aga asi piirdubki sellega. Siin võib saada nii hea hariduse, aga<br />

sellega teenida palka, mida spetsialist väärib, on raske. Sellepärast osa inimesi lahkubki<br />

välismaale tööle, sest neid ahvatleb suurem palk a sobivamad elamistingimused. Lisaks on<br />

lõuna pool ka parem kliima, mis kutsub eestlasi siinsest kurvast kliimast lahkuma.<br />

Ma tahan Sind tänada, et eksisteerid. Eks meil kõigil on omad plussid ja miinused ning me<br />

saame neid ainult mingil teatud määral parandada, kuna mõned asjad lihtsalt on nii, nagu nad<br />

on. Soovin Sulle edu ja jaksu edaspidises elus ja et sa muutuksid iga päevaga paremaks.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Olen kogu elu elanud Eestis, oma sünni- ja isamaal. Eesti keel on minu emakeel. Eestit<br />

nimetatakse väikeriigiks, aga laulu- ja tantsupeol ei tundunud kordagi, et Eestimaa on oma<br />

pindalalt väike ja rahvastiku tihedus hõre. Tundsin hoopis ühtekuuluvust ja uhkust, et olen osa<br />

sellisest pisut pöörasest seltskonnast.<br />

Mulle meeldib ekselda mööda metsikut maastikku, enamasti liigun Eestis, kuid on ette tulnud<br />

ka kaugemates paikades käimist. Vastab tõele, et mõni neist on ilusam ja suursugusem, kuid<br />

miski ei saa vastu kodumaa metsadele, jahedatele jõgedele ning suvel kaunis soojadele<br />

järvedele. Pärast väljamaal käimist on tagasitulek seda magusam, mida kauem olen ära olnud.<br />

Räägitakse, et Eesti on oma digitaalsete süsteemide arengu poolest paljudest teistest riikidest<br />

ees. See on teinud nooruslike eestlaste elu mugavaks ja lihtsaks. Lihtne elu muudab aga<br />

inimesed laisaks. Kas tahetaksegi olla sellised? Kui igaüks saaks valida, kui lihtne ja mugav ta<br />

elu võiks olla, valik enamik hedonismi. Kas see viiks neid edasi? Kuna nende elu on hea ja nad<br />

ei pea midagi erilist korda saatma, et seda parandada, ei hari ega arenda nad ennast. Mis mõte<br />

on elul, kus puudub kasv või vähemasti järelkasv? Ilma arenguta jääme paigale ega liigu enam.<br />

Sel juhul ei saaks meist mingil juhul riiki, mis oleks teistele eeskujuks. Kui, siis vaid nii, et me<br />

näitame teistele, milliseks võib olukord muutuda, kui tehnika on nii arenenud, et inimesed<br />

võivad teha, mis tahavad, ning neil on kõik olemas – loobutakse aktiivsest eluhoiakust, maad<br />

võtab lodevus ja acedia.<br />

See võimalus aga on ülimalt väike, et nii juhtub just Eestiga. Pigem liigub kogu ühiskond ühes<br />

suunas - mugavuse poole. Kui eestlased jäävad looduslähedaseks metsarahvaks, kes vaid<br />

naudivad protsessi ennast ja panevad oma lapsed trenni ja tööle, õnnestub vältida<br />

heaoluühiskonna karisid. Sõna „metsarahvas“ sobiks eestlastele hästi, kuna peaaegu pool riigi<br />

pindalast metsaga kaetud. Paljude järvede ja lihtsalt ilusate metsade juures on RMK<br />

lõkkekohad, kus on mõnus aega veeta. Kõik need võimalused muudavad loodusele lähedaseks<br />

jäämise lihtsaks. Jääb vaid loota, et ka noorematel põlvkondadel on võimalus näha isamaa ilu.<br />

Neilegi võiks hakata mets meeldima sama palju kui vaarisadele.


Kallis Eesti!<br />

Oled minu sünni- ja kodumaa. Tahan siin areneda ja sirguda suureks. Sinul on külgi, mida<br />

armastan, teisalt ka neid, mida sooviksin muuta.<br />

Saime esimese naispresidendi, mille üle olen siiralt uhke. Mulle meeldib, et ka naisi valitakse<br />

Riigikokku. Õrnema soo esindajad näevad teistsuguseid probleeme, millega on vaja tegeleda,<br />

ja see on väga vajalik. Siiski on mul valitsusele üks etteheide: miks kaasatakse rahvast oluliste<br />

otsuste tegemistesse nii vähe? Referendumeid võiks toimuda palju rohkem kui seni.<br />

Minu silmis on järele jäänud vaid kaks aastaaega – kevad ja sügis. Korralikku suve ega talve ei<br />

ole kaua aega tunda saanud. Rohkelt vihma teeb looduse kauniks, kuid teed poriseks.<br />

Kummikuvaba periood väheneb iga aastaga. Mu armas Eesti, oleks tore, kui võimaldaksid oma<br />

rahval koguda rohkem D-vitamiini, et see jube sombune kaamos haigestumisteta üle elada.<br />

Sinu laste haridus kuulub maailma parimate hulka. Kindlasti mängivad selles suurt rolli usinad<br />

pedagoogid ja õpihimulised õpilased. Kahjuks on kool paljude laste jaoks koht, kuhu tullakse<br />

hirmuga. Seda põhjustavad koolikiusamine ja suur õppetöö maht, mis tekitavad väikesele<br />

inimesele stressi. Minu arvates peaks jääma nii väikestele kui suurtele lastele aega, et puhata.<br />

Usun, et meie õppekavad tuleks Sul lasta üle vaadata ning lisada hoopis elulisi aineid, millest<br />

tulevases elus kasu ka võiks olla.<br />

Minu lemmikkülg on külakeste rohkus. Igal külal ja talul on rääkida oma lugu. Huvitav on<br />

piltide abiga võrrelda, kuidas aja jooksul kõik on muutunud. Kahjuks soovivad paljud inimesed<br />

maaelu seljataha jätta ning kolida linna. Maal ei ole tõesti kerge, kuid värskem õhk, kaunis<br />

loodus, ojakese vulin ja metsa lähedus on tunduvalt etem keskkond kui suurlinna korter.<br />

Mu kallis Eesti! Oleks ju tore, kui saame veel pikalt koos aega veeta. nautida Sinu kauneid<br />

vaateid, jalutada Tallinna vanalinnas, käia matkamas ja teha palju pilte, et vanaduspõlves oleks,<br />

mille toel mälestusi elus hoida.


Tere, Eesti!<br />

Eesti, sa oled väike, kuid armas ja üsna võimas riik. Sa saad praeguse rahvaarvuga ilusti<br />

hakkama, nii et oleme ikka pildil. Sa mahutad kõiki meid siia ära ja jääb veel ruumi üle metsade,<br />

soode, järvede ja kõige muu ilusa jaoks. Sa rikastad meid looduse iluga, annad meile ilusaid<br />

päikesetõuse ja –loojanguid. Kahjuks on viimastel aastatel olnud ilm väga nukker – kogu ilu<br />

jääb hallide pilvede taha. Pole korralikku lumerohket talve ega ilusat päikeselist ja sooja suve.<br />

Tundub, nagu oleks kogu aeg üks märg ja külm sügis. Inimesed pole üldse sellega rahul. Kõik<br />

on kurnatud, väsinud ja kurvad . Ammu ei ole saanud õiget talve nautida, talverõõmudega<br />

tegeleda ega ka suvel piisavalt päikese käes akusid laadida. Varem oli talvel lumi üle pea.<br />

Sellest sai lausa nii villand, et kevade saabudes ja lume sulades olid kõik rõõmsad, nähes pori.<br />

Mõni aasta tagasi oli suvel probleem veepuudusega, kuna oli liiga soe ja kuiv. Loodame, et<br />

varsti on sellised ilmad tagasi ja aknast välja vaadates ei näe ainult läbivettinud maailma.<br />

Sa oled väike, kõik asub siinsamas, käe-jala juures. Sul on palju naabreid, nendele külla minna<br />

on üsna lihtne igast Eesti otsast. Ka riigisiseselt on lihtne liikuda, kuna Sa oled meeldivalt<br />

pisike. Sul on palju armsaid kohti, kuhu võib minna, kui linnakärast saab villand või lihtsalt<br />

tahad elada rahulikus ja ilusas paigas. Pisikeste maakohtade inimesed on väga toredad, seda on<br />

ka teised eestlased, aga maainimesed või väiksemate linnade elanikud on siiski omapärasemad<br />

ja toredamad.<br />

Palju õnne, Eesti! Jätka samas vaimus!


Kallis Eesti,<br />

kirjutan sulle, sest usun, et selleks on õige aeg. Sa oled kasvanud suureks. Olgugi et oled veel<br />

üks noorematest riikidest maailmas, on sada aastat sellises naabruses võimas saavutus.<br />

Märkimisväärne, et oled lühikese ajaga jõudnud siia, kus praegu oled.<br />

Kui Sa kunagi alguse said, kas Sa oskasid uskuda et Sinust saab Euroopas üks juhtivaid riike<br />

infotehnoloogias. Ilmselt mitte. Sa ei teadnudki, mis see IT on. Sa oled milleski parim ja see on<br />

kõige tähtsam. Ja siis veel Su loodus, hea kliima, mis pole liiga kuum ega külm. Ainult vihma<br />

on kuidagi palju olnud viimasel ajal.<br />

Vahepeal kaotasid mõningate sündmuste ja kokkulepete tagajärjel iseseisvuse, kuid see ei<br />

murdnud Sinu ja Su rahva vaimu. Kindel meel ja tahe olla vaba aitas taasiseseisvuda ilma verd<br />

valamata. See on midagi, mida teised rahvused peaks imetlema ja mille üle peaks uhkust<br />

tundma.<br />

Arvan, et Sul on veel vaja vaeva näha ja areneda. Näiteks võiks su inimesed olla sallivamad,<br />

eriti teise eestlase suhtes. Poliitikast ei tasu rääkidagi, see on igal pool ühesugune. Ka<br />

maakohtades võiks elukvaliteet paraneda, näiteks side ja veevärgi osas. Mis siin maakohtadest<br />

rääkida. Elan linna lähedal elamurajoonis ja normaalseid sideteenused, nagu fiibervõrk, pole<br />

praeguseni siia jõudnud. Õnneks kõik aja jooksul paraneb. Eestis luuakse firmasid, mis jõuavad<br />

maailmatasemele ja toovad kuulsust. Sinu noored on targad ja Sa võid panustada kellele tahes<br />

neist ja tulemus on ikka parim.<br />

Usun, et Sa pole saavutanud pooltki sellest, mille poole püüdled. Arvan, et Sa ei saavutagi<br />

kunagi kõike. Ei tohikski. Mille poole siis enam püüelda, kui kõik on juba käes. Aitäh, et oled<br />

olnud mulle koduks ja pakkunud parimat kohta, kus kasvada ja elada.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Minu kiri Eestimaale on seotud kõigi kallite eestlastega ja ka nendega, kes elavad Eestis, kuid<br />

on tulnud mõnest muust riigist. See kiri pole kirjutatud eesmärgiga kedagi süüdlaseks teha, vaid<br />

on lihtsalt üks väike arvamuslugu, pöördumine.<br />

Mulle Eesti meeldib, olen veetnud siin enamiku oma lapsepõlvest. Tänaseks olen ma juba<br />

piisavalt vana, et lapsepõlv hakkab lõpule jõudma. Eesti on oma olemuselt väga kaunis. Meil<br />

on vedanud imelise maastikuga, mida iseloomustavad tihedad metsad ja hubane loodus. Seda<br />

suurriikides naljalt ei näe. Meil on neli aastaaega, mis õpetavad meile, kui ilus on looduse, mis<br />

temperatuuri tõustes või siis langedes saab aina ilusama näo. Eestis ei tule ette<br />

looduskatastroofe, nagu näiteks vulkaanipurskeid, tornaadosid, suuri üleujutusi ja maavärinaid.<br />

Oleme Eesti paiknemisega vägagi õnnega koos. Pean ka seda positiivseks, et siin pole toimunud<br />

terrorirünnakuid. Eestlased on vägagi toredad, kuid leidub ka erandeid nagu igal pool maailmas.<br />

Tavaeestlane ei kurda oma probleemide üle, vaid on emotsionaalselt tugev ja iseseisev.<br />

Olen tähele pannud, et enamik probleemidest, mille üle eestlased nurisevad, on seotud<br />

poliitikute ebaaususega. Pean silmas täisealisi inimesi, lapsed ei oska minu arvates veel<br />

täielikult hinnata poliitikat, selle mõju ja toimimismehhanismi. Mina olen tegelikult veel<br />

lapseeas, kuna pole jõudnud saada 18, mis sümboliseerib tänapäeval täisealisust. Lihtsalt kahju<br />

on, et pean kuulama, kuidas kaaskodanikud kritiseerivad poliitikuid. Rahvas ja nende valitud<br />

esindajad peaks koostööd tegema, et mõlemal poolel oleks hea. Kumbki pool ei tohiks lähtuda<br />

ainult oma huvidest ja tahtmistest.<br />

Kui vaagida meie elu positiivseid ja negatiivseid külgi, siis võin uhkusega väita, et plusse on<br />

igal juhul palju rohkem. Olen õnnelik, et elan sellises koduses riigis nimega Eesti.


Tere, Eesti!<br />

Olen pikalt mõelnud kirjutada Sulle. Mul on väga tore ja hea siin elada, kuid on ka asju, mis<br />

mulle ja paljudele veel ei meeldi.<br />

Mulle meeldib eesti rahvas, kombed ja maa. Kõige rohkem meeldivad mõnusad metsad ja<br />

laiuvad heinamaad. Rahvas on tegelikult tore ja ühtehoidev. Eesti rahvas oskab pidutseda,<br />

korraldada häid üritusi ja kanda teiste eest hoolt: tekitada endale ja teistele võimalusi millegi<br />

õppimiseks, tööks või tegutsemiseks. Eesti kliima on minu lemmik. Minu jaoks on soojad suved<br />

ja talved mõnusalt jahedad. Suvel hea minna randa või mere äärde, ujuda ja päevitada end päris<br />

pruuniks. Elan põhimõtteliselt maakodus, saunakultuur on tähtis osa minu elust. Käin nii suvel<br />

kui ka talvel saunas. Talvel on eriti hea joosta saunast lumme või hüpata jõkke. Väljas pole<br />

kunagi sauna jaoks liiga külm .<br />

Mulle ei meeldi Eesti poliitika ega ka see, et Eesti Euroopa Liiduga ühines, viimane tõi küll<br />

igasuguseid toetusi, kuid jäime ilma suurest osast vabadusest. Mind mõjutab näiteks see, et<br />

rollerite kiirust hakati piirama ja pandi igasugused seadused peale. Mina pidin ekstra nende<br />

jaoks juhiload tegema ja ma tulen mitte just kõige rikkamast perekonnast ja seda raha oli mul<br />

14-aastasena raske leida. Samuti võiks Eestis olla töökohti alaealistele rohkem, nii et nad<br />

tegelikkuses raha teeniks, mitte ei töötaks end lolliks ja saaks miinimumpalka või alla selle.<br />

Nendeks sobiks logistikafirmad, kus alaealised saaksid teha tööd ja teenida normaalset palka.<br />

Võrru võiks ka tekkida logistikakeskus, mis teeks väga palju töökohti juurde. Minu enda üks<br />

plaan on teha Võrru logistikakeskus, sest Võru on kasvav linn, kus on hakkajaid inimesi, kes<br />

tuleksid tööle ja kes samuti suurendavad linnaelanike arvu. See annab inimestele põhjuse, miks<br />

Võrru jääda või Võrru kolida.<br />

Oodates muutusi …


Tere, Eesti!<br />

Palju õnne suure juubeli puhul! Ma loodan, et Sa jätkad sama vägevalt nagu viimased sada<br />

aastat. Mäletan veel, kui tähistasin Sinu 90. juubelit. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Soovin Sind<br />

tänada nende 17 aasta eest, mis Sa mulle koduks oled olnud. Oled õpetanud mulle, mis on kodu<br />

ning kuidas väärtustada ilu ja vabadust, mis meie kodumaal on. Luban, et kannan neid õpetusi<br />

endaga kas või teisel pool maakera kaasas.<br />

Ma imetlen seda kui palju ettevõtlikkust ja jõudu Sinus on. Alles hiljuti oli ettevõtlusnädal, mil<br />

ma sain aru, kui levinud on ettevõtlus Eestis. Kuna soovin ka ise peale gümnaasiumit<br />

ettevõtlusega/majandusalal tegutsema hakata, siis mul on hea meel, et oled mulle eeskujuks<br />

olnud. Jätka samas vaimus!<br />

Alles paar kuud tagasi käisin ma laulu- ja tantsupidu vaatamas. Seal sain aru, kui uhke on<br />

eestlane olla. Eks ma ürita ka ise järgmisel korral esinejate sekka pääseda.<br />

Märkimisväärne on Sinu imeline loodus. Armastan seda, et puhas loodus pole kunagi minust<br />

kaugel, kuna lausa pool Sinust pindalast on metsaga kaetud. Loodetavasti oskavad kõik Sinu<br />

ilu märgata ega reosta ümbrust.<br />

On ka paar noomitust, mis ma Sulle tegema pean. Võiksid suvel rohkem soojust ja päikest<br />

jagada. Selline vihmane ja jahe ilm lausa kutsub kuhugi palmi alla rändama. Arvan, et see tooks<br />

meie rahvale ka rohkem positiivsust :) . Kuna Sa pole veel viie rikkaima riigi hulka jõudnud<br />

(rahaliselt), siis palun ära hindu rohkem kergita ning toidukaupade makse tõsta. Isegi võid pole<br />

enam kuskilt leida! Iga päev ei jõua ka Lätis käia.<br />

Ma tean, et Sa oled pidanud raskeid aegu läbi elama. Need 100 aastat on teinud Sinust selle,<br />

kes Sa täna oled. Meie kordaminekud poleks ilma Sinuta võimalikud!<br />

Tean, et jääd igavesti koduks mulle.<br />


Eesti!<br />

Tahan tänada Sind, et oled pakkunud mulle 17 aastat turvalist kodu. Minu lapsepõlv Eestimaal<br />

on olnud ääretult õnnelik. Mul on olnud õnn kasvada üles keset maalilist Haanja<br />

kuppelmaastikku. Olen koos naabritüdrukutega saanud nautida suplusi puhtas metsajärves,<br />

kuhu suubuvad selged allikad. Mul on hea meel, et mul on olnud võimalus suusatada lumises<br />

metsas ning joosta paljajalu paduka käes. Siin elavad mu vanemad ning mu õed-vennad. Ma<br />

olen siit saanud kõige paremad sõbrad kogu eluks.<br />

Sinu loodus on ilus ja puhas. Mulle meeldib, et Eestimaal on mitu erinevat aastaaega – need<br />

kõik on omamoodi ilusad. Talvel on kogu maa kaetud koheva valge lumega (kui ilmataat just<br />

vingerpussi ei mängi). Kevaditi tärkab loodus ning alustab tööd mitmekesine lindude laulukoor.<br />

Suviti paitab pead soe päike, voogavad viljapõllud ning linnulaul asendub ritsikatega<br />

siristamisega. Kõige rohkem meeldib mulle sügis, kuna siis on ilusaimad värvid. Olgugi et<br />

viimaste aastate jooksul pole kliima enam selline, nagu ta oli minu vanemate lapsepõlves, olen<br />

rahul. Alati on tore palmi alla puhkama sõita, kuid koju jõuda on veel parem. Siin on hea kliima<br />

aasta läbi - pole liiga külm ega soe ning pole karta maavärinaid.<br />

Sul on ka mõned toredad traditsioonid. Kõige vägevam on muidugi suur laulupidu, mida on<br />

peetud aastast 1869. See on südant puudutav sündmus, kui peaaegu kogu eesti rahvas tuleb<br />

kokku ja laulab üheskoos. Ka minul on olnud rõõm sellest neli korda osa võtta ja kogeda selle<br />

võimsust. Samuti meeldib mulle jaanipäev, kui saab õhtul kitarri tinistades jaanitule ümber<br />

istuda ning minna metsa jaaniusse ja sõnajalgu otsima. Kõige ilusam traditsioon on minu jaoks<br />

aga jõulud – kui ehtimiseks tuuakse tuppa jõulukuusk, küpsetatakse piparkooke ning süüakse<br />

hapukapsast ja verivorsti. Kõige toredam on see, et siis on üks kord aastas kogu pere koos, nii<br />

lähedasemad kui ka veidi kaugemad sugulased ja sõbrad.<br />

Tänan Sind kõige eest, mida oled mulle pakkunud! Soovin Sulle tähtsa juubeli puhul palju õnne<br />

ja jätkuvat vabadust!


Tere, Eesti!<br />

Soojad õnnesoovid sajanda sünnipäeva puhul! Teel siia on olnud kõikmõeldavaid takistusi ja<br />

pidurduskatseid, nende hulgas saksastamise, venestamine, küüditamised, sõjad ja muud<br />

õudused. Kuigi praegu on aeg tähistada ja pidutseda, ei maksa unustada ka neid, kes oma elu ja<br />

hinge ohverdasid, et saaksime elada vabal maal ja õppida kaunis eesti keeles. Mäletame ka neid<br />

ajaloo poolt unustatud kangelasi ja laseme neil puhata teadmisega, et nende ohver ja kannatused<br />

polnud asjatud ning et nad pole ajalukku kadunud.<br />

Ajalugu on huvitav, kuid olevik on põnevam, sest kindel on vaid see, et miski pole kindel ja iial<br />

ei osata ennustada, mida aeg toob. Ole kõigeks valmis, ära raiska kallist aega ning ressursse<br />

tühiste ja mõttetute pisiasjade peale, kuna neid läheb mujal vaja, ning tillukesed probleemid<br />

punuvad end ise lahti. Vaata asjade praktilist külge, tee uuringuid, krahma kahe käega kinni<br />

igast heast võimalusest, mis tekib, ja ära riku neid hetkeemotsioonide tõttu ära. Vaata suuremat<br />

pilti ja ürita seda ka teistele selgitada, kuna arutamise käigus tulevad ilmsiks varjatud vead ja<br />

parimad lahendused, sest mitu pead on ikka mitu pead. Sinu majandus oli sündides halval järjel,<br />

aga see on märgatavalt paranenud. Olgugi et asi on parem kui enne, ära jää loorberitele<br />

puhkama, arene veelgi paremaks ja võimsamaks, kuni oled jõudnud tippu. Pürgida tuleb<br />

kaugemale, kõrgemale, kiiremini.<br />

Vaadates tulevikku, soovin Sulle pikka iga, tarku otsuseid ja külma närvi. Ära maga maha häid<br />

võimalusi, ära sea latti liiga madalale, ära karda konkurentsi, sest enam pole aeg karta ning igat<br />

uut asja peljata. Sa oled auväärses eas ning see eeldab vastavat käitumist. Usu endasse ning<br />

varsti usuvad Sind ka suurimad kahtlejad ning koos nendega saavad suured teod alata. Palju<br />

õnne!


<strong>Eestile</strong><br />

Ta kõnnib sulle vastu muserdatud meelega,<br />

ta ei vaata sulle otsa ega naerata,<br />

olles liiga tagasihoidlik, liiga ettevaatlik,<br />

kuid alati valmis aitama.<br />

Me kõik oleme samasugused,<br />

sisemuses tundes huvi<br />

emakeele võlude<br />

nende keerukate sõnade vastuvõõramaalastel<br />

keel sõlmes.<br />

Rõõmujoovastus liigub meist läbi<br />

mõeldes neljale aastaajale,<br />

üks imelisem kui teine.<br />

Varjamatult tunneme uhkust<br />

oma keele ja rahvuskultuuri üle,<br />

mis nii eriline just meie kodumaal,<br />

paitavad need meie meeli ajast aega.<br />

Räägime innustanult<br />

vägevast Kalevipojast,<br />

kui sest aga väheks jääb,<br />

tuleme üheskoos kokku<br />

iga viie imelise aasta tagant,<br />

et üheskoos laulda.<br />

See eestlasi veel rohkem liidab.<br />

Tunneme hingepimestavat armastust<br />

hariduse vastu, mis avanud uksi<br />

nii eemal kui ka kodumaal.<br />

Kuigi hinges kripeldamas, et kuskil<br />

mujal on parem kui siin.<br />

Ikka minnakse, ollakse ja tullakse.<br />

Kas seilavad nad üle mere,


leidmaks tõhusamat viisi leivateenimiseks,<br />

või lendavad nad kuhugi kaugele,<br />

raamatuid müüma,<br />

et taasavastada enda imelist olemust,<br />

või ära eksides hoopis ennast leida.<br />

Painamas meid kõiki on hinges pakatav igatsus<br />

armsa kodumaa järele, mis alati ootab tagasi,<br />

senikaua hoiavad nad ühendust Skype`i teel,<br />

kuni tuuled ära eksinud hinged taas<br />

kodumaale toovad.<br />

Mis maa see on?<br />

Küsivad Süüriast pärit põgenikud,<br />

kes meeleheitel uut peavarju otsivad.<br />

Eestimaad, nii pisikest, nii vaprat,<br />

valdab hirm.<br />

Vastu võtame niipalju kui kästakse,<br />

mitte rohkem.<br />

Meie, noored, saime<br />

esmakordselt osaleda valimistel,<br />

toetades nii uusi kui ka vanu, elutarku hingi.<br />

Tulevik on meie päralt,<br />

tundmatu ja ebakindel -<br />

maailm käärib.<br />

Kuid meil pole vaja karta,<br />

sest Eesti hing on tugev.<br />

Ava oma meel, süda ja käed<br />

uutele kogemustele ja inimestele,<br />

jaga nendega oma unistusi ja kirge<br />

imetlusväärse ja erilise kodumaa vastu,<br />

sest ainult nii saame muuta<br />

Eestimaad veel võrratumaks.


Tervist, kallis Eesti!<br />

Olen Võru Gümnaasiumi 11. loodusklassi õpilane ja kirjutan sellest, mis mulle on hinge peale<br />

jäänud. Kirjutan alles praegu, kuna pole leidnud võimalust Sind kõnetada ja pole head hetke<br />

leidnud, et Sulle kirjutada. Tean, et Sa leiad alati lahenduse kõikidele mu muredele ja hädadele.<br />

Miks Eesti majandus nii aeglaselt areneb? Minu arvates on põhjus selles, et Sa tõstad pidevalt<br />

makse, mida järjest vähem inimesi peab heaks mõtteks. Et areneda kiiremini, tuleks kõigepealt<br />

natuke anda, mitte kohe võtma hakata. Eesti riik kaotas poole aastaga ainuüksi alkoholimüügilt,<br />

võrreldes eelmise aastaga, 3 miljonit eurot, põhjuseks liiga kõrge aktsiis, võrreldes<br />

lõunanaabritega.<br />

Muidugi meeldib mulle väga siin elada, kuna rahvast pole nii palju, et me oleks külg külje<br />

kõrval koos. Meil on tegelikult väga ilus loodus, mida on küllalt hästi hoitud. Näiteks kui käia<br />

Järvselja metsaradadel, siis märkad, kui imeline on tegelikult lihtsalt metsas jalutada.<br />

Veel üks põhjus, miks Eestis on väga hea elada, on see, et me oleme nii väikse rahvaarvuga<br />

riik, et terrorirünnakute pärast meil ei tasu karta – meediakajastus jääb napiks. Paar korda ehk<br />

räägitakse, aga kui miski toimub kuskil suurriigis, siis sellest räägitakse mitu kuud hommikust<br />

õhtuni.<br />

Meil toimub väga vähe kuritegusid, võrreldes muu maailmaga. Siin ei pea iga hetk muretsema<br />

selle pärast, et keegi tuleb röövima või varastab rahakoti taskust lihtsalt ära. Meie rahvas on<br />

tegelikult väga hea ja sõbralik, kuigi algul võime tunduda väga kinnised ja tagasihoidlikud<br />

inimesed.


Minu armas Eestimaa!<br />

Olen 17-aastane keskkooliõpilane ja soovin Sinu 100. sünnipäeva puhul tänusõnu öelda. Soovin<br />

Sind tänada, et pakud noortele nii palju erinevaid võimalusi arenguks ja õppimiseks. Eestimaa<br />

koolides saab väga hea aluspõhja töö- ja elukutsevalikuks. Meil on toredad ja suurepärased<br />

õpetajad ning valmivad kaasaaegsemad koolid, kus kõigil on hea õppida.<br />

Kõik Eestis elavad inimesed on Eesti riigiga mingil viisil seotud, nii ka mina.<br />

Olen mänginud viis aastat jalgpalli. Viimase kolme aasta jooksul on mul olnud palju võimalusi<br />

esindada mitut Eesti noortekoondist jalgpallis. Olen mänginud erinevate riikide vastu ning üks<br />

kord saanud olla isegi meie tiimi kapten. Iga mäng Eesti eest, mil saan selga tõmmata Eesti<br />

jalgpallikoondise vormi, tekitab minus uhke tunde. Veel uhkem tunne on, kui saan väljakule<br />

joosta kaptenina. Kõige meeldejäävam mäng oli Inglismaaga, kui võõrustasime A. Le. Coq<br />

Arena`l Inglismaa U-17 naiskonda. Selle mängu tulemus polnud kindlasti selline, mida me<br />

oleksime tahtnud, kuid tunne, mis tekkis mängupäeval ja ka sellel hetkel, kui me alustasime<br />

soojendust Eesti rahvusstaadionil, jääb mulle alatiseks meelde. Sellest mängust saadud<br />

emotsioon motiveerib mind edasi pingutama ja andma endast alati parim.<br />

Eesti naistejalgpall on veel väga noor. Eestis on vähe jalgpalli armastavaid tüdrukuid ja naisi,<br />

võrreldes suuremate riikidega, nagu näiteks USA, Inglismaa, seetõttu oleme väga palju mänge<br />

ka kaotanud. Need pole olnud kunagi kerged ei minu ega teiste mängijate ja treenerite jaoks.<br />

Me üritame õppida kõikidest kaotustest niipalju kui võimalik ning teeme tööd selle nimel, et<br />

Eesti naistejalgpall tõuseks kunagi maailma tippu. Me näeme iga päev vaeva selle nimel, et<br />

Eesti naistekoondisest hakataks rääkima kui maailma ühest parimast võistkonnast.<br />

Mulle meeldib esindada Eesti rahvuskoondist. Ma annan alati endast niipalju kui võimalik,<br />

vahel rohkemgi. Ma armastan Sind, Eesti Vabariik!


Kallis Eesti!<br />

Sa oled vaid väikene maalapike Läänemere ääres, ometi tähendad Sa mulle nii palju. Raske on<br />

olnud Sinu minevik – Sind on ihaldanud naabrid nii idast kui läänest. Lugematuid aastaid oled<br />

Sa olnud võõrvõimu ikke all. Siiski oled Sa suutnud võidelda kätte iseseisvuse ning nüüd Sa<br />

õitsed täies hiilguses.<br />

Vanaks oled saanud, mu kodumaa. Tulemas on suur juubel ja kõik teevad Sulle lahkelt<br />

kingitusi. Nii jäin minagi Sinust mõtlema ja otsustasin kirjutada, kuidas Sind armastan.<br />

Sünnist saati olen Su peal elanud – söönud Sinu põldudelt pärit leiba ja joonud Su allikatest<br />

pärit kristallselget vett. Kasvades olen näinud Sinu ilu ja Sinusse armunud. Väiksest peale olen<br />

imetlenud Su loodust, kolades mööda metsi ja mägesid. Väiksena ei saanud mul Su metsadest<br />

küllalt. Nii sai minust orienteeruja. Mööda Eestit ringi sõites tulevad ikka meelde ilusa<br />

maastikuga kohad, kus varem joostud on. Hiiumaale sõites tulevad meelde kadakad ja Kõpu<br />

tuletorn, kust avanes hingemattev vaade. Põhja-Eestisse sõites tulevad jällegi meelde<br />

majasuurused rändrahnud. Kodukandiski meenub sügav Ööbikuorg ja kõrge Munamäe torn,<br />

mis „tervitab nii minnes kui tulles“, nagu ütlevad laulusõnad. Ilus oled, Isamaa!<br />

Sinu kultuur on maailmas ainulaadne. Vaid siin, Läänemere ääres, elab hooliv ja sõbralik<br />

rahvas, kuigi ta seda alati välja ei näita. Selle rahva tegemisi on alati saatnud laul. Eesti rahvas<br />

saavutas iseseisvusegi, relvaks vaid isamaalised laulud. Nii rahumeelselt pole rajatud mitte<br />

ühtki riik peale meie. Täpselt nagu meie esivanemad tegelesid laulmisega, nii tegelen sellega<br />

minagi. Lapsest peale olen ma tegelenud koorilauluga ning olen olnud mitme koori koosseisus<br />

- mudilaskoorist segakoorini. Nende aastate jooksul olen käinud mitu korda laulupeol.<br />

Laulupidu on midagi nii suurt ja ülevat, millest ainult eestlased aru saavad. Suure laulukaare all<br />

tekib alati selline ühtsuse tunne, mida ei saa millegagi võrrelda. Laulupeolt koju tulles valdab<br />

mind rõõm, mis kestab mitu kuud.<br />

Mitte kunagi ei lahkuks ma Sinust. Tahan alati Sinu juurde jääda puhta looduse ja ainulaadse<br />

kultuuri pärast. Ühel päeval heidan Su rüppe unele, ning lilled õitsevad mu kalmul. Soovin, et<br />

Sa jääksid alati selliseks väikeseks riigiks Läänemere ääres, kus on suved jahedad ja talved<br />

külmad. Soovin Sulle, mu isamaa, pikka iga ning jõudu ja jaksu.


Kallis kodumaa,<br />

tahan öelda, et kuigi omad suurt osa minu südamest, pean tunnistama, et Sinuga edasiminek on<br />

raske. On tõsi, et haridustase on siin kõrge ja PISA testide põhjal oleme maailmas üks<br />

nutikamaid riike, aga mis kasu on sellest, kui me peame nõustuma madala palgaga ja suure<br />

töötuse määraga noorte seas. Meie kõrgkoolid on ka maailma tipus oma edukuse poolest. Aga<br />

probleem seisneb selles, et pärast ülikooli kipuvad ambitsioonikad noored välismaale. Mis on<br />

selle põhjuseks? Vastus on lihtne: Eestis ei ole piisavalt töökohti ja kõrgharidusega inimesi ei<br />

väärtustata siin piisavalt, see väljendub madalas palgas. Üleüldse pakub välismaa Eestis<br />

hariduse saanud inimesele laiemat tööturgu ja arenemisvõimalust. Ühes saates, kus oli<br />

Transferwise´i asutaja ja endine president Toomas Hendrik Ilves, küsis president asutajalt, miks<br />

ta otsustas kolida oma eduka ettevõtte Inglismaale. Selgus, et Eestis ei oleks ettevõttel ruumi<br />

arenemiseks. Sellest võib järeldada, et Eesti pole valmis suureks eduks.<br />

Rääkides näiteks ka vaimulikust tööst Eestis, pole tunnustust selle ala tegijatele kuigi suur,<br />

USA-ga võrreldes on seis päris nutune. Eestis on teoloogiadoktori kraadiga inimese palk<br />

võrreldav keskklassiga või või veelgi madalam, Ameerikas on sellise haridusega inimene palju<br />

kõrgemalt hinnatud. Soovin, et ühel päeval toetab Eesti riik kirikuinimesi rohkem kui praegu.<br />

Riigi praeguse seisukorra üle on põhjust ka rõõmustada: Eesti on turvaline ja südamelähedane<br />

riigike. Tuleviku perspektiivis näen ma teda kodumaana, kus oma lapsed üles kasvatada ja<br />

vanaduspõlve nautida. Meil on põhjust olla õnnelik puhta looduse ja imeilusate paikade üle,<br />

mis toovad naeratuse suule. Mul on au kunagi selles mullas puhata ja oma järg järgmistele<br />

põlvedele edasi anda, et nemad saaksid seda riiki veelgi paremaks muuta. Loosung „Viie<br />

rikkama riigi hulka!“ jääb arvatavasti järgmistele põlvedele ülesandeks Eesti ees.


Armas Eesti!<br />

Kätte on jõudnud Sinu 100. sünnipäev. Selle aja jooksul oled näidanud, kui vastupidav,<br />

kokkuhoidlik ning hooliv riik Sa oled. Sinu kogemuste pagas on näidanud, et vahet ei ole, kas<br />

on tõus või mõõn, vastu pead Sa alati. Olen ülimalt õnnelik, et mind just Sinu pinnal ilmale<br />

toodi, kuna värvikamat elu ma kuskil mujal ette ei kujutaks. Iga element Sinuga seoses on<br />

mingit moodi eriline, alustades loodusest ja lõpetades kõige hubasema kodutundega. Sinu<br />

kultuur, emakeel ning ajalugu on nõnda omapärane, et meelitad siia inimesi igast maailma<br />

otsast.<br />

Olen küll olnud väike osa Sinu kogu eluteest, ent oled juba jätnud tugeva märgi minu<br />

südamesse, mida hoian endas loomulikult elu lõpuni. Selle aja jooksul, mis ma Sinu pinnal<br />

avastanud, õppinud ja kogenud olen, olen mõistnud, kui eriline Sa võrreldes muu maailmaga<br />

oled. Sa oled väike, kuid võimas, Sa oled vaikne, kuid tegus, ning suudad alati olla meeldejääv<br />

oma eripärasustega. Kogu minu pere on kasvanud siin ja näen, et ka nemad peavad Sind sama<br />

oluliseks. On meeldiv näha, et meie, eestlased, keda on küll väga vähe, suudame siiski olla<br />

iseseisvad ning heatahtlikud. Ühtsustunde toel saame lahendada kõik suuremad ja väiksemad<br />

probleemid.<br />

Tunnistan, et on olnud hetki, kui tõesti tahaks minna mõneks ajaks eemale ja tunda veidi<br />

vaheldust, kuid kaugemal tunnen koduigatsust ja ootan seda enesele armast, mis mind siin ees<br />

ootab. Olen kindel, et kui peaksingi tulevikus pikemaks ajaks ära minema, naasen lõppude<br />

lõpuks oma kallile kodumaale. Soovin, et minu järglased näeksid seda ilu, mis meid siin<br />

ümbritseb, ja tunneksid seda värsket ning imelist atmosfääri, mida Sa meile pakud. Aitäh, et<br />

oled olnud nii kaunis koht, kus elada. Oled siiani suurepäraselt vastu pidanud ning pead ka<br />

edaspidi. Suurimad õnnesoovid Sulle sellel tähtsal pidupäeval. Elagu Eesti!


Tere, kallis Eestimaa!<br />

Kirjutan Sulle, et tänada Sind kõige eest, mida olen saanud kogeda selle imelise maa pinnal.<br />

Olen elanud siin seitseteist aastat ning olen tänulik, et sündisin just Eestis.<br />

Meid, eestlasi, pole küll palju, kuid me oleme kokkuhoidev ja ühtne rahvas. Igas Eesti paigas<br />

võin kohata vana tuttavat. Eesti on täiuslik sellisena, nagu ta on – väike ja armas. Suurepärane<br />

koht elamiseks. Meil on vedanud, et elame geograafiliselt heas asukohas, mistõttu oleme<br />

pääsenud suurtest looduskatastroofidest - maavärinatest, vulkaanipursetest - ja<br />

terrorirünnakutest.<br />

Eestis vahelduvad neli imelist aastaaega, millega pole õnnistatud kõiki riike. Kevadel, kui lumi<br />

sulab ja vesi ojas jälle voolab, on õhus tunda värskust, kusagil laulavad lõunamaalt tagasi tulnud<br />

linnud ja tuppa tuuakse urvautid. See on justkui pai kallile Eesti kodanikule. Suvel saame<br />

nautida Eesti metsade ja aasade rohelust, hingata sisse sooja salu lõhna. Tunda rõõmu soojusest,<br />

mida ei jätku küll kauaks, kuid mis paneb silmad särama kõigil. Sügis edvistab värvikirevate<br />

lehtedega, mis katavad maa enneolematu lehevaibaga. Talv tuleb hiilides koos sätendava<br />

lumevaibaga, luues maalilise vaatepildi Eesti metsade ja sinise taevaga. See on justkui<br />

hiigelsuur Eesti lipp oma täies uhkuses. Lumised künkad pakuvad rõõmu nii suurtele kui<br />

väikestele. Aastaajad hoiavad Eesti rahvast põnevil, kunagi ei tea, mida oodata. Kas suvi tuleb<br />

päikseline või vihmane? Kas sel talvel sajab ikka paks lumi maha? Eks oota, ja saad teada.<br />

Eestimaa on üllatusi täis.<br />

Eestis on rohkesti andekaid ja ainulaadseid inimesi, kelle sarnaseid ei leidu kusagil mujal. Siit<br />

on võrsunud suured sportlased, muusikud, näitlejad ja paljud teised tähelepanuväärsed<br />

tegelased. Tahan Sind tänada, Eestimaa, et oled andnud meile võimaluse tegeleda nii paljude<br />

erinevate asjadega, toetanud meie tegemisi.<br />

Eesti Vabariik märkab ja tunnustab suurepärased emasid-isasid, tublisid õpetajaid, kes jagavad<br />

teadmisi ja teevad meid märgatavaks ka suures maailmas. Tunnustust leiavad ka tublimad<br />

õppurid ning ilusad kodud.<br />

Armas Eesti - MINA JÄÄN! Mina jään, selleks et sellest imelisest elust saaksid ükskord osa ka<br />

minu lapsed ja ka nende lapsed, et neil oleks võimalik rääkida ilusas ja helisevas eesti keeles,<br />

et nad oleksid osa sellest suurest armast „perekonnast“, Eesti Vabariigi elanikkonnast. Koos<br />

saame hakkama!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

tahan Sind tänada nende 17 eluaasta eest, mil olen Sind tundnud. Olen näinud Sinu imekena<br />

loodust, olen saanud süüa puu- ja juurvilju ja tundnud puhast õhku. Aitäh nende väga armsate<br />

ja südamlike mälestuste eest, mida olen kogenud oma lapsepõlvest, nendest ei taha mitte kunagi<br />

lahti lasta. Tänan, et saan lastele rääkida oma armsast, kuid väikesest kodumaast.<br />

Need 17 aastat on nüüd möödas ning soovin välismaale ära kolida ja võimalik, et tulevikus loon<br />

ka oma pere seal. Olen 9. klassi lõpust unistanud sellest, et kolin pärast gümnaasiumi lõpetamist<br />

Ameerikasse, kuna mu elu on siin liiga rutiinseks läinud, ei ole enam neid wow -hetki. Kuna<br />

Eestimaa on imepisike siis siin ei ole nii palju võimalusi, et avastada ja midagi uut näha. Olen<br />

ülimalt aktiivne neiu ja otsin uusi ekstreemseid hetki. Ameerikasse sattudes saaksin lähemalt<br />

tutvuda tõeliste suurlinnadega, erinevate kultuuride ja tavadega. Eriti tahaksin ma seal tähistada<br />

halloween`i, kuna minu jaoks tundub see nii huvitav tava, eriti meeldivad mulle hirmuäratavad<br />

asjad. Seal saan praktiseerida inglise keelt. Arvan, et inglise keel on mul üpris soravalt suus, nii<br />

et välismaal ei tohiks olla suuri probleeme teistega suhtlemisel, kuid keelt arendada tuleb<br />

ikkagi. Minu esialgne plaan on 2019. aastal minna oma parima sõbrannaga Hawaiile, seal tahan<br />

kõigepealt lõõmava päikese käes välja puhata ja täiel rinnal nautida kõike, mida pakutakse. Seal<br />

loodan täide viia oma kõige suurema unistuse, sooritada benji-hüpe.<br />

Haridusteekond jääb küll arvatavasti lühikeseks, selle asemel üritan endale leida sobiva<br />

töökoha. Ei usu, et töö leidmisega oleks raskusi, kuna välisriikides on võimalusi rohkem. Olen<br />

valmis alustama madala palgaga ametist, kuid tulevikus võib saada minust midagi suuremat,<br />

aga see on juba tuleviku teha, nii kaugeid plaane pole vaja teha.<br />

Selle kirjaga tahan öelda, et maailm on ülimalt kirju ja üllatusi täis ning et tuleb reisida<br />

võimalikult palju, kuni võimalusi on. Suur tänu veel kord nende imeliste aastate eest.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Aasta oli siis 1918, kui avaldati ´´Manifest kõigile Eestimaa rahvastele´´, millega kuulutati välja<br />

sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 100 aastat on möödunud linnulennul ning kätte on<br />

jõudnud tähtis päev- Sinu sünnipäev.<br />

Kogu selle aja oled olnud äärmiselt vapper. Sa pole kunagi alla andnud ja oled näidanud ennast<br />

heast küljest. Kuna on Sinu sünnipäev, võiks pigem rääkida headest asjadest. Näiteks sellest,<br />

miks siis on Eestis hea elada. Jah, on inimesi, kes oskavad näha ainult halba, aga see ei tohiks<br />

Sind heidutada. Sinus on nii palju head, mille üle võid uhke olla ja rõõmustada. Sinu loodus on<br />

nagu imedemaa: neli aastaaega, mis kõik eristuvad üksteisest ja pakuvad silmale ilu; palju<br />

rohelust ja puutumata loodus; õhk on puhas ja seda on võimalik nautida igal pool ja täiesti<br />

tasuta.<br />

Igaüks võib siin avaldada oma arvamust ja öelda, mida tahab, piiranguid pole. Eestlased ise on<br />

tihti liiga tagasihoidlikud, et kaasa rääkida. Eesti on rahulik paik: meil ei ole looduskatastroofe<br />

ja sõdasid. Elamiseks on see hea keskkond, mida tuleks väärtustada. Meil on oma kultuur,<br />

traditsioonid ja meelelaad. Mainimata ei saa jätta ka meie emakeelt, eesti keelt, mis on<br />

äraütlemata kaunis. Siit on võrsunud palju tähtsaid ja silmapaistvaid inimesi, kes on end oma<br />

ajalukku kirjutanud, näiteks Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kristjan Jaak<br />

Peterson. Neid on palju. Sinu häid külgi on meeletult ja neid võikski üles lugema jääda, seetõttu<br />

peaksid olema äärmiselt uhke enda üle. Kui tekibki mõni hetk, mil kõik tundub olevat halvasti,<br />

siis meenuta, mis Sinul tekelikult olemas on. Samuti peaksid kõik eestlased väärtustama Eestit<br />

ja andma oma panuse, et riiki veel paremaks muuta. Eesti võib küll teistele riikidele tunduda<br />

väike ja tähtsusetu, aga eestlased suudavad hoida ühte ja saada hakkama kõigega. Elagu Eesti<br />

Vabariik!


Kiri <strong>Eestile</strong>!<br />

On möödunud sajand,<br />

mil Eestist sai riik.<br />

Me oleme võidelnud aastaid,<br />

et saavutada vabadus ja uhkus,<br />

mida tunneme enda riigi üle!<br />

Tähtis on meenutada ja austada neid,<br />

kes on selle nimel võidelnud.<br />

Neid, kes on loobunud kõigest,<br />

et luua ühtne ja kokkuhoidlik riik,<br />

mis sõltuks ainult meist, eestlastest.<br />

Oleme uhked,<br />

mida oleme täide saatnud 100 aastaga.<br />

Meil on oma keel ja kultuur,<br />

rahvus ning inimesed,<br />

kes elavad Eestis,<br />

sest neile meeldib siin.<br />

Eestis on puhas loodus ja õhk,<br />

roheline mets ning järved ja sood.<br />

Küllaltki tasane, kuid ilus maa.<br />

Siia tasub tulla nautima loodust,<br />

mida igal pool ei kohta.<br />

Võime tunduda teiste jaoks väikesed,<br />

kuid Eesti ei ole kübetki halvem<br />

kui mõni teine riik.<br />

Olla väikene ei pea ilmtingimata tähendama halba.<br />

Kokkuhoidva riigina on võimalik saavutada kõike,<br />

mida hing soovib.<br />

Siinne rahvas on üle elanud sõjad,<br />

näljahäda ja katku.<br />

Tänapäeval ohustab Eestit aga väljaränne,<br />

vananev rahvastik ning palga madalus.<br />

Üha enam noori läheb välismaale tööle ja õppima,<br />

otsima paremaid tingimusi,<br />

et luua pere ja teha karjääri.<br />

Mis ka ei juhtuks,<br />

eestlased hoiavad igal pool kokku.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Mina kui eestlane olen väga uhke oma kodumaa üle. Meil on vaba riik ja vabad kodanikud, kes<br />

on selle nimel võidelnud ja elu andnud. Juba 100 aastat oled olnud iseseisev ja sõltumatu, mis<br />

on väga tähtis kogu rahva jaoks. Kodanikud saavad tunda siin ennast kaitstult ja rahulikult. Me<br />

oleme näinud palju vaeva ja valu, et aastal 2018 saaksime tähistada oma riigi 100. sünnipäeva.<br />

Arvatakse, et meie, eestlased, oleme tuimad, sallimatud ja isekad. Tegelikult see nii ei ole. Me<br />

suudame olla väga südamlikud ja kokkuhoidvad, mida näitavad ühiselt korraldatud peod. Kõige<br />

pikema ajalooga ja tuntum on laulu- ja tantsupidu. Praegusel toimuvad need Tallinnas ja on<br />

eestlaste ja Eesti sõprade jaoks suursündmused, millele elatakse kaasa nii koha peal kui ka<br />

televiisorite ees. Selline pidu kutsub meie maad külastama välismaalasi, kes samuti on<br />

vaimustuses. Eestimaa on väga tuntud ka puhta looduse tõttu. Me hoiame oma maad.<br />

Sinu metsad, järved, põllud imetlusväärsed ja pakuvad naudingut. Sinu maa ongi just see, mida<br />

õige eestlane jääb kaugel olles igatsema. Me hoiame seda ühiselt puhtana ning oleme uhked.<br />

Sinu käänulised teed ja pikad põllud pakuvad alati silmailu.<br />

Mitte just kõik eestlased pole rahul oma maaga, kuid seda ei saa neile pahaks panna. Iga inimese<br />

vaatepilt ja nägemus ei ühti kõiges. On inimesi, kes lähevad kaugele ja ei tulegi tagasi, on<br />

inimesi, kes elavad Sinu maal, aga kurdavad madala palga ja viletsate poliitikute üle. Asjad ei<br />

saagi kõigile ühtemoodi head olla ja selle pärast ei tohi veel alla anda. Tuleb näha ka oma<br />

küündimatust ja püüda ise midagi ära teha, alles siis nõudma hakata. Sa oled olnud mõistev ja<br />

pikameelne oma kodanike suhtes ja oled proovinud muuta elu paremaks meie enda valikutest<br />

lähtudes. Oled olnud vapper ja suutnud jõuda väga kõrgele ja kaugele. Kõike ei saagi korraga.<br />

Ma usun Sinusse.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eestlasena olen uhke, et olen sündinud just selles vabas riigis ning siin ka üles kasvanud. Olen<br />

uhke oma rahvuse ja maa üle ning ei karda seda välja näidata.<br />

Vaatamata väiksusele, oled Sa eriline ja omamoodi, just see eristab Sind teistest riikidest. Vaba<br />

riigi kodanikena on meil, eestlastel, palju võimalusi ja viise end erilistena tunda. Meie kodumaa<br />

on kaunis ja rahulik paik, mis muutub ajaga järjest omapärasemaks. Siin elada ja end kaitstuna<br />

tunda on puhas rõõm ja nii peaks see ka edaspidi olema. Sinu metsad, järved, niidud, looduse<br />

kaunidus on jäänud silma teistele rahvastele ning just see on põhjus meie maad külastada, et<br />

midagi harukordset kogeda. Laulu- ja tantsupeod panevad kõiki imestama ja loovad igas<br />

inimeses hea ja rahuliku tunde.<br />

Eestlased on kokkuhoidev rahvas ja me toetame üksteist. Me ei jäta kedagi hätta ning soovime<br />

alati head. Meil on omad tähtpäevad, mida tähistame, ja traditsioonid, mida jätkame.<br />

Eesti sümboliteks on kaunid ja omapärased. Kõige enam olen uhke lipu üle: sinimustvalge on<br />

just see värvikombinatsioon, mida nähes tunnen, et olen eestlane ja elan selles riigis. Meil on<br />

palju suurepäraseid ning võimekaid noori, kes löövad läbi ka välismaal ja toovad rõõmu.<br />

Kuuleme üha rohkem oma tublidest sportlastest ning nende saavutustest. Me saame olla nende<br />

üle uhked ning mõelda, et ka väikse riigi kodanikul on võimalus maailmas laineid lüüa ning<br />

saavutusi riigiga jagada.<br />

Siin õppida ja haridust omandada on hea võimalus end eluks ette valmistada ja suurepäraselt<br />

hakkama saada. Eestis elades tunnen seda värskust ja rahulolu, mida mujal tunda ei saa. Ma<br />

olen kindel, et tahan ka ülejäänud elu just siin veeta. Reisimine ning silmaringi laiendamine on<br />

minu üks eesmärk, kuid kindlasti tahan Eestisse tagasi pöörduda. Soovin, et ka minu tulevased<br />

lapsed saaksid seda kogeda ning tunda.


Luuletus Eestist<br />

Eestimaa on minu kodumaa,<br />

sündisin siia Võrumaal.<br />

Päev oli lumine ning külm oli õues.<br />

Oli talv, kui lebasin ema põues.<br />

Ei kahetse siia tulemist,<br />

ei kaalu ma äraminemist.<br />

Eestisse ma jään, sest siin on hea,<br />

olgu tuli või jää, seda meeles pea.<br />

Siia surmani jääda tahan, näen siin oma rada.<br />

Võrus elan, mujal ei meeldigi enam.<br />

Suhtlen eesti keeles, võru keeltki pean meeles.<br />

Loodus on roheline, muu näib selle kõrval ebaoluline.<br />

Eesti ilmad on halvad,<br />

aina oavarrest kallab.<br />

Vahel mõni päikseline päev,<br />

oh! seda imet harva näeb.<br />

Eestil on olnud nii häid kui halbu aegu<br />

kuid sellesse ma ei kaevu.<br />

Iga lõpp on uue algus,<br />

lause teemast kõrvale kaldub.


Eestimaal tuleb sünnipäev, seda ei juhtu iga päev.<br />

Seda tähistama peab, teadma seda pead.<br />

Ma armastan Eestit,<br />

sest siin on hea.<br />

Seda ma niisama ei ütle,<br />

seda meeles pea.<br />

Palju õnne, Eestimaa!<br />

***<br />

Ma armastan Eestit, siin on mul hea.<br />

Üritan kodumaa kohta kritseldada mõne rea.<br />

Ilmaga küll ei vea<br />

Neli aastaaega kuhugi kadunud kuhugi.<br />

Ma armastan Eestit, sest mu omaksed on siin<br />

Ja pole üldsegi piin<br />

Sest välismaale ma neid iga aasta viin.<br />

Ma armastan Eestit, siinseid võimalusi ma tean.<br />

Haridust tähtsaks pean<br />

ja sammud ülikooli poole sean<br />

mõne sõbragi kaasa vean.<br />

Ma armastan Eestit, siin pole mässu<br />

kuid poliitiline olukord on veidi nässus.<br />

Suured valimised jõus,


millega paljud pole nõus.<br />

Ma armastan Eestit, sest siin on ilus loodus<br />

selle näitamiseks maailmale on mitu moodust.<br />

Ma armastan Eestit, sest meil on ilus emakeel,<br />

mul on selle üle hea meel.<br />

Päikese käes kõndides koduteel<br />

mõne emakeelse viisijupi teen.<br />

Ma armastan Eestit, sest meil on silmatorkav lipp,<br />

mille parimaks kohaks on Pika Hermanni tipp.<br />

Ma lipu heiskan igal olulisel päeval,<br />

et seda ka teised sel tähtsal päeval näevad.<br />

Ma armastan Eestit, sest president on Kaljulaid,<br />

sellest sain teada, kui puutusin Ameerikas raid.<br />

Ta teadvat mitmeid maid<br />

ning suure au osaliseks sai.<br />

Ma armastan Eestit, sest meie pealinn on Tallinn,<br />

sinna igal võimalusel rallin.<br />

Ma armastan Eestit,<br />

sest olen eestlane<br />

ja mu suurde südamesse mahub<br />

kogu me pisike (kodu)maa.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Nüüd, Sinu 100. sünnipäeva eel, tundub olevat just õige aeg Sulle ühe kirja kirjutamiseks.<br />

Arvan, et oled seda väärt. Ma soovin Sinust kirjutada just nii, nagu mina Sind näen.<br />

Ma tean, et oled palju läbi elanud. Sul on olnud nii häid kui ka halbu aegu, kuid oled alati<br />

kõigega toime tulnud. Ma olen nii tänulik, et olen saanud just Sinus üles kasvada. Vabas riigis<br />

üles kasvamine on minu arvates privileeg. Sa oled meile kõigile suureks eeskujuks. Oled paik,<br />

kus soovin, et ka minu lapsed üles kasvaksid. Tahan, et ka nemad tunneksid seda rõõmu, mida<br />

mina Sinuga üles kasvades tundsin. Sul on meile kõigile nii palju pakkuda. Aitäh.<br />

Aitäh, et oled just selline, nagu Sa oled. Arvan, et see ongi kõige parem. Tean, et viimastel<br />

aastatel meeldib Sulle end teistega võrrelda ning nende nõudmistega kaasa minna. Uuendused<br />

on alati head ning täiustavad Sind, kuid ära nendega liiale mine. Ürita jääda iseendaks, sest just<br />

sellisena meeldid Sa mulle kõige rohkem.<br />

Aitäh, et pakud oma rahvale nii palju võimalusi. Sa mõtled nii noortele kui vanadele. Kallis<br />

Eesti, aitäh, et oled andnud tasuta õppimise võimaluse ka ülikoolis. Mul on hea meel, et<br />

tähtsustad haridust ja haritust, luues meile kõigile võimaluse enesetäiustamiseks. Nüüd peab<br />

meil endal olema selleks vaid piisavalt tahtejõudu. Mulle meeldib, kuidas Sa haridussüsteemi<br />

oled üles ehitanud. Tänu Sinule ongi meil nii palju andekaid inimesi.<br />

Eestimaa, minu kullast kallim kodumaa! Sa oled paik, kus tunnen end alati turvaliselt. Sinuga<br />

on hea olla. Ma tean, et olen mõelnud ka Sinust lahkuminekule, kuid mida aeg edasi, seda<br />

kindlamalt ma ennast just siin, Sinu läheduses tunnen. Isegi kui lähen, siis tea, et ei jäta Sind<br />

iial ning ühel päeval tulen ma kindlasti tagasi. Kallis Eesti, ma armastan sind. Aitäh Sulle kõige<br />

eest!


Eesti,<br />

oled minu kodumaa. Siin olen ma sündinud ning kasvanud. Ma olen väga tänulik, et ma saan<br />

elada just siin, ning soovin Sulle jõudu ja jaksu ka edaspidiseks.<br />

Minu jaoks algas see kõik, kui võtsid mind siia vastu 2000. aasta augustis. Selle lühikese ajaga,<br />

mil ma elanud olen, olen õppinud juba palju erinevaid asju. Suur tänu, et mulle sellise võimaluse<br />

oled andnud. Õppesüsteem on siin tugev ning minu arvates aitab hästi elus hakkama saama.<br />

Peale põhikooli saad valida, kas soovid õppida keskkoolis ning hiljem ülikoolis või minna<br />

kutsekooli ja selgeks õppida teatud eriala. Kuigi oled suuruselt üsna väike ning elanikke on ka<br />

vähe, saad Sa siiski hästi endaga hakkama. Sa suutsid luua meie riigi, kui tundus juba, et meie<br />

rahvas on määratud hukule ning ei eksisteeri võimalust vabaks saada. Ajaloost teame-tunneme<br />

eestlaste kangelaslikkust ning tugevust ja julgust. Nad ei olnud allaandmise meelt ning olid<br />

valmis võitlema, selleks et võita vabadus. Andsid meile iseseisvuse ning nüüd saame kõik elada<br />

uhkelt ning hoida Eesti lippu kõrgel. Oled ka meie rahvast õnnistanud soodsa asukohaga, hoides<br />

ära suuremad looduskatastroofid, nagu orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked. Meid on juhtinud<br />

viis presidenti, neist neli on olnud mehed. Eelmisel aastal sai Eesti naispresidendi. Kõik nad on<br />

olnud sümpaatsed ning esindanud Eestit nii, et areng aina jätkub.<br />

Olen väga rahul oma kodumaa, selle ajaloo ning suutlikkusega endaga hakkama saada, kuigi<br />

on väikeriik. Tänan Sind võimaluse eest siin elada ning suureks kasvada ja soovin Sulle pikka<br />

iga.


Kiri <strong>Eestile</strong>!<br />

Sinu 100. eluaasta läheb igaühele korda, pannes särama naeratuse nii laste, noorte kui ka juba<br />

eakamate kodanike näol. Me väärime hiilgust.<br />

Minu sõnad pole lihtalt tulnud mõtetest. Need tungivad esile mu põksuvast südamest, andes<br />

aimu hinges pulbitsevast patriotismist. Ma hindan seda, kuidas iga eestlane võib muuta meie<br />

elu, olles aktiivne oma kodukandis, kas või kandideerides valimistel volikokku.<br />

Kahjuks ei suuda Sinu rahvas selles kõiges leida midagi positiivset, kirudes igal hetkel<br />

sotsiaalmeedias meie riigiisasid. Nende teod vahel küll väärivad seda, kuid kirumine ei muuda<br />

olukorda paremaks.<br />

Selles kirjas ei taha ma rohkem tuua esile midagi negatiivset. Sa väärid hoopis ülistust. Aastaid<br />

trampis Su peal võõras sõjaväesaabas ning pea kohal vihisesid püssikuulid. Ometi suutsid Sa<br />

olla tugev, jääda alles olukorras, kus anastajad Sind tasalülitada proovisid. Hiljem astus rahvas<br />

sinu kaitseks välja, luues taas riigi, kus elab lihtne rahvas.<br />

Eesti, ma tahan veel öelda, et Sinu loodus on kaunilt kummaline: ürgne metsakohin, orud ja<br />

künkad, mida me ise mägedeks nimetame, annavad mõnusa tunde looduse nautijatele, kes<br />

matkates uusi paiku avastavad.<br />

Su pinnal elavad ühed maailma targemad lapsed, kes on saavutanud PISA testides kõrge koha.<br />

Selle üle tuleb uhkust tunda, eriti teades, et tarkus on vooruse tipp. Me koolis on küll koolides<br />

range režiim, kuid see on end ära tasunud, tehes Sinust, Eesti, tuntud e-riigi.<br />

Sinu ülistamiseks on mul tuhandeid sõnu, kuid sõnad pole alati kõige tähtsamad, paremad on<br />

hoopis teod. Ma proovin olla Sinu eest väljas juba praegu, olles aktiivne nii oma kodukohas kui<br />

ka üle- eestiliselt. Olen ma valmis andma kogu oma energia Sulle, tehes sinust veelgi parema<br />

ja armastatuma riigi.<br />

Tänan, et oled olemas!


Tere armas Eestimaa!<br />

Olen Sulle tänulik kõige eest, mida Sa oled minu heaks teinud. Tänu Sinule olen kasvanud just<br />

selliseks nagu ma praegu olen.<br />

Eesti on elamiseks üks paremaid kohti maailmas. Eestimaal on väga head koolid, mis annavad<br />

eluks väga tähtsad ja vajalikud teadmised. Tänu millele oleme tõusnud hariduse vallas etteotsa<br />

- see on tunnustust väärt! Eesti inimesi kiidetakse mujal maailmas, kuna meil pidavat olema<br />

väga hea töötahe ja -kvaliteet. Eestis on ka väga ilus loodus ja maastik, mis toob meie kõigi<br />

silmadesse rõõmu ja sära.<br />

Meil on neli aastaaega, mis pakuvad vaheldust ning ootust, seega on alati midagi oodata. Oleme<br />

suutnud hoida armast ja ilusat eesti keelt. Eesti suur pluss on see, et meil on väga palju toetusi:<br />

sünni- lastetoetused, ema- ja isapalk jne. Eestis on olemas ka kõik eluks vajalikud tingimused<br />

ja meelelahutus, nagu näiteks sportimistingimused ja poed, mis on olemas peaaegu igas<br />

väiksemaski külas ja alevikus. Samuti on meile kättesaadaval kõik maailmakuulsad riide- ja<br />

aksessuaaribrändid.<br />

Nagu igal asjal, on ka Eestil halvemad küljed. Siit rändab iga aastaga järjest rohkem inimesi<br />

välja, kuna minnakse otsima paremaid töökohti ja elamistingimusi. Minu arvates saaks seda<br />

probleemi lahendada, hakates rohkem oma inimesi toetama ja jättes tagaplaanile sisserändajad,<br />

kuna nemad ei hoia Eesti lippu nii kõrgel, kui siin maal sündinud ja elavad inimesed. Eesti riik<br />

võiks toetada rohkem ravivajavaid inimesi, kuna haigustes pole enamasti süüdi mitte keegi ning<br />

tihtipeale on raviarved väga suured. Inimene lihtsalt ei jõua neid maksta. Samuti puudutab<br />

Eestit ka sooline palgalõhe. Me võiksime hakata tasakaalustama meeste ja naiste palku.<br />

Kurdetakse ka selle üle, et Eestis on väga palju hoolimatust: inimesed lähevad kiusamisest või<br />

õnnetusest lihtsalt mööda ning jätavad abivajajad hätta. Eesti riik saaks abistajaid rohkem<br />

tunnustada ning neid kiita. Olen seda igal aastal järjest rohkem märganud, mistõttu võib öelda,<br />

et Eesti areneb jõudsalt.<br />

Kõike head!


Kallis Eesti, mu kallis kodumaa, mu õitsev rahu ja õnn.<br />

Sul täis saamas 100 vaba ja uhket aastat… Neid aastaid, mil Sa oled olnud võõra võimu all, on<br />

olnud seitse korda enam, see on tähendanud samuti võõraid valitsejaid, kelle kätetöö vilju on<br />

praeguseni tunda..<br />

Su inimesed on kokkuhoidvad eestlased, kes laulsid Sind vabaks, mu armas isamaa, kelle huulil<br />

kõlasid laulud ilusas emakeeles ning kes olid valmis andma oma elu, et nende lapsed saaksid<br />

kasvada vabas Eesti riigis. Need tublid eestlased on andnud Sulle lipu, hümni, rahvuslinnu ja<br />

rahvuskivi. Need väiksed detailid on tähtsad, et tunnustada Sind kui üht suursugust ning<br />

võimekat riiki.<br />

Peale kannatusi oled Sa lõpuks saanud tugevaks ja võimsaks ning iseseisvaks riigiks, keda<br />

paljud imetlevad ja tunnustavad just väiksuse ja võimekuse pärast. Su ilu imetletakse nii<br />

siinpool ookeani kui ka teisel pool, sest Sul on nii palju rikkumata loodust, viljakat mulda ja<br />

hoolivaid inimesi.<br />

Sa oled selle ümmarguse 100 aasta jooksul nii palju saavutanud, rohkem, kui mõni suurem<br />

naaberriik. Sina, mu kallis isamaa, oled pidanud vastu tumedatele aegadele, Sa oled leidnud<br />

omale häda korral liitlasi, Sa oled aidanud vastaseid ja andnud armu nõrgematele.<br />

Sa oled käinud kosmoses ning oled andnud oma panuse peaaegu igasse teadusvaldkonda, olgu<br />

see siis mõne liigi käitumise uurimine, toote leiutamine, rakenduse välja töötamine või<br />

keemilise elemendi leidmine.<br />

Sind imetlen ma suure austusega ja ütlen uhkusega, et Sina, mu Eesti, oled minu kodumaa,<br />

minu toitja ja kasvataja. Su pinnal on hea ning turvaline elada, sest tean, et sind ei ohusta orkaan.<br />

Su pind on kaitstud tänu kohusetundlikele meestele ja naistele, kelle Sa oled kasvatanud<br />

suureks, andes neile süüa, juua ning koha, kus kasvada.<br />

See rikkus, mida Sa kannad, on imetlusväärne, need lõputud aasad ja avastusi pakkuvad metsad<br />

on nii imelised, sest paljud riigid ei saa selliste asjadega uhkustada, sellepärast oled Sina, mu<br />

Eesti, koht, kus ma tahan, et mu lapsed sünniksid.<br />

Olen sulle tänulik kõige eest, mu kallis Eesti, soovin Sulle palju õnne ja jaksu sajanda<br />

iseseisvusaasta puhul. Loodan, et ka mu lapse-lapse-lapsed saavad olla uhked oma Eesti üle.<br />

Loodan, et sinu iseseisvust ei tule võtma mitte ükski pahade mõtetega riik ning sa jääd veel<br />

tulevikus täielikult vabaks.<br />

Palju õnne, kallis Eesti…


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti Vabariigi väga erilise ehk 100. sünnipäeva puhul kirjutan <strong>Eestile</strong> kirja endast ja oma<br />

plaanidest ja sellest, kui hea on Eestis elada.<br />

Õpin Võru Gümnaasiumis, sest Eesti riigis on tasuta gümnaasiumiharidus ja koolis on tasuta<br />

lõuna. Peale keskkooli plaanin minna sõjaväkke, kus saan vastava väljaõppe, et kaitsta Eesti<br />

riiki kriisiolukorras ja olla selleks alati valmis. Peale sõjaväge tahan minna õppima ülikooli,<br />

kuigi veel täpselt ei tea, millisesse, sest Eestis on valik lai ja erialasid vägagi palju. Soovin<br />

õppida ametit, milles saan ka kasulik olla Eesti riigile ja teistele riigis elavatele inimestele.<br />

Tulevikus tahaksin kindlasti luua oma ettevõtte, sest Eestis on selleks nii head võimalused.<br />

Igaühel on niisugune võimalus ja sellepärast soovingi seda proovida. Iga asjaga saan juurde<br />

kogemusi ja alati tuleb mingi kogemus kasuks edasises elus. Ettevõtjana peaksin maksma<br />

kõrgeid makse, millega saan toetada Eesti riiki, et saaks suunata raha sinna, kus seda kõige<br />

rohkem vajatakse. Tulevikus tahan kindlasti käia välismaal tööl ja reisida ümber maailma ja<br />

õppida midagi teistest riikidest ja jällegi saada juurde kogemusi. Seda kirja kirjutades on mõttes<br />

tulla alati Eestisse tagasi ja jääda kodumaale truuks, kuid kunagi ei tea, mis võib muutuda.<br />

Eesti paikneb geograafiliselt täpselt heas kohas ja kliima poolest on ka siin huvitav, sest meil<br />

on neli aastaaega. Kuigi Eesti on pindalalt väike, on tegelikult siin ruumi kõigile ja metsikut<br />

loodust on ka ja metsas on palju loomi. Mulle meeldib eesti rahvas, sest oma väikese arvu kohta<br />

oleme väga tublid igal alal. Eestist on tulnud Skype, olümpiatel oleme me edukad, me saame<br />

tähtsaid asju ajada internetis. Minu arvates on Eesti parim koht, kus teha karjääri ja saada<br />

edukaks, siin on selleks lihtsalt perfektsed tingimused kõigile.<br />

Minu arvates, on Eestis väga hea elada, sest siin on kõik olemas ja inimesed on tublid ja loodus<br />

on ilus. Mina tahaksin väga Eestisse jääda ja olla Eesti riigile kasulik ka edaspidi


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Meil paluti koolis riigile sajanda sünnipäeva puhul kiri kirjutada, nii et siin on minu arvamus<br />

riigist üleüldiselt.<br />

Meie riik on küllaltki hea koht elamiseks. Kliima võiks siin natuke soojem olla, kuid muidu<br />

hea. Suurlinnadesse jõudmiseks kulub enamasti paar tundi. Inimesed on ka küllaltki sõbralikud,<br />

kui nendega suhelda osata. Muidugi, mõne välisriigiga võrreldes võivad meie inimesed tunduda<br />

külmad ja tagasihoidlikud, aga eestlasena näen seda teistmoodi. Meil on töökohti küllaldaselt,<br />

põhiharidus on tasuta, õpinguvõimalused on üleüldiselt head. Mis mulle eriti meeldib, on see,<br />

et meie riigis õhutatakse elektroonikat kasutama. Mõnes koolis on juba kasutusel tahvel- ja<br />

sülearvutid ja kui kunagi kõik nende peale üle läheks, siis muutuks koolis käimine hoopis<br />

kergemaks ja mugavamaks, sest ei peaks enam igast ainest erinevaid asju kaasas tassima.<br />

Muidugi annab riigi suhtes nuriseda ka, näiteks palgad võiksid suuremad olla, mis on alati<br />

probleem. Üks asi, mis minule tundub väga nõme, on, kuidas kogu aeg lisatakse erinevatele<br />

asjadele aktsiise ja tõstetakse hindu, kuid palgad küll nii kiiresti ei tõuse. Elu on liiga kallis.<br />

Nagu enne juba mainisin, pole Eesti geograafiliselt kõige paremas asukohas. Suviti on jahe ja<br />

talved on ka viimastel aastatel lahjad olnud, ehk kraad püsib nulli ringis ja kõik on märg ning<br />

lörtsine. Kuid loodus on selle eest ilus, metsasid on palju ja ilusaid järvi ning ojasid leidub.<br />

Talvel on stress kiire tekkima ja loodus ongi hea koht, kuhu minna pead puhkama.<br />

Eesti on tegelikult hea koht elamiseks, kuid ma arvan, et paljud noored, kaasa arvatud mina, ei<br />

jää siia püsima. Esiteks tahaks kolida kuhugi, kus on parem kliima, ja teiseks, kus on suuremad<br />

palgad. Mina kolin ilmselt minema töö pärast, kuid paljud teised noored kolivad välisriiki<br />

õppima ja harjuvad välismaa elu ja kommetega ära.<br />

Soovin <strong>Eestile</strong> palju õnne sajandaks sünnipäevaks ja loodan, et see riik jääb veel kauaks püsima<br />

ning teeb mõnele endast suuremale silmad ette.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Õpilasena siin Sinu ees seistes on mu õlul kohustus anda endast parim. Meile sisendatakse küll<br />

iga päev tüütuid malle, mida peame täitma, kuid seda ei tehta eesmärgiga kaotada tulevikku<br />

viivad noored. Ei! Meie kool annab hea vundamendi, millelt lendu tõusta ja meie mainet tõsta.<br />

Meist vormitakse lendajaid, kes oma maandumiskohale loovad järgmistele uue platvormi, et<br />

jõuda veel kaugemale.<br />

Me oleme hariduselt eesrinnas ja pürgime tippu. Meil on tublid õpetajad ja õppejõud, kelle<br />

meetodeid on vorminud aastatepikkune kogemustepagas, mis näitab, kus ja mida paremini teha.<br />

Siia oleme jõudnud nende koosveedetud töörikaste, mure- ja rõõmurohkete, võite ja kaotusi täis<br />

aastatega.<br />

Koos oleme saavutanud midagi erakordset. Tee tippu on küll pikk, kuid mul on usku, et me<br />

saame ka üheks neist, kes kõik teised tahavad olla. Meid pole küll eriti palju, kuid kui eestlastel<br />

on vaja tulla kokku, et üheskoos millegagi hakkama saada, siis on kokku tuldud ja võimatunagi<br />

näivaga hakkama saadud.<br />

Eesti liigub pigem ajaga kaasa, selle eest vaid kiidusõnad tuleb teele saata. Arenguks on veel<br />

ruumi, kuid eesti noored toovad siia värskema õhu ning panevad puhuma uued tuuled. Me<br />

oleme koos suutnud luua kultuuriruumi, kus teist inimest enamasti nähakse inimesena ning<br />

püütakse mingilgi määral mõista.<br />

Meie memmed ja taadid, kes elavad veel vanaviisi, on meie mälu kandjad, reliikviad. Nad on<br />

hindamatud ning loodan, et ka edaspidi on neil hea elu ning neid hoitakse ja väärtustatakse, sest<br />

ilma nendeta poleks meil juuri.<br />

Me tulime, oleme ja jääme. Jääme, kuni jõudu jagub ja hing veel sees, püüdes luua ikka ja aina<br />

paremat Eestit ja maailm selle ümber.<br />

Aitäh!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Alustuseks tahan soovida Sulle palju õnne juubeli puhul. Riigina oled Sa küll üpris noor, mõni<br />

elanik on Sinust isegi vanem. Sinuga palju juhtunud. Sul on olnud põhjust rõõmustada ja<br />

naerda, aga ka kurvastada ja nutta. Sinuga juhtunud sündmused ei mahuks inimese tuhandesse<br />

eluaastassegi. Loodame, et on ka tulemas Sinu 1000. sünnipäev.<br />

Mõtlesin algul, et räägin selles kirjas, mida Sa oled teinud valesti, kuid ei ole aus veeretada süü<br />

Sinu kaela. Pahategijad oleme ju meie, inimesed. Meie oleme vorminud Sinu selliseks, nagu Sa<br />

oled. Me pole küll tuntuim ja edukaim riik/rahvas, aga me oleme ka veel noored. Meil täitub<br />

100 aastat, mis on teistega võrreldes ikka vähe. Meie püüdlused saada edukamaks ja<br />

tugevamaks on kandnud vilja. Me liigume paremuse poole, võib tekkida mõõnu, aga tee viib<br />

ülesmäge. Ma pean silmas seda, et meile pole midagi kergelt antud, me oleme iga jalatäie eest<br />

pidanud võitlema. See on teinud meid tugevaks ja ettevaatlikuks.<br />

Noorsportlasena meeldib mulle, et Eesti sportlased edukad. Eestil on maailmatasemel<br />

võrkpallikoondis, kes võib mängida iga vastasega nagu võrdne võrdsega. Võrkpallil on ka tugev<br />

järelkasv, mis näitab, et tulevik on helge. Tublid on ka teised spordialad, nagu näiteks autoralli,<br />

motokross, korvpall, tennis, vehklemine ja nii edasi. Meil on peaaegu igal spordialal välja panna<br />

tasemel võistleja. Ma leian, et Eestis on hea spordiga tegeleda, sest ükski talent ei jää märgamata<br />

ja kõigil on võimalused olemas. Ainukese miinusena märgin, et meil pole eriti head<br />

treeningtingimused ja tublisid treenereid võiks ka rohkem olla. Kui paraneksid tingimused ja<br />

sportlaste kihk saavutada parimat, vallutaks me maailma.<br />

Loodan, et kõik paraneb juba lähitulevikus. Me suudame kõike, kui oleme järjepidavad ja<br />

üritame kogu aeg. Tulevik tundub helge, sest mina eestlasena ja selle riigi kujundajana kavatsen<br />

muuta elu paremaks. Luban, et teen Eesti tuntumaks kui kunagi varem. Selleks et see kiiremini<br />

ja sujuvamalt läheks, loodan saada Sinult tuge.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Kirjutan oma riigile 100. sünnipäeva puhul kirja. Eesti võib olla enda üle uhke, sest riik on väga<br />

palju läbi elanud ja ka suuri asju saavutanud, eestlastel on väga ilus keel ja omanäoline kultuur.<br />

Eestit olen teadnud ja näinud üle 17 aasta. Mulle meeldib Eestis elada, sest Eestis on palju<br />

huvitavaid asju teha. Isegi kui Sinul pole kõiki mugavusi pakkuda mis mujal maailmas, siis on<br />

Sinul pakkuda väga palju vaatamisväärsusi. Eesti riik on küll väike, võrreldes enamiku<br />

riikidega, ja ka rahvaarv pole suur, aga meil on tore ja sõbralik riik. Eesti võib olla väike riik,<br />

aga on maailmas ikka tuntud ja meie riiki on tulnud külastama tähtsad inimesed, mis toob<br />

<strong>Eestile</strong> kuulsust juurde. Eestis käib aastas rohkem turiste, kui riigis rahvast on, mis näitab, et<br />

Sinul on välismaalastele midagi pakkuda või näidata, mida neil endal pole.<br />

Eestis saab väga hea hariduse. Statistika andmetel on Eesti maailmas haridustasemelt parima<br />

10 riigi seas, mis on meie jaoks suur saavutus. Eesti on maailmas alkoholi tarbimisega ka väga<br />

kõrgel kohal, mis on aga ennast hävitav näitaja ja sellest „edekabelist“ tuleb välja murda. Siin<br />

saab minu põlvkond palju ära teha.<br />

Eestis hoolitsetakse metsa, maa, loomade ja taimede eest. Ehitusbuumi tõttu kaovad maailmast<br />

loomade elukohad ja paljud liigid surevad sellepärast välja. Eestis on sellele natuke rohkem<br />

mõeldud ja rajatud kaitsealasid. See näitab, et riik ei hooli ainult inimestest, vaid ka loodusest.<br />

Ole sama hea ja edukas riik edasi ning saa veelgi paremaks!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti, riik, kus ma sündisin,<br />

siin aegamööda suureks sirgusin,<br />

Eestisse ma kiirelt kiindusin,<br />

riiki, kus on enamik mu elu hiilgusi.<br />

Õppisin rääkima ühtses eesti keeles,<br />

esimesed sõbrad kodukandis veel mul meeles.<br />

Olles punapõskne noor laps,<br />

pidasin ma veel Eestit kogu maailmast suuremaks.<br />

Eesti metsades nägin ma rohelust,<br />

pikali heites tundsin sambla kohevust,<br />

ei iial näinud ühiskonna koledust,<br />

sest ei teadnud veel oma olemust.<br />

Inimesed siin on soojad,<br />

kuid enamik neist endasse hoiab.<br />

Küll ükskord see hommik koidab,<br />

Kui Eesti käsi meid endid toidab.<br />

Saabub lõpuks number 100<br />

Sajandipikkune ajalugu on Eestil seljataga,<br />

Halvad mälestused matame maha,<br />

et saaks seada Eesti tulevikku raja.


Eesti Vabariik,<br />

tahan Sind tänada. Õpilasena saan Sinuga väga rahule jääda. Olen jõudnud 11. klassi ja saanud<br />

selle aja jooksul parimat võimalikku haridust, mida soovida.<br />

Olen väga õnnelik, et saan elada nii kaunis kohas. Loodus, mida meile pakud, on võrratult<br />

kaunis. Sinu pigem soe talv, üpris külm suvi, värviline sügis ja varajane kevad meeldivad mulle.<br />

On väga tore, et pakud lastele pikka suvevaheaega ja nüüd ka viiendat lisavaheaega. See annab<br />

võimaluse ja aja, mida saame kasutada Sinuga lähemalt tutvumiseks.<br />

Sinu rahvaarv võib väike olla, aga sellegipoolest oled Sa tubli. Kasvatada umbes miljonit<br />

inimest, toita neid, anda haridust, pakkuda tööd, võimaldada elada rahulikku elu - see on<br />

märkimisväärne tegu, millega kõik riigid hakkama ei saa. Maailmas oled Sa esirinnas nii<br />

haridustaseme, sportlaste kui ka ilusa keele poolest. Sportlasena võin öelda, et on uhke olla<br />

eestlane. Esindades Sind välismaal võistlustel või muudel üritustel, teeme seda suure uhkusega<br />

ja kogu südamest.<br />

Võrreldes Sinuga pole mina veel nii palju näinud ja kuulnud, kuid olen kursis sellega, kuidas<br />

Sinust vaba maa sai. Tean, et pidid selleks palju vaeva nägema ja palju loovutama. See näitab,<br />

kui võimas võib üks väike maa ja rahvas olla.<br />

Olen tänulik, et oled mulle andnud perekonna, parimad sõbrad, võimaluse tegeleda oma<br />

huvidega ja ennast harida.<br />

Tahan Sulle oma tänulikkust näidata, sellepärast luban, et jääd alatiseks mulle meelde. Sa oled<br />

minu sünnimaa, minu kodumaa ja maa, kus tahan viimsele teekonnale minna.<br />

Sa saad varsti juba saja-aastaseks. Kallis Eesti Vabariik, soovin Sulle palju õnne sünnipäevaks!<br />

Soovin, et Sinu sünnipäeva tähistamise traditsioon jätkuks veel kaua. Eesti Vabariik, soovin, et<br />

tulevas elu läheks Sul kõik hästi, et Sa ei peaks enam nägema sõda ega jääaega. Tahan, et Sinu<br />

tulevik oleks kerge ja hea ilma mingisuguste katastroofideta.<br />

Armas Eesti, luban, et mina ei lahku siit!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Eesti on eriline elupaik: meil on vabadus, võimalused eneseteostuseks ja -arenguks, tervislik ja<br />

puhas keskkond, Eesti on e-riik.<br />

Miinused on näiteks väike rahvaarv, võiks luua paremad elutingimused välismaalastele,<br />

tööandjate suhtumine teise päritoluga inimestesse on negatiivne. Need puudused vähendavad<br />

Eestit kui sihtkohta headele töötajatele, lisaks ülimadalad palgad, võrreldes Soomega.<br />

Eestis on nii plusse kui ka miinused nagu igas riigis, aga kõige tähtsam on see, et Sina teed<br />

kõik, et nendest probleemidest lahti saada.<br />

Kõige tähtsam on, et Eesti areneb, eriti areneb haridusmaastik, sest tänases maailmas ilma<br />

hariduseta ei saa mitte keegi hakkama. Haridus kujundab ja kannab edasi väärtushoiakuid, mis<br />

on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ning ühiskonna koostoimimise aluseks.<br />

Eesti on hariduse poolest on üks arenenumaid riik. Areneb ka Eesti majandus ning praeguseks<br />

ajaks on Eesti kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.<br />

Mulle Eestis meeldib loodus, vabadus ja puhas keskkond. Võibolla riigi jaoks on see halb, aga<br />

mulle meeldib, et Eestis on vähe inimesi ja pole nagu Hiinas - sipelgapesa. Eriliselt meeldib<br />

mulle haridus, sest ilma hariduseta pole sa keegi ja Eestis sa saad kõrghariduse kätte. Mulle ei<br />

meeldi, et siin on vähem tööd kui näiteks Ameerikas ja energiasaamise võimalused pole ka<br />

lõpuni arendatud, pole tuumajaama ja sellega seoses on vähem töökohti.<br />

Eesti on ikkagi heas seisus ja ei lõpeta arenemist.<br />

Sina saad 100 aastat vanaks, selle ajaga on elu Eestis palju muutunud. Hea, et Sa liigud õiges<br />

suunas ja muutud iga aastaga aina paremaks.


Tere, Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, et anda ideid, kuidas muuta elu meie riigis lõbusamaks ja teha sellest paik, kust<br />

keegi ei soovi lahkuda.<br />

Kindlasti peaks rajama nii mõnegi huvitava pargi, kus on mänguväljakud lastele ja sportimise<br />

võimalus suurematele. Sellised pargid oleksid head peredele, kellel on lapsi ja kes soovivad<br />

koos kusagil sportida. Mänguväljak peaks olema kindlasti palju suurem, kui need tavaliselt on,<br />

ja lähikonnas peaks olema koht, kus saab joosta, hüpata, trikke ja palju muudki teha. Kui jutt<br />

juba trikkidele läks, pean mainima sedagi, et Eestis pole ühtegi suurt skate-parki. Selle all pean<br />

silmas igas stiilis sõitjatele mõeldud tasuta väliparki. Kindlasti peaks see olema ka mitu korda<br />

suurem kui praegune Tartu Skatepark.<br />

Kuna kõikidele ei paku huvi trikkide tegemine ja sport, peaks olema ka korralikke<br />

lõbustusparke. Seal peaks kindlasti olema Ameerika mäed ja kõik muud atraktsioonid. Seda ei<br />

saa kahjuks muuta tasuta kohaks. Piletid võiksid olla väga soodsa hinnaga, nii et ka kõige<br />

vaesemad pered saaksid seal käia. Muidugi peaksid eestlastele olema kõik atraktsioonid<br />

odavamad.<br />

Loodan siiralt, et kõik need pakkumised olid inspiratsiooniks ning et peagi saab mõni mu<br />

mõtetest ka teoks.


Armas Eesti Vabariik, kirjutan Sulle, sest tahan rääkida<br />

paarist asjast, mis mind vaevavad.<br />

Miks saavad üle mere naabrid, soomlased, poole rohkem palka kui meie, eestlased. On näha, et<br />

suur hulk eestlasi läheb tööle Soome. Kuid miks? Seal on paremad palgad ning elutingimused.<br />

Inimene lõpetab Eestis ülikooli ning soovib edasi minna tööle. Tal on valida, kas asub tööle<br />

Eestis, kus ta teenib umbes 900 eurot, või läheb hoopis Soome, kust ta saaks sama töö eest 2000<br />

euro ringis. Muidugi ta läheb Soome, sest miks peaks ta nägema sama palju vaeva ja saama<br />

poole vähem palka. Noor inimene kolibki Soome, harjub uue keskkonnaga, õpib selgeks keele,<br />

leiab püsiva elukoha, elukaaslase. Seesama inimene mõtleb perekonna loomisele Soomes, mitte<br />

Eestis. Eesti on tema jaoks vaid kodukoht, kus võib mõnel nädalavahetusel sõpradel, sugulastel<br />

külas käia. Kuid ta ei tunne ennast seal õnnelikult, sest riik oleks teda justkui reetnud. Kallis<br />

Eesti Vabariik, miks Sa lased meie andekatel inimestel nii lihtsalt minna üle lahe Soome, kui<br />

neil on tegelikult võimalus teha edukat karjääri siinsamas, meie väikses Eestis. Ma usun, et<br />

meie riik oleks võimeline maksma ka normaalset tasu meie andekatele inimestele. Miks valitseb<br />

selline ebavõrdsus? Kui nii jätkub, siis jooksebki riik noortest ja andekatest inimestest tühjaks.<br />

Meie riik ei võimalda meie oma inimestele seda, mida nad väärivad. Nad peavad minema oma<br />

õnne otsima teistesse riikidesse, näiteks Soome. Minulgi on plaanis peale õpinguid lahkuda<br />

Eestist, sest tahan elada täisväärtuslikku elu, nii et ma ei peaks millestki puudust tundma. Arvan,<br />

et Eestis ma ei saaks elada sellist elu ning peaksin pidevalt nn kopikaid korjama. Minu tulevik<br />

loodetavasti ei ole küll Soomes, kuid siiski. Oma armsale kodumaale ma elama ja töötama<br />

kahjuks jääda ei plaani.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

Sinu sajas sünnipäev on saabunud ning järgnevalt on mul Sulle paar soovitust, mida tulevikus<br />

paremini teha.<br />

Niipea kui algavad valimised, hakkad Sa rahvast ära ostma enda lubadustega. Lubad teede<br />

ehitust, kuigi linnades olevad teed ei kannata kriitikat. Lubad suurendada kolmanda lapse<br />

toetust, kuid miks kolmas laps peab saama rohkem raha kui teised, kõik peaksime olema<br />

võrdsed. Muidugi loodad Sa sellega suurendada iivet, aga paljusid inimesi ei motiveeri raha.<br />

Raha võib teenida ka välismaal ja sealt tuleneb väljarände probleem. Sa peaksid tõstma palka,<br />

mis vähendaks rändlust. Lubad õpetajate palka tõsta, kuid seda oleksid võinud teha juba ammu.<br />

Hea haridus on kõige alus, seetõttu peaksime tunnustama rohkem õpetajaid kasvõi palkade<br />

suurendamisega, kuna nemad aitavad meie ühiskonda rikastada targemate inimestega. Neid<br />

näiteid on veel ja veel, kuid need on soovid, mida Sa võiksid kindlasti täita.<br />

Siiski pole Eesti Vabariigis kõik nii halb, nagu eelmise teksti põhjal võib järeldada. Tänan Sind,<br />

Eesti, ilusa ja puhta looduse eest, mida me peaksime hoidma korras. Meil on maailma erilisim<br />

staadion Orissaares, mille keskel kasvab võimas tammepuu, mis kannab tiitlit „Euroopa aasta<br />

puu 2015“. Eestis on 2222 meresaart ja laidu, mille üle peaksime olema uhked, meie naabril<br />

Lätil pole näiteks ühtegi meresaart. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa,<br />

Vilsandi ja Matsalu. Need paigad on ideaalsed kohad puhkamiseks, perega olemiseks ning vaba<br />

aja sisustamiseks.


Eesti,<br />

oled kalliks saanud,<br />

südametes kõlamas.<br />

Kõikjal meiega koos käinud,<br />

tervet ilma uurimas.<br />

Juba väiksena me koos<br />

aega palju veetsime.<br />

Õues naerud, laululood,<br />

looduses me lust`sime.<br />

Jalutades suurde metsa,<br />

üksi nagu vana känd,<br />

siiski Sind ma kõrval tundsin,<br />

jälgimas ja kaitsmas mind.<br />

Kui kodutee mul meelest läks,<br />

võõrad metsad ümber,<br />

ekseldes siis paksus laanes,<br />

tekkis tunne sünge.<br />

Laulsid valjult Sinu linnud,<br />

puudeladvus tuuled.<br />

Võõrast metsast välja jõudes<br />

Tee viis kodu poole.<br />

Nüüd, kui olen suureks saanud,<br />

avaldan Sul tänu,<br />

et oled südamesse loonud,<br />

armastuse tunde.<br />

Siiski edaspidi loodan,<br />

et me kokku jääk.<br />

Eestimaad ka hädas kaitsen,<br />

ikka siia jään.<br />

Eesti, oled kalliks saanud,<br />

südamesse jääd.<br />

Aitan Sind nii heas kui halvas,<br />

armas sünnimaa.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan sulle, sest mind on ära tüüdanud see, mis toimub viimasel ajal meie riigis.<br />

Just nüüd, valimiste eel, on kogu me riik aetud pahupidi. Lubad suuremaid lastetoetusi, spaade<br />

rajamisi, lasteaedade renoveerimisi, kergliiklusteid, julgeoleku tugevdamist. Kuid milleks anda<br />

selliseid lubadusi, kui neid ei täideta? Mida rohkem lapsi peres, seda suurem toetus, eks? Üritad<br />

tõsta meie rahva iivet raha eest? Pered peaksid tegema lapsi nii palju, kui nad üles jõuavad<br />

kasvatada. Raha on võimalik kõigil teenida, seega Sa võiksid siinkohal lõpetada rahaga<br />

survestamise. Kui jätta nüüd raha kõrvale, on siiski kõige tähtsam, et lastele tagatakse haridus,<br />

turvatunne, tervis.<br />

Linnatänavatele on tekkinud liiga palju halli massi, keda ei huvita meie riigi olevik ja tulevik.<br />

Suuremat osa poliitikuid ei huvita rahva heaolu, neile on kõige tähtsam hääle saamine ning<br />

võitmine. Sel aastal on valimisõigus antud ka 16- ja 17-aastastele, tänu sellele on poliitikud<br />

muutunud aktiivsemaks, et saada endale rohkem hääli, riputades sotsiaalmeedias oma reklaame<br />

igale poole ning kirjutades inimestele isiklikult. Eesti Vabariik, kas oleks võimalik, et ei<br />

toimuks enam sellist survestamist, kuna see jätab inimestele vähem otsustamisvõimalust.<br />

<strong>Eestile</strong> on vaja poliitikuid, kes mõtleksid oma peaga ning annaksid lubadusi, mida on meie<br />

rahvale vaja ning mida suudavad ka täita. Kahjuks aga ei saada sellest aru, et survestamine<br />

tõukab valijaid just valimistest eemale.<br />

Kuigi meie riigis pole kõik parimas korras ja alati ei kuulata rahva arvamust, siis sellegipoolest,<br />

Eesti Vabariik, armastan Sind, sest oled minu kodumaa.


Mulle on koolis õpetatud, et kirja alguses peaks adressaadilt kohe pärima, kuidas tal läheb. Loen<br />

lehest, et Sul läheb hästi. Teed Su linnades saavad parandatud, kõigil Su lastel saab olema<br />

lasteaiakoht ja emasid ootab kopsakas emapalk. Paistab, et kõik liigub tõusvas joones, eluolu<br />

aina paraneb, inimesed on õnnelikud. Kas ka mina olen õnnelik?? Olen õnnelik, et saan Sind<br />

pidada oma koduks, isamaaks, aga ma ei taha Sulle valetada, sest arvan, et Sul on ka puudusi<br />

ja arvan, et mõnes asjas peame omavahel veidi rääkima.<br />

Ma armastan Sinu põhjamaist õhku, rohelisi metsi ja värske mulla lõhna. Miks, kallis Eesti,<br />

lubad ahnetel suurettevõtjatel maha raiuda nii palju meie ilusat metsa? Olen liiga palju pidanud<br />

koduteel nägema järjekordset raielanki, kus veel hommikul kõrgus metsatukk. Kas Sul ei ole<br />

valus seda vaadata, kas Sa ei tunne neid haavu?<br />

Ma tunnen puudust eesti rahvast. Saan aru, et riigi mõistes on Sulle oluline, mida teised Sinust<br />

arvavad, ja tahad paista suure ja uuendusliku e-riigina, aga kas mõistad, kui ütlen, et röövid nii<br />

mu sõbrad? Kuulen, et muretsed noorte pärast, kes raha nimel lahe taha põgenevad, aga mina<br />

muretsen nende pärast, kes seisavad mu kõrval, aga tegelikult viibivad palju kaugemal kui mõni<br />

naaberriik.<br />

Armas, oled ja jääd mulle alati nii kalliks. Ärme oleme võõrad. Ma ei soovi Sulle etteheiteid<br />

teha, aga tahan, et saaksime üksteisega ausad olla. Mina olen Sinuga aus. Ole Sina minuga ka<br />

ja lase end aidata.


Mul on hea meel, et Sa juba 100-aastaseks saad. Mõelda vaid – Sa oled juba ühe sajandi<br />

iseseisev riik olnud ning jätkad selleks olemist. Kangesti oleksin ma tahtnud Sinu esimesel<br />

sünnipäeval olla. Just nimelt Sinu esimene sünnipäev, sinu iseseisvumine oli see, mis ühendas<br />

meid, eestlasi, üheks rahvaks. Muidugi olime me eestlased sünnist saadik, kuid peale seda, kui<br />

kuulutasid end iseseisvaks, teadsime, et oleme õed-vennad. Mitte miski ei tundunud enam<br />

võimatuna ega tundu ka nüüd sada aastat hiljem. Aasta-aastalt oled Sa liikunud paremuse<br />

suunas ning jätkad selles suunas liikumist. Mina usun, et Sind ootab helge tulevik, kui jätkad<br />

samas suunas, samas vaimus. Kui mõelda, kuhu oled Sa jõudnud nende saja aastaga, näen<br />

vaimusilmas, kuhu viivad Sind järgmised. Kindlasti jätkad Sa tööd eestlaste heaolu nimel, tagad<br />

võrdsuse ning hoiad meid koos, nii nagu oled Sa meid siiamaani hoidnud. Olen tänulik kõige<br />

eest, mis Sa mulle võimaldanud oled, isegi siis, kui teinekord sellest väheks jääb. Ma tean, et<br />

Sa annad endast parima ning näed vaeva sellega, et minul ja teistel eestlastel oleksid paremad<br />

elutingimused ning võimalused ning ma hindan seda kõrgelt. Kui läheb õnneks, veedan oma<br />

päevad elu lõpuni Sinu riigis, kasvatan siin üles oma lapsed ega isegi piilu teisi riike. Kuid tea,<br />

et mis iganes ka ei juhtuks, ükskõik kuhu elu mind viib, kus riigis ma end tulevikus elamas<br />

leian, Sa elad siiski südames. Sa oled ning jääd minu kodumaaks.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

olen tahtnud Sinule kirjutada juba ammu, kuid nüüd tekkis mul võimalus seda teha.<br />

Kõigepealt soovin Sulle eesseisva sünnipäeva puhul palju õnne, julgust teha õigeid otsuseid ja<br />

iseseisvust veel sadadeks aastateks. Kes meist ei ihkaks saada saja-aastaseks ning elada peale<br />

seda veel sadu aastaid? Mine tea, võibolla mõnekümne aasta pärast on meditsiin nii arenenud,<br />

et inimeste keskmine eluiga küündib juba saja aastani ning siis saan minagi tunda, kuidas üks<br />

saja-aastane elab ja tunneb.<br />

Olen elanud juba 18 aastat siin Eestimaal ja võin tõdeda, et minu silmade all oled Sa juba<br />

kõvasti muutunud. Kui ma sündisin, ei olnud meil veel eurot ning samuti ei olnud me veel ka<br />

Euroopa Liidu liige, kuid tänu Sinu julgusele ja tahtele suutsime me sinna pääseda ning seetõttu<br />

oleme võitnud teiste riikide suure usalduse. Samuti oleme Sinu abiga võtnud kasutusele IDkaardi,<br />

mis on nagu “imevahend”, mille abil saame valida, kasutada e-teenuseid ning reisida<br />

peaaegu terves Euroopas. See on muutnud me elu palju lihtsamaks ning me ei suuda Sind küllalt<br />

tänada selle “imevidina” puhul.<br />

Kuigi vahepeal tundub, et inimesed hädaldavad, et palk on väike, elukvaliteet on halb jms, siis<br />

ikka ja jälle tuleb leida midagi positiivset siin elus. Võiks öelda, et Sinus on rohkem positiivset<br />

kui negatiivset, Sa hoolid meie ümbrusest, muutes kõik ilusaks, tänapäevaseks, kuid samuti<br />

propageerid Sa looduse tähtsust ning soovid, et looduslikku mitmekesisust jätkuks igale poole.<br />

Kallis Eesti, oli tore Sinule kirjutada sellest, kui oluline Sa oled ning ma loodan, et Sa jätkad<br />

samas vaimus, et ma saaksin Sinule kirjutada ka järgmistel juubelitel.


Armas Eestimaa,<br />

kirjutan Sulle, sest panin tähele, et Sul on tulemas juubel. Tahaksin Sind õnnitleda ja Sulle kõike<br />

head soovida, kuid ei oska seda väga hästi sõnadesse panna. Ma ei ole just teab mis hea<br />

kirjakirjutaja, kuid üritan ikkagi, sest oled mulle ilmatuma armas.<br />

Soovin Sulle sõprust, et ikka toetaksid Sind Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Soovin<br />

Sulle leplikkust, et suudaksid andestada järgmise aasta jooksul neile, kes on Sulle haiget teinud.<br />

Soovin, et järgmisel aastal suudaksid andestada ka oma rahvale, kes alailma nääkleb ega suuda<br />

leppida Sinu puudustega. Soovin Sulle kultuursust, et alati toimuksid meil laulu- ja tantsupeod.<br />

Soovin Sulle, et mitte kunagi ei kaoks Sinust see, mis tegi Sinust Sinu.<br />

Soovin Sulle tarkust, et õpiksid toime tulema meie rahulolematusega ning suudaksid meid nagu<br />

ema õhtuti magama laulda, nii et päevased mured meelest lähevad.Soovin Sulle hoolivust, et<br />

vaatamata kibestunud inimeste kurjadele sõnadele aitaksid Sa ikka neid, kes abi vajavad.<br />

Soovin Sulle jõukust, et suudaksid aidata abivajajaid. Soovin Sulle rahvaarvu tõusu, et saaksid<br />

vaadata otsa oma paljudele naeratavatele lastele. Soovin Sulle armastust, sest seda pole kunagi<br />

liiga palju. Soovin Sulle vastupidavust, et suudaksid vajadusel alati seista oma rahva eest.<br />

Soovida võib alati kõike head, kuid soovida võib ka halba, sest nii õpib inimene (nii õpid ka<br />

Sina) oma vigadest. Soovin Sulle vaesust, et saaksid aru neist, kellel pole kunagi olnud rikkust.<br />

Soovin Sulle uusi inimesi teistelt maadelt, et õpiksid hoidma ja armastama oma kultuuri. Soovin<br />

Sulle pisaraid, et õpiksid nautima neid hetki, millal Sul on kõik hästi.


Ma ei oskagi kohe kuskilt kirjutamist alustada. Tundub, nagu pea oleks mõtetest täiesti tühi.<br />

Tegelikult on nii palju asju, mida öelda tahaks, aga tihti on raske mõtteid sõnadesse panna.<br />

Seda, et Sinust hoolin, Sinusse usun, näitan iga päev oma tegude ja mõtlemisega. Soovin kaasa<br />

aidata ühiskonna paremaks muutmisele. Soovin, et minust jääks Sinusse mingi märk ning et ma<br />

püsiks sul alati meeles. Tihti Sa aga ei pane tähele inimesi, keda peaksid märkama ja<br />

tunnustama. Võibolla peaksid innustama ja motiveerima ka neid, kes tunduvadki kui “hallid<br />

hiirekesed”. Võin sulle öelda, et esmamulje on tihti petlik ja need, kes selle tõttu innustust ei<br />

saa, lahkuvadki Sinu elust igaveseks. Soovin, et avaksid silmad ning oleksid õiglasem ja<br />

mõistvam, sest vastasel juhul võid kaotada just need inimesed, kes on sulle tegelikult vajalikud.<br />

Ma ei hakka Sulle rääkima rahast ega tegema etteheiteid seoses poliitikaga. Olen rohkem<br />

teistmoodi mõtleja. Vahel peaksid seda olema ka Sina. Küll aga tahan Sinuga veel rääkida<br />

noortest. Sinu elus on nii palju imelisi noori, kes oma mõtlemisega suudaksid korda saata<br />

uskumatuid tegusid. Tihti pole neil võibolla selleks võimalust. Olgu selleks probleemiks siis<br />

kas vanemate toetuse puudumine või rahalised probleemid. Ütlesin küll, et ei hakka Sinuga<br />

rahast rääkima, aga pean seda siiski vajalikuks. Nii paljud lapsed ja noored on pidanud just selle<br />

pärast oma unistustest loobuma. Mõni on leidnud tee unistuste juurde tagasi, teised aga mitte.<br />

Loodan, et saad aru, et just lapsi ja noori on vaja eriti aidata. Samuti ka väiksemates külades<br />

või linnades elavaid peresid tuleks rohkem märgata. Võibolla just seal elavad lapsed võivad<br />

muuta Sinu tulevikku positiivses suunas. Seega soovin rohkem märkamist kõigi suhtes.<br />

Aitäh, et oled olemas!


Kallis Eesti,<br />

kirjutan Sulle, sest Sa oled mulle väga tähtis ja armas. Mulle meeldib Sinu uuenduslikkus ja<br />

valmidus katsetada asju, mida ükski riik pole varem proovinud, nagu e-valimised, tänu millele<br />

saavad inimesed teha oma valiku mugavalt, kodust lahkumata. Paljud kahtlevad Sinu<br />

uuendusmeelsuses ja arvavad, et me liigume digiühiskonda liiga kiiresti, aga mina usun Sinusse<br />

ja arvan, et peaksime ikka liikuma tulevikku, mitte minevikku.<br />

Samas, vahel liigud Sa hoopis tuleviku asemel minevikku – miks Sa ei taha, et kõigil eestlastel<br />

oleks võrdsed õigused. Kas pole õige, et kõik saaksid abielluda, sõltumata sellest, kas paar on<br />

samast või erinevast soost. Miks tahad Sa kinni olla vanades ja aegunud arvamustes? Miks<br />

tahad olla mõnes valdkonnas maailmas esirinnas, aga teistes hoida kinni keskaegsetest<br />

seisukohtadest.?


Peipsi äärest Saaremaani,<br />

Läti piirist mereni,<br />

igast lapsest punapõsksest<br />

kuni suure pereni –<br />

kõik see kokku on me kodu,<br />

see on meie Eestimaa,<br />

kaardi pealt võib ära võtta,<br />

südamest ei kätte saa!<br />

(Heiki Vilep)


Kallis Eesti,<br />

alustan Sulle kirja kirjutamist ühe toreda luuletusega, sest tunnen, et see kirjeldab lühidalt kõike<br />

seda, mis on Sinu juures hea. Kirjutan Sulle selle kirja, sest tahaksin üles loetleda kõik selle,<br />

mida ma Sinu vastu tunnen, kuid kirjapandud sõnad ei anna ealeski edasi seda õiget emotsiooni.<br />

Sa oled mu kodumaa. Siin olen ma sündinud ning kasvanud. Kodus on mu ema, isa, pere ning<br />

sõbrad, sellepärast on kodu mulle kõige armsam koht siin maa peal. Kalleid koduseid mälestusi<br />

kannavad inimesed eluaeg endaga kaasas ning neid ei saa lihtsalt niisama ära unustada. Sa pole<br />

küll suur ega sinu rahvas just arvukas, kuid siin elavad siiski meie inimesed.<br />

Vahel mulle tundub, et Sa oled justkui oma inimesed unustanud. Tähtsale kohale oled pannud<br />

trahvide ja maksude väljamõtlemise ning olemasolevate suurendamise, et endale rohkem raha<br />

saada. See on üks põhjustest, miks paljud eestlased lähevad õnne välismaale otsima ning<br />

ainuüksi armastus kodumaa vastu neid tagasi ei meelita. Väga oluline on tagada oma inimestele<br />

selline elu, et nad saaksid Sinu üle uhked olla.<br />

Sinu loodus on vapustavalt ilus. Sinu metsad ja mäed, orud ja ojad – need on midagi niisugust,<br />

mida kuskilt mujalt ei leia. Võrreldes muu Euroopaga on Sinu loodus hästi säilinud. Sul on üle<br />

poole pindalast metsa. Sul on alles hundid, karud, ilvesed, keda mujal Euroopas peaaegu enam<br />

pole. Olles veetnud öö rabas, tean öelda, et kõige ilusamad on need hommikud, mil<br />

päikesekiired raba punakaks värvivad ja kastepiisad ämblikuvõrkudel sätendama löövad. Sinu<br />

looduses olles valitseb täielik rahu ning tundub, nagu kiirustav ühiskond oleks justkui teises<br />

maailmas. Aitäh Sulle selle võimaluse eest näha kõike seda ilu, mida meie maal meile pakkuda<br />

on.<br />

Ükskõik milline Sa ka oled, mu kallis Eestimaa, armastan ma Sind. Ma kuulun Sulle ja Sa tead<br />

seda. Vajan Sind rohkem kui õhku, sest tean, et Sina oled minu jaoks alati olemas. See on tunne,<br />

mida ma ei oska enam täpsemalt seletada. Sa oled mu kodumaa ning Sind ei saa keegi kunagi<br />

asendada, täpselt nii, nagu ei saa keegi lapsele asendada tema ema ega isa.


Kallis Eestimaa,<br />

mul paluti Sulle kiri kirjutada. Päris raske on kohe midagi välja mõelda, kui kohe peab. Sellised<br />

mõtted ei tule lihtsalt hetkega, vaid pikkamööda aja jooksul. Tihtipeale kui midagi meelde tuleb,<br />

siis ununeb see ka sama kiiresti ära. Ma ei kavatse mingit kauniskirja kirjutada, sest ma ei ole<br />

selles osav.<br />

Praegu on riigis käimas valimised ja ma pole kunagi nii palju lubadusi kuulnud kui praegu –<br />

mida kõike erakonnad lubavad. Kas need on ainult valed või ikka ei ole? Kust mina seda teadma<br />

peaks. Kas Eesti inimesed ei saa olla ükskord ausad ja rääkida seda, mis tõde. Milleks petta<br />

inimesi? Kui asi niimoodi edasi läheb, siis seisab Eesti puhtalt ühel suurel pettusel. Kas<br />

poliitikud ikka mõtlevad Eesti rahvale või üritavad ainult valijate poolehoidu võita ja siis edasi<br />

tegutseda nii, nagu ise tahavad? Nüüd on luba ka 16-aastastel valida. Kas teil on üldse aimu,<br />

mis toimub ühe noore teismelise peas? Kui mina oleksin praegu 16, siis ma mitte ainult ei<br />

suudaks otsustada, keda valida, see isegi ei huvitaks mind. Jah, me oleme demokraatlik riik,<br />

aga siis võiksid erakonnad rahva vastu ka natuke rohkem austust välja näidata ning anda<br />

selliseid lubadusi, mille täitmisega nad ka hakkama saavad. Minu usaldus hakkab kaduma.<br />

Ma ei hakka Sulle rohkem “puid alla panema”. Ma tahan sind tänada tasuta hariduse ja arstiabi<br />

eest. Kõige eest, mida Sa võimaldad mu vanematele, et nad saaksid mind üles kasvatada. Minu<br />

vanavanematele, et nad ennast hästi tunneks. Mina arvan, et Eesti suudab alati paremuse poole<br />

minna, sest mina usun Eestisse, ma olen eestlane ja selleks ka jään. Minu kodu asub siin, nagu<br />

ka minu juured. Siin on hea rahulik elada, sest meie riik on ühtne ning me hoiame seda. MINA<br />

JÄÄN.


Sel aastal tähistavad tuhanded eestlased Sinu sajandat sünnipäeva. Kui inimene elab sajaaastaseks,<br />

võib öelda, et ta on tõeliselt vana, kuid samas ka elukogenud. Sina, kulla Eesti riik,<br />

oled tegelikult ju veel üpris noor. Pole nii, et peale sajandat sünnipäeva mõlgutad Sa mõtteid,<br />

mitut sünnipäeva Sul veel näha on jäänud ning millal Sa siit ilmast lahkud, sest oled väsinud,<br />

elus kõik näinud, teinud, lõpule viinud. Sinu tee on alguse saanud sada aastat tagasi, mil<br />

saavutasid iseseisvuse, kuid hoogu juurde oled Sa alles hiljuti hakanud saama. Sa oled väärikalt<br />

elanud ning elus palju näinud, kuid rohkem on veel ees. Arvan, et oma senise eluaja jooksul<br />

oled Sa suurepärast tööd teinud. Sada aastat on pikk aeg jõudmaks sinna, kuhu sa tänaseks oled<br />

jõudnud. Tasa sõudsid, kaugele jõudsid ning see, kuhu Sa oled tänaseks sõudnud, on saavutus,<br />

mida ma poleks veel aastaid tagasi uskunud. Kuna ma näen, kuidas Sa tasa ja targu, küll väikeste<br />

sammudega, aga jõudsalt, aina paremuse suunas liigud, arened, kasvad, olen ma Sinu tulevikus<br />

kindel. Ma olen uhke, et elan Sinu riigis, armas Eesti, ja et saan end eestlaseks nimetada. Sa<br />

oled andnud mulle kõik, mis eluks vaja: minu eestlastest vanemad, katuse pea kohale, riided<br />

selga, toidu minu söögilauale, hariduse, uhkuse ja tänulikkuse minu südames. Aitäh Sulle, Eesti,<br />

ning olgu see ilus juubel tõestuseks, mis on saanud Sinust tänaseks.


Tänaval näen ülbeid noori,<br />

maas vedelevaid banaanikoori.<br />

Ühel 13-aastasel sigaret huulte vahel,<br />

titekõht ees teisel kahel<br />

Kolmandal seelik ulatumas püksivööni,<br />

selliseid laaberdamas kuulen hilisööni.<br />

Maxima nurga taga joodikud karjuvad: “Ou, piff, tule siia!”<br />

Ma tahtsin poest ju ainult piima.<br />

Esireas seisame alkoholiletis,<br />

juba 2-aastasel nägu netis.<br />

Kõik on läinud ära Soome,<br />

iga päev aina rohkem joome.<br />

Aga ära muretse, mina ei käi mööda kõrtse.<br />

Mina jään siia, keegi ei saa mind ära viia.<br />

Ja kui äkki ehk kunagi lähengi,<br />

leian tee siia tagasi.<br />

Meie riigi üle saab olla uhke,<br />

mis siis, et meie rahvast ei ole rohkem.<br />

Oleme õnnistatud ilusa loodusega,<br />

seda tuleb täita headusega.<br />

Meil on lõputud metsad ja kaunid rabad,<br />

oleme peaaegu juba 100 aastat vabad.<br />

Oled armastatud, Eestimaa!


Kallis Eesti!<br />

Olen Sinuga koos olnud juba üle 18 aasta. Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas jooksin Sinu<br />

künklikel põldudel ja ehitasin Sinu armsates metsades puu otsa onne. Siis ma veel ei mõistnud,<br />

kui pisike Sa oled, sest leidsin alati uusi kohti, mida avastada. Olen palju reisinud, maailma<br />

avastanud ja mõistnud, et võrreldes kogu maailmaga oled Sina selles vaid üks väga väike osa.<br />

Kui olin teismeline ja pisut mässumeelne, siis oli mul alatihti mõttes Eestist ära kolida. Ma<br />

ootasin seda, et saaksin 18aastaseks ja võiksin ise otsustada, kus elan. Nüüd, kui olen täisealine<br />

ja saaksin minna mööda maailma rändama, siis on ainuke koht, kus ma olla soovin, just Eesti.<br />

Seni, kuni olen veel noor, soovin ma kindlasti palju reisida, kuid lõpuks alati siia tagasi tulla.<br />

Minu unistus on, et kui olen vana, siis mul on Lõuna-Eestis metsade ja küngaste vahel enda<br />

pisike ja armas maja, mille terrassil ma istun ja koos oma abikaasaga meie lapselapsi jooksmas<br />

jälgin. Oma lapselapsi, kes on kasvanud siinsamas armsas Eestis kus minagi.<br />

Minu pere on alati olnud väga patriootlik ning seda suhtumist soovin ma kindlasti ka enda<br />

järeltulevatele põlvedele edasi anda. Minu vanavanaisa oli metsavend ning tema ütles alati, et<br />

Eesti mets on püha ja see on meie pelgupaik, mis kaitseb meid kõige halva eest. See ütlus ei<br />

lähe mul kunagi meelest.<br />

Luban hoida ja armastada meie Eestimaad. Kaitsen teda alati, niipalju kui on minu võimuses,<br />

ja õpetan ka oma lastele, kuidas on õige Eestit hoida ja armastada.


Kallis Eestimaa,<br />

kirjutan Sulle, sest tunnen lumest puudust. Tean, et see pole Sinu teha, milline talv meil tuleb,<br />

aga tunnen sellegipoolest sellest väga puudust. Talvel Haanjas suusatamas käies on tunne, nagu<br />

oleksin muinasjutus, sest seal on nii kaunis ning kui veel mõni lumehelves puudelt langeb,<br />

tunnen end eriti hästi. Vahepeal, kui ma treeningust pausi teen, siis ma lihtsalt vaatan üles<br />

taevasse ja tunnen, kuidas jõud tuleb minusse. Õhtuti trenni tehes tunnen ma sellest suurt<br />

rõõmu. Isegi kui trenni alguses on tuju kehv, lähen ma ikkagi ning pooleteise tunni möödudes<br />

on tuju suurepärane.. See tunne on mõnes mõttes kirjeldamatu, sest mitte kõigile ei meeldi<br />

suusatamine. Kuulen ikka ja jälle, et kellele ei meeldi lumi või kellele ei meeldi suusatamine.<br />

Aga minul on just vastupidi, sest see on maailma parim tegevus üldse. Hindan suusatamist väga,<br />

eriti südamelähedane on minu jaoks laskesuusatamine. Soovin, et meil oleks palju rohkem<br />

võimalusi tegeleda laskesuusatamisega, sest minu arvates on biathlon palju huvitavam ning<br />

tunnen, et see on eestis praegu natuke tagaplaanile jäänud. Tunnen, et meid, laskesuusatajaid,<br />

on jäetud kõrvale ning mõeldakse, et vaadaku me ise, kuidas hakkama saame. See on ütlemata<br />

kurb tunne. Võistlushooajal peale võistlusi kommentaare lugedes hakkab päris halb, sest<br />

kritiseeritakse, kui halvasti sportlased võistlevad. Neid artikleid ja sõnavõtte on raske lugeda,<br />

aga ka eirata. See viib mingil määral ka motivatsiooni alla. Sageli kimbutavad sportlasi ka<br />

haigused. Tihti jääbki loodetud edu seetõttu tulemata ning polegi muud teha, kui end terveks<br />

ravida, et uuteks võistluseks valmistuda. Mina kui suur laskesuusatamise fänn tean, kui raske<br />

on võistlejatel kogu seda negatiivsust taluda. Endalgi muutub tuju kurvaks, kuid üritan siiski<br />

olla positiivne ning usun, et ühel päeval toob keegi meile kuldmedali kas olümpialt või<br />

maailmakarikaetapilt. Ma tean, et keegi suudab seda teha, olgu see kas mina või keegi veel<br />

noorematest. Otepääl on toimunud mitmeid maailmatasemel tippvõistlusi. Näiteks 2016. aasta<br />

augustis toimusid laskesuusatamise maailmameistrivõistlused ja 2017. aasta märtsikuus IBU<br />

karikasarja etapp. Mina sain võimaluse mõlemal võistlusel olla kohtunik ning jälgida suure<br />

põnevusega kõike toimuvat, olla võistlejate keskel, nendega natuke suhelda. See kõik oli minu<br />

jaoks kõige huvitavam kogemus tervel hooajal. Muidugi oli huvitav jälgida ka ülejäänud<br />

võistlusi, mis toimusid mujal, aga kohapeal on tunne siiski võimsam. Alanud aasta veebruari<br />

lõpus ja märtsi alguses toimuvad noorte ja juunioride laskesuusatamise<br />

maailmameistrivõistlused. Nendelt võistlustelt ootan mina palju, sest tean, et minuvanused<br />

suudavad tipptasemel võistelda ning jään põnevusega ootama tulevast hooaega.


Tervist, kallis Eesti Vabariik.<br />

Kuidas Teil läheb? Minul läheb tegusalt, alati on midagi teha. Koolis tuleb olla usin ning kodus<br />

tubli abimees. Oman positiivset ellusuhtumist, et elada üle rasked ning teguderohked päevad.<br />

Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan. Jutt ei käi rahast ega materiaalsest väärtusest, jutt<br />

käib teadmistest.<br />

Viimastel aastatel on Eesti haridussüsteem arenenud õiges suunas. Koolid muutuvad järjest<br />

tugevamaks ning õpilased arenevad järjest kiiremini. Inimesed loevad rohkem raamatuid ning<br />

uurivad rohkem informatsiooni neid kõnetavate teemade kohta. Kas see pole mitte tore, armas<br />

Eesti? Selle eest tuleb Teid tänada. Kui midagi muuta hariduse valdkonnas, siis seda, et tõsta<br />

kasvatajate ja õpetajate palka, sest just nemad valgustavad noori ning kasvatavad neist paremad<br />

ning hoolivamad inimesed. Nemad laovad tugeva põhja Eesti Vabariigile.<br />

Kuid mind painab üks teema, mis siin, Eestis, on lausa piinlik – nimelt poliitika. Vabandust,<br />

aga mis toimub meil siin valimiste sildi all? Mida need poliitikud siin lubavad? Poliitikud ainult<br />

lubavad, nad on terve aeg lubanud, aga pole midagi suurt korda saatnud. Neil peaks olema<br />

piinlik just sellepärast, et nad ei suuda Teid, Eesti Vabariik, aidata juhtimisel ja elu paremaks<br />

muutmisel. Mina olen oma eluga hakkama saanud, aga siin on inimesi, kes on oma eluga hädas.<br />

Eesti, mul on Teile üks palve, valige endale sellised poliitikud appi, kes tõesti aitavad rahval<br />

areneda ning Eestit veel paremaks muuta.<br />

Üldiselt olen ma Teiega rahul ning armastan teid väga, kallis Eesti. Tahtsin teile lihtsalt<br />

mainida, mis tõbi võib Teie elujõudu kahandada. Kuid haigused on ravitavad. Meie, Teie<br />

rahvas, armastame Teid, armastage ka Teie meid.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et tänada Sind selle eest, et olen saanud kasvada üles vabas riigis. Soovin Sulle<br />

palju õnne juubeli puhul! Hurraa! 100 sai täis, pidasime vastu nii kommunistide, sakslaste,<br />

rootslaste ja teiste võõrvõimude valitsemisele ning rajasime oma riigi, kui 24.veebruaril sada<br />

aastat tagasi (1918) kuulutati välja Eesti Vabariik. Oleme kõik Sinu üle uhked ja armastame<br />

Sind väga, sest siia kui tublisse heaoluriiki me oleme loodud. Tuleviku suhtes ootame Sinult nii<br />

mõndagi, mida Sa pakkuda suudad, ja seda, mida Sa pakud, väärtustame me alati. Sul on<br />

pakkuda meile nii mõndagi, Sinuga on meil hea olla ja me ei pea muretsema teatud asjaolude<br />

pärast nagu paljudes teistes riikides. Me ei pea muretsema terrorirünnakute pärast, kuna Sina<br />

pakud meile head kaitset. Me ei pea muretsema kõlbmatu toidu ega joogivee pärast, sest siin<br />

on isekasvatatud toit ja puhas vesi. Aga alati on ka asju, mida Sina ei suuda meile tagada, nii ei<br />

tea me kunagi, kas meil on homset või mitte. Sa ei tea ette, mis plaanid on meie idanaabril ja<br />

kas meile pakutakse kaitset või mitte. Sa ei saa ette teada, kunas tuleb maailmalõpp ning Sa ei<br />

saa ka kontrollida meie kliima soojenemist ega valitseda loodusnähtusi.<br />

Küll aga võib täheldada Eestist hoogsat väljarännet ning selle põhjuseks on soov leida<br />

tulusamaid töökohti ja suuremat sissetulekut. See on tõsine probleem ning selle peale peaks<br />

mõtlema, sest kui riigis pole enam inimesi, siis lakkab olemast ka Eesti Vabariik. Me kõik<br />

peame hoidma oma rahvast, oma haruldaselt ilusat keelt ja rikast kultuuri, oma puhast loodust.<br />

Kui vaja, peame olema alati valmis ka Eesti nimel võitlema.


Armas Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, sest tahan näha muutust hariduses, soovin, et igas koolis antaks teadmisi kõrgel<br />

tasemel ja tänapäevastes tingimustes. Sageli tundub, et Sa võtad inimeste soove kuulda, kuid<br />

mõned asja siiski ei muutu.<br />

Tean, et Sul, kallis Eesti, on tihti raske suuremate riikide varjust välja paista, sest nad on ju<br />

võimsamad ja seetõttu silmapaistvamad. Aga Sina oled see-eest nutikam ja tihtipeale leiad<br />

erinevatest situatsioonidest väljapääsu. Sinu minevik on olnud keeruline, olevik aga stabiilne<br />

ning tulevik loodetavasti veelgi parem. Mõistan, et Sul on aeg-ajalt raske midagi muuta, juurde<br />

ehitada või eemaldada, sest oled veel noor ning ressursse jääb ka seetõttu vajaka, kuid kõigega<br />

on võimalik heale järjele jõuda, kui teed selleks piisavalt tööd.<br />

Soovitan Sul, kallis Eesti, haridussüsteemi kogu riigi ulatuses ühtlustada. Paljudes külakoolides<br />

pole haridus samal tasemel kui linnakoolides. Selline ebavõrdsus annab linnalastele eelise<br />

maalaste ees. Linnalastel on head tingimused õppimiseks: arenenud tehnoloogia, tuntud<br />

külalisesinejad, õpikojad ning erinevad programmid, mis võimaldavad neil külastada<br />

partnerkoole. Maalastel paraku selliseid võimalusi tihtipeale pole, sest külakoolid on väikesed<br />

ning õpilasi vähe. Soovin, et lähitulevikus sellist ebavõrdsust enam poleks. Tean kindlalt, et<br />

Sina oled selleks võimeline!<br />

Sinu suhted teiste riikidega arenevad kiiresti ― paljudele oled isegi eeskujuks. Sa kuulud<br />

Euroopa Liitu ja ka NATO koosseisu. Näen, et Sina, kallis Eesti, teed kõik, et end agressorite<br />

eest kaitsta. Selles on kindlasti suur roll Sinu minevikul, mis on täis kannatust, valu, hirmu ja<br />

alandust. Need mälestused jäävad Sulle alatiseks, kuid peab siiski edasi liikuma ― ja seda Sa<br />

teedki. Sa püüad kõikide riikidega sõber olla, et neid mitte ärritada, ja ma siiralt loodan, et see<br />

sõprus jääb kauaks püsima. Nende abiga avanevad paljud võimalused, mille kaudu arened ja<br />

täiustud ka Sina.<br />

Kallis Eesti, ma jään alati Sinu kõrvale ning toetan kui vaja. Usun Sinu päikeselisse ja edukasse<br />

tulevikku ning panustan sellesse ka ise.


Kallis Eesti Vabariik<br />

oled mulle tähtis ja armas ja mulle meeldivad paljud sinu omadused. Mulle meeldivad Sinu ilus<br />

loodus ja inimesed, kes elavad siin ja proovivad teisi aidata. Mulle meeldib, et on demokraatia<br />

ja vabadus. Kuid isegi Sina ei ole täiuslik. Siin on palju head, aga see ei tähenda, et halba ei ole.<br />

Inimesed, kes teevad palju tööd ja proovivad pühendunult oma perekonna eest hoolitseda, ei<br />

saa piisavalt palka, et sellest jätkuks. Eesti, mina arvan, et Sina peaksid neid töökaid inimesi<br />

toetama. Mul on tore näha, et Sa proovid noorte eest hoolitseda. Meil on hea haridus ja kõigil<br />

on võimalus õppida. Mõned ei kasuta seda võimalust ära, aga see on nende asi. Eestlased on<br />

targad ja innovaatilised ja on juba maailmas suuri tegusid tegemas. Mulle meeldib, et Eestis on<br />

turvaline. Ma arvan, et minu lastel on tulevikus siin väga hea üles kasvada. Mulle meeldib, et<br />

Sa ei karda uuendust ja tehnoloogiat. Seda näitab kasvõi tõik, et eestlastel on võimalus<br />

valimistel internetis hääletada.<br />

Armas Eesti, Sinu juures on palju head ja mõningat halba, aga ma ikka armastan Sind.


Mu kallis Eesti.<br />

Mõtlen, kas pean selle kirja Sulle, kallis Eesti, kirjutama. Kas mul on veel midagi öelda, mida<br />

pole öeldud? Ehk on mu mõeldu ja öeldu kirja pandud paljudel erinevatel viisidel, kas leian<br />

midagi, millega juba öeldut veel täiendada? Siiski otsustan, et teen seda ja kirjutan.<br />

Tunnen, et me ei toeta teineteist. Esile on kerkinud palju möödarääkimisi, palju muutusi, sest<br />

oled leidnud oma tee ette tallatud rajas. Peaksid olema ainus ja kõikvõimas, kes otsustaks oma<br />

valduses, milline tegutsemisviis on õige nii Sinu rahva kui ka Sinu enda laste ees. Sinu rahva<br />

ja Sinu vahele on tekkinud palju lahkarvamusi. Sa pole enam see, kes Sa olid eile. Kuigi ma<br />

olen uhke, et olen siin sündinud ja kasvanud ja olen eestlane, tunnen, et pean siiski minema.<br />

Jään Sind igatsema ühes Sinu vooruste ja vigadega, sest pole maad, kus neid ei oleks. Lähen<br />

ära, Eesti. Võib-olla tulen tagasi, aga praegu ma lähen.<br />

Veedan viimased hetked kurvalt vihmalaulu kuulates, mõeldes Sinule, Eesti. Oled viimast<br />

korda minu ees, ei tea, kunas see taas nii on. Mõtisklen, kui raske on öelda „armas isamaa“, sest<br />

näen kõrvalt liiga palju peresid, kus kodus on ainult lapsed ja ema, kes püüavad hakkama saada.<br />

Kujutlen peresid, kus lastel on mõlemad vanemad olemas, kuid kumbki ei söö nendega ühe laua<br />

taga õhtust Jättes Sinuga hüvasti, ei suuda ma unustada Sinu imelisi võlusid: Sinu hurmavaid<br />

rohelisi põlde, suviseid kartulivarsi, mida näen vagude vahel sirgumas, sooje kui ka jahedaid<br />

ning vihmaseid ja poriseid suveilmu. Meenutan iga-aastaseid laatu, koos ponisõidu, suitsuse<br />

vorsti maigu ja suure roosa suhkruvatiga. Kuid tajun siiski, et ainult mälestustest mulle ei piisa<br />

ja pean edasi minema. Jõudes Eesti suvesse, pistan lõpetuseks suhu kaks-kolm maasikat, ühe<br />

väga väikse ja rohelise, et ei kaoks mälestus viiest viimasest üsna nirust suvest.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Juba väiksena mõtlesin, et kui ma kunagi suureks kasvan, ei taha ma kunagi oma kodumaalt<br />

lahkuda. Kodu ja isamaa tundusid minu jaoks need kõige õigemad paigad, kus nutta ja naerda,<br />

kus õppida ja kasvada, kus olla ja kuhu jääda. Mul ei tulnud pähe mõtetki, et võiksin tulevikus<br />

elada kusagil mujal või lahkuda oma kodumaalt. Pisut suuremaks saades nägin enda ümber<br />

toimuvat, avastasin järjest rohkem suurt maailma ning võimalusi, mis meid ümbritsevad, ja<br />

korraga leidsin, et igal pool mujal on parem kui siin, Eestis. Ma tahtsin ära minna, otsida uusi<br />

kohti ja kohtuda uute ja huvitavate inimestega. Tahtsin seigelda ja maailmas ringi rännata,<br />

kuulata ja näha, uurida ja avastada ning leidsin, et Eesti on igav ja mannetu paik. Kuid ma<br />

eksisin. Mida aeg edasi, seda rohkem kinnistub minu pähe mõte, et Eestimaa on just see koht,<br />

kus ma tahan kasvada, õppida, olla ja elada. Tahan tunda elust rõõmu ning armastada ja austada<br />

oma kodumaad. Maailmas võib ringi rännata, näha ja kogeda uusi asju, kuid kõik jõuavad<br />

varem või hiljem tagasi siia, oma juurte juurde.<br />

Olen Sulle väga tänulik, armas Eestimaa, et oled mind hoidnud ja kaitsnud, pakkunud<br />

raskematel aegadel tuge ja hoolt, aidanud mul kasvada selliseks, nagu praegu olen. Kuid nagu<br />

igas peres, on ka riikides omad mured ja raskused. Miski siin ilmas ei ole igavene, probleemid<br />

tulevad ja lähevad, kõik on mööduv. Oled ära teinud suure töö ning hoidnud meie rahvast koos,<br />

mis teeb meist tugeva ja kokkuhoidva perekonna. Oleme valmis vastama samaga ning teeme<br />

kõik selleks, et Sa püsiksid ka edaspidi tugeva ja ühtse riigina. Võin uhkusega öelda, et olen<br />

eestlane ja selleks ma ka jään.


Tere, kallis Eesti Vabariik!<br />

Mul on väga hea meel, et saame tähistada peatselt Sinu sajandat sünnipäeva. On ju eesti rahvas<br />

selle sünnipäeva nimel valanud nii verd kui ka pisaraid. See ei olnud kerge saada suurriigi<br />

võimu alt vabaks, aga seda me suutsime. Ma arvan, et iga eestlane, kes natukenegi on vaeva<br />

näinud selle jaoks, et sina, Eesti Vabariik, saaksid rahulikult elada, on Sinu üle uhke. Muidugi<br />

ei ole kõik Sinu valikud olnud täiuslikud ja palju vigu on siiani parandamata, kuid loodetavasti<br />

sammume ainult paremuse poole. Ma ei hakka siin rääkima ühestki aktsiisitõusust ega<br />

kooseluseadusest, vaid pigem räägin ainult heast, kuna on sinu sajas sünnipäev.<br />

Hea on see, et Sa oled suutnud säilitada pärast taasiseseisvumist oma vabaduse ja mitte seda<br />

käest lasknud. Hea on ka see, et järk-järgult me areneme paremuse poole ja isegi rasketest<br />

aegadest tuleme kiirelt välja, tugevamana kui varem. Aga tähistame Sinu juubelit siiski<br />

rahulikult ja mõõdukalt, ei ole mõtet ju Pearut kõrtsis mängida. Korraldame paar suuremat<br />

üritust, täname neid inimesi, kes on Sind aidanud. Ja mis peamine, mäletame seda, mida me<br />

oleme pidanud selle kõige nimel tegema. Minevik on tähtis, ilma seda teadmata on raske ka<br />

tulevikku näha. Aga nüüd tõstame klaasid Sinu auks ja soovime Sulle ilusat juubelit. Ja et see<br />

sajas sünnipäev ei jääks viimaseks!


Tere, Eesti,<br />

kirjutan Sulle, et jagada oma ideid. Kuigi me elame Eestis üsna hästi, meil on palju erinevaid<br />

võimalusi ja valikuid ning Sa oled rajanud meile keskkonna, kus me saame tunda palju hüvesid,<br />

kui me ka ise oma panuse ühiskonnaellu anname, on siiski alati võimalik elu veel paremaks ja<br />

ka huvitavamaks muuta. Nüüd soovin jagada mõningaid ideid, kuidas seda teha.<br />

Minu arvates võiks rajada ka väiksematesse asulatesse spordihalle, staadioneid või erisuguseid<br />

platse ja väljakuid, et kõigil oleks võimalus, sõltumata oma elupaigast, enda füüsilist tervist<br />

hoida, tugevdada ja lihtsalt lõõgastuda. Usun, et võimaluste mitmekesisus looks võimalused ka<br />

vähem tuntud spordialade harrastajatele. Samas ei tohiks unustada, et ka populaarsemate<br />

aladega tegelejatel on piiratud võimalused just harrastajate arvu rohkuse ja vajalike vahendite<br />

kesisuse tõttu. Isiklikult arvan, et praegusel ajal oleks hea rajada juurde suuri jõusaale, sest tihti<br />

on olemasolevad rahvast täis ja peab kaua ootama, et saaks mingit harjutust teha. Ma arvan, et<br />

suurendades sportimisvõimalusi, paraneks meie rahva nii füüsiline kui ka vaimne tervis, ehk<br />

siis haigeid oleks vähem.<br />

Samuti võiks suurematesse linnadesse rajada parke, kus oleks palju rohelist ja looduslikku. Nii<br />

saaks inimesed iga päev looduslikus keskkonnas mõnusalt aega veeta, ilma et nad seejuures<br />

peaksid kaugele minema. Olen kindel, et inimesed muutuksid siis ka sotsiaalsemaks ega<br />

veedaks nii palju aega nutiseadmeid kasutades.<br />

Alati on võimalik elu paremaks muuta, kuid siiski on meil Eestis hea elu ning ma soovin Sind,<br />

riik, tänada selle kõige eest, mida Sa juba meie heaks teinud oled.


Kallis Eesti Vabariik.<br />

Sa oled mulle väga armas ja selleks Sa ka jääd. Mulle meeldib see, et tänapäeval on võimalus<br />

erinevate suundade õppimisteks. Lisaks sellele Sa veel tutvustad meile neid lähemalt, mis on<br />

väga meeldiv ning aitab kindlasti mul oma valikut sooritada, mida edasi õppida.<br />

Mulle meeldib see, kuidas Sa õpetad lastele kõike, mida on vaja teada ohutusest. Näiteks<br />

kampaaniad „Tegija kannab kiivrit“ või „Kanna helkurit“ vähendavad kindlasti õnnetuste arvu<br />

ja inimeste hukkumist. Selle üle olen ma väga õnnelik. Ühesõnaga, tulevikus ma oma laste<br />

pärast muret tundma ei pea.<br />

Eriti meeldiv on see, et Sa annad meile tasuta põhi- ning keskhariduse, mis on väga vajalik<br />

selleks, et Eesti elanikkond oleks haritud. Üldse on Eesti haridussüsteem väga hea ning selle<br />

eest ma tänan Sind. Näiteks 2015. a olime haridustaseme poolest OECD-tabelis 76 maailmariigi<br />

hulgas 7. kohal, mis on minu arvates sellise väikse riigikese kohta hiilgav tulemus.<br />

Tänu Sulle saan ma tegeleda oma harrastusega, milleks on ujumine. Nimelt, kui Sa ei toetaks<br />

mu valda, siis peaksin trennis käimise eest maksma hulga raha, kuid tänu Sulle mul sellist<br />

probleemi pole. See on väga tore Sinust, sest tänu sellele saavad paljud inimesed tegelda<br />

sellega, mida nad armastavad või millega tahavad. Kes teab, äkki võib kellestki saada meie<br />

enda Usain Bolt või Cristiano Ronaldo?<br />

Seega, kallis Eesti Vabariik, Sa meeldid mulle ning ma armastan Sind, kuna Sa hoolid meist<br />

ning aitad, meil elus toime tulla.<br />

Kallis Eesti Vabariik, kirjutan Sulle, sest tean, kuidas Sa mõtled. Mõnikord tundub, et Sind pole<br />

minu ja teiste jaoks olemas, kuid siis mõistan, et oled andnud endast parima.<br />

Mulle meeldib mu riik, mulle meeldib mu rahvus ja kõik see, mis mind ümbritseb. Alati kui mu<br />

teel tekib üks väike tundmatu takistus, siis aitad Sa mu sellest üle. Minu tasu Eesti riigile on<br />

ütlemata väike, kuid see, mis riik minu heaks teinud on, on suur ja vastutusrikas. Ma olen<br />

omandanud põhihariduse ning olen poolel teel ka keskhariduse suunas. Kõik need võimalused<br />

on mulle antud tasuta. Kui paljudes teistes riikides on demokraatia, mitmetes maailma riikides<br />

saavad inimesed vabalt rääkida ja oma arvamust avaldada? Mitte just kuigi paljudes.<br />

Sageli tundub mulle, et me ei oska väärtustada ja hinnata seda, mis meil on. Minu põlvkond ei<br />

mõista, mida eestlased kui rahvas läbi elanud on. Me oleme kuulunud paljude erinevate<br />

võimude alla, kannatanud ja igatsenud olla vaba riik. Nüüd, kus me oleme saavutanud<br />

iseseisvuse, ei oska me seda hinnata.<br />

Vähemalt mina olen tänulik selle üle, mis meil oli ja mis meil on. Tahan enda sõnumiga öelda,<br />

et hinnakem seda, mis meil on, mitte ärge nutkem taga seda, mida meil ei ole. Olgem tükike<br />

kogu maailmast, kuid jäägem oma hinges siiski eestlaseks.


Kullast kallim Eesti Vabariik, see kiri on Sulle!<br />

Oled olnud minu mõtetes ja tegudes osaline juba üle 17 aasta. Aitäh, et oled mind hoidnud ja<br />

kasvatanud, olnud toeks ja näidanud, kui vahva paik see kodumaa olla võib! Oh isamaa, oled<br />

mind kokku viinud ütlemata toredate inimestega, õpetanud mind olema iseseisvam, lükates<br />

mind seiklustesse, mida ma poleks osanud uneski näha. Aitäh kõikide võimaluste eest, mis Sa<br />

mulle andnud oled! Ega igaüks oskagi neid märgata. Aga Sina oskad meid märgata. Ja<br />

tunnustada. Oleme nii mõnusalt pisike rahvas, just nagu üks suur kärgpere. Selle väiksuse juures<br />

tunneme kõik ennast hoituna ja vajalikuna, just nagu üks pereliige tundma peaks! Meie perel<br />

on ka paar väga ühtekuuluvust väljendavat traditsiooni. Näiteks laulupidu, kus ühiselt õpime<br />

laulud selgeks ning paari päeva jooksul need siis ka uhkelt kogu rahvale esitame. Sellel perel<br />

on isegi oma salakeel, mis on nii kaunis, aga ka piisavalt raske, et iga võõras seda selgeks ei<br />

saaks.<br />

Nagu eestlasele kohane pean minagi natukene nurisema. Sa oled ilma suhtes liigagi pirtsakas<br />

ja kõrgemad temperatuurid Sulle vist üldse ei istu. Pigem eelistad Sa sellist sombust ja nukrat<br />

ilma. Aga sellest pole midagi. Kui mul Sinu tujukas ilm tõesti üle viskab, siis plaanin perega<br />

reisi kuuma päikese alla. Samas on midagi, mida muu maailm pole mulle suutnud pakkuda. Sa<br />

oled andnud mulle minu inimesed, paksud metsad, värske õhu, linnulaulu ja hingematva<br />

looduse. Aitäh, et oled pannud mind hindama igat väiksematki päikesekiirt! Aitäh Sulle kõige<br />

eest! Ma luban, et hoian Sind tugevalt enda südames. Kui reisin välismaal, siis saavad ka teised<br />

teada, missugune imearmsalt pisike ja tundmatu riik see Eesti on. Luban, et hoian eesti keelt ja<br />

eesti meelt. Kõikjal.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Õnnitlen Sind 100. juubelisünnipäeva puhul. Sa oled tulnud välja kõigist raskustest ja jõudnud<br />

väärikasse ikka koos vaba ja uhke rahvaga. Sa toidad ning hoiad meid kõigi raskuste kiuste ning<br />

pakud kodu 1,3 miljonile inimesele. Olen südamest õnnelik, et saan elada Sinu pinnal koos oma<br />

pere ja kogu Eesti rahvaga.<br />

Sinu loodus on täis varandusi, mitte küll kulda ja hõbedat, vaid isegi midagi veel<br />

väärtuslikumat, midagi, milleta keegi elada ei saa. Sa toidad rahvast oma metsaandidega ning<br />

värske karge õhuga. Meeli ergutavad ka mahe linnulaul ning suvised kastepiisad<br />

varahommikuses udus. Talvel katad oma maa sooja lumevaibaga, aga sügisel pakud kõigile<br />

mahlaseid õunu, pirne, ploome. Kevadel tood koju kaugelt maalt tulevad linnud ning paned<br />

kogu looduse taas tärkama. Iga aasta on erinev ning see ongi vaheldusrikas ning meeldejääv.<br />

Eestis on hea ja rahulik elada, kuid siiski paljud lahkuvad siit, et otsida paremat elu. Inimesed<br />

ei hinda tihti oma kallist ja ilusat kodumaad. Noored lähevad välismaale, et õppida mõnes<br />

mainekas ülikoolis, vanemad inimesed lähevad aga Eestist ära, kuna nad pole oma sissetulekuga<br />

rahul. Eesti elus on tõesti veel palju asju, mis vajaksid uuendusi ja arukaid päid. Paljudele<br />

eestlastele on jäetud valik – kas elada oma kallil kodumaal ots otsaga välja tulles või minna<br />

välismaale paremat elu otsima. Igal inimesel on oma väärtushinnangud ning just nendest<br />

sõltubki otsus.<br />

Eesti, Sa oled meie kõigi jaoks kallis, kuid igast inimesest sõltub, kuidas ta oskab Sind<br />

väärtustada. Pakud meile suurepärast elukohta, mida vabatahtlikult ei taha mitte keegi vahetada.<br />

Kui siiski keegi lahkub Sinu pinnalt, on ta igavesti eestimeelne ning tunneb huvi Sinu käekäigu<br />

pärast. Tänan Sind, et saan elada Sinu pinnal ning veelkord palju õnne sünnipäevaks!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

tahan Sulle öelda, kui tähtis Sa mulle oled. Mul on kahju et „targad“, tähtsad ja rikkad mehed<br />

lipsudes ja ülikondades Sulle liiga teevad. Sa ei vääri seda. Sulle öeldakse halba, aga Sina ei<br />

ole nende tegudes süüdi. Nemad hävitavad Su väärtusi, nad muudavad eestlaste elu raskeks, et<br />

nad ise taskud raha täis saaksid kuhjata. Need kiilanevad vanad pässid tähtsatel kohtadel ei ole<br />

Eesti. Eesti on midagi muud. Eesti on kõik muu meie ümber. Eesti on need kaunid, värvilised<br />

metsad, mitte liivased kõrbed. Eesti on need armsad vaiksed väikelinnad, mitte kommunistide<br />

poolt loodud kolhoosid. Eesti on odav õlu, mitte kallis viski. Eesti on töökas kodanik, mitte<br />

mingi kommunist, kes ootab, kuni keegi teine teeb tema eest töö ära. Eesti on ilusad naised,<br />

mitte tissidega mehed. Eesti on keegi, kes vaatab alati paremale. Eesti on laululind. Kui piits<br />

jooksis üle Eesti selja, siis ta ei murdunud. Eesti on palju kannatanud, on üle elanud sõdu ja<br />

orjust, aga ta on tugev olnud – mis see ikka suudaks Sind murda. Sinu hing on olnud julge ning<br />

võimas. Sinu pind on tundnud jäiseid talvi, vaenlaste trampimisi ning lollide ja ahnete sakste<br />

adraterasid, kes kasutasid Sinu viljakat mulda, et saaks endal kõhu punni pugida, aga ometi Sa<br />

seisad veel sirge seljaga, sest Sina ei murdunud. Oled seljatanud raskusi ja suudad vapralt edasi<br />

liikuda.


Kallis Eesti Vabariik<br />

Kirjutan, sest äkki selle teksti kaudu on mu sõnu paremini kuulda. Tahan Sind tänada selle eest,<br />

et oled mul olemas. Aitäh, et pakud mulle kodu. Iga kord, kui olen läinud kaugele, end<br />

kaotanud, on mul olnud koht, kuhu tagasi tulla. Aitäh, et oled kindel maapind mu taldade all<br />

sellest ajast saati, kui ma veel hästi püsti ei püsinud.<br />

Tänan, et oled minu parimate mälestuste vundamendiks. Sinu pinnal olen kohtunud uute<br />

inimestega, teinud avastusi, saanud kogemusi ning end tundma õppinud Oled hoidnud mu sõpru<br />

ja sugulasi ning tänu Sinu väiksusele saan näha neid nii tihti, kui soovin Olen saanud laulda<br />

Sulle koos teiste eestlastega. Sinu rahvas on ainulaadne.<br />

Aitäh, et oled muutnud minu naha paksuks. Oled oma rahva sekka lubanud inimesi, kes valivad<br />

neid, keda hästi kohelda, ning teevad ülejäänud maatasa. Oled mulle õpetanud, mis on<br />

läbikukkumine, ebaõnnestumine. Kinnitad mulle ikka ja jälle, et minust leidub alati paremaid<br />

ja andekamaid, kuid ka kurjemaid ja kehvemaid. Ma püsin tänu sellele stabiilne. Tänu Sinule<br />

olen ma aru saanud, kui tähtis on teisi sallida. Su rahva seas on inimesi, kes teevad maha kõiki<br />

teisi, kes vähegi erinevad. Sa pole midagi valesti teinud – head inimesed jäävad sõelale. Olen<br />

kõrvalt näinud, milline ma olla ei taha. Tänu Sinule tean, et ma ei taha teisi vihata.<br />

Ma ei saa öelda, et mu elu on olnud lust ja lillepidu, kuid olen siiski tänulik. Tänan, et oled<br />

teinud mu tee käänuliseks, sest just tänu sellele olen ma tugevam. Oled nii oma heategude kui<br />

vigadega mulle mõtteid andnud, mind inspireerinud ja motiveerinud. Vajan Sinult vaid<br />

vabadust ja tuge.<br />

Aitäh, Eesti, et oled olemas, et lubad mul end väljendada, areneda ja kasvada. Tänan, et oled<br />

mu kodu, osa mu mälestustest, identiteedist. Ma ei saa lubada, et jään siia igavesti, kuid tean,<br />

et tulen tagasi. Ja ma tänan, et Sa ootad mind alati tagasi.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

soovin Sind kogu südamest tänada, et oled pakkunud mulle ilusa kodu ja rahuliku elu. Olen<br />

elanud siin kogu oma senise elu ega suudaks mõeldagi teisest riigist, kus oleks soovinud enda<br />

lapsepõlve veeta. Parim tunne on meenutada, kuidas väiksena veetsin aega ilusates Eesti<br />

metsades ja käisin raksus suurtel hernepõldudel.<br />

Sa oled andnud oma inimestele ilusad valged jõulud, päikesepaistelise ja sooja jaanipäeva,<br />

piltilusa värvilise sügise ning kauni rohelise kevade. Usun, et kõik eestlased saavad nõustuda,<br />

et meil on siin rahulik elu. Meil pole maavärinaid, tornaadosid ega teisi looduskatastroofe. Ka<br />

inimesed on rahulikud, võib-olla vahel liigagi rahulikud. Sa oled täpselt parajal määral jäänud<br />

iseendaks, säilitades enda kombeid ja uskumusi, kuid samas piisavalt koos teiste riikidega edasi<br />

arenenud. Sinu traditsioonid, näiteks laulu- ja tantsupidu, elavad siiani ja kindlasti kestavad ka<br />

edasi. Need ongi hetked, mis tekitavad meis ühtse tunde ja vajadusel meenutavad, kui hea riik<br />

Sa oled ja miks me peaksime Sind hoidma ja väärtustama.<br />

Paljude mujal riikides elavate eestlaste unistuseks on süüa Eesti toitu. Ka mina jääks mujal<br />

elades igatsema imemaitsvaid Kalevi komme ja traditsioonilist musta leiba. Ma ei saa Sulle<br />

lubada, et mina jään, küll aga saan öelda, et tulen tagasi. Armastus kodu vastu suureneb alati<br />

kuskil mujal olles. Olgu seal nii hea, kui on, kuid koju tagasi jõudmine on alati parim tunne.<br />

Seepärast saangi kindel olla, et mina alustan ja lõpetan enda elu Eestis. Luban Sulle, et eesti<br />

traditsioonid ja eesti keel on ja jäävad alati minuga ja ma kannan neid edasi rõõmu ja austusega.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et rääkida oma tunnetest ja mõtetest ning öelda, mida ma Sinu juures kõige<br />

rohkem armastan ja hindan.<br />

Olen sünnist saati elanud siin, Sinu pinnal, ning selle üle uhke. Mulle meeldib, et elan riigis,<br />

kus olen saanud mängida ja lapsepõlve veeta puhtas ja värske õhuga looduses, et olen saanud<br />

ringi jalutada Sinu metsades ja suvehommikuti kuulata linnulaulu ja looduse helisid. Mulle<br />

meeldib, et ükskõik kuhu ma ka läheks, märkan kõikjal loodust ja rohelust.<br />

Olen Sulle tänulik, et oled võimaldanud mulle hea hariduse ja sellega kindlustanud tugeva aluse<br />

tulevaseks eluks. Olen õnnelik, et saan õppida Eestis, riigis, kus elavad väga haritud ja targad<br />

kodanikud, seda tänu Eesti haridussüsteemile ja headele õpetajatele. On näha, et hoolid tõesti<br />

Eesti inimeste haridusest ja tulevikust.<br />

Olen uhke, et elan Sinu, Eesti Vabariigi pinnal, kuna oled nii väike ja haruldane ning siin elab<br />

nii vähe inimesi. Seetõttu tunnen end kuidagi erilise ja hoituna. Tunnen, et iga eestlane on Sulle<br />

ühtmoodi kallis ja tähtis, kuna meid on ju nii vähe, ning see tekitab turvalise ja mõnusa tunde.<br />

Oled justkui ema, kes oma lapsi kõigest väest hoiab ja kaitseb.<br />

Olen Sulle tänulik, et oled õnnistanud meid nelja aastaajaga, sest on põnev jälgida looduse<br />

muutumist ning oleks ju igav kogu aeg ainult lumes sumbata või päikse käes peesitada,<br />

pikapeale väsitab see kõik ning siis ongi tore saada vaheldust.<br />

Aitäh, et oled enda pinnal üles kasvatanud nii imelised inimesed nagu minu sõbrad, pere,<br />

lähedased ja tuttavad. Ilma nendeta ei oleks elu üldse nii ilus kui praegu ning see, et ma selliseid<br />

inimesi tunnen, on suuresti tänu Sinule.<br />

Olen uhke ja tänulik, et saan elada Eesti Vabariigis. Aitäh kõige eest!


Kallis Eesti, mu armas kodumaa!<br />

Tänan Sind, et Sa mulle alati vaba riigina olemas oled olnud. Minuealiste jaoks on vaba Eesti<br />

riigi olemasolu iseenesestmõistetav. Me ei ole küll seisnud külg külje kõrval Balti ketis, kuid<br />

oleme seda tunnet saanud läbi elada vanemate meenutuste kaudu. Samuti ei ole me laulnud<br />

isamaalisi laule laulva revolutsiooni ajal, kuid ka neid emotsioone meenutame oma peredes<br />

uhkusega ikka ja jälle. Sündinud ja kasvades vabas Eestis, on mulle ja mu eakaaslastele tähtis<br />

teada, et meie endi kätes on võimalus aidata kaasa sellele, et Eesti jääks ka edaspidi vaba riigina<br />

toimima. Mulle meeldib see, et järjest enam on noorte seas populaarsust võitnud etnokultuur.<br />

Noortel on soov õppida kodukoha murdeid ja iidseid tavasid. Uhkusega kantakse eesti<br />

rahvarõivaid ja ehitakse juukseid rukkililledest punutud pärgadega. Kõik eestlased hoiavad<br />

meie sinimustvalget lippu au sees ning ka kodustel pidupäevadel heiskavad lipu masti.<br />

Eesti, mu kodumaa, Sa oled mulle kallis ning vaid mõte Sind kaotada teeb mind rahutuks. Sel<br />

suvel avanes mul võimalus osaleda ühel meie riigi suursündmusel – laulupeol. Laulukaare all<br />

seistes olid mul pidevalt külmavärinad, kuid kindlasti mitte Eestimaa külmade suveilmade<br />

pärast. Tuhandete teiste kaasmaalastega koos laulda oli meeliülendav ning puudutas kõiki. Meie<br />

üheskoos antud lubadus Eestisse jääda tõi mulle pisarad silma. Ma tean, et sama tunne valdas<br />

paljusid eestlasi nii lauluväljakul kui ka kodudes. Armas Eesti, ära muretse sellepärast, et paljud<br />

noored soovivad minna välismaale elama ja tööle. Tihti näeme Su häid külgi just kodust kaugel<br />

olles. Luban Sulle, kallis Eesti, et olen kaugel või lähedal, mul on ainult üks kodumaa ja see<br />

oled Sina, mu Eesti.


Terekest, kallis Eesti Vabariik.<br />

Pole Sinuga kordagi otse rääkinud, kuid kõige jaoks on esimene kord. Kirjutan nüüd Sulle ning<br />

loodan, et suudan väljendada oma tundeid Sinu vastu.<br />

Kas Sa kujutaksid ette, mis tunne oleks ärgata hommikul kange seljaga, sest pidid magama<br />

põrandal? Või kõndida kooli kartusega jääda gangsterite tulevahetusse? Või üldse jätta kooli<br />

minemata, sest seda ei ole lihtsalt olemas? Mina ei kujuta sellist tunnet ette, sest mulle on antud<br />

ilus elu ilusas riigis ilusate inimeste kõrval. Ma ärkan hommikul üles oma voodis, sõidan<br />

mugava bussiga mööda sõidetavaid asfaltteid kooli ning õpin toredas ja hubases hoones. Ma<br />

söön maitsvat koolilõunat ning jõuan ohutult koolist koju. Kodus on soe ja valge, sest meil on<br />

elekter. Meil on puhas kraanivesi ning värske kvaliteetne toit laual, mida ostame vähem kui 3<br />

kilomeetri kauguselt poest, kuigi elan keset sügavaid metsi. Mul on internet, mis ühendab mind<br />

minu sõprade, sugulaste ja muu maailmaga. Ma lähen magama oma voodisse. Ma magan<br />

rahulikku und.<br />

Ma olen terve elu elanud sellist ilusat ja muretut elu. Kordagi pole ma kogenud, mida tähendab<br />

elada sõjatsoonis, põgeneda looduskatastroofide eest või kannatada tagakiusamist riigi poolt.<br />

Mulle on antud turvalisus, mugavus ja õigused, kuigi olen kõigest üks isik 1,3 miljonist teisest<br />

elanikust siin riigis. Ma ei oska tahta elada paremas riigis, sest minu jaoks ei eksisteeri paremat<br />

riiki kui see, kus praegu elan, õpin ning kasvan.<br />

Kallis armas Eesti Vabariik, Sina oled andnud kõik selle, mis mul täna on. Mitte ükski sõna<br />

mitte üheski keeles ei suuda väljendada seda, kui tänulik Sulle olen. Sina oled mind kasvatanud,<br />

mind harinud, toitnud ning kaitsnud. Sina oled minu eest seisnud ning ma luban, et ka mina<br />

seisan Sinu eest, sest oled mulle kõik. “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…” on sõnad, mis püsivad<br />

mu hinges surmani. Aitäh sulle, Eesti Vabariik.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et tänada Sind nii paljude asjade eest. Vahel tundub, et keegi ei olegi tänulik<br />

kõige eest, mida Sa teinud oled, aga tea, et on. Mina olen lausa nii tänulik, et kirjutan selle kõik<br />

üles.<br />

Alustuseks tahan Sind tänada Sinu ilu eest. Viimasel ajal on väga harvaks nähtuseks kujunenud<br />

riik, kus leidub puhast loodust ja õhku. Ma nii väga imetlen Sinu rohelust! Sinu metsades leiab<br />

rahu ka kõige pingelisemal perioodil. Sinu jõed ja järved on niivõrd kaunid, et kui päike oma<br />

hommikukiirtega neid kuldab, on seda sillerdust näha kaugele. Lihtsalt nii ilus sa oledki! Nii<br />

ehe. Nii puhas. Nii võrratu.<br />

Kiitmata ei saa jätta ka sinu rahvast. Arusaadav, et kaunitel inimestel sünnivad kaunid lapsed.<br />

Sedasama võib öelda Sinu kohta. Kaunil riigil sünnivad kaunid lapsed. Sinu lapsed on imetlust<br />

väärt. Lummavad nii seest kui väljast. Ega asjata pole eesti naisi maailma ilusamateks<br />

kroonitud. Sa oled teinud head tööd. Sa oled kõigist oma inimestest loonud ainulaadsed isikud.<br />

Nii ehedad. Nii puhtad. Nii võrratud.<br />

Aitäh, et oled säilitanud meie rahvuse, et Sa pole lasknud minevikus võõral võimul valitsema<br />

jäädagi. Tänu Sinule saame praegu elada rahulikku elu. Me saame suhelda oma eesti keeles,<br />

mis on üks kaunimaid keeli maailmas. Nii ehe. Nii puhas. Nii võrratu.<br />

Ma tänan Sind nii väga selle kõige eest. Oled üpris väike, aga suudad äärmiselt palju luua ja ära<br />

teha. Sa oled parim. Nii ehe. Nii puhas. Nii võrratu.


Aitäh, kallis Eesti!<br />

Aitäh, et oled hoolitsenud minu eest. Aitäh, et oled hoolt kandnud minu hariduse eest. Ei ole<br />

ühtki teist riiki, kus ma tahaksin elada, sest iga kord, kui Sinust eemal olen, tuleb igatsus peale.<br />

Jah, me vingume siinse halva ilma pärast, vahel võib siinne elu ära tüüdata, kuid vaatamata<br />

sellele oled Sa siiski minu sügavas südamesopis ja jääd sinna alatiseks.<br />

On palju asju, mida kritiseerida, kuid rohkem on neid asju, milles Sind kiita ja kalliks pidada.<br />

Sa oled olnud mulle kodu sünnist saati, Sinu keel on imekena ning loodus ütlemata ilus.<br />

Nautides Sinu kõige kõrgemast mäetipust avanevat vaadet erinevatel aastaaegadel, saame<br />

nautida nelja erinevat kunstiteost. Minule meeldib kõige rohkem vaade talvel, kuna siis on näha<br />

ilusad kohevad lumemütsid puudel ning terve maa on valge. Kevadel on kuulda imelist<br />

linnulaulu ja puudel on pungadest rohelised lehenöpsid nina välja pistnud. Suvel terve vaatepilt<br />

rohetab ja olemise teeb veel mõnusamaks taevas sirav päike. Sügisel värvuvad puulehed<br />

kollaseks ja punaseks ning terve vaatepilt on nagu kaunis maal.<br />

Aitäh, et ootad mind alati tagasi, kui ma otsustan pisut maailmas ringi rännata. Vahepeal on<br />

põnev käia avastamas teisi riike ja huvitavaid kohti, saada osa teiste maade kultuurist ja<br />

traditsioonidest, kuid alati leian oma tee tagasi Sinu juurde, sest oled mulle väga kallis. Sind ei<br />

jõua kunagi piisavalt ära tänada, kuid selle kirjaga soovisin Sulle teada anda, mida Sinust<br />

mõtlen ja kui hinnaline Sa mulle oled.


Minu imeline Eesti,<br />

selle kirjaga saadan Sinu poole kõik kõige paremad soovid. Keegi meist pole täiuslik ja nii on<br />

ka Sinul omad vead, kuid sünnipäevad on rõõmupäevad, millal meenutatakse vaid head. Seega<br />

soovin Sind tänada vapruse ja südikuse eest, tänu millele on meil nüüd võimalus Sinu 100.<br />

juubelisünnipäeva tähistada.<br />

Armas Eestimaa, Sinu elu pole olnud just roosiline. On olnud tõeliselt raskeid aegu ning oled<br />

pidanud kõvasti võitlema selle nimel, et jõuda tänase päevani. Mul on hea meel, et oled nendest<br />

olukordadest väljunud alati targema ja veelgi enesekindlamana ning nüüd oled Sa siin. Ütlen<br />

uhkusega, et olen eestlane ning soovin Sulle ka edaspidiseks jaksu ja jõudu, et tulla toime kõigi<br />

raskustega, mis Sinu teele veeretatakse.<br />

Aitäh, et oled minu kodumaa. Tänapäeval ununeb kergelt hinnata seda, mis meil iga päev<br />

olemas on. Sinu hingemattev ilu on saatnud mind kogu elu, ometigi tunnen, et väärtustada oskan<br />

seda alles nüüd. Tahan, et teaksid, olen Sulle igavesti ja ääretult tänulik võimaluse eest veeta<br />

lapsepõlv, täis mängu ja naeru, selle imeilusa looduse ning kõrvu paitava linnulaulu keskel.<br />

Kuigi vahel tundub, et ma ei ütle seda piisavalt tihti, siis kuhu ma ka satuks, tea, et oled mul<br />

ikka ja alati mõtetes. Tänan Sind kõigi nende aastate eest, mil oled mulle koduks olnud ning<br />

kindlustunnet pakkunud. On hea teada, et kuhu tee ka viiks, on mind alati ootamas selline<br />

imetore paik nagu Eesti.


Tere, Eesti<br />

Kuidas Sul läinud on? Loodan, et hästi.<br />

Hiljuti käisin oma vanaema juures, vaatasin aknast välja ning mulle meenus, kuidas väiksena<br />

maja lähedal oleval mäel kelgutasin. Nüüd laiub seal uus spordihoone ja staadion, selle taga<br />

kõrguvad uued kortermajad ja poed. Meenutasin, kuidas käisin metsas marjul. Nüüd seda metsa<br />

enam ei ole. Selle asemel laiub suur lank, kus on mõned kännud, puud ja võsa. Mis sai Sinu<br />

kaunist loodusest ja metsadest, mis siin varem laiusid?<br />

Igatsen seda aega, kui ma veel väike laps olin. Aega oli rohkem. Nüüd on selline tunne, et aeg<br />

jookseb kui vesiliiv läbi sõrmede. Siis oli elu lihtsam, päevane rutiin oli lasteaeda ja koju. Nüüd<br />

on see asendunud kooli, trenni, töö ja paljude lihtsate, kuid aeganõudvate kohustustega. Polegi<br />

enam aega, et õhtuti telerit vaadata või lihtsalt puhata. Kas Sul on ka nii, et mida vanemaks<br />

jääd, seda kiiremini aeg kaob? Varem oli aega, polnud kiireid autosid ega nutitelefone. Oli aega<br />

rahulikult olla ja elada. Nüüd on aga kõigega kiire, kõik peab olema tehtud kohe ja info peab<br />

olema kohe kättesaadav.<br />

Kuidas on Sinu ilmaga? Varem oli talvel paks lumi maas, kuid nüüd on see kuhugi kadunud.<br />

Kuhu ometi? Ilmselt on selle taga reostus ja kliima soojenemine. Kuid sügisilmad on ikka sama<br />

vihmased ja külmad nagu vanasti. Suved on aga sama soojad nagu varem.<br />

Kallis Eesti, loodan, et Sul läheb hästi ja järjest paremini, ning vaatamata kriitikale kuulad Sa<br />

ikka positiivseid sõnu ja järgid oma tõekspidamisi.


Kallis Eesti!<br />

Imelik on Sulle kui oma kirjasõbrale kirjutada, aga kui nüüd aus olla, siis Sa ei ole mitte lihtsalt<br />

üks maa siin elava rahvaga, vaid kõikide siin elavate inimeste parim sõber. Sinu pinnal on<br />

paljud meist sündinud, Sinu pinnal on paljud meist käinud tööl, koolis, poes, Sinu pinnal on<br />

meist paljud leidnud armastuse, Sinu pinnal on juhtunud veel nii palju head. Paraku ei ole head<br />

ilma halvata, kõigil on ka Sinu pinnal kehvasti läinud, aga see iseloomustabki parimaid sõpru,<br />

sest ei ole ühtegi sõprust, kus ei oleks õnnelikke ega halbu hetki. Mina ei kujuta näiteks ette elu<br />

enda parima sõbrata, täpselt nagu ma ei kujuta ette elada kuskil mujal kui Eestis.<br />

Mulle meeldib nii väga, kuidas oled endas ühendanud uue ja vana. Näiteks meie pärl, pealinn<br />

Tallinn, mis on ülim näide, kuidas võib moderne ja arhailine käsikäes käia. Sõites Tartu poolt<br />

linna sisse, leiad enda ees taevasse kerkivad kõrghooned ja sealt veidi edasi minnes jõuaksid<br />

kui keskaega, kui Sinu ette ilmuvad ehitised, nagu Viru väravad. Samas ei ole see ka veel kõik:<br />

minnes kesklinnast kaugemale, leiad eest Lasnamäe ja Mustamäe, mis on hoopis teistsuguse<br />

arhitektuuriga kui keskaegne vanalinn.<br />

Minu arust on Eesti maa, kus esmapilgul võib tunduda, et inimesed on külmad, kalgid ja<br />

võõraste vastu tõrksad, kuid kui anda neile võimalus, siis võivad nad meid kõiki üllatada oma<br />

soojuse, siiruse ja kohanemisvõimega. Ma ei kujuta ette paremat kohta, kus ma sooviksin elada.<br />

Eestis olen ma sündinud ja eestlaseks ma jään. Palju õnne õilis isamaa!


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan Sulle selle kirja, et avada enda kõige sügavamaid mõtteid ning tundeid, mis on mind<br />

vallanud viimased 17 aastat, elades Eesti Vabariigis. Oled pakkunud mulle kui ka mind<br />

ümbritsevatele inimestele imelise kodumaa.<br />

Soovin Sind tänada nelja imeilusa aastaaja eest. Mõtteis mõlguvad mul naerurikkad ja lõbusad<br />

retked metsa koos ligimestega. Valgel talvehommikul on kõige parem tunne minna akna juurde<br />

ning silmitseda valget ja sillerdavat lund, mille käigus tekib kohe mõte minna välja lumemeest<br />

ehitama. Kuigi ilmad pole Eestis just kõige ilusamad, on rahval palju teisi võimalusi, kuidas<br />

päevi sisustada.<br />

Meid ümbritseb tasakaalukus. Tunnen, et mul on olnud ja on siiani nii palju võimalusi siin riigis<br />

ise enda elu paremaks muuta ning õnnelikult elada. Eesti Vabariik pakub meile palju võimalusi<br />

elu huvitavamaks muuta. Sellest mõeldes tuleb mulle mõttesse kindlasti laulupidu. Laulupeol<br />

tundsin end nii uhkena, seistes seal mitme tuhande noorega laulukaare all. Aitäh, Eesti Vabariik,<br />

et andsid mulle võimaluse laulda enda tunded välja, jagades neid ka teistega!<br />

Nagu kõikidele inimestele kohane, ei ole ka mulle kõik meelepärane. Ennast leidma ja harima<br />

on mul plaanis minna küll mõnda teise riiki. Seda ei saaks ka negatiivsena võtta, sest igatsus ja<br />

armastus kodumaa vastu aina suureneb. Luban Sulle, et kannan kaasas enda emakeelt ning<br />

kavatsen rääkida ka teistele, missugusest imelisest riigist pärit olen.<br />

Üldiselt ei kurda ma oma kodumaa üle. Just siit olen leidnud endale kõige kallimad sõbrad ja<br />

tuttavad. Pean Sind tänama, et muudad kodukandi rahva jaoks turvaliseks ning leiad rohkem<br />

võimalusi meie elu parandada.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, sest mul on paar väiksemat palvet. Oled peagi 100-aastane, seega loodan, et<br />

teostad need hiljemalt oma juubeliaastal.<br />

Oled olnud meiega juba pikka aega – kauem, kui meie Sinuga. Ma ei väsi Sind kiitmast. Oled<br />

meie au ja uhkus. Ilma Sinuta poleks meid kui eestlasi, ilma meieta poleks Sind kui Eestit. Meie<br />

oleme alati Sinuga ja Sina alati meiega. Sa oled alati me südameis. Me armastame sind, kuid<br />

märkame ka puudusi.<br />

Mina kui tavaline 16-aastane eestimeelne teismeline armastasin lapsena ETV2 lastesaateid<br />

vaadata. Aeg-ajalt meenuvad mõned tunnuslaused või laulud, mis multikatest kõlasid. Selle<br />

kõrval meenuvad ka mängud, mida tihti mängisin. Külastatuimad veebisaidid olid<br />

www.gamefriik.ee, www.mängukoobas.ee, www.minuoma.err.ee . Praegu on need veebisaidid<br />

tundmatuseni muutunud. Hiljuti huvi pärast külastades ja uurides veebisaiti<br />

www.minuoma.err.ee, märkasin, et seal ei olegi enam mulle lapsena lemmikuks saanud mänge<br />

"Buratino lollidemaal" ja "Reis ümber maailma". Veebisaiti oli tänapäevaste multikate tõttu<br />

muudetud. Seega palun ma Sinult, Eesti, pane inimestele mõistus pähe ja las nad muudavad<br />

veebisaidi tagasi vanamoodsaks. Tänapäeva lapsed peavad teada saama, missuguseid<br />

huvitavaid ja õpetlikke mänge mängiti meie ajal.<br />

Meie kallis, tubli Eesti, tea, et meie mured ei lõppe veel sellega. Meie, eestlased, palume Sind,<br />

võta endaga midagi ette! Inimesed vinguvad ja virisevad aina rohkem Sinu kohutavate ilmade<br />

pärast. Miks a teed meile nii? Miks Sa ei võiks ometi vihmaste ilmade korral endaga vihmavarju<br />

kaasas kanda või teisel juhul vihmakeepi? Meie ju kannatame selle kõige all. Ole mõistlik,<br />

vaata, kui paljud noored siit lahkuvad. Paljuski just selle tõttu, et nad ei kannata Sinu ilmu.<br />

Palun tee meile teene ja tõmba endale vihma korral kate peale. Vihma möödudes võid Sa selle<br />

jälle ära võtta ja üleliigse vee Soome lahte kallata. Kui peaks juhtuma, et Soome lahe vesi<br />

hakkab maismaale tungima, siis kalla ülejäänud vesi Liivi lahte, aga kui seal ka üle ujutab, siis<br />

ei jää muud üle kui Läänemerre kallata. Muide, ära unusta, et ka taimed vajavad vett, seega<br />

kalla vett põldudele, nii et piisavalt oleks ja meie nälga ei jääks.<br />

P.S Loodan, et Sind oma kirjaga väga ära ei hirmutanud. Oled ja jääd alati meie Eestiks.


Kallis Eesti Vabariik<br />

Ma ei oskagi kohe kuskilt kirjutamist alustada. Tundub, nagu pea oleks mõtetest täiesti tühi.<br />

Tegelikult on aga nii palju asju, mida öelda tahaks, aga tihti on raske mõtteid sõnadesse panna.<br />

Seda, et Sinust hoolin, usun, et näitan iga päev oma tegude ja mõtlemisega. Soovin kaasa aidata<br />

ühiskonna paremaks muutmisele. Soovin, et minust jääks Sinusse mingi märk ning et ma püsiks<br />

Sul alati meeles. Tihti Sa aga ei pane tähele neid, keda peaksid märkama ja tunnustama.<br />

Võibolla peaksid innustama ja motiveerima ka neid, kes tunduvadki kui hallid hiirekesed. Võin<br />

Sulle öelda seda, et esmamulje on tihti petlik ja need, kes selle tõttu innustust ei saa, lahkuvadki<br />

Sinu elust igaveseks. Soovin, et avaksid oma silmad ning oleksid õiglasem ja mõistvam, sest<br />

vastasel juhul võid Sa kaotada just need, kes on Sulle tegelikult vajalikud.<br />

Ma ei hakka Sulle rääkima rahast ega tegema etteheiteid seoses poliitikaga. Olen rohkem<br />

teistmoodi mõtleja. Vahel peaksid seda olema ka Sina. Küll aga tahan Sinuga veel rääkida<br />

noortest. Sinu elus on nii palju imelisi noori, kes oma mõtlemisega suudaksid korda saata<br />

uskumatuid tegusid. Tihti pole neil võibolla selleks võimalust. Olgu selleks probleemiks siis<br />

kas vanemate toetuse puudumine või rahalised probleemid. Ütlesin küll, et ei hakka sinuga<br />

rahast rääkima, aga hetkel pean seda vajalikuks. Nii paljud lapsed ja noored on pidanud just<br />

selle pärast oma unistustest loobuma. Mõned on leidnud tee unistuste juurde tagasi, teised aga<br />

mitte. Loodan, et saad aru, et just lapsi ja noori on vaja eriti aidata. Samuti ka väiksemates<br />

külades või linnades elavaid peresid tuleks rohkem märgata. Võibolla just seal elavad lapsed<br />

võivad muuta Sinu tulevikku positiivses suunas. Seega soovin rohkem märkamist kõigi suhtes.<br />

Aitäh, et oled olemas!


Kallis Eesti<br />

Aastal 1918 ja veelgi varem võitlesid ja ohverdasid end Sinu vabaduse eest mitmed sajad Eesti<br />

noormehed, kes suutsid 24.veebruari külmal talvehommikul Eesti lipu Pika Hermanni torni<br />

tippu heisata. Päev varem loeti Pärnus Endla teatri rõdul ette “Manifest kõigile Eestmaa<br />

rahvastele”, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Kui Vene väed<br />

1940. aastal meid taas okupeerisid, murdis see meie hinge ning kannatuste jadal ei näinud<br />

lõppu. Paljud meist saadeti Siberisse ning pageda püüdnud metsavennad tapeti. Ometi tahtsime<br />

olla vaba ning ühtne riik ning 1987. aastal alanud vastupanuliikumise, laulva revolutsiooni ning<br />

1989. aastal Balti keti korraldamise järel kuulutas Ülemnõukogu meid 1991. aastal iseseisvaks<br />

riigiks.<br />

Igal aastal peame Sinu auks võidupüha paraadi, astume Sinu kaitsmise eesmärgil<br />

tegevteenistusse, harime ennast koolis, et näidata kõigile, et ka väikesest tagasihoidlikust riigist<br />

võivad kasvada mõjukad ning targad inimesed, koguneme kokku ühiselt tantsima ja laulma,<br />

sest oleme ühtne ja kokkuhoidev riik. Oleme Sinu eest seisnud ja võidelnud – ehk on aeg nüüd<br />

meile vastuteene teha? Me kõik tahame, et meil läheks hästi ning elu kulgeks võimalikult<br />

probleemi-, sõja-, ja tülivabalt. Kindlasti on Sul võimalus aidata hädas lapsi, tööta noori,<br />

kodutuid loomi ja vaesuses perekondi, et kõik saaksid elada vabas riigis ja samal ajal tunda ka<br />

ennast vabade kodanikena, kellel on võimalus elu oma riigis nautida. Sinu kontrolli all on kõik<br />

valitsuse liikmed ja teised mõjuvõimsad inimesed, kelle käes on Eesti riigi käekäigu<br />

kujunemine. Püüa panna neile mõistus pähe, et Eestis oleks veelgi parem elada.<br />

Aitäh, et oled!


Eesti riik, Sa oled mulle tohutult kallis. Ma olen võlutud igast künkast, metsatukast, jõest,<br />

järvest, orust ja joast Su pinnal. Ma olen tänulik neile, kes vabadussõja ajal Sinu eest võitlesid,<br />

et meie, eestlased, saaksime omal maal vabana elada. Ma astuksin ka ise Sinu eest sõtta ja<br />

annaksin oma elu, et minu lapsed saaksid samamoodi iseseisvas Eestis üles kasvada. Ma tahan<br />

anda oma panuse eesti keele ja kultuuri arengusse. Mu lemmikvärvid on sinine, must ja valge<br />

ja ma tahan, et see nii jääkski. Mis võiks olla veel kaunim, kui ühel kaunil suvepäeval astuda<br />

toast välja ja näha tuules lehvimas meie oma puhast ja imeilusat Eesti lippu?<br />

Aga kas ma peaksin olema Sulle tänulik ka selle eest, et kasvan üles vettpidava katuse all, süües<br />

sooja sööki? Kas ma peaksin olema Sulle tänulik selle eest, et saan tegeleda pillimängu, spordi<br />

ja laulmisega? Või peaksin hoopis tänama oma vanemaid, kes rügavad mitmel kohal tööl ja<br />

annavad kõik, et ma saaksin tegeleda kõikide hobide ja huvialadega, mis mind köidavad? Ehk<br />

peaksin ma tänama neid, et nad nigelast palgast hoolimata suudavad neid võimalusi mulle<br />

pakkuda? Kas ma peaksin olema tänulik Eesti riigile, et saan tasuta põhi- ja keskhariduse, või<br />

hoopis oma vanematele, kes peavad tänamatut tööd tehes mitme kuu palga kõrvale panema, et<br />

ainuüksi minu kõrgharidus kinni maksta? Sest kõrgharidus on ju see, mis tegelikult loeb. Mu<br />

vanemad on üles kasvatanud neli poega, kes kõik kohusetundlikult Eestis elavad ja tööd teevad.<br />

Mina, viies, käin veel koolis. See, kuidas nad seda suutsid, ei ole tänu Eesti riigile, vaid tänu<br />

oma raskele tööle, jonnakusele ja tahtejõule lubada meile täisväärtuslikku elu. Ükski meie pere<br />

rikkus pole meile niisama kätte tulnud, vaid oleme pidanud kõik panustama, et elus läbi saada.<br />

Ma soovin Sinult põhjuseid, et noore inimesena siia elama ja tööle jääda, sest ma ei soovi teha<br />

oma viimast hingetõmmet kuskil mujal kui oma armsal Eestimaal.


Tere, kallis Eesti!<br />

Olen mõelnud Sulle juba ammu kirjutada, aga pole mahti saanud. Kuidas Sul vahepeal läinud<br />

on? Kuulsin, et vahetad vana ja lapitud kasuka veidi uuema lapitud kasuka vastu. Vallad saavad<br />

liidetud suuremateks valdadeks ja inimesed ühendatud suuremateks kogukondadeks, et ikka<br />

endal soojem ja mugavam oleks. Ära muretse, ma ei pane pahaks.<br />

Kuulsin, et said endale uue presidendi, seekord naise. Kersti Kaljulaid oli vist nimi? Eks<br />

meestele ongi ju vaja tõestada, et naised suudavad ka juhtivatel ametikohtadel töötada ja isegi<br />

riiki juhtida. Usun, et Kersti Kaljulaid on oma tööga hästi hakkama saanud, sest Sina oled ju<br />

veel elus ja terve.<br />

Kuigi Eesti riigis on elu väga hea, olen leidnud mõne probleemi, millest tahtsin Sinuga rääkida,<br />

lootes leida lahendusi. Nimelt olen täheldanud, et koolinoorte motivatsioon õppimiseks on<br />

langenud ja õpilastele ei meeldi ning nad ei taha koolis käia ja õppida.<br />

Kuulsin, et Sul tulevat varsti suur juubel – 100 aastat ja puha. Kuuldavasti tuleb suur pidu.<br />

Kuulduste järgi ettevalmistused juba käivad. Inimesed teevad kingitusi ja korraldavad üritusi,<br />

et näidata enda tänulikkust ja austust Sinu vastu. Arvan, et oled selle kõik ära teeninud. Pidades<br />

silmas Sinu võitlusi vaba Eesti nimel ja püüdlusi muuta Eesti paremaks ja edukamaks riigiks.<br />

Loodan, et peoga läheb kõik hästi ja et Sa elad veel palju õnnelikke aastaid.<br />

Tahtsin Sind veel tänada nende toredate hetkede eest ja nende tarkade õpetussõnade eest, mida<br />

minuga jaganud oled. Ole terve ja tugev ning pea vastu! Loodan Sinust veel kuulda ja ootan ka<br />

Sinu kirja. Tervitused Sulle minu poolt, Eesti!


Armas Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et Sind tänada nende ilusate mälestuste, nelja aastaaja, puhtuse, eriliste paikade<br />

ja kauni looduse eest.<br />

Ma olen õnnelik, et tean, mida tähendab neli aastaaega. Need tärkavad lumikellukesed pärast<br />

pikka külma ja pimedust ning esimesed päikesekiired, mis kevaditi minu meelt rõõmustavad.<br />

Üha valgemaks ja soojamaks muutuvad päevad, mis annavad juurde aina rohkem ja rohkem<br />

energiat. Need kaunid, kõige soojemad suvepäevad, mil saab tunda end kui lõunamaalast.<br />

Värviderikas, kuid vihmane ja porine sügis, mis tihtipeale liiga pikaks venib. See lõpuks pika<br />

ootamise peale maha sadav ilus kohev valge lumi. Talve kõige külmemad miinus kahekümnekraadised<br />

külmad, mil lumi, tuisk ja torm mu ihu näpistavad. Need kõige lumisemad<br />

talvepäevad, mil saab kelguga mäest alla lasta, lumememme ehitada ning lumesõda pidada.<br />

Aitäh Sulle, Eesti, et oled andnud mulle võimaluse tunda nelja aastaaja võlusid ja valu.<br />

Olen tänulik Sinu puhtuse eest. Aitäh, et saan juua oma kodukraanist voolavat vett, kõndida<br />

mööda puhtaid tänavaid, hingata värsket õhku ning ujuda Eesti erinevates järvedes ning<br />

jõgedes. Tänan ilusa tänavapildi eest, kus ei vedele prügi ega pea kartma kohtumist kodutute<br />

inimeste või loomadega.<br />

See on haruldane, et oled suutnud säilitada meie kauni ning erilise looduse. Eesti suured ja<br />

uhked metsad, kuhu igaüks võib vabalt jalutama minna, puhtad jõed ja järved, milles saab ujuda<br />

ja mille kaldail matkata. Sood ja rabad, kus leidub palju erilisi taimi ja putukaid.<br />

Olen tänulik, et oled säilitanud Eesti puhtana ning andnud mulle võimaluse näha erinevate<br />

aastaaegade ning looduse ilu. Aitäh Sulle, armas Eesti!


Armas Eesti Vabariik,<br />

ma tean, et Sa oled palju kannatanud ja talunud. Sinu rahvas on Sind hüljanud ja hülgab siiani.<br />

Sõjad on Sind laastanud ning Sa oled kuulnud paljusid võõraid keeli. Sinust räägitakse palju<br />

halba, kuid paljud ei märka Sinus head ja tuttavat. Sinu maa on meid toitnud ja kasvatanud,<br />

õpetanud ja armastanud. Mina ei kujuta ette elu välismaal, sest kõik, kes mulle kallid, on siin,<br />

ja kõik, mis mulle tähtis, samuti. Ma armastan meie keelt ja selle eripära. Olgu Sa nii väike kui<br />

tahes, minu jaoks oled Sa alati piisavalt suur, ja Suur Munamägi alati mägi. Tahan vabandada<br />

Sinu ees, nende kordade eest, kui olen prügi maha visanud või Sind solvanud. Sinu neli<br />

aastaaega pakuvad mõnusat vaheldust porisest kevadest, kuumast suvest, vihmasest sügisest ja<br />

külmast talvest. Sügisel Sinu metsades jalutades tean alati, et seal pole inimsööjaid kiskjaid ega<br />

surmavalt mürgiseid taimi, seeni ega marju. Maailmas toimuvad maavärinad ja orkaanid, kuid<br />

meie kallis kodumaa säästab meid hädast ja valust nii palju, kui suudab. Suvehommikutel on<br />

mu äratuseks laululindude sädistamine ja talvel varese kraaksumine. Kõik need pisarad, mida<br />

olen Sinu pinnale valanud, on imendunud mulda ja kasvatanud uue elu. Ma muretsen Sinu<br />

pärast nagu ema oma lapse pärast. Ma loodan, et umbes 50 aasta pärast oled Sa sama hea koht<br />

elamiseks kui nüüd ja ma loodan, et väliseestlased tulevad oma juurte juurde tagasi. Eesti, sind<br />

lammutatakse ja ehitatakse, tühistatakse ja kehtestatakse, kuid minule jääd Sa alati minu<br />

kauniks kodumaaks, tükikeseks minu südamesse.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

olen uhke, et olen sündinud just siin. Eestimaa, see on minu kodumaa. Kodumaa on meile<br />

vajalik, et oleksime endaga sarnaste inimeste seas. Meid ühendavad sama keel, kultuur ja tavad.<br />

Igal riigil on omad head ja halvad küljed, tugevused ja nõrkused. Inimene on kodumaale väga<br />

tähtis, sest ta võib oma tööga aidata kaasa riigi arengule. Riigi areng on tähtis vabaduse<br />

kaitsmiseks. Paljud inimesed soovivad siit lahkuda ja leida paremaid võimalusi kodumaalt<br />

kaugemal olles. Minu jaoks on Eestimaa parim paik elamiseks, õppimiseks ja elu nautimiseks.<br />

Aegade jooksul on Eesti pidanud palju läbi elama ja kannatama. Ühe jaoks on Eesti õitsev oaas,<br />

teise jaoks revolutsioonist laastatud maa. Läbi tõusude ja mõõnade ongi sellest saanud väike,<br />

tugev ja kokkuhoidev riik. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Igal<br />

kodanikul on sõnavabadus ja õigus oma arvamusele.<br />

Eestimaad on õnnistatud nelja vahelduva aastaaja ja imelise loodusega. Meie kodumaad<br />

katavad paksud metsad, sood ja järved. Eesti asub geograafiliselt ideaalses kohas. Teadmine, et<br />

hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado, tekitab siin maal elades<br />

turvatunde. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või töölt<br />

tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.<br />

Eesti on minu kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. See on maa, kus olen teinud oma<br />

esimesed ja teen ka viimased sammud. Siinne loodus, rahvas, keel, kultuur ning tavad on ja<br />

jäävad alati osaks minust.


Kallis Eesti,<br />

ei ole kaua Sulle kirjutanud. Tihtipeale taban ennast ja teisi Sind kirumas, kuid siis võtan<br />

natukeseks aja maha ja mõtlen, kui õnnistatud ma olen, et saan nii unikaalses ja toredas riigis<br />

elada.<br />

Tõsi, mõned asjad on ka halvasti ja vajaks muutmist, Sa ei ole ideaalne, aga keegi meist ei ole.<br />

Eestis ma sündisin ning eestlaseks ma ka jään. Minu ja Sinu suhe on nagu musketäridel, me<br />

saame üksteisele loota. Ma olen palju kordi omadega sohu jooksnud ning Sa oled alati mind<br />

kõrvu pidi tagasi kuivale tõstnud.<br />

Olen vestelnud paljude noortega, kes räägivad, kuidas nad tahavad tulevikus kaugele soojale<br />

maale sõita ning sinna elama jääda. Mullegi meeldib reisida ja maailma avastada, aga ma tean,<br />

et kõik minu teed toovad mind lõpuks tagasi Sinu juurde. Ma armastan Sinu juures lihtsalt liialt<br />

palju asju, et Sind pikemaks ajaks hüljata. Tulevikus kasvatan siin üles oma lapsed, kellele<br />

õpetan samamoodi, nagu minu vanemad õpetasid mulle, kui hea on olla eestlane.<br />

Maailmas on palju kohti, kus inimestel ei ole vabadust teha ja öelda seda, mida nad ise tahavad.<br />

Veel leidub paiku, kus inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Meile on aga tipptasemel haridus<br />

kättesaadav juba väiksest peale ja üks maailma parimaid ülikoole, kus saab õppida peaaegu<br />

kõike, mis pähe tuleb. USA kohta öeldakse, et see on kõigi võimaluste maa, kuid minu arvates<br />

oled just Sina see, kus imed saavad teoks ning kus kõik on võimalik. Tänu meie arenenud<br />

tehnoloogiale on lihtne alustada ettevõtlusega, luua uus mobiilirakendus, teha oma muusikat,<br />

kirjutada raamatuid või avada oma blogi, tegeleda disaini või modellindusega, kasutades<br />

sotsiaalmeediat enda turundamiseks. Vaja on lihtsalt leida midagi endale südamelähedast ning<br />

haarata härjal sarvist. Praegu on minu hinnangul Sinu käekäik parem kui kunagi varem.<br />

Lõpetuseks tahan Sind lihtsalt tänada. Aitäh! Aitäh, et oled täpselt selline, nagu Sa oled! Varsti<br />

oled Sa juba sajandi eestlaste jaoks olemas olnud, nii kannatuses kui ka rõõmus.


Kallis Eesti Vabariik.<br />

Ma tänan südamest, et oled andnud meile nii palju võimalusi edasiseks eluks ning õpetanud<br />

meile, kuidas enda riigi eest seista. Ma tänan Sind ka selle eest, et oled meile andnud tasuta<br />

koolihariduse, mis on väga kõrgel tasemel.<br />

Sinus on küll palju vigu, aga ma näen Sinu üritusi ja katseid neid likvideerida, et meie elu oleks<br />

parem. Ma väga hindan seda Sinu puhul. Ma tean, et ma ei suudaks Sind kunagi täielikult<br />

hüljata, aga seni veel, kuni saan, tahan kogeda, mis ülejäänud maailmal pakkuda on. Seega ma<br />

palun vabandust, kui ma Sinuga palju aega ei veeda. Ma olen sündinud Eestimaal ja siin soovin<br />

ma ka surra.<br />

Ma usun, et Sinu kasvatatud noortest saavad tulevikus linnud, kes lendavad kaugele ning<br />

sihivad kõrgele, et oma unistusi täide viia. Ma loodan, et Sa suudad ja jõuad veel kannatada<br />

neid noori, kes ei ole piisavalt kannatlikud, et näha Sinu valu ja piina, mida Sa meie pärast<br />

taluma pead. Ma palvetan, et tuleb päev kui Sina, Eesti Vabariik, suudad andestada meile<br />

kõigile ning pead meid endiselt enda lasteks ja kannad meie eest hoolt ning armastad meid seni<br />

kuni Sul veel jõudu ja jaksu on koos püsida.<br />

Ma tean, et ei suuda kogu tänu sõnadesse panna, et näidata, kui palju ma Sinust hoolin, aga ma<br />

loodan südamest, et need üksikud read, mis ma enda südamest suutsin Sinu jaoks kirja panna,<br />

on piisavalt veenvad, et Sa meie nimel ka edasi üritaksid.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et edasi anda enda mälestusi Sinuga seoses ning seda, mida head ja halba olen<br />

Sinu puhul näinud.<br />

Oma lugu alustan sellega, et räägin ära oma mälestused Sinuga seoses. Siin Eestimaal on palju<br />

loodust, mis on parem, kui kusagil mujal maailmas. Teistes riikides on probleeme sellega,<br />

kuidas võetakse metsa maha ning sellega, et loomadele ei jää enam looduslikke elukeskkondi<br />

paljunemiseks ja kasvamiseks. Selle tagajärjel surevad väga paljud loomaliigid maailmas välja.<br />

Meil sellega muret ei ole. Kui metsa minnes hoida kõrvad ning silmad lahti, saab kogeda seda<br />

tunnet, mida loodus pakub. Kui väga hoolas olla, võib näha neid loomi, keda varem ei ole<br />

õnnestunud näha. Vabal ajal võib inimene minna metsa jalutama ja lihtsalt loodust nautida.<br />

Oma saagikuse poolest on ka meie metsad väga rikkad. Seened, mustikad ja pohlad on vaid osa<br />

kogu metsa rikkusest.<br />

Lisaks oled väga rikas oma aastaaegade poolest. Kevadel hakkab tärkama loodus, suvel on juba<br />

nii soe, et saab minna randa, sügisel saab seista lehesajus ning nautida õunu, talvel peab taluma<br />

(kui on võimalust) pakast ning saab tegeleda talispordiga.<br />

Lisaks saab siin iga inimene tegeleda hobiga, mis talle meeldib. Olgu see siis talisport, mida<br />

saab teha talvel, või mõni teine spordiala, mida saab teha mõnele muul aastaajal. Mina isiklikult<br />

tegelen jalgpalliga juba nelja-aastasest saadik. Siin on tore tegeleda selle spordialaga, mis<br />

inimesele meeldib, lisaks on selleks olemas ka soodsad võimalused. See minule meeldibki Sinu,<br />

Eestimaa juures.<br />

Mis mulle aga sinu, Eestimaa juures ei meeldi, on need valimised. Igal uuel hääletamisel on<br />

uued loosungid ja reklaamid. Aga eesmärk on kõigil üks ja seesama: iga erakond püüab olla<br />

teistest parem. Viimastel valimistel võis näha ka igasuguseid korruptiivseid reklaame. Miks ei<br />

võiks korraldada valimisi, kus erakonnad ei kritiseeri üksteist ning saavad teineteisega sallivalt<br />

läbi? Sellised valimised mulle juba meeldiksid.<br />

Eestimaal on palju ilusat ja head, mida teistes riikides ei ole. Siin on võimalus tegeleda nende<br />

hobidega, mis inimesele endale meeldivad. Ainuke asi, mida muudaksin Eestimaa puhul,<br />

oleksid valimisreklaamid. Erakonnad võiksid üksteisesse mõistvalt suhtuda ja lasta inimestel<br />

hääletada nende parteide poolt, mis neile meeldivad.


Armas Eesti Vabariik!<br />

Oled mind hoidnud, armastanud ja minu eest hoolitsenud juba tervelt 17 aastat. Selle aja jooksul<br />

olen ma tundnud nii kurbust kui ka õnne, viha ja rõõmu. Üksnes tänu Sinule olen avastanud<br />

enda jaoks palju uusi kohti ning kokku kogunud oma senise elu parimad elamused. Minu sees<br />

on sügav tänutunne selle eest, et Sa pakud mulle alati ilusat loodust ning puhast ja värsket õhku.<br />

Olen äärmiselt tänulik, et Sa ei ole siia elama lasknud suuri mürgiseid ämblikke ega madusid.<br />

Samuti ei hirmuta Sa mind kunagi suurte looduskatastroofidega, nagu näiteks maavärinate ja<br />

vulkaanipursetega. Sinu juures on alati vaikne ja rahumeelne.<br />

Oled oma pinnale lubanud elama tagasihoidlikud ja vaiksed inimesed. Ent see esmapilgul ara<br />

ja vaiksena tunduv rahvas on tegelikult tublilt töökas ja abivalmis. Kõik siin on omavahel<br />

justkui üks suur pere, kes on üksteisele alati olemas ning kus kõik kaitsevad kõiki. Alati<br />

hoitakse kokku ega tõugata kedagi eemale. Küll aga on neid, kes lahkuvad Sinu juurest<br />

välismaale, arvates, et leiavad parema elu. Aga peaaegu alati leitakse siiski tagasitee siia, oma<br />

koju.<br />

Tahan Sind tänada selle eest, et oled alati minu jaoks olemas, kui Sind kõige enam vajan. Pakud<br />

mulle seda kindlus- ja turvatunnet, millest unistavad kõik hingelised. Kaitsed alati mind ja<br />

mulle kalleid inimesi. Sa oled justkui üks tilluke ning soe pesa, kuhu tulles muutub iga kord<br />

meel rõõmsamaks ja tunne kindlamaks. Tänu Sinule on mul võimalik tulevikus hästi hakkama<br />

saada. Sa pakud mulle tasuta head haridust, ilma milleta ei jõuaks ma elus kuhugi. Mu süda<br />

paisub imetlusest ja tänutundest, et saan siin olla. Olen õnnelik ja rahul ning ei suuda oma<br />

tulevikku kusagil mujal ette kujutada.


Kirjutan Sulle, et tänada Sind, kallis Eesti Vabariik. Ma tänan Sind südamest, et oled loonud<br />

meie rahvale head elamistingimused. Meid ümbritsev loodus on puhas ja roheline. Meie<br />

metsades leidub palju erinevaid seeni ja marju. Ma tänan, et meie metsades heliseb linnulaul.<br />

Meie riik on helde.<br />

Ma tänan, et oled loonud laialdase valikuga koolid, kus iga inimene leiab, mida soovib õppida.<br />

Ma tänan, et oled loonud koolid, kus keskharidus on tasuta ja et oled loonud sellised koolid,<br />

kus on lahedad ja toredad noored koos.<br />

Ma tänan Sind, et oled selle aja jooksul ilusaks ja vapraks vabariigiks jäänud ja võitled meie<br />

õiguste eest. Tänan Sind, et soovid südamest lahendada meie väikese riigi probleeme ja viia<br />

meid ikka parema homse poole.<br />

Ma tänanSsind, et meie riigis elavad noored on tegusad. Mõned noored küll lendavad pesast<br />

minema, aga küll nad tagasi tulevad. Kui ei tule, siis tea, et sina, Eesti Vabariik, oled siiski<br />

nende südamesse märgi jätnud, oled neil alati meeles. Meie riigis elavad inimesed, kes hoiavad<br />

Sind. Kõik ei jäta Sind üksi, jääb ka neid, kes elavad oma elu lõpuni siin väikses ilusas riigis.<br />

Ma tänan sind, Eesti Vabariik, et oled olemas. Kõigil on olemas oma pahed ja nii ka Sul. Me<br />

kõik koos, riigina tervikuna lahendame need tasapisi ära. Me ei jõua kunagi sinnani, kus kõik<br />

on perfektne, see on normaalne, sest mitte kusagil ei ole kõik korras, alati peame püüdlema<br />

paremuse poole. Aitäh, Eesti Vabariik, et oled olemas.


“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…’’<br />

Nii algab see tähtis laul Sinu jaoks, mu kallis kodumaa. Sel aastal täitub Sul sada aastat. Oled<br />

selle aja sees nii kannatanud kui kosunud. Sada aastat on pikk aeg meie, inimeste jaoks. Ühe<br />

riigi jaoks võime seda lugeda ajaks, mil see hakkab alles enda ümber maailma teise pilguga<br />

nägema. Ka riigid võivad vahel käituda nagu teismeeas noored.<br />

Me oleme e-riik ja täpselt nagu teismelistele, meeldib ka meie riigile panna rõhku interneti<br />

kasutamisele. Ükskõik kuhu me lähme (olgu selleks kool, kohvik, restoran või muu koht),<br />

leiame seal alati WiFi võrgu, mille parooli me vahel ei tea, kuid see on olemas. Me mõlemad<br />

teame, et mitte ainult noored ei kasuta internetiteenuseid, seda teevad ka meie vanemad ja isegi<br />

mõned vanavanemad. Suhtlemine on nii lihtsam, eriti kui on väga kiire ja pole aega, et üksteist<br />

näha.<br />

Olen kuulnud vahel välismaal kehtivatest õppesüsteemidest. Ma ei valeta, kui ütlen, et mul on<br />

rõõm õppida Eestis, sest mõnes riigis toimivad õppesüsteemid hirmutavad mind. Näiteks<br />

Inglismaal ja Ameerikas on erinevate tasemetega koolid (freshmen, Sophomores, Junior,<br />

Seniors ehk õpilased 9.-12. klassides, 9.-12. klass on meie mõistes keskkool), samas kui meil<br />

on kõigest lasteaed, põhikool, gümnaasium või kutsekool ja ülikool. Leian, et Sinu<br />

haridussüsteem, kallis kodumaa, on kergesti mõistetav, kuid raskesti läbitav. Tean, et teed seda<br />

minu ja teiste noorte tuleviku heaks. Seepärast ma püüan selle läbida.<br />

Mu Eestimaa, ma tean, kui palju haiget see teeb, kui näed, kuidas siin kasvanud ja elanud<br />

inimesed ühel päeval lahkuvad, et minna maailma avastama või teise kohta elama. Ma tunnen<br />

Su valu ja see teeb ka mulle haiget. Soovin, et saaksin seda peatada või kuidagi seda voolu<br />

vähendada. Kindlasti Sa mõtled:’’Miks nad lahkuvad? Kas ma tegin midagi valesti? Kas ma<br />

pole neile piisavalt hea?’’ Ma lohutan Sind, Sa pole midagi valesti teinud. See on inimese<br />

loomuses mitte hinnata seda, mis talle hetkel kõige lähedamal on. Ühel päeval, ma usun, et nad<br />

pöörduvad tagasi, nad kõik. Seniks hoia oma pea püsti, ole uhke enda üle.<br />

Kodumaa, Sul on möödunud 100 aastat, kuid ometi oled Sa nii noor. Sa oled teismeline nagu<br />

mina, kes neid sõnu Sulle kirjutab. Milline oled Sa siis, kui täitunud on 200 aastat? 300?<br />

Sooviksin seda näha. Oma vaimusilmas ma näen, kui palju võimsamaks Sa muutud iga<br />

aastakümnega, ja iga aastaga ma näen, milliseid tegusid Sa korda saadad. Ma olen Su üle väga


uhke, kallis Eesti Vabariik. Mul on rõõm olla eestlane ja näha täitumas sinu 100. aastat. Jää<br />

selliseks, nagu Sa oled, ära unusta neid, kes elavad Sinust eemal, ega neid, kes räägivad kodus<br />

emakeeles. Kui ühel päeval peaksin ka lahkuma mina, siis palun, ära unusta ka mind, mu kallis<br />

kodumaa. Palju õnne, Eesti Vabariik!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

ma tänan Sind, et oled mind sünnist saadik hellitanud ja kasvatanud. Sa oled muutnud mind<br />

patriootlikuks, tekitanud minus sõnulseletamatuid emotsioone ning õpetanud iseseisvalt selles<br />

suures maailmas hakkama saama. Tuhat tänu selle eest, et Sa oled mulle pakkunud nii õnnelikke<br />

kui ka raskeid hetki. Keerulisi momente seljatades olen alati saanud end parema ja tugevamana<br />

tunda.<br />

Juba 17 aastat olen ma tänu Sinule saanud nautida suverõõme ning peaaegu igal talvel<br />

suusatamas ja kelgutamas käia. Sa oled võimaldanud mul sügiseti hüpata kõige suurematesse<br />

lehehunnikutesse, nautida toaaknast vaikset vihmasadu, süüa tagaaias kasvava õunapuu<br />

maitsvaid vilju ja käia seenel. Kevaditi saan aga ootusärevalt imetleda sulava lume alt välja<br />

paistma hakkavaid lumikellukesi, sinililli ja krookuseid.<br />

Aktiivse tüdrukuna hindan kõrgelt, et oled loonud suurepärased sportimisvõimalused nii maale<br />

kui ka linna ja palju põnevaid huviringe. Näitlemis-, tantsu- ja maalikunstitunnid on vaid<br />

vähesed näited, mille hulgast enda lemmikut valida. Tänu koolis ja huviringides käimisele ning<br />

ühtsele riigikeelele on mul on palju sõpru, kellega maailma asju arutada ja läbi käia kõik<br />

avastamisväärsed kohad.<br />

Ma armastan Sinu puhtust, traditsioone ja turvalisust. Ma ei suuda ettegi kujutada pideva<br />

terrorismiohu all elamist või tunnet, mis valdab teisel pool maakera elavat jaapanlast, kelle maja<br />

on just maavärina tõttu kokku varisenud. Ma olen saanud üles kasvada mängides, mitte tööd<br />

tehes, nagu on see kombeks mõnes Aafrika riigis. Ma saan olla mina ise, mul on sõnavabadus<br />

ja ma ei pea kogu aeg muretsema, mida teised minust arvavad või kas ma olen midagi valesti<br />

teinud.<br />

Kallis Eesti Vabariik, mulle meeldib Sinu ürgne loodus, kõlav emakeel ja ühtehoidev<br />

elanikkond. Minu tänutunne on üüratu, sest Eestis on võimalik saada hea haridus, mis avab<br />

minu ja teiste noorte jaoks kõik maailma uksed. Isegi kui lahkun siit riigist kunagi, et välismaal<br />

näiteks õpinguid jätkata, reisida või töötada, siis luban, et ma tulen lõpuks ikkagi tagasi,<br />

targema, parema ja osavamana.


Tere, kallis Eesti<br />

Peagi jõuab kätte Sinu juubel - sajas sünnipäev. Kirjutan Sulle sellest, mis mina arvan,<br />

et on Eestis hea, mis võiks olla parem ja jagan mõningaid teisi mõtteid.<br />

Armas Eesti riik, Sa oled andnud enda rahvale vabaduse. Meil on võimalus teha seda,<br />

mida hing ihkab, minna sinna, kuhu soovime, öelda, mida tahame. Meil on vabadus. Aitäh<br />

Sulle! Olen alati nii elanud ja ei kujutakski ette elu ilma selliste võimalusteta. Sa annad noortele<br />

vabaduse minna välismaale õppima ja elukogemusi saama ning kõik võivad reisida. Soovin<br />

öelda seda, et Sa ei keela mul minna ära, Sa ei keela mul tulla tagasi, kuid isegi kui siit<br />

lahkuksin, jääksid Sina, kallis Eesti, mulle igavesti südamesse. Tegelikult olen kindel, et mingit<br />

moodi leiab elu ikka tee siia, kodumaale, tagasi, sest raske on olla mujal, kui tunned, et hinge<br />

õige koht on siin.<br />

Eestimaal on ilus loodus - meil on metsad, järved, jõed, mis on veel elujõus ja lõplikult<br />

rikkumata. Kuid tahan öelda, et seda peab kaitsma. Kallis Eesti riik ja rahvas, peame koos<br />

hoidma seda, mis meil on ja mitte seda käest laskma. Siin, meie kodumaal, on veel puhas,<br />

rikkumata loodus - proovime teha kõik, mis on meie võimuses, et seda nii säilitada. Pealegi ei<br />

ole meil raskeid looduskatastroofe ning õnnetusi - me elame kaitstult ja kindlalt siin, oma<br />

armsal ja kallil kodumaal.<br />

Sa oled andnud meile oma keele ja kultuuri. Selle üle peame kõik uhked olema. Me<br />

oleme eestlased ja elame enda väiksel kodumaal. See, et meil on oma armas keel - eesti keel -<br />

on minu jaoks imetlusväärne. Samuti on kõik eestlased harjunud meie endi kultuuri ja<br />

kommetega ning austavad ja hoiavad neid.<br />

Armas Eesti Vabariik, olen sulle tänulik kõige eest, mis sa Eesti rahva ja riigi heaks<br />

teinud oled. See maa on väike ning armas, ma olen siin sündinud ja kasvanud. Kallis Eesti, oled<br />

mulle ja kõigile teistele alati toeks olnud. Aitäh!


Kiri auväärt juubilarile<br />

Armas Eesti Vabariik, peagi saad Sa 100-aastaseks. Ma ei tea, kas 100 aastat ühe riigi kohta on<br />

vähe või palju, aga arvan, et sinusuguse väikeriigi kohta on seda parasjagu. Missugune nägid<br />

Sa välja 100 aastat tagasi? Seda mina ju täpselt ei tea, kuid aimduse olen saanud ajalooõpikute<br />

ja filmide kaudu.<br />

Minul on olnud au sündida taasiseseisvunud Eestis. Olen õnnelik, sest elan avatud Eestis - kogu<br />

maailm jõuab kätte interneti kaudu, noored saavad õppima minna teistesse riikidesse, soovijad<br />

samuti ka tööle; silmaringi avardamiseks on võimalused reisimiseks. Väga tähtis on Eesti riigi<br />

kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, mis loovad suurema võimaluse arenguks, Sinu<br />

turvalisuse ja heaolu tagamiseks.<br />

Kokkuvõtlikult võin öelda, et juba minu elatud 17 eluaasta jooksul on toimunud Sinu elus suur<br />

areng. Seega on 100 aasta jooksul väga-väga palju muutunud. Kas oleksid osanud arvata, et<br />

kunagi on olemas nutiseadmed, milleta mina ei kujuta elu enam ettegi, või paki viib koduukse<br />

taha inimese asemel robot?<br />

Varasemalt olid tähtsad hoopis teised väärtused: vanematel oli rohkem aega oma laste jaoks,<br />

loodus oli puhtam, väidetavalt olid inimesed ka tervemad. Eks igal ajastul on oma võlu ja valu.<br />

Osalesin suvel noorte tantsu- ja laulupeol, mis andis mulle fantastilise elamuse. Väga uhke<br />

tunne oli seista laulukaare all ja laulda Sulle kauneid isamaalisi laule. Sulle laulmine oli minu<br />

jaoks väga tähtis. Saadud võrratu kogemuse taustal soovin, et Eestimaal kõlaks meie kaunis<br />

emakeel, et jätkuks laulupidude traditsioon, et inimestel oleks tööd, et elu oleks turvaline ja …<br />

Pikka iga Sulle!


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Mu kallis kodumaa, Eestimaa! Kirjutan Sulle, sest soovin Sulle kirja teel edasi anda mõtted,<br />

mis mul peas mõlguvad.<br />

Ma olen õnnelik, mul on Sinuga vedanud – ma olen siin sündinud, kasvanud, ma elan praegugi<br />

siin. Ma ei kujuta kuidagi oma elu ette Sinuta, Eesti. Oled andnud mulle ilusaid, võrratuid<br />

mälestusi – need kohad, kus olen käinud, ja need vaated, mida olen näinud…<br />

Sinuga ei saa ühtegi teist maad võrrelda. Miks? Vastus on lihtne – Sa oled unikaalne, erakordne,<br />

omapärane. Sul on metsa, lagendikke, Sul on maakohti, linnasid. Sul on palju sellist, mida<br />

teistel maadel pole. Sul on oma kultuur, omad kombed ja tavad. Näitena võib tuua laulu- ja<br />

tantsupeod, mida pole kuskil mujal maailmas. Su laululembene rahvas on säilitanud seda<br />

traditsiooni palju aastaid.<br />

Väga olulisel kohal on kooliharidus. Sul on üliõpilasi täis tarkuselinn Tartu; koole, huvikoole<br />

ja ülikoole jagub Sulle igasse nurka. Mulle võimaldad sa saada hariduse, arstiabi,<br />

meelelahutuse, vabaduse – nii sõnas kui ka tegudes. Mul on võimalus viibida Su kaunis<br />

looduses – Sul on järvi, jõgesid, soid, rabasid... Kahjuks me võtame seda iseenesestmõistetavalt,<br />

peaksime seda kõik rohkem väärtustama, hoidma ja hindama.<br />

Tihti olen nurisenud siinse kliima üle – küll pole piisavalt päikest ja kuuma, küll on liiga<br />

vihmane ja külm, lund pole siis kui tarvis jne. Kui aga pisut järele mõelda, olen siiski õnnelik<br />

Sinu nelja aastaaja üle. Jõulusid ma kuumakraadidega ette ei kujutaks, sügisel naudin<br />

seenelkäike ja värvikirevat lehesadu. Küll aga võiks kevad olla rohkem kevade moodi – vähem<br />

lund ja lörtsi ning rohkem lilli ja päikest. Suvi kipub ka jääma kevade- või<br />

varasügiselaadseks.Viimastel suvedel oli hea, kui varbadki vette julgesin panna.<br />

Palju on kirutud, et meil on elanikke vähe, kuid mina pigem naudin seda inimeste hõredat<br />

paiknemist – mulle meeldib rahulikkus, privaatsus, pigem selline aeglane kulgemine.<br />

Kirja lõpetuseks soovin Sulle kõige paremat, kesta kaua – mina olen Sinuga rahul!


Tere, Eesti!<br />

Palju õnne sünnipäevaks! Oled juba 100-aastane, mis on väga väärikas iga, kuid maailmas oled<br />

veel väike poisike. Mis sellest.<br />

Eestlasena olen Sinu üle nii uhke. Oled seisnud tugevana, vahel ennast kellelgi teisel juhtida<br />

lasknud, aga siis jälle said Sa iseseisvaks. Meie armsaks, vabaks Eestiks, kellest kõik unistasid.<br />

Sa võid mõelda, et mida mina, 16-aastane neiu, tean sellest ajast. Mind ju polnud olemaski. Sul<br />

on ilmselt õigus, ma ei tea paljut, aga võin kindel olla selles, et need vaprad Eesti mehed, kes<br />

Sinu eest võitlesid, tahtsid oma vaba Eestit ja nad olid nõus selle nimel oma eluga riskima.<br />

Usun, et hindad nende pingutusi.<br />

Iga nelja aasta tagant tulevad inimesed üle kogu Eesti kokku, et Sulle lauluväljakul laulda ja<br />

tantsuväljakul tantsida. See on kujunenud traditsiooniks ja see on rahval südames. Need tunded,<br />

mida nendel pidudel tunned, lähevad nii hinge ja on kirjeldamatud. Kõik pidustused on Sinu<br />

auks, et näidata Sulle, kui palju me sinust hoolime ja sind armastame.<br />

Noortele Sa vist väga ei meeldi. Miks nad muidu kodumaalt lahkuvad? Tean juba ise ka ette, et<br />

lahkun Sinu seltskonnast, sest tahan näha laia maailma, kuid süda toob mind alati kodumaale<br />

tagasi. Kahju, et need noored sellest aru ei saa, kes praegu siit lahkuvad. Küllap käib neilgi<br />

varsti see “klõks” ära ja nad saavad aru, et Eesti on elamiseks ja laste kasvatamiseks väga hea<br />

ning turvaline paik.<br />

Kokkuvõtteks tahaksin soovida Sulle veelkord õnne! Ma loodan, et Sul seisab ees veel sama<br />

palju ja rohkemgi aastaid, kui oled juba siiani näinud. Tea, et meie jääme Sind alati armastama,<br />

sest miks muidu me igal laulupeol laulame sõnu “Mu isamaa on minu arm, kel’ südant annud<br />

ma…”


Kallis Eesti Vabariik<br />

Mul on Sulle palju öelda ja nii mõndagi arutada.<br />

Sada aastat on juba nii väärikas vanus, kuid teiste riikidega võrreldes oled Sa veel noor. Selle<br />

aja jooksul oled üle elanud nii mõndagi: veel ühe maailmasõja, küüditamise ja võõra võimu all<br />

olemise. Pidev väntsutamine on teinud Sind aga tugevamaks kui iial varem. Oled saanud<br />

nautida veidi aega vabadust, täpsemalt 26 aastat, ja ma olen väga õnnelik selle üle.<br />

On palju asju, mida ma Sinu juures armastan: lõpmatut rohelust, kauneid veekogusid ning<br />

puhast õhku, mida paljudes suuremates ja rikkamates riikides nii palju ei leidu.<br />

Olen tänulik, et oled mulle andnud sõnavabaduse. Meie meedial puudub tsensuur, kõik võivad<br />

avaldada oma arvamust, olgu see siis midagi head ja õpetlikku või lihtsalt avalik laim. Kuid see<br />

ongi asja võlu. Oled kinkinud mulle oma kultuuri ja keele. Keele, mis on välismaalaste meelest<br />

ilus ja kõlav, kuid raske õppida. Ilus kultuuriline traditsioon on laulu- ja tantsupidu, kus<br />

valitsevad ehtsad ja võimsad emotsioonid.<br />

Sinu pakutud haridus on üks arenenumaid maailmas ning oled seda võimaldanud kõikidele.<br />

Mulle meeldib, et panustad aina enam võimekatesse noortesse. Vaatamata sellele soovivad<br />

noored Eestist lahkuda, sest välismaal makstakse neile nende võimekuse eest paremini ja<br />

võimaldatakse seda tõhusamalt arendada.<br />

Kuid vaatamata kõigele pole eestlased siiski Sinuga rahul. Suurteks probleemideks ja tuliste<br />

arutelude teemadeks on hinnatõus, olematu pagulaskriis ning probleemsed poliitikud. Kõik see<br />

juhib heast tähelepanu eemale, kuid põhjusega.<br />

Kas kunagi saabub aeg, mil inimesed ei taha siit lahkuda, vaid siia tuleb neid hoopis juurde?<br />

Muidugi ei saa kõik inimesed korraga olla õnnelikud ja alati on midagi, mille kallal nuriseda.<br />

Siiski on olemas üks asi, mille eest enamik inimesi tänulikud on ning selleks on turvatunne.<br />

Tunne, millest on puudus praegusel ajal paljudes riikides ning mida väärtustatakse väga.<br />

Aitäh kõige eest!


Tere Eesti!<br />

Kuna Sul täitub peagi 100 aastat riigina, sooviksin jagada mõningaid mõtteid, miks olen rahul,<br />

et mul on võimalus elada Eestis.<br />

Leian ennast tihti olukorras, kus ma mõtlen, et miks olen sattunud elama Eestisse ja kuidas<br />

oleks elu mõnes teises riigis. Sellises situatsioonis pean alati endale meelde tuletama, mis<br />

eelised on Eestis elamisel ja selleks ei ole vaja palju teha. Mõnikord piisab vaid sellest, kui<br />

heidan pilgu aknast välja ja näen seda võimast loodust, mis on olnud selline juba aastasadu.<br />

Nüüd on inimesed seda küll muutnud, ümber kujundanud ja mugavdanud inimeste heaolu järgi,<br />

näiteks luues maanteid, mida mööda jõuda kiiremini ühest punktist teise. Sõites mööda neid<br />

teid või kõndides mõnel linnatänaval on väga hea vaadata puhast ja hoitud loodust, mida väga<br />

paljudes teistes riikides näha ei saa. Seega on hea tõdeda, et eestlased väga hoiavad Sind. Siit<br />

kujunebki välja üks väga kaunis eelis, miks Eestis on hea elada.<br />

Lisaks Sinule hoiavad eestlased ka üksteist, mis on ühtlasi teine põhjus, miks mulle elu Eestis<br />

väga sobib. Mul on toetav pere ja head sõbrad ning tean, et väljaspool kodu saan probleemideta<br />

vabalt kulgeda, kuna Eestis on tõesti turvaline elada, võrreldes mõne muu riigiga. Turvalisuse<br />

all pean silmas ka Sinu asukohta. Siin ei ole tõsiseid looduskatastroofe ja tänavaid ei kata hall<br />

mass, mida nimetatakse sudukihiks.<br />

Kindlasti soovin käia välisriikides, et saaksin veenduda selles, kui kaunis kohas on mul<br />

võimalus elada, ja samuti ei kavatse ma maha salata eestlust, kuna eestlaseks olemine on tõesti<br />

midagi erilist. Eesti keel on väga kaunis keel ja seda kõnelevaid inimesi on tegelikkuses väga<br />

väike hulk ja mul on hea meel, et minul on võimalus olla üks nendest. Ma tänan Sind võimaluse<br />

eest elada Eestis, olla eestlane, rääkida eesti keelt, tunda neid inimesi ja seda kultuuri. Palju<br />

õnne Sulle sünnipäeva puhul ja ma loodan, et Sina oled rahul samamoodi eesti rahvaga ja<br />

saavutustega. Kurta saab kõige üle, aga kõige tähtsam on olla rahul sellega, mille looja Sa oled.


Tere, kallis Eestimaa!<br />

Tahan Sind tänada paljude asjade eest, mida oled teinud, et Eestis oleks tore ja hea elada. Olen<br />

tänulik selle eest, et andsid mulle tasuta hariduse, nii põhi- kui ka keskkoolihariduse. Ilma<br />

hariduseta ei jõua elus kuhugi. Ei saa tööd ja siis ei saa raha ja raha on tänapäeval üks tähtsamaid<br />

asju, milleta ei saaks elada, sest kõik maksab.<br />

Aitäh, et oled andnud sõnavabaduse, sest siis saan ma enda eest seista ja oma seisukohta<br />

selgitada. Sõnavabaduse olemasoluga on võimalik kõigil oma arvamust väljendada ja sellega<br />

saab muuta ühiskonda sallivamaks. Mõned inimesed kasutavad seda kurjasti ära, näiteks<br />

selleks, et suruda peale oma negatiivseid arvamusi, mis tekitavad viha mingi asja või inimgrupi<br />

vastu.<br />

Sinu keel on kõige ilusam terves maailmas. Mina usun, et see ei kao kuskile, kuigi statistikad<br />

võivad väita vastupidist. Nii kaua kui püsib Eesti riik, püsib ka selle keel. Alati leidub keegi,<br />

kes tahab seda keelt õppida ja osata. Need inimesed aitavad kaasa eesti keele säilimisele.<br />

Loodus on ka üks väga suur ja tähtis vara, mis Sul on. See on puhas ja tänu sellele saavad ka<br />

loomad ja linnud rahus elada ning nad ei ole ohus. Õhusaaste ka puudub, mõnel maal on see<br />

suureks probleemiks.<br />

Minu kodukohas on ka väga palju kohti, kus saab tegeleda erinevate huvialadega. Ma arvan,<br />

et on väga tähtis, et igaühel oleks mingisugunegi hobi selleks, et vahepeal põgeneda väsitavast,<br />

igavast rutiinist või reaalsusest ja lihtsalt tegeleda mingi asjaga, mis meeldib ja pakub huvi.<br />

Kallis Eesti, aitäh Sulle kõige hea eest.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Kallis Eesti Vabariik, kirjutan Sulle, et saaksid teada, kui oluline ja tähtis mulle oled ning kui<br />

väga ma Sind austan.<br />

Tahan tänada Sind kõige eest, mis Sa oled minu, mu sõprade, vanemate, lähedaste heaks teinud<br />

ning teed ka edaspidi. Tänada, et võimaldad mul käia trennis, et mul on soe kodu, söök alati<br />

olemas, soe elamine, hea haridus ja palju-palju asju veel. Sinu tänamiseks ei ole piisavalt sõnu,<br />

kuid loodan, et mu kiri tõestab Sulle natukenegi, kui palju Sa tähendad mulle ja mu lähedastele.<br />

Varsti on ka jõulud tulekul, mida me kõik suure huviga ootame. Mul oleks jõuludeks üks soov<br />

riigile kõikide noorte poolt, et riik toetaks noorte huviringe ja tegelemisi rohkem ning ikka<br />

julgustaks ja tunnustaks neid. Noored on ju meie tulevik, keegi peab tulevikus hakkama<br />

poliitikuks, keegi Eestit esindama spordivõistlustel, aga see oleks palju kergem ja rohkem noori<br />

ligikutsuv, kui riik seda toetaks. Ma usun, et seda ei ole palju palutud meie, noorte poolt ning<br />

suudate meid sellega aidata.<br />

Loodan, et Sul läheb hästi ning suudad edasi püsida tugev ja terve. Mina hoian Sulle oma<br />

kaaslastega pöialt ning loodan, et Sinu 100. sünnipäev tuleb kohe eriti vinge ja unustamatu.<br />

Ahjaa, ära unusta hoolitseda ka meie vanema generatsiooni eest, tänu nendele me üldse<br />

eksisteerime siin ilmas.<br />

Aitäh, et võtad vaevaks mu kirja lugeda ja parimal juhul ka jõulusoov täide viia.


Tere, Eesti Vabariik, kirjutan Sulle, sest olin mõnda aega sinust eemal, koguni kaks nädalat.<br />

Mul on sulle palju põnevat rääkida. Tean ka, et Sul on varsti tähtis juubel tulemas, mida küll<br />

tähistatakse juba praegu, kuid õige päev, mis on 2018. a veebruaris, on kõige tähtsam.<br />

Ma olin reisil Boliivias, see on siit väga kaugel. Ma nägin kohti, mida pole kunagi varem<br />

näinud. Loodus seal oli täiesti teistsugune. Seal olid mäed, kõrbed ja isegi džungel. Kui seal<br />

olin, tundus mulle, nagu oleksin ajas tagasi läinud, nägin, kuidas kaks härga oli ikke külge<br />

seotud ja maad künti. Selliseid asju Eestis ei näe. Mulle väga meeldis Boliivia loodus ja<br />

inimesed, seal polnud küll internetti ega arvutit, kuid see kõik ununes seal. Päevad läbi matkasin<br />

mägedes, külastasin erinevaid vaatamisväärsuseid, käisin ka koopas ning lõpuks sõitsin<br />

jalgrattaga Surma teel. Reisi ajal igatsesin muidugi ka kodumaad, oma sõpru ja kodu.<br />

Sinu sünnipäev tuleb väga eriline, sa saad saja-aastaseks. Peetakse seda ju koguni kolm aastat.<br />

Alustati juba 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, lõpeb<br />

2. veebruaril 2020. aastal, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Need kolm<br />

aastat hõlmavad väga paljusid ajalooliselt tähtsaid sündmusi. Sünnipäeva jaoks on ka<br />

rekonstrueeritud paljud vaatamisväärsused ja keskväljakud Eesti linnades. On tehtud mitmeid<br />

konkursse, kus on paljud inimesed osalenud, eriti noored ja lapsed.<br />

Mulle väga meeldib elada siin, isegi kui on väike riik ja vähe inimesi, kuid samas on rahulik ja<br />

ei juhtu nii palju õnnetusi kui mujal maailmas. Ma loodan, et Su sünnipäev jääb kõigile alatiseks<br />

meelde, kindlasti korraldatakse veel palju üritusi, mille puhul saab siinne rahvas rõõmustada.<br />

Eriti peale reisi näen, millised rikkused meil on ja selle eest tänan Sind väga.


Hea eesti riik.<br />

Olen 16-aastane meessoost Eesti Vabariigi kodanik. Tean seda, et Sa oled väike riik. Ma<br />

sooviks teada, milline on elu suuremas riigis. Siis saaksin võrrelda Sind teiste riikidega. Praegu<br />

on siin elu hea ja tore, vähemalt nii mulle tundub, ja ma sooviksin, et see selliseks jääks. Ainult<br />

ilmad võiksid olla paremad. Suvi võiks olla soe ja talv külm. Sinu loodus on ilus ja puhas ning<br />

Sa oled koduks paljudele inimestele ja loomadele. Sinu loodus on minu jaoks ilusam kui Soome<br />

või Läti oma, kus ma käinud olen. Sul on ilusamad künkad, orud, jõed, järved, metsad ja põllud.<br />

Veel on Sinu mullad viljakad ning vesi ja õhk puhas. Kui Sa neid loodusvarasid veel hoiad, on<br />

meil kõik olemas. Kuid selles see probleem seisnebki. Põllud on kaotamas oma viljakust, õhk<br />

on saastumas. Sa oled puhas riik, kui võrrelda Sind teiste maailma riikidega. Palun hoia kokku<br />

raha elektroonika arvelt ja investeeri see hoopis meie keskkonna hoidmisesse, kuna meile<br />

järgnevatel põlvedel läheb seda vaja nagu meilgi. Keskkond pole ainuke muret tekitav<br />

valdkond. Veel oleks meil vaja arendada haridussüsteemi, meditsiini ning muuta<br />

sotsiaalühiskond tugevamaks. Sellest pole midagi, et Sul on mõned puudused, kõigil on. Peaasi<br />

on see, et me jätkaks oma teekonda paremuse poole ning ei läheks laiskuse teele, mis muudaks<br />

kõik meie siiani tehtud pingutused tühiseks. Kallis Eesti riik, ole hea ja abivalmis nii oma<br />

rahvale kui ka tulevasele põlvkonnale ja loodusele, hoia neid ning küll Sa näed, et nemad Sind<br />

ka edasi hoiavad ja kaitsevad. Kõik, mis sa teed, tuleb Sulle endale ringiga tagasi.


Tere, Eestimaa!<br />

Minu nimi on Ingrid Palm 10. R klassist. Kirjutan Sulle kui riigile, Eesti riigile, olgugi et ma ei<br />

tea, mida mõiste riik päriselt tähendab. Väidetavalt saad Sa saja-aastaseks, soovin Sulle selle<br />

puhul jätkusuutlikku arengut edaspidiseks. Mida on minul, kes ma olen 16-aastane, öelda,<br />

küsida või kirjutada? Mina mäletan oma elukeskkonda ja meid ümbritsevat alates aastast 2005.<br />

Varasem aeg, mis on Sinust räägitud ja kirja pandud, on nn ajalugu, ajalugu on aga käputäis<br />

kokkulepitud valesid. Olen saanud elada mõnusasti: kõht on täis, tuba on soe, tervis on hea ja<br />

oma elu pärast ei pea hirmu tundma. Õppida olen saanud heas keskkonnas ja sundimata. Olen<br />

alles noor, kes ei muretse homse pärast. Ma ei pea tööl käima, et kõhtu täita ja arveid maksta.<br />

Minu tööks on õppimine. Olen püüdnud seda teha hoolega. Välismaal olen käinud vähe ja<br />

seetõttu võrdlus puudub.<br />

Eestimaal olen ma käinud palju. Eestimaa on ilus maa. Eesti loodus on igal aastaajal võrratu!<br />

Kõpu tuletornist on vaade metsadele ja merele lihtsalt lummav. Vaated Võhandu jõe ürgorus<br />

liivapaljandikele jätavad mulje, nagu seisaksid tuhandeid aastaid tagasi sealsamas jõe ääres.<br />

Eesti loodus on minu meelest väärt hoidmist. Kurb on see, et seda ei hinnata. Metsad on maha<br />

raiutud. Hubaste metsateede asemele on rajatud nn euroteed, mille eesmärki ja kasulikkust<br />

ma küll ei mõista. Õpin riigigümnaasiumis ja mul on hea meel, et selline kool on olemas.<br />

Loodan siiralt, et leian endale sobiva tee, mida mööda õnnelikult edasi käia.<br />

Ma tänan Sind, Eesti riik, et Sa oled olemas ja oled andnud mulle võimaluse inimväärselt elada.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Ei ma iial seda unusta, kus on mu kodukoht,<br />

ning usun, et ka Itil-Kustil puudub selle oht.<br />

Mind inspireerid igal tasandil, nii kultuuris kui ka spordis<br />

ning loodus – kena, kuigi sopane, on vaid kirsiks tordil.<br />

Laukasood ning küngastikud, pisut on sul kõike,<br />

vaikseid metsatukkasid, autodeta lõike.<br />

On sul kirjanikke - luuletajaid ka<br />

tuntud nii Leelo Tungal kui Artur Alliksaar.<br />

Ja kui kinos pole midagi, õhtul jaanuarikuisel,<br />

mine julgelt teatrisse, sind ootab Vanemuine.<br />

Kuid ka filme kiitma pean – reliikviat-mandariine,<br />

ei ole miskit viga ju filmikunstil siinsel.<br />

Ja las olgu välismaal need Bieberid-boybandid,<br />

vastukaaluks Koidu Toome me, lisame Leplandi.<br />

Jõudsingi nüüd sportlasteni, neid meil kui meres kalu,<br />

Kanter heidab ketast, maadleb Palusalu.<br />

Kuid Eesti pole lihtsalt vaid märksõnad ja teosed,<br />

ka inimeste vahel siin on tugevad meil seosed.<br />

Pole hullu, et meil pisut alanev on kvoot,<br />

ei loo palju tähtsust see, kui igaüks on patrioot.


Ja ei ole midagi, las teed meil olla veidi katki,<br />

tänu neile äkki näekski mõnda küla, asulatki.<br />

Nii palju tuntut siin ju on – setud, nende eeter,<br />

uskumatud juhtumised, „Pealtnägija“ ning Võsa Peeter.<br />

Valimisreklaamid, Taavid rõivas, Edgar Savisaarel,<br />

presidenditoolis Ilves, Meri meie aare.<br />

Ja mis sest, et vahepeal meil ongi kliima liiga karm,<br />

siin ikka elan edasi – mu isamaa on minu arm.


Kallis Eestimaa,<br />

mul paluti Sulle kirjutada. Teen seda suurima heameelega, kuna olen sünnist saati olnud<br />

eestlane ja mulle see meeldib.<br />

Oled alati olnud peaaegu minu lemmik. Eriti just seetõttu, et siin ei ole suuri orkaane või<br />

maavärinaid ning oleme rahus elada saanud. Ma ei suudaks elu kuskil mujal kui Eestis ettegi<br />

kujutada – siin on lihtsalt nii hea elada! Sellest pole lugu, et siin sajab palju vihma ja õiget talve<br />

pole viimastel aastatel olnudki. Me oleme sellega harjunud ja ei tee sellest väljagi. Vaid nõrgad<br />

kolivad soojale maale elama. Järelikult pole nad piisavalt tugevad ja vastupidavad eestlaseks<br />

olema.<br />

Mulle meeldib sinu tugev iseloom ja eriti see, et jääd vastupanust hoolimata endale kindlaks.<br />

Näiteks väidad end hoolimata mitmetest vastukäivatest väidetest kuuluvat põhjamaade hulka.<br />

Ma küll ei tea seda, kuid loodan, et usud ka meie suusasporti, kuigi Eestis pole see hetkel kõige<br />

paremas seisus. Usud ju ikkagi end põhjamaa olevat ning põhjamaades on suusatamine üks<br />

tähtsaim spordiala. Oled ka teistest palju raskematest mõõnadest välja tulnud, seega loodan, et<br />

saad ka sellega hakkama.<br />

Oled tugev ja vapper. Asud suure ja võimsa riigi kõrval, kuid ei tee sellest eriti väljagi. Ma<br />

imetlen siiamaani, kuidas Sa iseseisvaks said ja oma rahvale vabaduse ning rahu tõid. Ka<br />

seetõttu oled mulle endast jätnud väga hea mulje. Loodan, et oled jätkuvalt tugev ning suudad<br />

ka edaspidi oma rahvast kaitsta. See pole lihtne, aga õnneks ei ole meid Sul palju ning ehk teeb<br />

see olukorra Sinu jaoks lihtsamaks.<br />

Eestlane on uhke olla ja Sinu riigis on turvaline elada. Ma usun Sinusse ja üritan Sulle alati<br />

toeks olla. Teen iga päev selle nimel tööd, et Eesti head mainet luua ja hoida. Jään ootama, et<br />

ka Sina jätkuvalt Eesti rahvale kuulsust tooksid.


Tere, Eestimaa!<br />

Polegi saanud võimalust Sinuga otse kõneleda ja oma mõtteid väljendada. Nüüd on selleks<br />

võimalus ning teen seda täie eestimeelsusega. Kuna sina, vanake, saad 100-aastaseks, tahan<br />

Sulle austust avaldada ning tuua esile, miks just Sina nii hea oled.<br />

Suur tänu, et oled taganud meile turvalise õhkkonna. Looduse poolt on antud meile hea asukoht,<br />

mis ei soodusta purustavaid maavärinaid, üleujutusi. Sina kaitsed meie maad tugeva<br />

riigikaitsega ja mõtestatud riigijuhtimisega.<br />

Sinu inimesed on targad, uuenduslikud ja loomingulised. Soovida jätab vaid Sinu rahva ühtsus<br />

ja tolerantsus, kuid see oleneb igaühest endast. Siia ei saa Sa midagi parata. Vastukaaluks<br />

eelnevale pean ära mainima laulupeo, mis on üheks eestlaste meelsuse ja kokkukuuluvuse kõige<br />

suuremaks näitajaks.<br />

Sinu maal on lust elada. Metsa alla on jäänud suur pindala, mille pärast näeme me sügiseti<br />

hingematvaid pilte värvikirevatest metsatukkadest ning põldudest, millel lebavad heinapallid.<br />

Tõsi, viimased talved on olnud nirud, kuid egas see talv tulemata ei jää! Kevad on tärkamisaeg.<br />

Tärkab nii loodus kui ka inimeste meel. Oma seisukohast olen Sulle suve eest kõige tänulikum.<br />

Suvel on päevad pikad ja muretud ning mis esmatähtis – suvel on koolivaheaeg. Naudin kõiki<br />

nelja aastaaega, kuna kõik on erinevad ja igaüks pakub uusi võimalusi.<br />

Oled oma rahvast hästi hoidnud ja rahuliku südamega tean, et teed seda, kuni jaksad. Kui igal<br />

pool mujal maailmas on rahutu, loodan, et Sina jääd selliseks, nagu Sa oled – rahulik ja kodune<br />

Eestimaa.


Kallis Eesti,<br />

mul paluti Sulle kirjutada üks tore kirjake. Sa oled peagi saamas saja-aastaseks, mis on päris<br />

suur number. Sellega seoses on Sinu auks loodud sinimustvalge jäätis, mis oli üpris maitsev.<br />

On loodud veel ka mitmeid üritusi seoses Sinu sünnipäevaga.<br />

Samuti oled ka Sina meid üllatanud. Kui viibisin Soomes treeninglaagris, siis üllatasid Sina<br />

koduseid lumega. Kuna ma olen suusataja, siis on see üpris tore üllatus. Kui hakkame mõtlema<br />

põllumeestele, siis neile oled Sa sellel aastal küll käru keeranud. Kuna see kiri ei tohtinud olla<br />

negatiivne, siis pikemalt me sellest teemast ei räägi. Aitäh Sulle, et oled toonud meile piisavalt<br />

vihma ja tänu sellele on kõik meie taimed kastetud rohke veega ja joogivett on ka meil piisavalt.<br />

Päiksega oled Sa sel aastal natukene kitsi olnud, aga ehk seda viga annab parandada järgmisel<br />

aastal. Ma loodan, et tänavu üllatad Sa meid karge talve ja rohke lumega.<br />

Eestis on hea elada. Meil pole suuri maavärinaid, orkaane ega muid katastroofe. Eestis on ilus<br />

loodus ja maastik. Kuna mina olen tüüpiline eestlane, siis mina neid väga hinnata ei oska ja<br />

näen Eestis vaid halba valitsust, kes on minu arust selles kõiges süüdi. Õnneks on igal halval<br />

ka hea külg. See kõik võiks olla palju hullem, aga õnneks ei ole.<br />

Ma olen õnnelik, et oled andnud mulle võimaluse saada siin riigis head haridust. Aitäh, et oled<br />

taganud mulle head sportimis- ja äritingimused ning normaalse arstiabi. Tänu Sulle on mul<br />

võimalik tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Kui Sa poleks sundinud mind põhikoolis käima,<br />

siis poleks ma praegu gümnaasiumis.<br />

Aitäh Sulle kõige eest, mida Sa meile teinud oled. Loodame, et kõik, mis on hetkel halb, muutub<br />

peagi paremaks.


Tere, kallis isamaa!<br />

Ma kirjutan Sulle, et soovida Sulle palju õnne juubeli puhul. Uskumatu, et oled juba sajaaastane,<br />

kuigi riigi mõistes oled Sa veel üsna noor. Tähistame Su sünnipäeva nagu ikka: vaikselt<br />

kodus, heisates lipu ja süües õhtusöögil terve perega midagi pidulikumat.<br />

Paraku olen mina saanud Sinu sajast sünnipäevast tähistada vaid viitteist, kuna mind varem<br />

lihtsalt polnud. Teist tähtsat sündmust, Sinu taasiseseisvumist, on mul võimalik olnud tähistada<br />

kuusteist korda. Sedagi tähistame, nagu igal aastal kombeks, lipu heiskamisega. Kahjuks<br />

enamikku neist tähtpäevadest pole mul olnud võimalik tähistada. Eriti kahju on, et ma ei saanud<br />

olla kohal, kui Sind 1918. aasta 24. veebruaril manifestis välja kuulutati, või kui Sa 20. augustil<br />

1991. aastal taasiseseisvusid.<br />

Kuna Sa oled veel riigi kohta üsna noor, siis loodan et Sul on tulemas veel palju sünnipäevi ja<br />

juubeleid, taasiseseisvumispäevi ning muid tähtpäevi, mida saaksin tähistada. Kuid kahjuks on<br />

ka võimalik, et sedaviisi ei lähe. Sinu rahva iive on viimastel aastatel olnud negatiivne. Seda<br />

ilmselt seepärast, et inimesed leiavad, et välismaal on parem elada ja nad ei taha siin oma lapsi<br />

kasvatada. Seetõttu võibki juhtuda, et varsti pole enam kedagi, kes siin elaks ja Sinu sünnipäevi<br />

ning teisi tähtpäevi tähistaks. Et seda vältida, peaksid Sa muutma enda elanike eluolu paremaks,<br />

muidu polegi siin varsti kedagi. Muidu polegi varsti enam Sind, mu kallis Eesti. Loodan, et<br />

võtad mind kuulda ja ma saan tähistada veel palju Eesti Vabariigi sünnipäevi,<br />

taasiseseisvumispäevi ja muid tähtpäevi.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle kui tavaline ja ustav õpilasest kodanik. Elu Eestis on hea, siin puuduvad suured<br />

probleemid, nii looduslikud kui ka majanduslikud või poliitilised.<br />

Tänan Sind, Eesti, oma hea asukohavaliku eest, mistõttu meil suured looduskatastroofid<br />

puuduvad. Oleme hoitud tornaadode, üleujutuste eest, mis tekitaksid suurt kahju meie kodudele<br />

ja eludele. Muidugi on meil ka palju ilusat ja puhast loodust, mida saab nautida, et saada eemale<br />

linnakärast ja nutiseadmetest.<br />

Hetkeseisuga paistab, et Eesti riigil läheb hästi, enamik inimesi on korralikud töötegijad.<br />

Muidugi leidub ka neid, kes kahjustavad meie riiki, kuid eestlane on tuntud oma töökuse ja<br />

ettevõtlikkuse poolest ning iga uhke Eesti kodanik hoiab meie rahvust au sees. Inimestele on<br />

loomulik endast maksimumi andmine ja oma riigi teenimine.<br />

Eesti Vabariik ei püsiks ilma juhtimiseta, mistõttu võib öelda, et riigiisad teevad korralikku<br />

tööd. Muidugi on alati kõigel kaks külge, alati leidub midagi, mis rahvale ei meeldi, mis on<br />

meie uskumuste vastane ja kahjulik meile kõigile. Eriti jaburad on valimistega kaasnevad<br />

reklaamid, lubadused ja väljaütlemised, mis on kohati mõttetud ja solvavad. Õnneks kujuneb<br />

lõpplahendus siiski talutavaks ja rahvas võib siiski rahul olla. Võime küll ohata ja paremat elu<br />

soovida, kuid Eestis on siiski võimalik hakkama saada.<br />

Kallis Eestimaa, tänan Sind suure tehtud töö eest, et meil kõigil oleks siin hea elada. Meie,<br />

praegused kodanikud, kanname hoolt, et meie riik säiliks ja traditsioonid ikka au sees püsiksid.<br />

Võtame suuresti osa riigi juhtimisest ja paremaks muutmisest.


Armas Eestimaa,<br />

kirjutan Sulle, et tänada ja tunnustada Sind Sinu tegemistes. Minu jaoks ei leidu kuskil mujal<br />

nii kodust ja sooja kohta kui Eestimaal. Sa oled loonud paiga, mis hoiab eestlasi ühtsena ja<br />

tekitab meis kodutunde.<br />

Olen ääretult õnnelik, et iial ei ehmata Sa meid julmade looduskatastroofidega. Neli aastaaega,<br />

mida meile näitad igal aastal, on justkui ime. Sulle meeldib olla vaheldusrikas ja seda me<br />

vajamegi. Minu kodukandi maastik tekitab igaühes imetlust. Rabamatka ei saa kuigi paljud elus<br />

kogeda, kuid Sina pakud seda võimalust meile kogu aeg. Sellega tasub uhkustada.<br />

Vähesed on suutnud hoida oma rahva kultuuri ja traditsioone nii tugevalt kui Sina. Minule<br />

lähedal elavaid setosid tuntakse kõikjal just nende võimsa muljetavaldava laulmise järgi. Seto<br />

leelo on kantud isegi UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning seda väärtustatakse kogu<br />

inimkonna ühtse rikkusena.<br />

Miski pole võrreldav Sinu poolt pakutava kvaliteetse tasuta haridusega. Sa mõistad, et see on<br />

kõige alus ja ainult nii viime ellu ka Sinu ootusi ja lootusi. Vahel on meil vägagi raske, kuid Sa<br />

ei anna kunagi alla, sest usud meisse kui alati töökatesse eestlastesse läbi aegade.<br />

Sa oled üles kasvatanud siin minu vanaema ja emagi, kes tegelikult on sündinud Lätis.<br />

Hetkekski kahtlemata pole Sa mõelnud neid kohelda kui võõraid või turiste, sest Sa tead, et<br />

südames peavad nad oma koduks siiski Sind. Tänu Sinu lahkusele on nad otsustanud jääda siia.<br />

Nii minagi.


Tere, Eesti!<br />

Teatavasti on kätte jõudnud eesti rahva noore vabariigi 100. juubeliaastapäev, mille puhul<br />

saadan Teile omalt poolt õnnitlused. Õnnesoovidega on mul kaasa saata mõned mured ja<br />

rõõmud seoses Eestis elamisega, mida soovin Teiega jagada.<br />

Kohati olen arvamusel, et elu Eestis on väga turvaline, ilus ja häid emotsioone pakkuv, kuid on<br />

hetki, kus leian ennast mõttelt, et mul on soov elada mõnes muus riigis. Näiteks häirivad mind<br />

koledaks kiskunud arusaamatused ja organiseerimatus Eesti poliitikas ning ega eriti ei rõõmusta<br />

ka see, kui vaatad sügishommikul aknast välja ja juba viiendat päeva sajab vihma. Need on<br />

lihtsad, kuid vägagi kõnekad miinused Eestis elamise juures. Muidugi mõista on mõningad<br />

suuremad probleemid lahedatavad, kuid see on väga pikaajaline protsess ja ma olen kindel, et<br />

taolised probleemid ootavad lahendusi ka teistes riikides.<br />

Võrreldes Teiega olen ma väga noor ja elukogenematu ja olen arvamusel, et asjade toimimiseks<br />

on vaja näha suuremat pilti. Loodan, et Te mõistate mu soovi käia välisriikides ennast<br />

täiendamas ja harimas, et suudaksin paremini mõista, millisel kohal asute Teie minu elus ja kas<br />

soovin ennast elu lõpuni Eestiga siduda. Mul on tunne, et tänapäeval on vägagi populaarseks<br />

kujunenud arvamus, et elu mõnes muus riigis on mugavam ja paremini toimiv.<br />

Samas ei soovi ma väita, et elu Eestis oleks üdini halb. Nagu ma kirja alguses välja tõin, on siin<br />

turvaline ja elu teiste eestlastega tekitab tunde, et kuulun kuhugi. Eestlased moodustavad oma<br />

keele, kultuuri ja rahvaarvuga väga väikese osa maailma rahvastikust, kuid mul on hea meel<br />

tõdeda, et mina olen üks nendest inimestest, kes väidetavalt räägib maailma ühte kõige<br />

kaunimat keelt. Samuti on Eestis võimalus avaldada oma arvamust ja osaleda kultuurielu<br />

edendamises.<br />

Loodan, et Teil on väärikas 100. sünnipäev ja et Teie saate olla rahul selle riigi ja rahvaga.


Kallis Eestimaa,<br />

kirjutan Sulle, sest lähenemas on Sinu sajas juubelisünnipäev. Osakesena Eestimaa rahvast<br />

tunnen, et peaksin sünnipäeva puhul oma mõtteid Sinuga jagama.<br />

Aitäh, Eesti, et oled loonud oma noortele hea haridussüsteemi. Ma olen tänulik, et saan suureks<br />

kasvada just sellises riigis, kus mind õpetavad professionaalsed ja motiveeritud õpetajad.<br />

Tunnen, et siin saan areneda targaks inimeseks, kes tulevikus võiks midagi suurt ja tähtsat korda<br />

saata. Väidetavalt on Eesti haridus maailma võrdluses kõrgel seitsmendal kohal. Ma olen selle<br />

üle uhke ja usun, et Sina oled ka.<br />

Mul on hea meel, et Meie maal elavad hoolivad ja kokkuhoidvad inimesed. Kogesin seda ise<br />

sel suvel. Kuulnud, et tantsupeo esimene etendus jääb ära, otsustasid aktiivsed noored selle<br />

siiski omaalgatuslikult korraldada. Sajad peolised kogunesidki Vabaduse väljakule, et koos<br />

midagi vägevat korda saata. Kui koos üllatavalt paljude teiste Eesti inimestega „Eestlane olen<br />

ja eestlaseks jään“ laulsin, tundsin, et kannan endas tükikest Sinust oma tahtest sõltumata.<br />

Aitäh, et oled Eesti inimeste hingi niivõrd puudutanud.<br />

Eestimaal elades on mulle tähtis siinne loodus. Õnneks on see ääretult puhas ja ilus. Äsja maha<br />

sadanud lumi meenutab, kui palju hindan ma meie pakaselist talve, värviderohket sügist, aga<br />

samas ka jõuduandvat kevadet ja meeldivalt palavat suve. Mulle meeldib, et Eestis on palju<br />

kauneid kohti, kus perega aeg maha võtta ja loodust nautida. Aitäh, Eesti , et oled selline, nagu<br />

Sa oled.<br />

Olen Su pinnal sündinud ja kasvanud. Oled alati olnud mulle toeks ja ma loodan, et tulevikus<br />

saab tänu Sulle minust see keegi, kes panustab Sinu püsimajäämisesse ning edukusse, kallis<br />

Eestimaa.


Kallis Eesti,<br />

kirjutan Teile, et jagada oma arvamust teist. Te olete minust kordi vanem, aga ikkagi käitute<br />

kuidagi lapsikult. Mõnda aega püsite piirides ja siis otsustate jälle jänesehaagina teha mõne<br />

hullumeelse pöörde. Kuhu te jõuate sellise käitumisega, kus valida on kahe heinakuhja vahel,<br />

aga otsustada ei suuda? Arvan, et valida tuleks kindel suund ja jätkata selles suunas kuni ilusa<br />

lõpuni või kuni selgub tõsiasi, et suund on halb. Viimastel aastatel olete võtnud vastu mitmeid<br />

seadusi ja samas muudate neid. Ehk tasuks enne läbi mõelda, kas sellisel asjal üldse mõtet on.<br />

Eeskuju saaks võtta mõnelt edukalt riigilt või heal juhul kahelt. Võttes vastu seadusi kümne<br />

või lausa kahekümne riigi eeskujul korraga tekib olukord, kus seadused ei ole sarnased või on<br />

lausa vastuolus. Mina usun, et kuigi konservatiivne lähenemine pole parim riigi arengule, siis<br />

puhtalt proovimise teel te samuti kaugele ei jõua, võite teha elu veel raskemaks.<br />

Raadiost võib kuulda ja ajalehtedest lugeda, et olete esirinnas e-riik. Kuid millegipärast Eesti<br />

Vabariigi kodanikuna mul sellist tunnet ei ole. Maal elades tuleb tihti ette, et internet ei<br />

võimalda Teie rikkalikke e-teenuseid kasutada ja kui ühel päeval siiski on seda võimalik teha,<br />

siis ei tööta jälle mitmed funktsioonid Teie uhkes e-riigis. Siiski ei tasu veel alla anda. Kui tahta<br />

olla milleski eesrinnas, peabki palju pingutama või antud juhul investeerima, et ka kõige<br />

kaugemas Eesti nurgas oskaks ka kõige oskamatum inimene kasutada vähemalt hädavajalikke<br />

e-teenuseid. Samuti muudaks see võimalikuks elamise ääremaadel, kust peale valdade<br />

ühinemist kaovad ära mitmed teenused.<br />

Kõigist nendest Teie nõrkadest külgedest hoolimata, kallis Eesti, armastan ma teid ikka ja<br />

kasutan Teie teenuseid seni, kuni need on kättesaadavad.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle esimest korda. Sul on veebruaris juubel ja sellepärast edastangi Sulle mõned<br />

head soovid.<br />

Aitäh, et oled nii ilus ja turvaline kodumaa. Sa oled puhas ja korralik. Oled hoidnud alles<br />

looduskaunid kohad, et ka järgmised põlvkonnad neid näeksid. Inimesed oskavad seda hinnata<br />

ja aitavad Sinu ilu säilitada. Sa hoiad ja armastad oma inimesi. Tänan Sind, et võimaldad mulle<br />

tasuta põhi- ja keskharidust ning koolilõunaid. Enamik inimesi kurdab selle üle, mida Sa teha<br />

ei jõua ja seetõttu nad ei märkagi, mis neil juba olemas on.<br />

100. juubel on tähtis. Oled olnud eestlastele kodumaaks juba sajandi. Eestlased hindavad seda<br />

ja neil on Sulle palju erinevaid soove ja kingitusi. Minul on kolm soovi ja arvan, et need soovid<br />

on iga eestlase südames.<br />

Soovin, et Sinu ilu säiliks kaua. Loodan, et inimesed kannavad Sinu eest hoolt ega unusta, kui<br />

tähtis Sa oled. Samuti ei peaks Sa unustama iseenese ja oma inimeste eest hoolitsemist. Kui<br />

keegi või miski rikub Sinu ilu, usun, et rahvas aitab Sind.<br />

Ma soovin, et Sa jääksid turvaliseks ja kaitstud kodumaaks. Loodan, et Sind ei ohusta iial<br />

looduskatastroofid või inimesed. Kui kõigele vaatamata midagi juhtub, usun, et Sa suudad<br />

kaitsta nii ennast kui ka oma inimesi.<br />

Kõige tähtsam soov on, et Sa kestaksid kaua. Turvatunde annabki Sinu olemasolu. Kui Sind<br />

poleks, ei hooliks keegi enam looduse ilust ja turvatunne puuduks täielikult.<br />

Loodan, et minu kiri teeb Sind õnnelikumaks ja õnnetunne jääb kauaks Sinu südamesse. Kui<br />

Sina oled õnnelik, on õnnelik ka rahvas.


Kallis Eesti!<br />

Kõigepealt tahaksin vabandada, et ma pole Sulle kirjutamiseks varem mahti leidnud. Minu<br />

puhul pole vist tegemist just kõige isamaalisema kodanikuga, ent see ei tähenda, et ma Sinust<br />

ei hooliks.<br />

Arvan, et minu põlvkonnas leidub vähe noori, kes Sind piisavalt hinnata oskaks. Palun ära ole<br />

pahane, me pole elanud okupeeritud riigis või tundnud oma nahal rahvuslikkusest tingitud<br />

tagakiusamist. Kodumaa olemasolu on meile iseenesestmõistetav. See muidugi ei tähenda, et<br />

mõistaksin keele mahategemist ja meile omastest kommetest võõrandumist. Ma ei salli eestlasi,<br />

kelle tulevikuplaanides oled Sa viimaseks riigiks nimekirjas, kus järgnevad aastad veeta.<br />

Välisriikide teistsuguse kultuuri ja elutingimuste eelistamises pole midagi halba, ent kodumaa<br />

päikeses ja heinamaas ei leidu ju ühtki põhjust, mis õigustaks selle hingepõhjani needmist.<br />

Minu jaoks oled Sa justkui kindel õlg, kuhu toetuda. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, Sina oled ikka<br />

olemas. Ma ei hooli Su majandusest ega rahalisest seisust, sest metsadest, järvedest ja<br />

neljateistkümnest käändest mulle piisab. Sa tood mu hinge rahu, kinnitad mulle alati, et kuulun<br />

kuhugi. Olgu see siis Võrus, Tallinnas või Hiiumaal, ma saan end Sinuga turvaliselt tunda.<br />

Hoolin Sinust nii palju, et ma ei suuda näha Sind hääbumas. Kui ma teaks, mispärast nii paljud<br />

noored lahkuvad, siis aitaksin neid murekohti leevendada. Ma ei mõista lahkujaid. Kas mujalt<br />

on tõesti võimalik leida sellist kodutunnet? Või on jalga laskmise põhjuseks vaid raha? Ma ei<br />

usu, et kodu on võimalik raha vastu ära vahetada. Füüsilist maja või maalappi ehk küll, aga<br />

kodu koos oma hingega, paika, kuhu kuulud? Minu puhul pole see küll võimalik.<br />

Arvan, et suurim sünnipäevakink Sulle oleks üks siiras lubadus. Laulupeol tõotasid juba nii<br />

paljud noored, et nemad jäävad, seega luban südamest sedasama. Mina jään ka!


Kirjutan Sulle, et rääkida enda mõtetest sinust ning sind ümbritsevast keskkonnast. Kallis Eesti<br />

Vabariik, mul on hea meel, et saan elada sellises riigis nagu Eesti. Siin on väga ilus loodus ning<br />

siin on hea elada. Siin käib ka palju turiste, kuna Eestis on väga ilus ja roheline loodus. Eesti<br />

on küll väike riik ja siin elab võrreldes teiste maailma riikidega vähe inimesi, kuid see on siiski<br />

minu kodumaa ning mulle meeldib siin väga. Isegi kui ma lähen kuhugi reisima ja kui ma ühel<br />

hetkel tagasi kodumaale tulen, mõistan ma, et Eestis on ikkagi kõige parem. Eestis on palju<br />

koole ja lasteaedu ning see on väga hea, kuna mõnes riigis ei saa lapsed omandada haridust,<br />

käies koolis ning lasteaias, kuigi nad tahaksid seda väga. Meie riigis on tagatud kõikidele lastele<br />

tasuta haridus ning lisaks sellele saab omandada kutsekoolides tasuta eriala. Kõik tänapäeva<br />

koolid on väga kaasaegsed ja ilusad. Lisaks sellele on Eestis üha rohkem ja rohkem<br />

noortekeskusi ning kohti, kus noored saavad lõbusalt sõpradega aega veeta. Noortele mõeldakse<br />

palju ning see on väga tore. Eesti on e-riik ning tänu sellele saab teha internetis väga palju<br />

toiminguid: valida, registreerida lapse nime, vahetada juhiluba, osta ning müüa asju. Neid<br />

toiminguid ei saa internetis teha väga paljudes riikides ning mul on hea meel, et Eesti on sellel<br />

alal kaugele jõudnud, tänu millele on siinsetel inimestel palju mugavam erinevaid toiminguid<br />

teha. Eestis on ka suhteliselt turvaline, võrreldes mõne teise riigiga. Olen väga õnnelik, et minu<br />

kodumaaks on just selline väike ja ilus riik. Aitäh Sulle.


Tere, Eesti Vabariik!<br />

Õpetaja palus mul Sulle kirjutada. Kui ma hakkasin üldse Sinu peale mõtlema, siis esmalt<br />

meenus mul see, et Sul tuleb ju suur juubel. Sa pead seda ikka uhkelt tähistama, sest sada on<br />

võimas number. Ma kuulen juba kõikjalt, et Sa saad väga huvitavaid kingitusi ja inimesed juba<br />

valmistuvad selleks. Kui nüüd Sinu lähenev sünnipäev kõrvale jätta, siis tahaksin sind tänada.<br />

Mul on siiralt hea meel, et Sa tagad kõigile tasuta hariduse, see on noortele nii motiveeriv ja<br />

abiks õpingutel. Teaks Sa vaid, kui hea on siin Võru Gümnaasiumis hetkel tasuta haridust<br />

omandada. Elu oleks tunduvalt raskem, kui me peaks enda hariduse eest maksma. Samuti<br />

hindan mina väga hoolivust riigis, võin väita, et meie riigis on üsna turvaline elada. Usun, et Sa<br />

teed selleks kõik, et meil kõigil oleks siin meeldiv elada. Minul on siin igatahes hea elada, ja<br />

plaanin ka kindlasti tulevikus siin elada. Kuigi mõttes on, et olen paar aastat ka välismaal, et<br />

avastada uut ja põnevat. Aga see on andestatav, eks? Ära muretse, ma tulen siia kindlasti tagasi,<br />

sest Sa oled mulle juba selle kuueteistkümne eluaasta jooksul väga kalliks saanud. Eesti imeline<br />

loodus lausa kutsub siia tagasi. Mulle väga meeldib, et Eestis on nii palju metsa, kus saab alati<br />

käia jalutamas. Lisaks sellele on meil sellised väiksed mõnusad külakesed, kus inimesed<br />

tegelevad loomakasvatusega ja saab rahulikult puhata linnakärast ning olla lihtsalt vaikuses ja<br />

tunda maa lõhna.<br />

Eesti, ma olen Sulle südamest tänulik, et ma sündisin sellisesse imelisse kohta! Usun, et olen<br />

saanud parima lapsepõlve. Mul on uhke tunne, et saan siin tulevikus ka oma lapsi kasvatada.


Tere, kallis Eestimaa!<br />

Pöördun Sinu poole kirja teel, sest soovin avaldada arvamust Sind puudutavate teemade kohta<br />

ja lihtsalt südamelt ära rääkida, kuigi tuleb tõdeda, et ma asjadega just kuigi kursis ei ole. Räägin<br />

enda kui kooliõpilase silme läbi.<br />

Soovin kurta ning muutust soovitada ühe probleemi puhul haridussüsteemis. Nimelt<br />

arvutiõpetusega võiks alustada varasemas kooliastmes, kuna esitluste ja muu arvuti kasutusega<br />

seonduv algab juba üsna varakult. Arvan, et nutiseadmete levimise tõttu on seda tunda veel<br />

paremini kui minu ajal. Minul oli viiendas klassis esimest korda arvutiõpetuse tund, kus me<br />

eriti midagi ei õppinudki, peale seda aastat kadus arvutiõpetus taas ning algas uuesti alles<br />

kaheksandas klassis loovtöö tegemise eesmärgil. Märksa lihtsam oleks olnud loovtöö kirjaliku<br />

osa vormistamine, kui oleksime arvutiõpetust saanud õppida ka eelnevatel aastatel. Üheksandas<br />

klassis meil jälle ei olnud arvutiõpetust. Nüüd alustasime gümnaasiumis selliste lihtsate<br />

asjadega, mida oleks hõlpsasti võinud õppida põhikoolis.<br />

Teine kooliga seonduv idee, mis mul mõtteis mõlgub, on seotud vaheaegadega. Ma ei oska<br />

öelda, kas teistele õpilastele see mõte meeldib, kuid minu arvates oleks hea mõte pikendada<br />

talvevaheaega suvevaheaja arvelt. Ühe nädala suvevaheajast võiks paigutada jõulueelsele<br />

nädalale, nii et jõulude ja uue aasta paiku oleks kahe vaba nädala asemel kolm. Tean, et juba<br />

lisati üks nädal vaheaega veebruaris, kuid sellegipoolest meeldiks mulle mõte, et jõuluvaheaeg<br />

algab juba nädal enne jõule. Siis oleks rohkem aega jõuludeks valmistuda ja jõulude ajal<br />

sõpradega koos viibida. Samuti on minu arvates suvevaheaeg liiga pikk, kuna nii pika pausi<br />

jooksul läheb õpitu meelest.<br />

Loodan, et võtad või oled juba võtnud ette midagi arvutiõpetusega.<br />

Olen jõudud kirjaga nii kaugele, et tõmban otsad kokku ning soovin Sulle palju-palju edu ja<br />

jaksu.


Tere, kallis Eestimaa.<br />

Kirjutan Sulle, kuna mul on mõned küsimused. Alustan suurimast ja tähtsaimast küsimusest:<br />

kas Sa oled iseendaga rahul? Küsin seda, kuna ma ei saa aru Sinu käitumisest Eesti rahvaga.<br />

Ainult enne valimisi teed ja lubad Sa kõike, kuid niipea kui valimisperiood on läbi ja tulemused<br />

teada, lõpeb igasugune tegevus rahva heaks.<br />

Arendades edasi eelnevat küsimust, siis kas Sa arvad, et haridussüsteemiga on praegu kõik<br />

korras? Minu enda näide on järgmine: käin reaalklassis, kuid miskipärast pean õppima aktiivselt<br />

muusikat. Õppelaen on väga suur ja raske tagasi maksta, aga ega haridussüsteemiga kõik ka<br />

halvasti pole. Õpetajad on toredad ja abivalmis, õppematerjalid enamjaolt tasuta.<br />

Miks Sa ei tegele aktiivsemalt laste toetamisega? See on küsimus, millele tahan väga vastust.<br />

Olen näinud mitmeid väga hoolikaid ja püüdlikke lapsi, kes toovad kodulinna/riiki võite või<br />

tunnustust, kuid neid ei hinnata vääriliselt.<br />

Mul on ka mõned mõtted, mida soovin väga välja öelda. Minu arvates on suhkrumaks väga<br />

julge samm helgema tuleviku poole. Liiga palju usaldatakse riigikogu liikmeid, isegi tavaelus.<br />

Kui poliitiliselt tähtis inimene teeb avalikult vea (nt rikub seadust), siis minu arvates tavaliselt<br />

avalikust vabandusest ei piisa, vaid see inimene peaks saama ka seaduslikult karistada.<br />

Eestimaa loodus on kauneim siin maailmas. Ta on perfektne aja veetmiseks. Eestis ei pea olema<br />

hiigelsuuri mägesid, et loodust nautida. Metsad on ilusad nii talvel kui ka suvel ja see ilu ei kao<br />

mitte kunagi. Mulle isiklikult meeldib käia vabal ajal nö puid kallistamas. Isegi Eestimaa ööd<br />

on ilusad ja pikad. Vahet pole, kui aasta ringi on jahe, mind see ei häiri.<br />

Kui vastaksid minu küsimustele, oleksin rõõmsaim eestlane, keda oled kohanud. Armastan Sind<br />

nii, nagu sa oled.


Mu õpetaja palus, et ma kirjutaksin Sulle midagi, kuna oled riigina kohe 100-aastaseks saamas.<br />

100 aastaga saab muutuda paljugi. Selle aja sees on mööda läinud üks maailmasõda, sündinud<br />

ja lagunenud Nõukogude Liit ning Eesti muutunud üheks juhtivaks IT-lahendustega riigiks.<br />

Õpilased on ühed maailma targematest ning sünnib väga palju ettevõtteid, mis saavad tuntuks<br />

ülemaailmselt (nt Skype).<br />

Meie riik on tegelikult väga rikas. Rikkust ei saa alati arvestada rahas – eurodes või dollarites<br />

–, vaid see võib peituda ka maavarades, looduses, õhupuhtuses, kultuuris ning paljus muus.<br />

Meid teeb rikkaks see, et üle 50% meie maast katab just mets, meil on suur kogus põlevkivi<br />

(oleme maailma teine suurim põlevkiviõli tootja) ja see, et meil on palju saari, täpsemalt üle<br />

1500 meresaare kogupindalaga 4130 ruutkilomeetrit. See on väga suur arv meie väikse riigi<br />

kohta.<br />

Meie riik on küll väike, kuid pakub meie kultuuri näol maailmale palju. Meie erinevad<br />

traditsioonid, mis on teistest maailma riikidest väga palju erinevad, toovad maailma uusi värve,<br />

mis muudavad üksluise tänapäevase maailma mitmekesisemaks. Meil on UNESCO<br />

maailmapärandite nimekirja kantud Tallinna vanalinn, Kihnu kultuuriruum, seto leelo,<br />

Võrumaa suitsusaunakombestik ning ka meie erilised eesti laulu- ja tantsupeod, mille sarnaseid<br />

kuskil mujal maailmas ei leia. Eestis sündis ka „Teeme ära!“ koristustalgute idee, mida<br />

rakendatakse ülemaailmselt.<br />

Eesti on väga omamoodi riik. Meie keel ja kombed erinevad märgatavalt meie lõunanaabrite<br />

omadest ning see ei ole mitte mingil viisil halb. See kõik näitab, kui palju üks väike riik saab<br />

erineda oma naabritest ning seeläbi mitte nendest karvavõrdki halvem olla.<br />

Eesti, Sa oled kohe-kohe saamas 100-aastaseks ning ka 200 pole väga kaugel. Palju õnne!


Isamaale<br />

Vaikselt vormin sõnu Sinust<br />

kauneid, häid.<br />

Veel meeltes kõlab nende ilu,<br />

mis vahel suisa salapärast lummust täis.<br />

On varjundeid ja erinevaid värve,<br />

neid endas ikka kannad Sa.<br />

Oh, hoia palun seda ilu<br />

ja vii ta enesega rändama.<br />

Külm sügistuul on võtnud võimust<br />

ja saatnud linnud oma teed.<br />

Ta silmapiiri leekidesse paisand<br />

ja hallaga on katnud teed.<br />

Nüüd talvehiilgus täidab minu hinge,<br />

taas valgeks võõbatud on maa.<br />

Teed pimeduses näitab lumeingel,<br />

tal tasahilju järgnen ma.<br />

Kõik äkki jäänud seljataha,<br />

taas värvid kirkad valitsevad maad.<br />

Siin kõigile on ruumi küllalt,<br />

võid tulla, tunda, tajuda.<br />

Need kaunid sõnad pühendan ma Sulle,<br />

mu armas.<br />

Ole igavesti hoitud,<br />

ISAMAA!


Eesti<br />

Magusalt lõhnav Eestimaa värske muld,<br />

siin asub mu kodu, sünnipaik kui kuld.<br />

Tunnen rõõmu hingamisest, päikesepaistest,<br />

sinisest taevast ja sugulasest väiksest.<br />

Tuul liigutab puudel lehti,<br />

järve pinnal väreleb laine,<br />

inimeste seatud reeglid ei kehti.<br />

Elu on lihtne, maine,<br />

ole sa kuningas või künnimees,<br />

rahu, vaikuse leiad kodus enda sees.<br />

Eestimaa loodus on ime,<br />

seda märkab, tajub iga inimene.<br />

Kulgeme, lookleme ojana sängis,<br />

mõtetes pole kahtlust ega ängi.<br />

Piisab vaid rahust sel maisel pinnal,<br />

siis elame kodumaal täiel rinnal.<br />

Armastus, headus ja inimlik soe süda,<br />

seob kokku lähedased ja kallid.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

suured õnnitlused selle suure numbriga tähtpäeva puhul! Minu siin ilmas elatud 16 aastat<br />

tunduvad selle kõrval päris tühistena. Tahakski jagada Sinuga oma arvamusi, küsimustes, mille<br />

olen jõudnud selgeks mõelda.<br />

Pindalalt oled Sa täpike suurriikide kõrval, kuid Sinus on peidus palju väikeseid märkamatuid<br />

rikastavaid asju, mis teevad Su nendest suuremaks. Su riigi tugevus on eelkõige Su inimestes,<br />

nende erinevuses ja ka nende kokkuhoidmises. Kagunurgas setud oma sirge seljaga, uhked<br />

mulgid Kesk-Eestis ja oma kindlat joont hoidvad kanged saarte rahvad – kõik nad moodustavad<br />

uhke kirju lapiteki.<br />

Olen aastatega teada saanud, et meie nii tavapärane puhas joogivesi, õhk ja ümbritsev loodus<br />

ei olegi igal pool maailmas nii enesestmõistetavad. Tahaks loota, et suudame hoida loodust, et<br />

väärtuslik elukeskkond säiliks ka meie lastelastele.<br />

Minu vana-vanaema ei ole juba 15 aastat enam siinilmas. Huviga mõtlen, kuidas ta käituks, kui<br />

näeks selle väikese ajaga meie ellu tekkinud tehnikavidinaid, milleta me oma igapäevaelu ettegi<br />

ei oska kujutada. Helista ja vestle oma lapse-lapsega kasvõi maakera kuklapoolelt, pane<br />

hommikukohv valmima sobivaks kellaajaks – ja mis ilmaime – autod sõidavad ilma juhita.<br />

Tema jaoks oli see nii vähe aega tagasi ulme, kuid nüüd saame oma väikese nutika sõbraga, mis<br />

mahub taskusse, kõik oma igapäevatoimetused ära korraldada kodust väljumata.<br />

Head ei ole kahjuks ilma halvata. Elu on nii kiireks ja „nutikaks“ läinud, et inimesed enam<br />

kokku ei saagi ja seda lihtsat soojust ning hoolivust jääb aina vähemaks. Paistab, et mida<br />

rohkem asju sa jõuad võrreldes varasemaga ära teha, seda rohkem kohustusi tuleb juurde.<br />

Tahakski loota, et järgneva 100 aasta pärast ei ela me tehismaailmas, vaid on säilinud<br />

elamisväärne keskkond koos tugeva kokkuhoidva rahvaga. Selleks palju jõudu arenguteel ja<br />

hoolivat üheskasvamist!


Tere, Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, sest tulemas on Sinu sajas juubelisünnipäev. Pöördun Sinu poole lihtsa<br />

kooliõpilasena, kes on Sinu pinnal sündinud ja kasvanud. Kuna olen õpilane, siis minu<br />

igahommikuse rõõmu uue päeva üle tapab endiselt taipamine, et taaskord pean kooli minema.<br />

Kuid ilma koolita ei saa – on tarvis saada vajalik haridus selleks, et kindlustada tulevikuks töö<br />

või oskused, mille eest saadavast palgast oleks võimalik ära elada ja peret kasvatada.<br />

Hommikul, söögilaua ääres istudes sööme võileibu ja vestleme omakeskis ning lahkudes<br />

soovime kõike head. Aitäh, Eesti, et oled teinud võimalikuks suhtlemise emakeeles, et oled<br />

kinkinud meile perekonnad ja need üdini eestilikud hommikud.<br />

Kui märkan oma sõpru lähenemas, tuleb mu näole naeratus ning tean, et nad jagavad samu<br />

emotsioone. Sõprade nägemine teeb mu päeva alati mitu korda paremaks, kui see tavaliselt on.<br />

Käisime tantsuseltskonnaga sellel suvel ka Tallinnas tantsupeol ning kui kuulsime, et ühe ära<br />

jäänud peo asemel tuleb Vabaduse platsil omaalgatuslik tantsupidu, kiirustasime loomulikult<br />

kiiresti sinna tantsima. Vabaduse platsil tantsides ja lauldes saime suure elamuse ja<br />

ühtekuuluvustunde eesti rahvaga. Olen lõpmatult tänulik Sulle, Eesti, et oled kinkinud mulle<br />

sõbrad, kelle peale võib alati loota ja kellega koos saab midagi ära teha.<br />

Hea on matkata RMK radadel ja üldse Eesti võrratus looduses – meil on veel metsad, mida igal<br />

pool riikides enam pole. Meie, eestlased, oleme ju metsarahvas, käime metsast abi palumas või<br />

metsaande korjamas. Aitäh Sulle, et lased meil nautida kõiki nelja aastaaega, mis on kõik<br />

erinevalt võrratud ja imelised.<br />

Mul on hea meel elada siin Eestis, kus on imeilus loodus ja eesti keelt emakeelena kõnelev<br />

rahvas. Aitäh Sulle, Eesti, et oled teinud selle kõik võimalikuks.


Tere, Eesti,<br />

mul on Sulle midagi öelda.<br />

Midagi kõrva sosistada.<br />

Midagi suhteliselt sisutut küll, aga küll Sa aru saad.<br />

Kergelt sürrealistlik tekst polnud eelmine kord Sulle mingi problem, küll sellegi ära kannatad.<br />

Nimelt…<br />

Ma just kustutasin selle rea ära, mis ma siia kirjutasin ja kirjutan nüüd selle asja asemele.<br />

Nojah, eks ta läheb siis sedasi edasi.<br />

Edasi sedasi, et soovin teada, mida nimelt Sa siit maailmast otsid?<br />

Kas see, mis sa tänaseks ehitanud oled, vastab sinu ettekujutusele?<br />

Ma miskipärast arvan, et vajab veidi lihvimist…<br />

Äkki tahad teed korda teha või mitte maad nii vara lumiseks sadada?<br />

Mul on õigus öelda sulle, et leian, et oleks viisakas ka meiega arvestada.<br />

Tead Sa ka, kui raske ja närviajav ja masendav on hommikul kooli tulla, kui pole veel 18…<br />

Ja pole veel lube.<br />

Ja pean kahte paari kindaid 24/7 kandma, sest väljas on suvest saati miinuskraadid.<br />

Ja mul on õigus, küll filosoofiliselt, kuid siiski, see trükiviga sinna eelmisesse lausesse jätta, las<br />

olla.<br />

Oleks tore, kui näiteks järgmine aasta saaks inimese moodi väljas käimist nautida.<br />

Ses mõttes, et tahaks päikest ja ei kannata neid loike ja muud seesugust.<br />

Ja uueks aastaks võid varasema sooja ka kinkida, aitäh!<br />

Mis Sul veel viga on?<br />

Aa, need igasugused lollid seadused, mis piiravad lõbu või näiteks ajavad närvi, sest Sa tahad<br />

raha...<br />

Väga ei viitsi iga kord Lätis käia, kui sünnipäevaks kasti õlut vaja, aja oma alko hinnad alla<br />

tagasi.<br />

Ja kütet võiks ka odavamalt saada, ei pea meid Läti suunas kogu aeg juhtima.<br />

Hea küll, ladusin Sulle juba piisavalt puid.<br />

Ega Sul tegelikult nii väga viga polegi.<br />

Ilus loodus ja värki, tead küll.<br />

Munamägi ja need teised künkad eriti.<br />

Perfektne maastik.


Eriti Võrus.<br />

Täielik kirss tordil.<br />

Maasikas.<br />

Aga jah, ega mul muud öelda nii väga olegi.<br />

Eks Sa ürita oma probleemidega tegeleda, kui aega leiad.<br />

Mida Sa muidugi ei leia.<br />

Aga ürita.<br />

Nojah, oli meeldiv.<br />

Kirja tagasi, kui viitsid.<br />

Paka!


Tere, kallis Eestimaa<br />

Kirjutan Sulle, sest tulemas on Sinu sajas sünniaasta ning tahaksin Sulle teada anda, kui tore<br />

oled olnud nii minule kui ka teistele kaaskodanikele.<br />

Ma nimetan ennast eestlaseks kuna ma olen sündinud Eestimaal ja elanud terve oma elu siin.<br />

Ma tean Sinu ajalugu, Sinu sünget ja kurba minevikku, sinu edusamme ja arengut.<br />

Enim meeldib mulle Sinu loodus. Olen väga õnnelik, et elan nii ilusal maal, kus on neli mõnusat<br />

aastaaega ja puhas loodus. Igas Sinu aastaajas on midagi head: talvel on pehme paks lumi ja<br />

mõnusalt pakaseline ilm, suvel aga kuum liiv ja soe lõunatuul, sügisel värvilised vahtralehed,<br />

kevadel aga lillede õitseaeg ja ilmade soojenemine. Aitäh, Eestimaa, Sinu ilusa ja puhta looduse<br />

eest!<br />

Ma olen uhke sinu haridussüsteemile ja mul on hea meel, et õpin just Eestis, kuna Eesti haridus<br />

on maailma mastaabis üsna tipu lähedal. Ma olen vägagi kindel, et siin saan endale hea hariduse,<br />

mis teeb mind ja teisi õpilasi targemaks ja ettevõtlikumaks ning valmistab meid valmis ka<br />

tulevikuks. Aitäh, Eestimaa, hea ja arendava hariduse eest!<br />

Mulle meeldib väga ka Eesti kultuur. Meil on palju vanu traditsioone, pühi ja uskumisi, mida<br />

me kanname edasi ka nooremale põlvkonnale, alustades vastlapäevaliust ja lõpetades üle<br />

jaanitule hüppamisega. Oma piimahambad viskame ahjule ja sülitame kolm korda üle õla, kui<br />

must kass on üle tee kõndinud. Aitäh, Eesti, toreda kultuuri eest!<br />

Aitäh, Eestimaa, kõige eest, mis Sa oled teinud, oled alati olemas olnud ja toetanud.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Esiteks, õnnitlen Sind 100-aastase sünnipäeva puhul, mis varsti kätte on jõudmas! Tean, kui<br />

palju kannatusi ja pärisorjuses veedetud päevi oled pidanud taluma, et hiljem tõusta võimsa ja<br />

tugevana teiste riikide hulka. Selle eest tunnen Su üle uhkust!<br />

Viimasel ajal olen hakanud muret tundma Sinu elukäigu pärast. Enne jooksid, nüüd lonkad.<br />

Mis juhtus? Kas Sind kimbutavad mõtted rahva väljasuremisest, tahad end päästa? Kodumaa<br />

on küll turvaline ja kaitstud, kuid näen, et eestluse säilitamiseks Sul ideed puuduvad. Meenuta<br />

ärkamisaja kultuuritegelaste pingutusi ja vaeva, ehk leiad sobiva idee!<br />

Sa pöörad suurt tähelepanu haridusele, selleks et rahvas oleks virk ja intelligentne. Ma kardan,<br />

et seetõttu sirguvad meist elutud ja robotitest töörügajad. Vaata ometi enda ümber. Tänavatel<br />

ei ole ühtki naeratavat nägu, selle asemel on mulle suunatud vaid mossis, kurnatud silmadega<br />

pilgud. Võib-olla puudub piisavalt päikesevalgust, mis hinge helgemaks ja ümbruse kirkamaks<br />

muudaks. D3-vitamiini vähesus on juhtinud paljusid, kaasa arvatud mind, üksildase ja mustvalge<br />

eluviisi poole. Nii kurb kui see ka pole, kuid Sina kahjuks ilma kontrollida ei suuda.<br />

Rännates ringi, veetes aega välismaal, igatsen Sind meeletult. Sul on miski, mis mind haarab ja<br />

nii väga võlub. Kas see salapärane “asi” on loodus? Või hoopis must leib ja kohuke? Leian, et<br />

erined ülejäänud riikidest just tahte poolest end tõestada. Sa ei suuda ühe koha peal püsida, sest<br />

pead alati tegutsema ja millegi kallal nokitsema. Nii on näiteks sündinud meile unikaalsed<br />

laulupeod, kiiking ning e-riik.<br />

Tänan Sind, et oled mulle pakkunud ilusa, turvalise ja mugava elupaiga.<br />

Tervist ning jaksu soovides, Sinu auline kodanik.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan Sulle, kuna oled mulle nii tähtis.<br />

Kõik me teame, et maailmas on probleeme õhuga ehk õhusaastega ning et Eestis on õhk<br />

kindlasti puhtam kui teistes riikides, kuna meil on tehaseid vähem, võrreldes teiste riikidega ja<br />

see on väga hea meie jaoks, sest selle tagajärjel on meie tervis parem kui teistel. Seda puhast<br />

õhku aitab toota meie loodus.<br />

Eestis on ka heal järjel põllumajandus. Miks ma seda arvan? Sest me kasutame vähem<br />

kemikaale ja toodame puhast toodet, mis teistel riikidel on raskem teha. Nendel on rohkem<br />

inimesi ning nemad peavad kiiresti tootma ning seda ongi võimalik kunstväetiste toel teha, kuid<br />

see ei ole tervislik. Kuna meil on vähem inimesi, siis meie riigis on võimalik toota mahedalt.<br />

Eestis on hea haridussüsteem, sest esiteks on meil õpikud ja koolitoit tasuta. Meil on ka hea<br />

hindamissüsteem, mis on lihtne ja hea. Õpetajad on ka väga head ning oskavad õpetada, aga on<br />

üks asi veel, mida ei ole kõikides riikides; meil on 5 koolitööpäeva ning 2 puhkepäeva, mille<br />

eest me oleme tänulikud.<br />

Kui rääkida palgast, siis see on enam-vähem hea, kuna sellega saab ära elada. Kui raha õigesti<br />

kasutada, siis võib ka vabalt koguda puhkusereisi jaoks. Sellist võimalust ei ole paljudes<br />

piirkondades, näiteks Aafrikas.<br />

Eestis on tasuta kõrgharidus. Ma arvan, et ma ise ka jõuan sellesse punkti ja hakkan õppima<br />

ülikoolis ning saan kõrgharidus kätte. Arvatavasti on teistes riikides ka tasuta kõrgharidus, aga<br />

mitte igas riigis.<br />

Ühesõnaga, Eesti riigis on hea elada.


Tere, kallis Eesti Vabariik!<br />

Tore-tore, et üritad jätta muljet, nagu annaksid raha meie tervise ja turvalisuse jaoks. Minu<br />

puhul ei tööta. Äkki peaksid taktikat muutma? Nii kasvatad rahvuslikult meelestatud inimesi.<br />

Tead küll: laulupidu, mingist ajaperioodist püha lehm ja ühtsustunne kogu riigis. Muud nagu<br />

poleks vajagi. Kritiseerida julgev inimene muutub automaatselt meie vabas riigis<br />

kommunistiks.<br />

Kes meid kaitsebki? Õigus, NATO. Sa vist ei kaitsegi väga meid? Tähendab, Meid kaitsed ikka<br />

veel venelaste eest, eks? Aga üksikisiku või perekonna kaitse on nõrk. Käin paar korda nädalas<br />

enesekaitset harjutamas ja treener rääkis, et 1 h kulus kiirabi kohale jõudmiseks kohta, kuhu<br />

muidu jõuab kohalikust haiglast poole tunniga, inimene aga kõikus kahe oleku vahel.<br />

Kallis Eesti Vabariik, tead ise ka, et kardad väljasuremisohtu. Kardad, aga eitad? Muudkui<br />

suurendad lastetoetusi, emapensioni. Kui eestlus liiguks rahvuslusest edasi ja saaks osaks<br />

maailmast, kas me sureksime.<br />

Ütled, et me oleme vabad ja rahu valitseb. Vabandan, aga kuidas? Kardame surma, väiksest<br />

saadik Sa ütled seda meile. Mitte küll otse, kuidas Sa saaksidki. Manipulatsioon ei tööta nii.<br />

Laulupidu on üks suur isamaa eest suremise rõhutamine, kõik on seotud mineviku<br />

meenutamisega. Koolis õpetatakse RÕKi järgi pikalt ja laialt, kuidas venelased eestlasi<br />

küüditasid. Ja kui paar hinge ära taipavad, et asjad pole päris nii, nagu Sa meedias räägid, ja<br />

lahkuvad, kutsutakse neid tagaselja riigireeturiteks.<br />

Mets ka veel. Armastan Sind, Eesti. Ära raiu me metsi, palun. Raiu see võsa siit mu maja kõrvalt<br />

maha, istuta mets asemele või raja karjamaa. Või lehmadele. Muistne eestlane toitus piimast ja<br />

leivast, laseme aga arenenud IT-riigis samamoodi edasi! Kas tead, kallis, me pole kõige-kõige,<br />

ära reklaami meid nii. Eelista eestimaist, palun. Aitäh! Aga palun ka puhtust, jah, just seda<br />

ökovärki. Mürgitad rahvast ja siis tahad terveid inimesi kasvatada, ei ole kooskõlas.<br />

Armastan Sind endiselt kõigele vaatamata!


Kallis Eesti, ma kirjutan sulle, sest see on mu kodutöö.<br />

Eesti on väga tore ja väike riik, millele jõuab autoga ringi peale teha ööpäeva jooksul. Siin on<br />

rahulik elada. Pole märatsevat loodust ega terrorismi. Siin on toredad inimesed. Mulle meeldib<br />

Eesti loodus ja maastik, see on metsik ja puutumata. Mis mulle meeldib, on see, et siin on<br />

esindatud kõik neli aastaaega.<br />

Kahjuks hakkab maaelu välja surema, mis on väga kurb. Inimesed on linnastunud, unustanud<br />

maaelu ja -töö. Nad otsivad tööd mujalt, väljastpoolt riiki. Midagi võiks muuta, näiteks palka<br />

tõsta. Siis tuleksid inimesed koju tagasi.<br />

Eesti ravisüsteem on kehv, arstiabi kättesaadavus võiks olla kiirem, eriarstide järjekorrad on<br />

väga pikad. Siin on palju häid tippkirurge, kes on hariduse saanud Eestis. Eestis saab väga hea<br />

ja tugeva hariduse paljudes erinevates valdkondades. IT-valdkond on eliittasemel. Väikese riigi<br />

kohta on siin palju andekaid inimesi, kes on ka tuntud mujal maailmas. Üks suurimaid saavutusi<br />

on võit Eurovisioonil.<br />

Meie pealinna vanalinn on väga ilus ja huvitava arhitektuuriga, mis on meelitanud siia palju<br />

turiste. Üleüldiselt on siin väikeriigis palju vaatamisväärsusi. Meil on Baltimaade kõrgeim tipp.<br />

Siin on väga palju soid ja rabasid ning ka väga palju metsa. Eestis toidud on väga head, sest<br />

enamik nendest on mahetoidud. Eesti rahvustoit on üks minu lemmikutest.<br />

Ma olen õnnelik, et ma elan just väikeses Eestis, mitte kuskil mujal.


Eesti sünnipäev<br />

Kallis Eesti, palju õnne,<br />

ma poetan sulle<br />

ühe luuletuse põue.<br />

Kallis Eesti, palju õnne<br />

Su mullad on rikkad<br />

ja taevas sini-sinine.<br />

Su rahvas on ärgas,<br />

liialt ei virise.<br />

Sul kaunid metsad<br />

ja siravad järved.<br />

Su päevad on erksad<br />

ja ööd on vaiksed<br />

Oled olnud juba kaua,<br />

kuid ikka oled noor.<br />

Loodan, et püsid kaua,<br />

sest noor on see maakoor.<br />

Aitäh , et oled<br />

mind harinud.<br />

Loodan, et kuuled,<br />

minu väikest luulet.<br />

Kallis Eesti, palju õnne,<br />

ma poetasin sulle<br />

ühe luuletuse põue.<br />

Kallis Eesti, aitäh sulle.


Tere, kallis Eesti!<br />

Peagi on kätte jõudmas Sinu kauaoodatud sünnipäev, just nüüd on parim aeg kirjutada Sulle<br />

kiri.<br />

Pindalalt oled Sa küll väike, tänu sellele on elu rahulik ja kodune. Siin elavad kokkuhoidlikud,<br />

haritud ja töökad inimesed. Mulle väga meeldib, et meil on olemas päris aastaajad: soe ja lustlik<br />

suvi, kirju ja mõnus sügis, pakaseline ja külm talv ning helisev ja tärkav kevad.<br />

Mul on hea meel rääkida väga ilusat, muinasjutulist ja müstilist eesti keelt. Välismaalased on<br />

öelnud, et eesti keelt on väga raske õppida, see teebki selle keele eriliseks. Hea on saada tasuta<br />

valikuterohket ja kvaliteetset haridust ning rõõm on tegeleda hobidega, mis mind õnnelikuks<br />

teevad.<br />

Tänan Sind selle imeilusa, puhta ja alati lähedal looduse eest. Tänu hajaasustusele ja suurtele<br />

metsaaladele on võimalik ilveste, põtrade, metssigade ja pruunkarude populatsioon. Väga<br />

mõnus on vahepeal aeg maha võtta ja puhata looduses või avastada veel nägemata paiku<br />

kodumaal.<br />

Olen palju reisinud, näinud erinevaid maid, kultuure ja inimesi, kuid kodumaast paremat paika<br />

ma leida ei suuda. Alati, kui lennukirattad puudutavad taas Eestimaa pinda, ohkan kergendatult<br />

- olen jälle kodus.<br />

Suurim uhkus minu jaoks on koorilaul. Olen osalenud mitmel laulupeol ja seda tunnet ja<br />

emotsioone, mis laulukaare alt saab, on võimatu kirjeldada. See on midagi rõõmsat, uhket ja<br />

südamelähedast. Kui näen enda ümber kõiki neid rõõmsaid ja elujõulisi inimesi ning lehvivaid<br />

sinimustvalgeid Eesti lippe, saan aru, et minu kodumaa on ja jääb kõige paremaks ning just siin<br />

tahan ma elada.<br />

Aitäh Eesti!


Mu kallis isamaa<br />

Mu kallis isamaa!<br />

Jah, sina, Eestimaa.<br />

Mul palju jõudu annad sa,<br />

Su üle uhke olla saan.<br />

Elan elu täiel rinnal<br />

Siin, Eestimaa pinnal.<br />

Olen õnnelik sel maal.<br />

Tervitan Sind,<br />

Mu kallis isamaa!


Tere, mu kallis Eesti Vabariik!<br />

Olen juba väga kaua soovinud Sulle kirjutada, kuid pole leidnud õiget hetke ning mõttelõnga.<br />

Tahan rääkida Sulle ühest suurest murest, mida olen märganud ja üritanud ise lahendada, aga<br />

ainult minust ei piisa, mina ei saa kõiki aidata, kuigi ma tahaksin.<br />

Minu arvates on Sinu üheks suureks probleemiks see, et Eestis on palju inimesi, kes on sügavas<br />

depressioonis ja neid ei suudeta aidata, kuna nad ei näita seda välja, või need, kes märkavad,<br />

lihtsalt ei huvitu. Depressiooniks on tegelikult palju põhjuseid: rahamured, sassis inimsuhted,<br />

alkoholism, uimastisõltuvus või hoopis midagi muud. Tekib küsimus: miks on Eesti Vabariigis<br />

nii palju murest murtud inimesi? Kas tõesti ei suudeta aidata? Mis Sina sellest arvad? Meil on<br />

palju vastavalt haritud inimesi, kes tõesti aitavad, aga meie probleem on see, et me võiksime<br />

rohkem märgata ja suunata.<br />

Tahan Sulle öelda, et minu arust oleks lahendus see, et räägitakse üksteisega natuke rohkem<br />

ning inimesed pööraksid tähelepanu, mitte ei lööks käega, arvates: „Küll kõik korda saab.“<br />

Inimesed vajavad abi, aga ei saa seda, kuna neil pole raha. Ma sooviksin, et igasugune esmaabi<br />

oleks tasuta või kui tasuta ei mängi välja, siis palju odavam.<br />

Tegelikult pole elu Eestis nii tume, kui eelneva mure põhjal tundub. Mulle meeldib väga see,<br />

et meil on sõnavabadus, võimalik saada hea töö ning korralik haridus. Eesti on väga hea koht<br />

elamiseks, siin on sobiv kliima, palju metsa, ilusad järved ning enamasti sõbralik rahvas.


Tere Eesti!<br />

Kuigi mul on eestlase kohta üpriski eksootiline nimi, olen ma ikkagi uhke, et olen eestlane ja<br />

saan nautida hüvesid, mida mu kodumaa mulle pakub. Aga aitab minust, räägime nüüd Sinust.<br />

Olen elanud Su pinnal sünnist saati ja kuna ma olen alles 16-aastane, ei ole ma veel saanud<br />

võimalust kogeda iseseisvat elu Eestis, aga mul on omad hobid. Nendega tegelemine on aga<br />

kohati raskendatud, sest oled teinud poolikuid otsuseid noorte elu edendamises. Nii mulle kui<br />

ka väga paljudele teistele lastele meeldib tantsida, seetõttu ootan ma Sinult suuremat<br />

panustamist tantsukoolidesse, et huvilised saaksid endale korralikud ja moodsad saalid või<br />

tantsuplatsid, kus tantsida ja samas tunda ka ennast koduselt ja hubaselt. Eestis on vapustavaid<br />

treenereid ja tantsuõpetajaid, kellele saaks anda tööd eelmainitud tantsukoolides. Üheks Eesti<br />

visiitkaardiks on rahvatants ja juba see näitab, et meile meeldib tantsida ja noored tunnevad end<br />

seda tehes rõõmsalt, sellepärast olekski vaja teha mõistlikke otsuseid noorte elu parandamiseks.<br />

See aga ei tähenda, et ma ei ole märganud Su pingutusi, näiteks noortele ehitatud rulapargid<br />

ning hakkajate noorte toetuseks välja jagatud stipendiumid teevad rõõmu. Poliitikud räägivad,<br />

et noored on Eesti tulevik ja et see päriselt nii ka oleks, tulebki toetada noori, et tulevikus<br />

saaksid nemad aidata teisi ning rakendada kõiki neid väärtuslikke kogemusi, mis Sa andnud<br />

oled. Vanasõna „Mida külvad, seda lõikad“ ei ole niisama suusoojaks vormunud, küllap ta<br />

eluseadust peegeldab. Loodan, et noorte ellu panustamisel mõtled kõik ilusti läbi ning mõne<br />

aasta pärast näed, kuidas needsamad noored muudavad Eestit samm sammu haaval vingemaks<br />

ja ägedamaks riigiks.


Kallis Eesti,<br />

Kirjutan Sulle, et tänada Sind kõige eest, mis mulle oled näinud. Eesti on nii ilus koht, kus<br />

elavad ilusad ja lahked inimesed. Pole paremat kohta sündimiseks ja elamiseks. Eesti loodus<br />

on kahtlemata ilusaim maailmas, koolides on ülikõrge tase, rahvas on hooliv ja meeleolu nii<br />

hea. Kõige omapärasemad ja uhkemad on laulupeod. Nii palju inimesi kokku saada ja laulma<br />

panna on ülimalt lahe. See on rahvuslik traditsioon, mille olemasolul eest olen väga tänulik.<br />

Eesti kultuur areneb hoogsalt.<br />

Eesti tänavatel, nii suur- kui ka väikelinnades, liigub elu ainult paremuse poole: auklikke<br />

parandatakse, uuendatakse tänavavalgustus ja rajatakse rattateed.<br />

Hariduse andmine muutub aina huvitavamaks Eesti koostöö tõttu ülejäänud maailmaga.<br />

Tehnoloogiatase on kiirel tõusul ning kõige uuemad vidinad on alati Eestis olemas.<br />

Minu jaoks on kõige toredam hästi rahastatud ja huvitavad koolid. Õpetajad suudavad teha<br />

tunnid huvitavaks ja harivaks. Valikkursusi on piisavalt igaühe huvidele ja see on kõik tänu<br />

Eesti edukusele. Lõbusaid üritusi toimub väga tihti ning tagasisidet võetakse vastu sõbralikult<br />

ja sellest õpitakse. Õpetajad hoolivad õpilaste heaolust ning sellest, et nad kõigest aru saaks.<br />

Kõigil, kes on Eestis sündinud, on väga vedanud. Elu Eestis on nii unikaalne, et see pole<br />

võrreldavgi mingi teise riigiga.<br />

Usun, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustused tulevad veel uhkemad ja toredamad kui<br />

laulupeo omad.<br />

Aitäh, Eesti.


Tere!<br />

Armas Eesti Vabariik, tahan Sind tänada selle eest, et oled juba sada aastat mingil viisil olemas<br />

olnud, taasiseseisvununa viimased 26 aastast. Algusaastad olid rasked, oled tulnud läbi tulest ja<br />

veest, Sul pole olnud kerge, kuid oled ikka vastu pidanud.<br />

Kirjutan Sulle, sest tahan tänada Sind selle eest, et ma saan siin tasuta hariduse isegi<br />

kõrghariduse tasemel. Maailmas on väga palju riike, kus lapsed ei saa üldse koolis käia või<br />

käivad väga halbadel tingimustel. Meie riigis on koolis loodud parimad tingimused õppimiseks:<br />

ilusad puhtad soojad ruumid, enamasti renoveeritud hooned, parim tehnika, haritud õpetajad,<br />

huviringid jne. Aga kas neid kõiki õppeaineid on mul tulevikus vaja? Mina arvan, et enamik<br />

õpilasi ei tee peale kooli lõpetamist keemia, füüsika, kõrgel tasemel matemaatikaga, ajalooga<br />

mitte midagi. Kõike on küll väga hea teada enda silmaringi laiendamiseks, kuid elus<br />

läbilöömiseks ei pruugi neid vaja minna.<br />

Minu ettepanek, armas Eesti Vabariik, on tuua kooli õppekavasse rohkem eluks vaja minevaid<br />

kursusi, nagu näiteks, kuidas olla hea pereisa/pereema, kuidas koostada perekonna eelarvet,<br />

kuidas luua endale hea töökoht või asutada firma; samuti, kuidas olla kasulik Eesti Vabariigi<br />

arengule. Kui õppekavasse lisada need õppeained, siis oleks haridus täiuslik.<br />

Tegelikult on patt nuriseda Sinu üle, armas Eesti Vabariik. Oled tubli olnud ja hoolitsenud oma<br />

rahva heaolu eest. Noortele on loodud palju uusi võimalusi ja huvitegevusi. Sellest aastast<br />

koguni tasuta huviharidus. See annab võimaluse osaleda huvihariduses ka nendel noortel, kellel<br />

majanduslikud võimalused kesisemad. Loodame, et noored on ka varmad kasutama neile<br />

pakutud võimalusi.


Kallis Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan, sest soovin Sulle nii mõndagi rääkida. Esiteks soovin Sind õnnitleda 100. sünnipäeva<br />

puhul, mis täitub 24. veebruaril 2018. aastal.<br />

Sul on olnud nii häid kui halbu aegu. Kole küll sellist asja öelda, aga kui Sa ei oleks kuulunud<br />

Venemaa Keisririigi koosseisu ning poleks toimunud esimest maailmasõda ja 1917. aasta<br />

revolutsiooni, ei tähistataks Sinu 100. sünnipäeva. Sinul kui riigil on olnud huvitav ja<br />

sündmusterohke ajalugu, sest oleme kuulunud erinevate riikide alla, kes kõik on soovinud hoida<br />

võtmepositsiooni Läänemerel ja Soome lahel. Selle tõttu on Sinu territoorium olnud paljude<br />

sõdade tallermaa. Sinu pinnal ei ole nii palju uhkeid ehitisi nagu paljudes teistes riikides, kuid<br />

erinevate valitsuse all olles oleme pärandiks saanud küllaltki erinevate kultuuride mõjudega<br />

huvitavaid ehitisi. Sinu pinnal on mõisaid ning kindlusi, mis on sõjakeeristes kunagi hävitatud,<br />

kuid paljud neist on säilinud ning neid on renoveeritud.<br />

Olen tänulik, et saan Eesti Vabariigis tasuta haridust ja tegeleda oma hobidega. Olen vaba Eesti<br />

kodanik ning mul on sõnavabadus. Eestis on hea olla: siin on metsade ja vähese suurtööstuse<br />

tõttu vähem õhusaastet. Sa oled väike riik, kuid selles on oma võlu, saame reisida Võrust<br />

Tallinna 3-4 tunniga. Me asume Läänemere ääres, kus on hea mereteed. Meil on palju saari ja<br />

muid kauneid kohti, kus saame puhkamas käia.<br />

Mulle meeldib meie loodus. Siin ei ole küll nii soojad ilmad nagu Aafrikas ega ela eksootilisi<br />

loomi, aga me olem uhked selle üle, mis meil on. Siin on palju puid ja soid, see tõstab meid<br />

esile teiste Euroopa riikide seas, kus suurtööstuste ja liiga tiheda asustuse tõttu on metsad ja<br />

paljud loomaliigid kadunud. Kui me soovime vaikust, saame minna metsa ja nautida linnulaulu.<br />

Meie territooriumist on umbes 40% metsa- ja 22,3% sooalasid. Metsas jalutades võime kohtuda<br />

huvitavate loomadega, on väga suur tõenäolisus kohata mõnda kitse, jänest, karu, hunti või<br />

ilvest. Metsas tuleb ainult hoida silmad-kõrvad lahti.<br />

Ma loodan, et Sul on tulemas tore sünnipäev ning neid ümmargusi, mitme 0-ga lõppevaid<br />

juubeleid tuleb veel ja veel! Aitäh, et oled olemas!


Kallis Eesti!<br />

Pole sõnu,<br />

mis kirjeldaks Sind.<br />

Pole tegu,<br />

mida rikuks Sinu pind.<br />

Kui mina Sinu lilli nopin,<br />

Sina neid vaid juurde topid.<br />

Täidad tühjad augud veega<br />

ega jäta nälga ühtki poega.<br />

Vahest poeg ongi mujal,<br />

kuid kodu temal on ikka Eesti rajal.<br />

Näeb lootust, higi, vaeva<br />

ja hingab kergelt, kui tagasi on Eesti laeval.<br />

Eesti pinnal jaks ei rauge<br />

ja mured on siin kauged.<br />

Kui vahel isegi tahaks ära,<br />

ema tuletab meelde: „Lõpeta pläma!“<br />

Ema lapsed siin kasvasid<br />

ja palju ilu avastasid.<br />

Nüüd aga suureks on saanud,<br />

ja päris maailma kaenud.<br />

Arusaamine neid tabas,<br />

Eestimaal on nad vabad.


Armas Eesti!<br />

Õnnitlen Sind 100. aasta sünnipäeva puhul.<br />

Olen Sinuga veetnud 16 imelist aastat, selle aja jooksul oled Sa mulle palju meeldejäävaid,<br />

rõõmsaid, suursuguseid, meeleolukaid, kurbi ja dramaatilisi hetki pakkunud.<br />

Ma olen üles kasvanud Sinu ilusa looduse keskel koos oma armastava perega. Eestis on<br />

suurepärane võimalus kõigil, kellel vähegi soovi, korjata seeni ja marju, nautida talverõõme,<br />

näha lillede õitsemist ja käia suviti mere ääres puhkamas.<br />

Sa asud ideaalses kliimavöötmes, kus saame nautida erinevaid aastaaegu, kevade tärkamist,<br />

suvist soojust, sügisel värvilist lehesadu ning talvel lund ja külmakraade. Viimaste aastate<br />

kliima soojenemine on küll muutnud meie talved soojemaks ja lumevaesemaks, aga loodan, et<br />

see muutub 7 aasta pärast (vanarahvatarkus). Sa asud kohas, kus loodus ei mängi meile eriti<br />

vingerpussi: meil pole orkaane, vulkaanipurskeid, tugevaid maavärinaid ega tornaadosid,<br />

saame tunda end üsna turvaliselt.<br />

Meie riigis elavad väga andekad ja haritud inimesed. Siit saame tasuta põhihariduse ning Eestis<br />

on rohkesti edasi õppimise võimalusi. Kuna inimesed tahavad ennast harida, siis on meil juba<br />

üsna palju kõrgelt haritud inimesi ning sellest tulenevad ka uued probleemid: kõrgelt haritud<br />

inimene ei taha teha lihttööd, vaid olla spetsialist või juht. Sellest tingituna oleme jõudnud<br />

sinna, et meil on tööjõupuudus.<br />

Eestis on üliheal tasemel infotehnoloogia ja siit on saanud alguse Skype. Arendatakse ja<br />

toodetakse järjest rohkem masinaid ja roboteid, mis töö inimeste eest ära teevad. Eesti keskmine<br />

palk on tegelikult madal ja keskmisest palgast madalamat palka saavate inimeste osakaal väga<br />

suur, see on üks põhjus, miks inimesed lähevad otsima uusi väljakutseid ja paremat elu<br />

välismaal. Noored tahavad reisida ja õppida välismaal ning paljud otsustavadki sinna elama<br />

jääda. See aga tähendab, et ettevõtlikud tööealised inimesed elavad ja töötavad välismaal, meil<br />

aga on tööealisi vähe ja vanemaealisi palju. See paneb mõtlema: „Kaua meie riik ja rahvas<br />

püsib?“<br />

Lõpp muutus natuke kurvameelseks, aga tegelikult on Eestis hea elada ja ma loodan, et need<br />

kitsaskohad, mis meil praegu on, leiavad mingi lahenduse ning meie ilus väike riik ja rahvas<br />

peavad rõõmsalt veel sadu ja miks mitte tuhandeid sünnipäevi. Kaunist pidupäeva Sulle, EESTI<br />

RIIK!


Tere!<br />

Kallis kodumaa Eesti, kirjutan Sulle, et jagada oma mõtteid ja tundeid seoses sellega, et elan<br />

siin.<br />

Olen Sulle tänulik, et saan elada nii ilusas ja loodusrikkas paigas, nagu on Eesti. Aitäh Sulle, et<br />

minu kodupaik ei ole täis tehispuid- ja põõsaid. Saan elada ja puhata maal, kus on värske õhk,<br />

ümberringi puud ja põõsad, linnulaul. Ma ei pea selleks sõitma sadu kilomeetreid, et saada rahu.<br />

Samuti tänan Sind selle eest, et Sul on usku minusse ja teistesse noortesse, andes meile haridust<br />

ja võimaldades seda kõige paremates tingimustes ja tasuta, uskudes, et tulevikus on meist palju<br />

kasu ja et Sa saad olla uhke meie üle. Selleks et meie, noored, jääksime tulevikus Sinu juurde,<br />

peaksid Sa kuulda võtma rohkem meie soove ja mõtteid. Tean, et Sa pole jumal ja Sinu<br />

võimuses pole kõike, mida inimesed soovivad, täita, kuid siiski loodan, et umbes kümne aasta<br />

pärast ootavad meid Eestis paremad palgad ja tingimused tööturul.<br />

Soovin sulle kõike head!


Tere, Eesti Vabariik!<br />

On isegi minul hea meel, et kohe-kohe saame tähistada sinu sajandat sünnipäeva. Mõtlen vahel<br />

isegi nende kuupäevade peale, mil sa sündisid, ja kujutan ette, mis tunne võis nendel meestel ja<br />

naistel olla, kes oma kõrvaga kuulsid, kui anti teada Sinu sünnist. See tunne võis olla midagi<br />

imelist, nagu suurima unistuse täide minek. Vabadus ei tulnud mitte sugugi rahulikult, pidime<br />

selle nimel võitlema ühe suure riigiga. Vabadussõjas kaotasime palju väärikaid noori mehi,<br />

kellest oleks riigi edendamisel väga palju abi olnud.<br />

Meil läks toona õnneks, aga need sada aastat pole möödunud rahulikult, nimelt oleme umbes<br />

pool sellest ajast võõra võimu all olnud. Elu polnud kõige parem, kuid õnneks on eestlased<br />

sitked ja jonnakad ning tänu sellele on meie iseseisvus uuesti jalad alla saanud.<br />

Taasiseseisvumisest on möödas juba 27 aastat, selle aja jooksul oleme oma riigi taas üles<br />

ehitanud. Meie omanäoline kultuur kinnitunud eestlaste südamesse.<br />

Eesti kultuur peaks Sinu jaoks olema kõige tähtsam. See peaks elama ka sada aastat hiljem<br />

elama inimeste mõtteis ja ma südamest loodan, et see on ka nii. Ära lase kultuuril kuhugi<br />

kaduda, põgeneda, hääbuda või veel hullem - surra. Pea meeles! Hoolitse meie kultuuri eest ja<br />

tuleb vähemalt teine 100 veel! Seejärel kolmas, neljas ja nõnda aina edasi! Mälu kannab<br />

kultuuri.


Tere, kallis Eesti Vabariik!<br />

Mul tekkis võimalus Sulle kirjutada, alati seda võimalust pole. Sa saad peagi 100-aastaseks,<br />

nendest 16 aastat olen mina nautinud ilusat lapsepõlve lasteaias ja hiljem ka toredaid<br />

kooliaastaid. Ma olen tänulik selle eest, et Sa oled mulle võimaldanud turvalise elu, ja loodan,<br />

et see jääb nii ka edaspidi.<br />

Ma pole pidanud kannatama veepuudust, nälga ega vägivalda, aitäh Sulle selle eest. Samuti<br />

olen õnnelik, et Sul on nii kena loodus ja värske õhk. Ma ei pea iga jumala päev viibima<br />

tehismaailmas ja hingama sisse reostunud õhku. Loodan, et Sul ei tule kunagi mõttesse see<br />

hävitada. Muidugi kõik pole nii lilleline, nagu ma siin kirjutanud olen.<br />

Ma küll ei taha Sind enne sünnipäeva kuidagi solvata, aga ma arvan, et Sa peaksid rohkem<br />

tähelepanu pöörama oma rahvale. Usu mind, haiged lapsed vajavad Sinu toetust. Vanad<br />

inimesed on samuti inimesed ja nendest peab ka hoolima. Sa tahad, et iive püsiks kõrge ja<br />

inimesed sünnitaks lapsi, aga samal ajal jätad omapäi paljulapselised pered ja nad peavad<br />

kannatama. Ma loodan, et Sa parandad enda suhtumist rahvasse, sest ka mul on kunagi lapsed<br />

ja ma ei taha, et nad peaksid millestki puudust tundma või raskel hetkel Sinu toetusest ilma<br />

jääma.<br />

Üldse loodan, et Sa muudad midagi, et noored tahaksid jääda Eestisse, mitte kolida kuhugi<br />

välismaale, sest Sa ei suutvat pakkuda täisväärtuslikku elu. Ometi aitad Sa teisi riike, sest neil<br />

on raske.<br />

Ma saan aru, et Sa ei suuda kõikide minu probleemidega tegeleda, aga sellest hoolimata ma<br />

armastan Sind.


Kiri <strong>Eestile</strong><br />

Mina olen Võru Gümnaasiumi 10. loodusklassi õpilane. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel ei<br />

ole ma ükskõikne meie riigis toimuva suhtes. Eesti jaoks on viimased aastad olnud<br />

märkimisväärsete muutuste aeg. Tekkinud on terve põlvkond noori, kes on sündinud ja üles<br />

kasvanud vabas Eestis.<br />

Väga paljud tänapäeva noored lähevad pärast kooli lõpetamist edasi välismaale õppima või<br />

tööle, kujutades ette, et välismaal on selleks paremad tingimused. Kõik, kes vähegi tahavad,<br />

saavad siin korraliku hariduse ja oma teadmistele ning kogemustele vastava töö. Samamoodi<br />

nagu välismaal, on vaja ka Eestisse tublisid ja andekaid. Peame kasvatama endas<br />

kodanikujulgust ja tundma muret Eesti käekäigu pärast, mitte lahkuma Eestist ja otsima<br />

kergemat elu. Noored peaksid ise kujundama Eesti tulevikku. Üritan ennast kursis hoida Eesti<br />

eluga: mis ja miks toimub meie ühiskonnas, mis võiks olla teisiti?<br />

Noortel on palju häid ideid, kuidas elu paremaks muuta, seetõttu tuleb otsustajatel ka noorte<br />

arvamust küsida ja nende seisukohti arvesse võtta. Meid puudutavaid otsuseid peaksime ise<br />

saama juba varases eas sobilikus vormis ja moel mõjutada. Kui noores eas pettutakse, siis ei<br />

olda täiskasvanueas huvitatud kaasa rääkimisest ja aktiivne kodanik olemisest.<br />

Eestis väheneb noorte arv väljarände tõttu. Igal aastal lahkub järjest rohkem noori, kes on<br />

lõpetanud gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli. Põhjusteks on tööpuudus, madal töötasu ja<br />

elukallidus. Väljarände pidurdamiseks tuleks riigil kindlustada kutsekoolide ja kõrgkoolide<br />

lõpetajatele omandatud erialal töökohad. Võiks toetada noori elamispinna soetamiseks laenude<br />

võtmisel, et neil oleks koht, kus oma elu alustada. Inimeste suurim hirm on vaesus. Kui pole<br />

tööd, ei saa soetada elamispinda, kaovad sõbrad, inimene jääb oma muredega üksi.<br />

Ma loodan, et poliitikud lõpetavad vaidlemise, üksteise süüdistamise ja hakkavad üheskoos<br />

ajama Eesti asja. Vaid terve mõistus, koostöö ja üksmeel viivad meid selleni, mida meie, Eesti<br />

elanikud, tegelikult vajame. Eestlaste sihikindlus ja edasipüüdlikkus on need omadused, mis<br />

riiki edasi viivad.


Tere, Eesti!<br />

Kirjutan Sulle väga tähtsa sündmuse puhul. 100 aasta on ainulaadne ja erakordne sündmus.<br />

Olen Sinu arengut näinud küll ainult 16 aastat, kuid siiski saan juba mõndagi öelda Sinu<br />

tegemiste kohta. Sinus on palju erilist ja kiiduväärset, kuid ära pahanda, kui mainin ära ka<br />

mõned vead.<br />

Inimestele meeldib pidevalt kritiseerida ilma üle, ent minu arvates pole sellel mitte midagi viga.<br />

Ilm suudab iga päev üllatada ja me saame tunda nii kõrgeid kui ka madalaid temperatuure. Sinu<br />

üks suuremaid väärtusi on kindlasti loodus. Nii puutumatu ja puhas loodus on tänapäeval<br />

harukordne nähtus. Tuleb ka edaspidi loodust hoida, et Eesti suurim väärtus oleks kaitstud.<br />

Sul on olemas oma keel ja kultuur. Kultuuri üle võin eestlasena uhkust tunda, kuid keelega on<br />

viimasel ajal kahjuks probleeme tekkinud. Loodan siiralt, et globaliseerumise tagajärjel eesti<br />

keel ära ei kao. Mina arvan, et iga Eesti kodanik peaks kasutama korrektset eesti keelt. See<br />

aitaks kindlasti kaasa keele püsimajäämisele.<br />

Oma rahvas peaks Sulle kõige tähtsam olema, aga kahjuks ei ole seda näha olnud. Toimub<br />

pidev püüdlemine Euroopa standardite poole, kuid oma rahvas on ära unustatud. Majandus on<br />

pigem stagnatsioonis, sest Eestist tulev tooraine müüakse kohe edasi, mitte ei toodeta siin<br />

lõpptooteks, ja alustatakse kalleid ja mõttetuid projekte. Eesti asub Läänemere ääres ning<br />

võimalusi kauplemiseks on palju. Siinkohal sulle üks soovitus: pööra rohkem tähelepanu<br />

eestlaste heaolule ning vähem välismaailmale.<br />

Oli tore Sulle oma mõtetest kirjutada. Loodetavasti saan järgmine kord sind juba rohkem kiita.


Kallis kodumaa,<br />

kirjutan, sest rääkida Sinuga otseselt ei saa, aga ma soovin Sulle oma mõtteid edasi anda.<br />

Ükski teine maa ei ole Sinu moodi. Sa oled looduslikult väga rikkalik maa. Sul on metsi,<br />

lagendikke, jõgesid-järvesid. Paljud teised maad saavad sellest vaid unistada. Sul on ka värske<br />

õhk, palju rohelust. Sinuga olen veetnud palju toredaid hetki, näiteks olen käinud pildistamas<br />

ja teinud imelisi pilte päikeseloojangutest ja üldse loodusest.<br />

Sul on oma kultuur, tavad ja kombed. Iga nelja aasta tagant on Sul tantsu- ja laulupeod, mida<br />

mujal maailmas pole. See on kujunenud Sinu rahva traditsiooniks ja loodetavasti jääbki nii.<br />

Poliitikute arvates on suur probleem rahvaarvu vähenemine. Minu arvates on see rahva enda<br />

valik, kas nad tahavad siin olla või mitte. Muidugi on selle suures osad põhjustanud madalad<br />

palgad ja kõrged maksud. Kuid probleemil on ka hea külg - pole ülerahvastatust ja ongi<br />

rahulikum elada.<br />

Tähtsal kohal on Sinu pinnal kooliharidus. Meil on ülikoolilinn Tartu, mis on täis entusiastlikke<br />

üliõpilasi. Sina võimaldad mulle hariduse, arstiabi, meelelahutuse ja kõike muud. Sinu kohta<br />

öeldakse - vabariik, mis tähendab, et ka Sinu rahvas on vaba, aga tihti me ei väärtusta seda<br />

piisavalt. Mõnedes riikides sellist vabadust ei ole, nagu Sa meile oled andnud, seda me peame<br />

õppima rohkem hindama, hoidma ja väärtustama.<br />

Olen kuulnud, kuidas inimesed torisevad siinse kliima üle. Mulle meeldib, et Sul on neli<br />

aastaaega, sest paljudes teistes maades on neid vaid kaks - külm ja soe periood. Muidugi, need<br />

aastaajad võiksid üksteisest pisutki erineda, et saaks ikka vahet teha: suvel võiks päike paista ja<br />

soe olla, mitte vihmane ja pilvine; talvel võiks olla rohkem lund olla ja vähem pori.<br />

Kõike paremat ja edu edaspidiseks!


Tere, Eesti Vabariik!<br />

Olen Sinu kodanik olnud sünnist saati ja selle aasta kohalike omavalitsuste valimistel anti ka<br />

mulle võimalus oma tahet avaldda. See oli minu jaoks väga lihtne , sest teadsin algusest peale,<br />

kelle poolt hääletan.<br />

Elan kaheksandat aastat ühes sümpaatsemas vallas, Rõuge vallas, kus mulle on antud juba<br />

neljandast klassist alates võimalus valla arengus kaasa rääkida ja ennast turvaliselt tunda.<br />

Mida on ühele lapsele vaja, et ta saaks sind, Eesti Vabariik,, teenida?<br />

Arvan, et head kasvulava. Minu vanemad otsustasid kolida Rõuge valda sellepärast, et nägid<br />

võimalust meid - mind ja minu venda - rahulikus ja turvalises keskkonnas üles kasvatada. See,<br />

et Rõuge kool ja Rõuge vald on andnud mulle võimaluse saada haridus, ennast teostada ja<br />

julgustanud mind tegelema sellega, mis mulle meeldib, on hea.<br />

Mis võiks olla teisiti?<br />

Peale üheksandat klassi on meid, maal elavaid lapsi, pandud sundseisu. Edasiõppimise<br />

võimalusi praktiliselt pole. Arvan, et kõige õigem oleks haridus saada koos praktikaga.<br />

Hingel on ka maaelu kiratsemine. Meie perel on kodust kooli, poodi ja sõprade juurde minekuks<br />

ainult üks võimalus – auto. Buss käib üks kord päevas, õhtul kell kuus, ja sõidab vales suunas.<br />

Ega siis ei jäägi muud võimalust sõpradega suhtlemiseks kui arvuti. Kas ei ole siis paradoks, et<br />

kodust liikuma ei saa, ja kui suhtlen arvutis, siis on paha-paha?<br />

Tean, et Sa hakkad varsti sünnipäeva pidama. Täiskasvanud teevad juba praegu suuri<br />

ettevalmistusi ja räägivad, kui tähtis see on. Minuvanused on Sinu elulooga tuttavad<br />

ajalootundide kaudu, sealt sain teada, et Sul on olnud häid ja raskeid aegu. Soovin Sulle väärikat<br />

püsimist.<br />

Sinu kodanik


Tere, kallis Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, sest soovin öelda, kui väga ma imetlen Sinu loodust ja inimesi.<br />

Sinu imeline loodus on võlunud mind juba väiksest saati. Armastan Sinu kauneid metsi,<br />

maagilisi soid ja rabasid, metsade ja põldude vahel looklevaid kruusateid, imelisi põlde ja aasu.<br />

Neli aastaaega muudavad looduse veel imelisemaks. Kevadel on annab looduses toimuv<br />

lootust, et kõik muutub paremaks ja kaunimaks. On mõnus jälgida, kuidas taimed tärkavad ja<br />

puudele tulevad lehed. Suvel on loodus rõõmsameelsetes toonides. Päike paitab pead ja toob<br />

südamesse soojust. Sügisel on loodus väga kirju ja meeldiv. Mõnus on käia metsas ja kuulata,<br />

kuidas jalge all lehed sahisevad. Talvel on kõik valge ja puhas, kuigi viimased talved pole olnud<br />

nii karged ja lumised kui varem.<br />

Sinu inimesed on näinud palju vaeva, et kaitsta ja hoida seda maad. Nad on sõdinud, jäänud<br />

vahel kaotajaks, kuid hiljem õnneks siiski võtnud/võitnud tagasi selle maa. Sinu rahvas on<br />

elanud võõrvõimu all, kuid hoidnud ikka südames Sind.<br />

Sinu maal on kujunenud ilus keel. Laulud selles keeles on kõlanud aastakümneid, selle<br />

tõestuseks on laulupidude traditsioon, mis on vastu pidanud võõrvõimu survest hoolimata<br />

ikkagi eestikeelsena. Hoolimata kõigist, kes on üritanud seda hävitada, pole Sinu keel kadunud,<br />

vaid kõlab ikka võimsalt.<br />

Sinu rahval on oma kultuur ja kombed, mida hoida. Eestlased on töökad ja püüavad saavutada<br />

parimaid tulemusi kõiges, mida teevad. Eestis on väga kaunid rahvarõivad, korraldatakse<br />

tantsu- ja laulupidusid, millest võtavad osa nii noored kui ka vanad, nii kodu- kui väliseestlased.<br />

Olen õnnelik, et elan vabas Eestis ja saan hoida seda keelt ja kultuuri.<br />

Kõike head!


Eesti,<br />

Sa oled mu kodumaa. Mulle meeldib siin elada, siin on mu vanemad, vanavanemad, sõbrad ja<br />

sugulased. Siinne maastik on ilus, on säilinud veel ürgset loodust, mida paljudes teistes Euroopa<br />

riikides enam ei näe. Ilm on küll meil natuke vilets, kuid seda sulle, kallis Eesti, ma süüks panna<br />

ei saa, kuna ilma vastu ei saa. Kui meie kliima välja jätta, on Eestis väga hea elada, meil on<br />

puhas õhk ja imeline loodus. Saame minna metsa ja korjata oma käega seeni ja marju.<br />

Meil on ka väga palju kohti, mille üle uhkust tunda, meil on ilusad saared, meil on aasta puu<br />

2015. Eestis on ühe väikese riigi kohta väga palju ilusat ja head. Mitmeid häid sportlasi, kes<br />

oma võitudega on viinud Eesti maailmakaardile.<br />

Meil on ka halvemaid külgi, näiteks inimesed võiksid olla tolerantsemad ja mitte otsustama<br />

teise inimese üle tema välimuse järgi, sest see on tavaliselt petlik.<br />

Kuid, armas Eesti, sinu tähtsal pidupäeval ei soovi ma rääkida halbadest asjadest, sest minu kui<br />

Eesti patrioodi jaoks on siin positiivset palju rohkem kui negatiivset, eriti eesti keel, mis on<br />

minu jaoks kõige ilusama kõlaga keel maailmas. Soovin, et ta jääks, vaatamata meie väikesele<br />

rahvaarvule, püsima. Soovin, et ükski sõda ei laastaks enam kunagi seda kaunist maad ning<br />

miski ei ohustaks iialgi meie vabadust.<br />

Kallis Eesti, soovin sulle pikka iga ja palju päikeselisi päevi, et ka minu lapsed ja lapselapsed<br />

saaksid nautida sinu puhast loodust ning rääkida kaunikõlalises eesti keeles.


Kallis Eesti!<br />

Ma ei ole sündinud Eestis ja sellepärast on mul mõtteid natuke raske edasi anda nii, nagu tahaks,<br />

aga siiski püüan seda teha. Tulime perega siia elama ja mina ei osanud eesti keeltki. Alguses<br />

oli väike hirm suhtlemisel teiste inimestega. See hirm muutus tunduvalt väiksemaks pärast<br />

kohtumist ekspresidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kes suhtles minuga saksa keeles ja julgustas<br />

mind rääkima ja õppima eesti keelt.<br />

Kooliteed alustasin umbkeelsena Parksepa Keskkoolis, kus sain endale väga toredad ja väga<br />

kannatlikud õpetajad ja klassikaaslased, kes aitasid mul küllaltki kiiresti omandada keele ja<br />

põhihariduse. Aitäh, Eesti, et oled loonud nii tugeva õpikeskkonna, kus keelt ja kultuuri<br />

tundmata võib saavutada oma eesmärgid ja omandada hea hariduse.<br />

Eestis on ilus elada. Siin on imeline loodus ja ilusad, puhtad veekogud. Ma elan ise<br />

looduskaunis kohas, metsade keskel ja järve ääres. Kahjuks pole kõik nii positiivne. Kuigi mul<br />

ei ole metsandusalast haridust on väga kahju vaadata, kuidas koduümbruse metsad muutuvad<br />

järjest väiksemaks ja rohelus kaob. Kallis Eesti, ütle, kus on need targad inimesed, kes suudaks<br />

selle metsa väljaveo peatada? Kahju on vaadata, kuidas imeline loodus hävineb.<br />

Kurvaks teeb ka inimeste kehv tervis. Eesti tervishoiusüsteem ei suuda kiiresti reageerida ja<br />

tuvastada inimeste haigusi. Eriarstide järjekorrad on pikad ja diagnoosi saamise protsess<br />

meeletu. Kahjuks on selleks näiteid ka meie enda peres. Armas Eesti, kus on meie<br />

diplomeeritud arstid?<br />

Eesti, mul on siin hea olla, mul on palju sõpru ja ma plaanin siin ka veel edasi elada ning<br />

omandada hea hariduse, et negatiivset paremaks muuta. Aitäh, et Sa oled olemas!


Kallis Eesti!<br />

„Eestimaa, Eestimaa,<br />

Oled mu kodumaa,<br />

Oled mu südames sügaval…“<br />

(“Ärkamise aeg”)<br />

Kirjutan Sulle natuke raske südamega. Sinus on nii palju head, lootustandvat, hingele pai<br />

tegevat, rõõmu ja häid emotsioone pakkuvat, kuid Sinus on ka seda poolt, mis kriibib hinge. On<br />

inimesi, kes ei oska oma Eestit hoida – ei loodust ega ka ligimesi. On inimesi, kes arvavad, et<br />

Sa oled iseenesestmõistetav. Ei ole ju! Et Sa säiliks, on vaja hoida keelt, kultuuri, rahvust,<br />

traditsioone, loodust…<br />

Sinu keel on eesti keel, minu emakeel, mis on maailmas ilusamaid. Kui ilusad sõnad on „ema“,<br />

„isa“, „kodu“, „soe leib“, „kallis“, „armas“. Lause “Palun anna andeks” kõlab hurmavalt, tehes<br />

ütleja justkui ilusamaks inimeseks. Selleks et emakeel säiliks, on vaja seda rääkida ja rikastada.<br />

Samamoodi on vaja hoida Eestis olevaid murdeid ja murrakuid ja nende kõnelejaid. See on üks<br />

osa kultuurist.<br />

Sinu võrratud laulu- ja tantsupeod on traditsioon, mida pole ühelgi teisel riigil. Olen ise<br />

osalenud tantsupeol. Sel aastal käisin kuulajana laulupeol, venna laulis poistekooriga. Ütlen<br />

ausalt, et tunne on erinev. On eriline ise esineda, teine asi on kuulata- vaadata. Aga üks on ühine<br />

- tunne on ülev. Midagi sellist, mida ei oska kirjeldadagi. See on ühtehoidmine, koos tegemine,<br />

ühise asja eest väljas olemine. Isegi Sinu heitlik ilm ei suuda nendest pidudest loobuma panna,<br />

tõestuseks sellel aastal noorte enda korraldatud spontaanne tantsuetendus Vabaduse väljakul.<br />

Vaat Sulle “lumehelbekeste” põlvkonda! Meie seas on ka tegijaid. Loodan, et hiljuti meediast<br />

läbi käinud uudis sellest, nagu meil ei oleks enam koorijuhte, kes kooridega mässata tahaks,<br />

kuna palk on olematu, on libauudis, mitte enamat. Hoiame oma pidusid, eks?<br />

Ja hoiame oma rahvuslikku käsitööd; oma rahvariideid, mis on piirkonniti väga erinevad,<br />

Setumaale omast setu pitsi, Kihnu seelikuid ja troisid, Muhu tikandeid, üle ilma kuulsaid<br />

Haapsalu salle… Hoiame neid ja nende tegijaid. Need on midagi sellist, mis on Eesti<br />

visiitkaardid.<br />

Sinu loodus on mitmekülgne- on nii tasast pinda kui ka käänulisi, tõusude ja langustega teid.<br />

Põhja-Eestist sõitu alustades ja Võrumaal Paganamaal lõpetades näeb peaaegu kõike. Kui<br />

kõrvale põigata Ida-Virumaale Ontikale ja Lahemaale ning teise Eesti otsa Saaremaale, näeb<br />

veelgi enam. Sa peidad endas soid ja rabasid, kõrgustikke, liivakivipaljandeid, jõgesid, järvi,<br />

saari ja laide, linnu ja külasid, Haanjas Suurt Munamäge- oma kõrgeimat tippu, linde ja loomi…<br />

Laulusõnad „Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka“ on tõsi. Külast algab kõik. Sealt põldudelt<br />

tuleb toit, metsast küte. Hoia oma külad elus, vähemalt püüa. Ära lase ääremaadel välja surra.<br />

Nendes külades elavad inimesed teevad väärt tööd. Nii püsib meie laual soe leib.


Mööda Eestit sõites näen, kui ilus Sa oled… peaaegu, väikeste eranditega. Mõni kole<br />

prügikoorem metsa all või sisse vajunud katusega räämas maakodu riivavad silma. Selleks et<br />

neid prügikoormaid vähem oleks, saame meie, Sinu inimesed, palju ära teha. Keegi meist on ju<br />

selle sinna viinud. Ta tuleb korrale kutsuda, mis muud.<br />

Hoian Sinu ilusat sinimustvalget lippu aukohal, Sinu sümboleid rukkilille ja suitsupääsukest<br />

pean parimaks valikuks, mida üldse on teha saanud.<br />

Kallis Eesti, hoia end, mind, mu lähedasi ja sõpru, mu kodu… ja meie hoiame Sind hinges ja<br />

südames:<br />

„Eestimaa, Eestimaa,<br />

oled mu kodumaa,<br />

oled mu hingele lähedal…“


Tere, austatud Eesti!<br />

Alustan sellega, et tänan kõikide võimaluste eest, mis Sa siiamaani mulle ning noortele<br />

pakkunud oled. Olen ülimalt rahul haridussüsteemiga ning enda arendamisvõimalustega. Olen<br />

väga uhke selle üle, mida siiamaani on saavutatud peale iseseisvumist ning kuidas see<br />

saavutatud on. Ma olen väga õnnelik selle üle, kuhu Eesti on ennast maailmas viinud ning<br />

loodan, et minu riik jõuab veel kaugemale. Hindan seda, et alles on palju puutumatut loodust<br />

ning loodan, et see jääbki niimoodi. Kõige meeldivam on minu jaoks see, et eesti kultuur on<br />

väga tugev ning seda ei hävita miski.<br />

Pole ühtegi ideaalset riiki, seega hädaldan veidi nende üle. Mina ei saa aru sellest, et kui riik<br />

tahab rohkem tegusaid noori, lapsi üldse, miks riik siis vastavaid samme ei astu. Üha rohkem<br />

inimesi ei taha lapsi, kuna kardavad, et ei tule eluga toime. Riigi toetus selles valdkonnas<br />

haletsusväärne ning sellest ka tuleneb hirm. Palgad ei ole kõige paremad. Tõstke no ometi<br />

lastetoetust!<br />

Ma saan aru, et üritatakse palkasid tõsta, aga pingutagem veel. Eesti palgad, võrreldes enamiku<br />

Euroopa riikidega, on alla igasugu arvestust. Palju noori lahkub Eestist just madala palga pärast,<br />

sedasama plaanin ka mina, kui midagi ette ei võeta.<br />

Viimastel aegadel erinevate aktsiiside tõstmine on minu meelest teinud rohkem halba kui head.<br />

Aktsiisi tõstmine erinevatel toodetel põhjendusega hoida ühiskonna tervist paraku ei toimi.<br />

Inimesed ostavad lihtsalt teistest riikidest odavamalt ega too tulu <strong>Eestile</strong>. On ka suurem oht nn<br />

musta turu tekkeks ning õitsemiseks.<br />

See ongi, mis mina öelda tahtsin. Olen ise õppiva noorukina rahul riigiga, aga paraku<br />

ühiskonnas on ka palju pahameelt.<br />

Kõike paremat!


Eesti<br />

Magusalt lõhnav Eestimaa värske muld,<br />

siin asub mu kodu, sünnipaik kui kuld.<br />

Tunnen rõõmu hingamisest, päikesepaistest,<br />

sinisest taevast ja sugulasest väiksest.<br />

Tuul liigutab puudel lehti,<br />

järve pinnal väreleb laine,<br />

inimeste seatud reeglid ei kehti.<br />

Elu on lihtne, maine<br />

ole sa kuningas või künnimees,<br />

rahu, vaikuse leiad kodus enda sees.<br />

Eestimaa loodus on ime,<br />

seda märkab, tajub iga inimene.<br />

Kulgeme, lookleme ojana sängis,<br />

mõtetes pole kahtlust ega ängi.<br />

Piisab vaid rahust sel maisel pinnal,<br />

siis elame kodumaal täiel rinnal.<br />

Armastus, headus ja inimlik soe süda,<br />

seob kokku lähedased ja kallid.


Kallis Eesti!<br />

Kirjutan Sulle, sest tahan öelda, kui armas mulle oled. Ma imetlen Sinu metsi ja rabasid, Sinu<br />

kauneid vanalinnu ja Sinu inimesi.<br />

Sa oled veel noor, mingid 100 aastat vaid, mis on samas nii suured ja aukartust äratavad. Oled<br />

selle aja jooksul saavutanud kaks korda vabaduse ning Sa ei ole pidanud pimedast ajast üksi<br />

välja rabelema. Sind, armas Eesti, aitasid mustast august välja imetlusväärsed metsad ja rabad<br />

ja Sinu inimesed. Eelkõige Sinu inimesed, kes kaitsesid Sind, olles ise kaitseta. Inimesed, kelle<br />

ainsaks väljapääsuks surmasuust olid Sinu metsad ja rabad. Inimesed uskusid Sinusse ja Sind<br />

aidati kõige raskemal ajal. Kaitsmine ei toonud küll vabadust, kuid see tõi ühtsuse ning tahtmise<br />

vabaduse nimel taas midagi ära teha.<br />

Nüüd, peaaegu 100 aastat peale Sinu sündi, olles taastanud usu, et kõik väiksed riigid võivad<br />

saada vabaks, oled Sa meie kõige suuremaks eeskujuks. Tean ja usun, et mitte ühelgi suurriigil<br />

pole nii suurt rahvast, nagu meil on. Suurt mitte arvu, vaid vaimujõu, südame ja hinge poolest;<br />

need kaunid suved, kui mängitakse külaplatsil pilli ja ei unustata esivanemate kombeid; need<br />

imelised laulu- ja tantsupeod, mida pikisilmi oodatakse ja kust saab toitu eestlus, ja kõik need<br />

talved, kui paks lumekiht on maas ning Sinu kargel pinnal liugu lastakse ning vastlakuklil hea<br />

maitsta lastakse.<br />

Ma tahan Sulle öelda, kullast kallim Eesti, armas oled mulle. Armas oled enda metsadele, enda<br />

vanalinnadele ja enda inimestele.<br />

Sa oled minu Isamaa, minu Õnn ja minu Rõõm!


Tere, Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan Sulle, sest Sinuga rääkida on kuidagi raske. Tahan Sind tänada väga paljude asjade<br />

eest.<br />

Tänan Sind selle eest, et inimestel on Eestis päris hea elu. Inimesed saavad head haridust.<br />

Tasuta on võimalik saada nii põhi-, kesk- kui ka kõrgharidust. Ja samas on ka põhi- ja<br />

keskkoolis tasuta koolilõuna ning vähemalt gümnaasiumis on head õpetajad.<br />

Olen Sulle tänulik ka selle eest, et Eesti on demokraatlik riik, et meil ei ole kogu võim ühe isiku<br />

käes, see tähendab ei valitse diktaator, kes võib ükskõik mida teha. Tänan Sind samuti selle<br />

eest, et Eestis on usuvabadus. Inimestel on õigus uskuda seda, mida nad tahavad. Keegi ei tee<br />

selle kohta ettekirjutusi. Pole ka mitte ühegi religiooni tagakiusamist, seega siis kellegi kallal<br />

ei tarvitata vägivalda, ei kiusata vaimselt taga ning samuti ei panda isikut selle eest vangi, et ta<br />

on näiteks katoliiklane. Kõik religioonid saavad rahumeelselt kõrvuti eksisteerida.<br />

Tahan Sind tänada ka selle eest, et eesti rahvas saab oma vaba aega looduses veeta. On tehtud<br />

väga palju matkaradu, kus on peale matkaradade veel grilli- ja mõnes kohas ka ujumiskohad.<br />

Olen tänulik ka selle eest, et on veel alles päris palju metsi, kus saab niisama uidata, aga ka<br />

seeni ja marju korjata.<br />

Tänan Sind ka selle eest, et Eesti Vabariigis saavad inimesed arstiabi. Mõnedes riikides ei ole<br />

arstiabi hõlpsasti kättesaadav või piisaval tasemel. Eestis on see kättesaadav ja professionaalne.<br />

Koolis vaktsineeritakse õpilasi ja seda tasuta, inimestele hüvitatakse paljude ravimite<br />

maksumus ja toetatakse esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist.


Kuula, Eestimaa<br />

Armas Eestimaa,<br />

tähtsaks Sind alati pean,<br />

Imetlen Su loodust ja ilu<br />

Tihti on päike ja tihti on vilu<br />

Rahvast on vähe ja ruumi on palju<br />

Mets on ümberringi ja sellest pole kahju<br />

Iga päev tuletad meelde, et oled parim ja hea<br />

Ära seda unusta, vaid meeles Sa pea!<br />

See on Sinu töö ja vaev,<br />

Märkimisväärne, tänama pean,<br />

Olen tundnud Sind kõigest aastat 16<br />

Istun eesti keeles, sõnu reastan.<br />

Mõtlen Sulle, emotsioone edasi kannan.<br />

Küsi, mida tahad, vastust Sulle annan,<br />

Miski Eestimaad maha ei murra<br />

Siin olen sündind ja siin tahan surra.


Tere, kallis Eesti Vabariik!<br />

Elan siin riigis juba oma 17. eluaastat ja tahan mainida, et kesisele kliimale vaatamata on siin<br />

riigis siiski väga hea ja turvaline elada. Hoolimata meie sõjakast ja tugevast naaberriigist, on<br />

Eesti ikkagi jätkuvalt vaba ja iseseisev riik, mille üle peaks iga eestlane südamest tänulik olema.<br />

Eesti on suutnud saavutada iseseisvuse, arendada sõprussuhteid ning saanud edukalt hakkama<br />

majandusraskustega, mis näitab, et olenemata väikesest rahvaarvust, on Eesti puhul tegemist<br />

ikkagi tugeva riigiga.<br />

Olenemata sellest, et Eestis puuduvad kõrged mäed ja suured mäestikud, on Eesti loodus siiski<br />

väga kaunis. Meil pakuvad silmailu metsad, rabad ja sood, põllud ja heinamaad. Meil on neli<br />

aastaaega, mis muudavad loodust vastavalt aastaajale ning mille tõttu saab öelda, et Eesti on<br />

väga ilusa loodusega riik. Ilus loodus teeb siin elamise ilusamaks.<br />

Tahaks tänada sind, Eesti, et oled andnud mulle võimaluse saada tasuta kooliharidus, tänu<br />

millele olen tasuta kätte saanud põhihariduse ja ka võimaluse gümnaasiumis õppida. Haridus<br />

on kõige alus, seega peame tasuta koolihariduse üle olema äärmiselt tänulikud. Minu senised<br />

16 Eestis viibitud aastat on olnud suhteliselt kaunid. Ma ei saa kinnitada, et mina jään, aga kui<br />

ei, siis tulevikus tulen kindlasti siia tagasi. Aitäh, ja palju õnne sünnipäevaks!


Tere Eesti!<br />

Olen mõelnud sulle kirjutada, aga ei ole leidnud sobivat hetke ja teemat, millest kirjutada. Nüüd<br />

see hetk tuli, kuid väga ootamatult. Ma arvan, et Eestis on probleeme. Minu arvates on nendest<br />

suurim külm ja rõske kliima, mis tekitab kaamost, nii et inimesed tahavad siit võimalikult<br />

kiiresti ära saada. Ka minu soov on Eestist pärast seda, kui koolikohustus on täidetud, kuhugi<br />

soojale maale - Taisse, Hispaaniasse, Austraaliasse? – ära minna. Selleni on natukene veel aega.<br />

Kahjuks Eesti kliimat muuta ei saa, kuid siin on ikkagi on ilusad metsad, järved ja päris<br />

sõbralikud inimesed.<br />

Ka pidev hinnatõus on probleem, sest inimesed saavad vähe palka, paljud elavad tänaval söögi<br />

ja joogita. Palgatõusu on üritatud, kuid siiani on palk jäänud üsna samaks. See on põhjus, miks<br />

noored lahkuvad ja enam tagasi ei taha tulla. Tean seda, kuna mu vend elab välismaal ja ta ei<br />

taha enam kunagi Eesti tagasi tulla. Välismaal on palgad nii palju kõrgemad, et ta saab isegi<br />

raha kõrvale panna, et koguda auto, korteri või ükskõik mille jaoks, mida hing ihkab. Meie<br />

elame aga peost suhu.<br />

Eestis ka palju head: ilusad metsad, järved ja inimesed; väga hea haridussüsteem. Tänu sellele<br />

on pisike võimalus saada endale hea töö, kuid see võimalus on parem välismaal. Aitäh<br />

ärakuulamast!


Tere, kallis Eesti Vabariik,<br />

olen siin elanud juba 18 aastat, selle jooksul olen näinud palju head ja halba. Olen näinud nii<br />

majanduskriisi kui ka majanduse tõusu, seda tänu meie kõikvõimsatele poliitikutele. Olukord<br />

on vahepeal kardinaalselt muutunud.<br />

2011. aastal tuli Eestis kasutusele euro, mis algul tundus paljudele vastumeelsena, kuid ajapikku<br />

oleme aru saanud, et tuleviku vaates oli see üks parimaid otsuseid. Palkadega on muidugi päris<br />

nadi lugu olnud, kuid hakkab tunduma, et seegi probleem hakkab järk-järgult lahenema.<br />

Miinimumpalk tõuseb vähehaaval, kuid sellega koos tõusevad ka hinnad.<br />

Kõige rohkem meeldib Sulle aga aktsiise tõusta, sest arvad, et nii paraneb ka eestlaste tervis,<br />

kuid selle tõttu jääb raha riigikassasse tulemata ning selle vahe peavad nüüd maksumaksjad<br />

kinni maksma, sest üritad kehtestada uusi utoopilisi makse, millel pole vähimatki kasu üldises<br />

pildis. Loodan, et saad ise ka aru, et sellist maksu-Eestit pole kellelgi vaja ning<br />

alkoholiaktsiiside tõstmine ei paranda inimeste tervislikku olukorda niipalju, kui arvad.<br />

Need halvad küljed kõrvale jättes on Sul ka palju head. Meil on ilus maastik ning loodus ja<br />

oleme juba tervelt 100 aastat omaette riigina olnud. On juhtunud mõningaid apsakaid, kuid<br />

oleme nendest õppinud ning saame väita, et oleme loonud iseseisva heaoluriigi.


Kallis Eestimaa<br />

Kullakallis Eesti Vabariik, ma kirjutan Sulle, kuna Sul hakkab juba sada aastat täis tiksuma ja<br />

mina kui selle riigi uhke kodanik loodan, et sellele lisanduks veel vähemalt sada aastat. Selle<br />

saja aastaga oled Sa suutnud märkimisväärseid asju teha enda rahva jaoks. Selle saja aasta sees<br />

oled Sa kasutanud enda raha (krooni). Sa oled pakkunud meie riigi lastele tasuta haridust.<br />

Viimaste aastate jooksul oled Sa suutnud väga palju asju korda saata kübermaailmas, sul on üks<br />

parimaid e-teenuse süsteeme maailmas. Sinu ID-kaardi süsteemi üritavad teised riigid järele<br />

teha. Kuigi rahvaarvu poolest oled Sa väike – kõigest 1,3 miljoni elanikuga – suudad Sa väga<br />

hästi hoolitseda enda elanike eest. Samuti on väga tore, et Sul on enda keel, mille abil saab kogu<br />

rahvas ühtemoodi üksteisest aru. Samuti on Sul väga ilus lipp ja hümn, mille saatel rahvas saab<br />

ühtselt sammuda ja Petserimaa ühel hea päeval tagasi võtta. Kõige toredam Sinu juures on see,<br />

et Sa tagad enda rahvale usu- ja sõnavabaduse, tänu millele ma julgen enda ausat arvamust<br />

selles kirjas avaldada<br />

Kuid siiski pole ükski riik ilma vigadeta. Hetkel on aktuaalseks teemaks valimised, kus erinevad<br />

erakonnad lubavad kokku igasuguseid utoopilisi asju, kuid siis, kui sa valid neid ja nad saavad<br />

lõpuks „pukki“, siis nad täidavad heal juhul 20 protsenti enda lubadustest. Samuti on tunda ka,<br />

et politsei ei ürita tagada inimestele ohutust, vaid üritab täita ainult riigikassat trahvidega.


Tere, kallis Eesti Vabariik.<br />

Lõpuks on kätte jõudnud Sinu suurim pidupäev – saad saja-aastaseks. Kuigi on läbitud raske<br />

tee ning edasi on arenetud palju, esineb endiselt raskusi ja murekohti.<br />

Ma olen uhke selle üle, et saan elada Eestis, kus on palju ilusaid ja toredaid inimesi. On näha,<br />

et inimesed, kellel on vähem kui keskmisel eestlasel, annavad endast rohkem ning panustavad<br />

teise inimese rahulolusse palju. Siiski on probleem, et need inimesed trügivad linnadesse,<br />

üritavad leida sealt head elu ning töökohta. Loodavad suurt muutust oma elus. Nii see aga alati<br />

ei lähe. Maakohad jäetakse maha, külad surevad välja, väikekoolid lõpetavad laste puuduse<br />

tõttu oma töö, poed pannakse rahapuuduse tõttu kinni ja maale jäävad ainult vanad inimesed.<br />

Armas Eesti, ärme ole nagu teised rahvad, austame maakohti.<br />

Ma olen tõesti õnnelik, et meil on palju vaatamisväärsusi, mis on ka välismaailmale silma<br />

jäänud. Meil on ilusad ja suured metsad, palju rabasid ja soid, kus saab murakaid korjata, palju<br />

imelisi saari, kus puhata, ning järvi, kus ujuda. On ka palju erinevaid matkaradasid ning imelisi<br />

looduslikke paiku. Imelikul kombel ei taha inimesed seda austada – nad loobivad prügi tee<br />

äärde ning toovad suurtes kuhjades vanu kasutatud asju metsade alla. Sina, Eesti riik, võiksid<br />

natuke hoolikamalt sellel silma peal hoida.<br />

Eestit nimetatakse e-riigiks ja ma olen uhke selle üle, et me oleme nii palju arenenud selles<br />

valdkonnas ning oleme ka selle poolest üldsusele tuntud. Eestlastel on palju lihtsam kõiki asju<br />

ajada telefonis või arvutis ning see muudab siin riigis elamise palju lihtsamaks.<br />

Sa oled tõesti hea riik elamiseks, Eesti. Ma ütlen uhkusega, et olen eestlane. Sinus on väga palju<br />

häid vaatamisväärsusi, inimesi ja saavutusi.


Kallis Eesti riik,<br />

kirjutan Sulle, sest olen sinu käekäiku juba pikemalt jälginud ning see läheb mulle väga korda.<br />

Ma näen, et tõttad kiirel sammul, ise täpselt ei teagi, kuhu.<br />

Praegusel valimiste ajal on eriti selgesti näha, kuidas igaüks proovib just enda vaateid läbi<br />

suruda ning teiste suunas käib äge pori loopimine. Võiks ju eeldada, et see aeg läheb mööda<br />

ning ainult valimiste ajal on see nii. Kuid nagu me kõik mäletame, lüüakse nuga esimesel<br />

võimalusel selga ka valimiste vahelisel ajal. Niisuguses olukorras on äärmiselt raske riigil<br />

kuhugi arenda, kui iga järgmine valitsus keerab nina hoopis teises suunas ning peab ennast<br />

selleks ainsaks tõe monopoliks ja usub, et just nende ideed ja kavandid on need ainuõiged.<br />

Sul väga palju tublisid kodanikke, kuid on ka neid, kellele ei lähe riigi käekäik üldse korda.<br />

Väga levinud on põhimõte, et enne kui riik pole mulle pudrumägesid kokku tassinud, ei tee<br />

mina ka midagi riigi heaks. Teisisõnu nõutakse hüvesid ilma ise panustamata. Vingutakse, et<br />

tema kui maksumaksjani jõudis näiteks kiirabi liiga hilja, kuigi ainuke maks, mida ta maksab,<br />

on alkoholiaktsiis ja seda ka Lätile, ülejäänud tulu tuleb ümbrikuga ja on maksuameti eest<br />

varjul. Lisaks on ka suurimad julgeolekualased eksperdid need, kes ise on teinud kõik, et<br />

hoiduda ajateenistusest, sest pidi samal ajal Soomes uue auto raha kokku ajama.<br />

Nüüd olen ise võtnud selle rolli ja vingunud nii, kuis süda kutsub. Tegelikult on meil palju asju<br />

väga hästi, aga on ka asju, mis võiks paremini olla. Eesti riigi loomine, ülesehitamine ja<br />

kaitsmine on meie kõigi ühine eesmärk ja kohustus, mida peab tegema suure innuga, sest ainult<br />

nii saame elada täisväärtuslikus riigis.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle kui truu Eesti Vabariigi kodanik ja Võru Gümnaasiumi abiturient. Elu Eestis on<br />

minu arvates nagu lill, sest kui mõelda mujal riikides elamise peale, siis ma ausalt öeldes ei<br />

kujutakse seda ettegi. Väidan seda juba sellepärast, et Eestis on väärtusi, mida mujal maailmaski<br />

enam pole. Eestis on suured rabad ja järved ning samuti on meil palju metsa, mis on minu<br />

arvates väga tähtis nii finantsilisest vaatenurgast kui ka looduse säilimise poolest. Eestis on veel<br />

hea elada, sest meil puuduvad looduskatastroofid – pole vulkaanipurskeid, orkaane,<br />

maavärinaid. Eestimaa on veel üks kõige vähem saastatud maid. Meie loodus hoitakse puhas ja<br />

isegi meie linnades on õhk piisavalt värske ja vähe saastunud. Mulle meeldib veel, et Eesti<br />

rahvas on väga kokkuhoidev ja ühtne, sest toimuvad suurüritused, nagu tantsu- ja laulupidu,<br />

kus kogu rahvas saab kokku ning kus lauldakse ja tantsitakse. Samas pean märkima, et kogu<br />

aeg pole aktsiise ka mõtet tõsta, sest kust siis inimesed selle lisaraha võtavad, et autole kütust<br />

või kasvõi tavalist toidukraami poest osta. Saan aru, et riigil on raha vaja, aga kas seda on siis<br />

vaja teha tavakodanike rahakoti arvelt. Minus tekitab tihtipeale meelehärmi ka poliitikute<br />

ükskõiksus ja viis, kuidas nad ajavad kogu aeg mingit ühte rida ega süvene tihti asjadesse<br />

piisavalt. Ja nendesamade tuimade ja ükskõiksete poliitikute pärast tulevad valed otsused ja<br />

raha läheb valesse kohta ning ongi vaja jälle nende arust aktsiisi tõsta, et raha riigile tagasi<br />

saada. Loodan, et tulevikus lähevad asjad paremini käima ja ka minu lapsed ja lapselapsed<br />

saavad muretult Eestimaal elada, sest tõesti, Eesti on parim koht elamiseks.


Tere, kallis Eesti Vabariik!<br />

Kirjutan Sulle, et küsida, kuidas Sul läheb. Kuidas läheb nõnda imeliselt väiksel ja kodusel<br />

riigil, kelle eluiga on juba pea 100 aastat? Kuidas tunneb ennast üks riik, kes on pidanud<br />

kannatama nii pikalt võõrast võimu ja taluma meeletut väärkohtlemist. Kas Sa oled rahul<br />

endaga praegusel hetkel, mil Sa oled saamas 100 aastaseks?<br />

Kõrvaltvaatajana, neutraalsena on minu arvates Sinu olukord rohkem kui hea. Sa oled alles<br />

tärkamas karmidest aegadest ja leidmas oma tõelist suundumust. Leian, et Sinu parimad ajad<br />

on veel ees ja sa oled suuteline veel rohkemaks, kui praegu oled saavutanud.<br />

Eesti, Sinu kasuks räägivad mitmed olulised faktorid. Esiteks asud perfektses geograafilises<br />

asukohas. Ilmad on vaheldusrikkad, talved pole liiga külmad ning suved liiga kuumad. Just<br />

sellised tingimused annavad võimaluse spetsialiseeruda erinevatele tegevusvaldkondadele.<br />

Lisaks ümbritseb Sind pikk rannajoon, mis annab Sulle erilise eelise merekaubanduses. Teiseks<br />

oluliseks punktiks on Eesti inimesed, just need kõige patriootlikumad hinged, kes toetavad Sind<br />

täiel jõul. Tänu sellistele inimestele tähendab Eesti maailma mastaabis mitte lihtsalt üht<br />

väikeriiki Põhja-Euroopas, vaid hoopis ainsat riiki maailmas, kus saab kõik vajalikud olulised<br />

dokumendid täita interneti teel kodust väljumata. E-riik – just see ongi Eesti kõige põhilisem<br />

konkurentsieelis maailmas ning tänu sellele faktorile arenevad asjad siin riigis kiiresti.<br />

Kokkuvõtteks tahan ma tsiteerida Lennart Meri, kes on öelnud: „Olukord on sitt, kuid see on<br />

meie tuleviku väetis.“ Ma leian, et just praegusel hetkel on Eesti n-ö tuleviku väetise faasis ning<br />

kõik, mis tuleb, ei saa hullem olla kui minevik.<br />

Mina usun sinusse, Eesti, mina ei hülga sind!


Tere, kallis Eesti Vabariik,<br />

mul paluti kirjutada Sulle üks kiri. Üpris raske on Sulle kirja kirjutada, kuna see pole ju mingi<br />

harilik pajatus. Igapäevaelus ei juhtu seda kuigi tihti, et peaksime <strong>Eestile</strong> kirja kirjutama.<br />

Tihtipeale on raske oma mõtteid sõnadesse panna.<br />

Olen praegu parajas segaduses ja seda just valimiste tõttu. Erinevaid erakondi ja lubadusi on<br />

lihtsalt niivõrd palju, et nendega kaasnevaid mõtteid on ka igasuguseid. Eriti ebameeldiv on<br />

minu jaoks just see, et paljud erakonnad ülistavad ennast ja teevad maha teisi . Selline tegevus<br />

ajab meid, noori, kes me esimest korda valime, märksa suuremasse segadusse kui see<br />

valimiseelne tegevus. Valin ju sel aastal esimest korda, nii nagu palju minu eakaaslased, ning<br />

tahaksin valida enda põhimõtteid ja eelistusi järgides.<br />

Tahan soovida Sulle edu ja jaksu edaspidiseks. Sa oled ju veel vanuselt üsna noor riik, võrreldes<br />

paljude teiste riikidega, aga hingelt oled Sa minu arvates juba tegelikult kaunis elutark. Oled<br />

läbi elanud mitmeid katsumusi ja neist ka õppinud, et tulevikus neid samu vigu vältida.<br />

Eeskätt sooviksin Sind aga tänada selle kõige eest, mis Sa meie rahva jaoks oled teinud. Olen<br />

meeletult uhke, et vaatamata kõigele, oled Sa kõigutamatult püsima jäänud, oled nagu meie<br />

„vankumatu tinasõdur“, ning näidanud meile, kui oluline on kokku hoidmine ning üksteisest<br />

hoolimine. Selliseid tundeid valdavad meid sagedasti riigipühade või muude traditsiooniliste<br />

ürituste käigus, nagu näiteks tantsu- ja laulupidu. Tegelikult võiksime ju olla kogu aeg<br />

hoolivamad ja kokkuhoidvamad, mitte ainult neil üritusel.


Tere, kallis Eesti!<br />

Olen tihti mõelnud Teile kirjutada ning lõpuks ma seda ka teen. Kõik, mida tähtsaks ja<br />

imetlusväärseks pean, soovin siia kirja panna. Tahan välja tuua positiivseid kui ka mõningaid<br />

negatiivseid külgi selle maa kohta.<br />

Olen tänulik, et meil on oma maa ja keel; oleme vabariik. Sinimustvalge lipu valguses olen<br />

suunanud oma esimesed sammud koolipingi poole.<br />

Meie loodus on silmatorkavalt ilus: meil on rohkelt rohelist metsa, lilledest rõkkavad aasad ja<br />

liigirohked sinakad veekogud. Meie saame kogeda nii suvesooja kui ka krõbedat talve. Sügiseti<br />

saan noppida vilju ja talviti kihutan ma Haanja suusaradadel järjest kaugemale ja kaugemale.<br />

Õnneks võin öelda, et eestlane respekteerib ja armastab oma loodust ning ei lase sellel ilul surra.<br />

Muretsema paneb mind see, et iga aastaga on järjest kehvem talv. Kas tõesti läheb soojaks ja<br />

kaovad ära meie talvemõnud?<br />

Saan öelda, et eestlased hindavad kõrgelt oma traditsioone, mille üle olen samuti uhke.<br />

Jaanipäeval kogunevad pereliikmed ja sugulased ühise perena lauda ja tähistavad seda püha.<br />

Hulljulgelt hüpatakse üle lõkete ja kinnitatakse keha šašlõkiga. Vastlapäeval rüüpame teed,<br />

kinnitame keha hernesupi ja suus sulavate vastlakuklitega. Meie puhul võib üheks kindlaks<br />

näiteks tuua selle, et tegemist on põlise saunarahvaga. Puhkepäeviti viskame vanaema juures<br />

leili ja peksame üksteist kasevihtadega.<br />

Olen mõistnud, et siia maale sündimine on tegelikult ainult hea. Siinne haridus on vaid<br />

kiiduväärt. Meie koolid on oma haridustaseme poolest maailmas üsna kõrgel kohal.<br />

Ainus asi, mille üle viriseda saaks, on meie ilmad – porised, koledad ja sombused. Kui päike<br />

lõpuks välja tuleb, siis paistab see meile kui järjekordne maailmaime. Kaob masendus, mis on<br />

vihmaste ilmadega tekkinud, ning näole tekib taas naeratus, mis kaua kadunud on olnud.


Kallis Eesti riik.<br />

Kirjutan Sulle, sest mu kõnedele Sa ei vasta. Järgnevalt tahan välja tuua kõik, mis hästi ja<br />

halvasti, et saaks elada veel paremas keskkonnas ning luua uus ja parem Eesti meie lastele ja<br />

lastelastele.<br />

Palun võta end kokku. Teed, mida mööda ma igal hommikul kooli sõidan, on täiesti õudses<br />

korras. Mu autol kukub rohkem juppe küljest, kui neid tagasi jõuan panna. Kütusehinnad on<br />

tõusnud läbi lae. Poole ajast pean oma autot jalaga tagant tõukama, et natukenegi kütust säästa.<br />

Väiksed maapoed ja putkad pannakse kinni, lähim kiirtoiduputka, kust normaalset burksi saab,<br />

asub 20 kilomeetri kaugusel. Praegu on päevakorras valimised. Ma ei jõua enam kõigi lubadusi<br />

ja pakkumisi ära kuulata. See aeg võiks kiiremini läbi saada. Haldusreform kaotab väikevallad<br />

ning need liidetakse suurte linnade külge. Kuid linnas on omad probleemid, tegeletakse<br />

linnasisese ühistranspordiga mitte maakohtades asuvate vaesuses elavate kärgperedega, kes<br />

töötavad miinimumpalga eest kohalikus kanalas. Kui jutt juba sellistele teemadele läks, siis<br />

tahaks ka ära mainida kohalike ettevõtjate halvad võimalused. Paljud ettevõtted kas panevad<br />

uksed kinni, sest ei ela nii kõrgete maksude ja kehvade võimalustega ära, või kolivad oma<br />

firmad välismaale. Lisaks arvan ka, et praeguse 101 riigikogu liikme asemel võiks olla hoopis<br />

51, et niisama mõttetuid inimesi ja lihtsalt tuntud nägusid sinna ei satuks.<br />

Head on siiski ka. Kooliharidus on tasuta ning võiks ka nii jääda. Ka majandus kasvab meeletu<br />

kiirusega ning ei lähe enam kaua aega, kui teistele põhjamaa riikidele järele jõuame. Ka<br />

sotsiaalsete probleemidega, nagu alkoholism ja narkootikumide sõltuvus, oled hakanud rohkem<br />

tegelema, et need oma riigist välja juurida.<br />

Palju on veel teha, aga olles tubli, saad Sa kindlasti hakkama. Võta minu ettepanekuid ka<br />

kuulda, sest soovin Sulle parimat.


Kallis Eesti Vabariik.<br />

Kuidas läheb? Minul läheb hästi, aga alati võiks kõik parem olla. Kuulsin, et ilm on jube halb.<br />

Vihma sajab kogu aeg, päike ei paista ja on külm. Hoolimata sellest, et on külm, pole juba mitu<br />

aasta olnud korralikku suusailma. Selline tunne on, et siin Eestis on ainult kaks aastaaega: külm<br />

kevad ja vihmane sügis.<br />

Kallis Eesti Vabariik. Tahtsin veel küsida, et miks ei ole siin inimestel suuremad palgad.<br />

Võrdluseks võib kohe võtta meie põhjanaabrid. Palk on üks peamisi põhjuseid, miks rahvaarv<br />

siin väheneb. Peamiselt tuleks tõsta õpetajate palka. Õpetajad jäävad vanaks ja noored inimesed<br />

ei taha õpetajaks õppida. Selle põhjuseks ongi just madal palk, mis omakorda toob kaasa<br />

emigreerumise. Varsti ei jätku väiksematesse koolidesse enam õpetajaid, see toob aga kaasa<br />

potentsiaalse haridustaseme languse. PISA-testide alusel oleme ikkagi maailma parimate seas<br />

ja Euroopa absoluutses tipus ning sellel latil ei tohiks lasta langeda.<br />

Muidugi ei ole meil selliseid maavarasid, mis aitaks meie majandusele määratult kaasa. Ei ole<br />

näiteks naftat, millele on rajatud peaaegu terve Norra pensionifond. Ei ole ka soodsaid tingimusi<br />

kasutamaks taastuvenergiat. Sellest hoolimata oleme ilma nendeta päris hästi hakkama saanud.<br />

Kui negatiivsed tegurid kõrvale jätta, siis Eestis polegi kõik nii hullusti, kui see eelnevas jutus<br />

võis välja paista. Eestis on palju metsa – palju rikkumata loodust. See on väärtus, mille üle<br />

uhkust tunda. Nagu näha, ei kanna me iga päev ka näomaske – õhk on puhas. Üldiselt võib<br />

öelda, et Eesti on väga puhas ja vähe reostunud.<br />

Kallis Eesti Vabariik. Viimaseks tahtsin öelda, et armastan Sind ja olen uhke Sinu üle. Eestis<br />

on hea elada.


Mu kallis Eesti Vabariik,<br />

Sa oled mulle kõik! Nii arvasid ka minu vanaisa, isa ja onu, kes võitlesid Sinu vabaduse eest<br />

vabadussõjas. Ja mina ja minu pojad võitleme Sinu vabaduse eest edasi, kui see peaks ohtu<br />

sattuma!<br />

Elu siin ei ole küll kõige parem, aga hukka Sind selle eest ei mõista keegi. Kui küsida abi, siis<br />

Sa pakud seda, mitte küll nii, nagu seda alati mõeldud on, aga Sa vähemalt proovid. Nüüd, kui<br />

valimised on ukse taga, pakud aina rohkem toetusi. Nii see kahjuks ei käi. Kui praegu raha<br />

jagada, siis on see vaja pärast kuidagi tagasi saada. Ja kuidas Sa seda teha mõtled? Makse<br />

tõstes? Elu on siin niigi kallis. Hinnad tõusevad. Paljud madala palgaga inimesed käivad mitmel<br />

töökohal, et toime tulla. Äkki võiks maksude tõstmise meie hoolde jätta?<br />

Sinu juures on palju meeldivaid asju ka. Kooliharidus on tasuta. Me ei pea muretsema, et meie<br />

lapsed jääksid ilma hariduseta. Kui linnast välja sõita, võib leida kohti, kuhu inimene tihti ehk<br />

ei satugi. Sinu imelised metsad on just selleks loodud, et minna end uue värske energiaga<br />

laadima. Pole siin suuri looduskatastroofe, mis laastaks meie kodusid. Kõige toredam on Sinu<br />

juures see, et Sa tagad oma rahvale usu- ja sõnavabaduse. Sa muretsed oma rahva turvalisuse<br />

pärast ning koolitad selleks inimesi, kes tagaks rahvale turvalise elukeskkonna, et me ei peaks<br />

muretsema sõja pärast. Sa tagad korraliku arstiabi neile, kes seda vajavad.<br />

Tead, kallis Eesti, peale kõike head ja halba oled Sa endiselt minu kodumaa.


Tere,<br />

armas Eesti Vabariik. Kirjutan Sulle Sinu sajanda sünnipäeva puhul ning soovin rääkida Sinu<br />

headest ja halbadest külgedest.<br />

Eesti, ma olen väga uhke Sinu pika ja väärika ea üle. Minu arvates on Eestil järjest paremini<br />

läinud, aga ikkagi on rahvas kuidagi sünge ning pole oma eluga rahul. Minu arvates on<br />

rahulolematus edasiviiv jõud, kuna inimestes on tung enda elu paremaks muuta, kuid me ei tea,<br />

kas liigume õiges suunas.<br />

Eesti, vaadates Sind kui maad võib tõdeda, et oled ilus – sinus on palju metsa ning rohumaid.<br />

Sinus leidub ka ilusaid järvesid ning looklevaid jõgesid. Sinu põhja- ning lääneosas on hulk<br />

kauneid saari ning rannikualasid. Sa oled väga ilus riik, Eesti.<br />

Kui vaadata Sinu rahvast, näeme, et paljud inimesed elavad suurtes linnades ning väikestes<br />

kohtades elu kaob. Kui niimoodi edasi läheb, ei ole tulevikus enam väikseid kohti, kuna rahvas<br />

liigub suurlinnadesse, sest väikekohtades ei ole töökohti ning inimesed ei näe seal elamisel<br />

mõtet, kuna elu ei parane. Selle olukorra parandamiseks peaksime hakkama uuesti tähtsustama<br />

väiksemaid piirkondi ning looma töökohti, mis kutsuksid inimesi sinna tagasi. Kui vaatan Eestit<br />

praegu, siis arvan, et lõpuks on kõik inimesed Tallinnasse kogunenud. Selle vältimiseks peame<br />

looma sellise Eesti, kus leidub kõikjal tööd ning nähakse elul tulevikku.<br />

Eesti, minu arvates on Sinu rahvas liiga sünge ning ei oska rõõmu tunda lihtsatest asjadest, kuna<br />

elu on pidevalt raske ja peab pingutama. Eestlane on väga töökas ning tugev. Eestlane suudab<br />

end väga hästi üles töötada ja endale hea elu luua. Eestlane on ka väga nutikas. Kõik oleneb<br />

eestlase viitsimisest. Need, kes viitsivad, nendel on tahe ning nad saavautavad edu, aga need,<br />

kes ei viitsi, vinguvad ning on kadedad. Kui eestlane teab, mida teha, teeb ta seda hästi.<br />

Need olid minu mõtted Sinu kohta, kallis Eesti. Sa oled olnud tugev riik ning usun, et Sind<br />

jätkub veel kauaks.


Tere, kallis Eestimaa!<br />

Olen juba kaua tahtnud Sulle kirjutada, kuid nüüd arvan, et selleks on parim aeg. Peagi saad Sa<br />

100-aastaseks – see on üks erilisemaid ning tähtsamaid sündmusi Sinu elus. Minu kingituseks<br />

Sulle, kallis Eesti, on kiri, kus räägin sellest, mis mulle Sinu juures kõige rohkem meeldib.<br />

Olen väga õnnelik, et oled suutnud säilitada laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Olen ise lauljana<br />

laulupeol osalenud ning käinud ka mitmeid kordi tantsupidu vaatamas. Need emotsioonid ja<br />

tunded, mida olen saanud laulupeolt, on lihtsalt kirjeldamatud. Laulukaare all on valatud<br />

pisaraid, naerdud ning hõisatud rõõmuhõiskeid. Seal üheskoos seistes tekib alati tunne, et uhke<br />

on olla eestlane, ning kõik unustavad selleks ajaks oma igapäevamured ja naudivad hetke.<br />

Veel meeldib mulle, et on säilinud meie oma Eesti toit, mida kusagilt mujalt ei saa. Olen küllalt<br />

palju reisinud ning tutvustanud ka erinevate maade inimestele meie, Eesti toitu ning maitsnud<br />

ka teiste maade erinevaid roogi. Muidugi leidub ka sööke, mis mujal on sarnase maitsega, kuid<br />

üks asi, mida kuskil mujal ei saa, on meie oma must leib. Siiani pole ma kusagil saanud nii head<br />

leiba kui Eestis.<br />

Jättes kõrvale emotsioonid ja toidu, on Eesti puhul kindlasti parim tasuta haridus. Osalesin<br />

projektis välismaal, kus sattusin rääkima erinevate riikide esindajatega ning kuulsin, et paljudes<br />

riikides puudub täiesti selline võimalus nagu tasuta kõrgharidus. Üks naine ütles mulle lausa,<br />

et on kade, et tema riigis pole sellist võimalust, sest kõrghariduse omandamine on siiski üsna<br />

kallis ning raha puudumise tõttu jääb see ka mõnel soovijal saamata.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle kui lojaalne Eesti Vabariigi kodanik, kes ei ole Sinust nõus loobuma. Elu siin ei<br />

ole küll kõige kergem, aga hakkama olen alati saanud ja teen seda ka tulevikus.<br />

Sinu juures on väga palju meeldivaid tegureid: rikkumata loodus, puuduvad looduskatastroofid,<br />

mis hävitaksid kodusid, ja mis põhiline, meil on kokkuhoidev rahvas. Linnast välja sõites<br />

leiame kümnete kilomeetrite raadiuses puutumata maad, kus ei ole veel ei traktor ega inimkäsi<br />

loodusele liiga teinud. Loodame, et see nii jääbki, sest siis on siin ka tulevikus hea elada – saab<br />

eemale linnakärast ja nutividinatest, mis on meie kõigi kodudes. Kuna meie oleme Sind hästi<br />

hoidnud, siis oled ka Sina meid hästi hoidnud. Eestis puuduvad tornaadod ja orkaanid, mis<br />

hävitaksid meie kodusid. Üritame Sind ikka koos hoida, käies koos nii laulu- ja tantsupidudel.<br />

Just see hoiab meid koos ja loodame, et see jõud kestab igavesti.<br />

Elu siin on raske, aga senimaani oleme hakkama saanud. Praegu on väga aktuaalseks teemaks<br />

valimised. Erakonnad teevad absurdseid reklaame ja jagavad valimisnänni ausate<br />

maksumaksjate kulul. Kuidas Sa planeerid selle kompenseerida? Ka oled võtnud endale<br />

mitmeid “muidusööjaid”, kes tuuakse siia Lõunamaadest. Nii see küll olla ei tohiks, et meie<br />

peame neid ülal pidama.<br />

Elu Sinu juures saaks paremaks muuta, alustades väga lihtsatest asjadest, näiteks tuleks<br />

väärtustada rohkem lapsi ja perekondi, kus kõik on üksteisele toeks.


Kallis Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, sest Sul on lähenemas väga tähtis ja suur tähtpäev. Tahan Sulle meelde tuletada<br />

selle hea, mida oled teinud Eesti jaoks, ning ka mõned üksikasjad, mis vajaksid natuke rohkem<br />

tähelepanu.<br />

Kõigepealt räägiksin halvematest külgedest. Makse ja aktsiise tõstad Sa küll hoolega, aga tagasi<br />

ega vastu ei anna Sa midagi, isegi vanemate palka ei tõsta. Vanemad rabavad tööd päevast<br />

päeva, et mind toetada ja pakkuda parimat, aga mul ei ole neile midagi vastu anda.<br />

Ma ei saa ka sellest aru, miks kõik tähtsustavad Eesti Vabariiki ainult siis, kui Sa saad 100 aasta<br />

vanuseks. Saan aru küll, et 100 aastat on soliidne iga ning selle aja sees on väga palju juhtunud<br />

ja muutunud. Minu arvates peaks Sind tähtsustama alati, sest oleme ju ikkagi vabad ja meil on<br />

oma eesti keel. Kuigi Eesti on väike, võrreldes teiste maailma riikidega, on meil isegi mitu<br />

murret, nagu näiteks Võru ja saarte murre.<br />

Valimiste ajal annavad poliitikud palju lubadusi, mis tunduvad ulmelistena. Natuke enne<br />

valimisperioodi algavad kõikjal ehitustööd ja valmivad uued ning head teed. Linnad on õhtuti<br />

valgustatud, näitamaks elanikele, et neist hoolitakse. Kuid kohe järgmisel päeval peale valimisi<br />

panin tähele, kuidas tänavalambid põlesid taas vaid üle kahe ja jälle hakkas pihta see nn<br />

säästmine. Valimiste ajal antakse palju mõttetuid ja lubadusi, mida kohe kindlasti täita ei<br />

suudeta.<br />

Natuke ma juba olen puudutanud Su häid külgi. Hea on see, et pakud koolides tasuta lõunat, et<br />

iga laps saaks päevas vähemalt ühe korra sooja toitu. Sul on ka palju tublisid sportlasi, kes<br />

toovad Sulle au ja kuulsust ning kelle eesmärgiks on Sind võimalikult hästi esindada.<br />

Kallis Eesti Vabariik, juhtugu mis tahes, aga mina toetan Sind alati ning üritan olla võimalikult<br />

hea ja kasulik elanik.


Armas Eesti,<br />

mul on olnud au elada Sinu riigis koguni 18 aastat. Võid ju mõelda, et Maa ajalugu arvestades<br />

on see lühike aeg, kuid tegelikult jõuab 18 aasta jooksul kogeda nii mõndagi. Nägin, kuidas Sa<br />

majanduslanguse ajal raskustes vaevlesid, kuid olen näinud ka aega, kui isegi välisriikide<br />

esindajad Sind on kiitnud. Tõtt-öelda pole siin midagi imestada, sest on nii palju sellist, mille<br />

üle uhke olla.<br />

Sinu loodus on hingematvalt kaunis – kõik Su sood ja rabad, metsad ja aasad, künkad ja rajad<br />

on perfektseks pelgupaigaks igapäevaelu murede eest. Sul pole küll pilvepiirini kõrguvaid<br />

mägesid ega sadade loomaliikidega vihmametsi, kuid nagu öeldakse – lihtsuses peitub võlu.<br />

Alati ei leia lohutust milleski suurejoonelises, palju olulisem on näha ilu ka lihtsates asjades.<br />

Ka hariduse kvaliteet on Sinu riigis kõrge, samuti on haridus kättesaadav kõigile ja enamasti ka<br />

tasuta. Seda luksust paljud teised riigid endale lubada ei saa. Tõsi, on asju, mille üle nuriseda,<br />

kuid noore inimese väljavaated, kes on omandanud hariduse Eestis, pole kurtmist väärt.<br />

Hea tervis on hädavajalik täisväärtuslikuks eluks ning selle eest oled Sa ka hoolitsenud.<br />

Sünnitanud naine ei pea tulema vastsündinud lapsega koju vaid selleks, et avastada hiiglaslik<br />

arve, mida ta lapse ilmale toomise eest maksma peab. See on vaid üks näide sellest, kuidas<br />

tervishoid Eestis erineb muude riikide omast üle maailma.<br />

Jah, on palju sellist, mille üle inimesed nurisevad ning neil on selleks ka õigus. Kahjuks aga ei<br />

mõista ega oska nad väärtustada seda, kui hea on tegelikult elu Sinu riigis. Igaühe valik on, kas<br />

keskenduda negatiivsele või positiivsele. Mina arvan, et peaksime tegutsema moel, et näidata<br />

Sulle, kallis Eesti, et meie hoolime Sinust just nii, nagu Sina hoolid meist.


Armas Eesti Vabariik,<br />

kirjutan Sulle, et panna kirja oma mõtted, mida tahaksin sinuga jagada.<br />

Esialgu soovin Sind südamest tänada kõige selle eest, mida Sa oma rahva jaoks oled teinud.<br />

Olen uhke, et pakud toetusi, tasuta haridust ja koolilõunat, ka oled Sa andnud võimaluse<br />

omandada tasuta kõrgharidust. Sul on laulu- ja tantsupidu, mis seob rahva ühtseks. Olen ääretult<br />

uhke selle üle, et tood rahva kokku. Isegi telerist eelnimetatud sündmust vaadates tekib mõnus<br />

ühtekuuluvustunne. Aitäh!<br />

Natuke üksikutest mõtetest, mis nende kaheksateistkümne aasta jooksul, mil ma Eesti<br />

Vabariigis elanud olen, on kogunenud. Siin on hea elada, sest loodus on ilus ja metsa on palju.<br />

Mulle meeldivad väikelinnad, need on hubased ja ilusad. Sinu suuremad linnad, nagu Tallinn,<br />

Tartu ja Pärnu, on maailma suurlinnadega võrreldes samuti piisavalt kodused. Mulle meeldib<br />

väga see, et metsa minemiseks pole vaja palju linnast välja sõita. Sa oled piisavalt väike ja<br />

samas ka piisavalt suur. Ühest riigi otsast teise jõuab vaid mõnetunnise autosõidu järel, mis on<br />

suurepärane.<br />

Nüüd ma natuke virisen ka, sest ilm on viimastel aastatel jube halb olnud. Suve ei ole ja talve<br />

ka mitte, sügis on väga vihmane ja no…kevad on, nagu on. Tahaks ikka korralikku, paksu lume<br />

ja karmi temperatuuriga talve. Suvi võiks olla ikka piisavalt soe ja päikseline ning sügisel ikka<br />

rohkem päikest kui vihma. Tean, et Sina ei saa ilma osas midagi muuta, kuid need on mõtted,<br />

mis mul tekkinud on.<br />

Armas Eesti Vabariik, Sa oled minu jaoks väga oluline. Mulle meeldib Sinu loodus ja see, et<br />

Sa hoolid oma rahvast, aitäh.


Kallis Eesti riik<br />

Ma kirjutan Sulle, et anda edasi oma tänusõnad ning kinnitada Sulle, et mul on kõik Eestis hästi.<br />

Igaüks võib vinguda, kuid tuleb pigem hinnata, mida Sa pakud, mitte nuriseda selle üle, mis<br />

võib vajaka jääda.<br />

Ma tänan Sind meie puhta looduse ning hingatava õhu eest. Võrreldes suurriikide suurlinnadega<br />

on minu elu palju nauditavam turvalises roheluses. Ma saan jalutada koeraga looduslikus<br />

metsas – ma ei pea veetma oma aega hirmutavate massiivsete pilvelõhkujate vahel. Ma saan<br />

pakkuda ka oma tulevastele lastele ilusat elu looduse keskel, teades, et neil on hea. Palun ärme<br />

kaota kevadist rohelust, suvist lillede merd, sügisest värvide mängu ning talvist puhtust ja ilu.<br />

Inimesed vajavad seda.<br />

Ma tänan Sind, et mul on siin hea elada. Meil on heal tasemel haridus ning palju edasiõppimise<br />

võimalusi. Ma ei pea maksma kooliskäimise eest üüratuid summasid. Ma tänan Sind, et ka<br />

kõrgkoolides on võimalik tasuta õppida. Ma loodan, et tulevikus on meil koolides õnnelikud<br />

lapsed ning õpetajad, kes saavad oma tähtsa töö eest väärilist palka.<br />

Ma tänan Sind, et ma saan käia arsti juures, tundmata muret rahakoti paksuse pärast. Sa<br />

hoolitsed inimeste heaolu eest ja ma hindan Su hoolt ja tähelepanelikkust. Tulevikus me vajame<br />

rohkem tarku arste, kes võtavad inimesi vastu õigel ajal. Palun ära ole nendega karm ning anna<br />

noortele arstidele võimalus kodumaal hakkama saada.<br />

Ma tänan Sind, et meil on töötav päästesüsteem ning ma saan turvaliselt ennast tunda nii kodus<br />

kui ka kodust väljas. Ma tean, et Sa annad mulle abi, kui mul pole kõik hästi. Turvalisus meie<br />

riigis on kõik, mida ma soovin. Palun võimalda head palka meie turvalisuse eest seisjatele, et<br />

ka tulevikus saaksime ennast hästi tunda.


Tere, kallis Eesti!<br />

Mõtlesin Sulle kirjutada mõningatest asjadest, mis mind siin riigis elades mõtlema panevad.<br />

Samuti tahan rääkida kõigest sellest positiivsest, mis meile kõigile sooja tunde jätab ja kinnitab<br />

tahet olla eestlane.<br />

Kõige rohkem muret tekitab minule tööpuudus ja see, kuidas meie, noored, leiame tulevikus<br />

tööd, kui juba praegu on tööpuudus Eestis üks suurimaid probleeme. Sellega küll tegeletakse ja<br />

on ka inimesi, kes on õnnelikult töö leidnud, kuid aina rohkem tuleb noori töömaastikule,<br />

kellele pole sobivat tööd pakkuda. Ma arvan, et see on seotud ka vanemate inimeste pensioniea<br />

tõstmisega, mistõttu nad teevad tööd kõrge vanuseni ega vabasta töökohti noortele. Selle<br />

probleemiga võiksime me kõik, koos sinuga, midagi ette võtta.<br />

Rohkem tähelepanu võiksid Sa pöörata igasugusele vägivallale, nii füüsilisele kui ka vaimsele.<br />

Esmalt võiksid Sa tegeleda sellega kooli tasandil, sest paljud lapsed peavad kannatama<br />

koolivägivalla all. Lapsed võivad kiusamist väga rängalt üle elada ja sellel võivad alles hiljem<br />

ilmneda tõsised tagajärjed. Annan ise endast kõik, et kedagi ei kiusataks, ja seda võiksid ka<br />

Sina rohkem teha.<br />

Kuigi Sa oled väike, olen ma väga õnnelik, et siinsed inimesed on kõik väga kokkuhoidvad.<br />

Seda on kõige paremini tunda üritustel, mida me korraldame, et tuletada meelde, kes me oleme<br />

ja miks Sa nii eriline oled. Näiteks võime tuua laulu-ja tantsupeo, millest oleme kõik omamoodi<br />

osa võtnud.<br />

Suurt uhkust tunnen selle üle, et Sa oled nii puhas ja roheline. Seda kõike pakub Sinu loodus.<br />

Siin reisides avastan üha rohkem imetlusväärsed vaateid ja kohti, mida lihtsalt pole võimalik<br />

sõnadesse panna.<br />

Olen väga uhke, et olen just siin sündinud ja üles kasvanud. Arvan, et ka Sina oled meie kõigiga<br />

rahul ja täidad meie lootused Sinu suhtes.


Kallis Eestimaa!<br />

Me näeme üksteist igal hommikul. Ma kirjutan Sulle, et anda teada, kui väärtuslik Sa meile<br />

kõigile oled. Ma olen elanud Sinuga 18 aastat. Olen sündinud siin ja kasvanud koos Sinuga.<br />

Mul on hea meel, et just Sina oled minu kodumaa.<br />

Ma imetlen Sinu loodust ja hoian seda. Mulle meeldib vaadata, kuidas Sa igal talvel valge<br />

lumega kattud ja maa kaunilt sädelema lööb. Kõik talved olen veetnud jõule pidades Sinu<br />

pinnal. Ma võtan igat kevadet kui uut algust, mida tähistavad õitsevad lilled ja puhkevad<br />

pungad. Sa oled sõnulseletamatult kaunis sellel aastaajal! Ma naudin suve, päevitades ilusal<br />

liivarannal. Tead, Eestimaa, Sinul on palju järvi, kus ujumas käia ning mille rannal mõnusalt<br />

päevitada saab. Mulle meeldivad kirevad sügised.<br />

Eestimaa, kas Sa tead, kui palju olen ma koos oma perega reisinud? Ma olen reisinud mööda<br />

Sinu teid, telkinud Sinu metsades ja sõitnud mööda Sinu merepiiri. Sul on nii palju saari. Ma<br />

pole kahjuks kõikidele veel jõudnud, aga olen sõitnud jalgrattaga mööda suuremate saarte<br />

kruusateid. Eriti on mulle meelde jäänud Saaremaa, seal olen ka enim käinud. Koos perega<br />

oleme jalutanud Sinu põhjapoolsel pankrannikul ning vaadelnud merd mitmetel poolsaartel. On<br />

imetlusväärne, kuidas vahutavad merelained Sinu rannale jõuavad.<br />

Sinu metsades kihab elu: seal elutsevad paljud looma- ja linnuliigid, putukad ja kahepaiksed.<br />

Kõikjale on ehitatud linnu ja rajatud põllumaid. Sinuga koos elavad poolteist miljonit inimest,<br />

kes kutsuvad end uhkelt eestlasteks. Maal, kus me elame, on oma ajalugu, mida keegi ei unusta<br />

ja mida väärtustame kuni surmani.<br />

Kas teadsid, Eestimaa, kui rikas Sa oled? Aastaajad toovad välja Sinu ilu, Sinu pinnal reisimine<br />

pakub huvi ja toob rõõmu. Sa elad koos oma rahvaga, kes ei unusta, mis Sinuga ajaloos on<br />

toimunud. Mina olen juurtega siin ja jäängi siia. Ei tea küll, kus me oleks ilma Sinuta, kallis<br />

Eestimaa!


Armas Eestimaa!<br />

Kirjutan Sulle, kuna arvan, et peaksid teadma, mis mul mõtteis mõlgub. Panen Sinu jaoks need<br />

mõtted kirja, et teaksid, kui kallis Sa oled.<br />

Alustuseks mainin, et olen elanud koos Sinuga kõigest 18 aastat, kuid teadmine, et see on minu<br />

kodumaa, teeb meele rõõmsaks. Rõõmsaks esiteks sellepärast, et mulle meeldib Sinu looduse<br />

ilu ning vaikus talveöödel. Pole kuskil kohanud just sellist ilmastikku kui siin. Teiseks on eriline<br />

tunne olla osa Sinu rahvast. Sinu keel, traditsioonid, toidud – need on peamised põhjused, mis<br />

muudavad siin viibimise eriliseks. Võimalus rääkida eesti keeles on üks peamisi põhjusi, miks<br />

mulle meeldib siin elada. Eesti keele kõla on täiesti erinev teiste keelte kõlast.<br />

Eestimaa, kas Sa tead, kui lõbus on rännata ringi mööda Sinu maad. Eriti suviti. See on<br />

ainulaadne tunne, mida igaüks kogeb omamoodi. Olen käinud mitmetes paikades ning pean<br />

tõdema, et mida kauem ma olen rännanud mööda Sinu teid, seda paremini ma märkan, kuidas<br />

Sinu rahvas on abivalmis ning kokkuhoidev. Isegi võõramaalasele ulatatakse abikäsi, sest<br />

aitamine pole häbiasi. Lõbusaks teeb seiklemise veel looduse ilu. Iga rännaku käigus olen<br />

käinud jalutamas Sinu looduses, avastanud erinevaid huvitavaid kohti ning kuulanud lindude ja<br />

loomade hääli. Ka on olnud olukordi, kus olen eksinud õigelt teelt, kuid õnneks olen leidnud<br />

teise tee, mis viib kohale. Sellised olukorrad muudavadki reisi huvitavamaks.<br />

Enne kui kirja lõpetan, tahan veel rääkida Sinu rahva edukusest, nii vaimsest kui ka füüsilisest.<br />

Sinu rahvas on enamjaolt haritud. Sinu rahvas on suutnud muuta riigi e-riigiks, mis teeb nii<br />

mõnelegi suuremale riigile silmad ette, kuna nii väike rahvas suudab vapralt püsida oma<br />

arengus suuremate kannul. Loodetavasti jääb see nii olema ka edaspidigi koos Sinu abiga.<br />

Kõike head, Eestimaa!


Kallis Eesti Vabariik,<br />

ma kirjutan Sulle veidi vinguva kirja probleemidest, mis mind häirivad. Sa oled nõnda palju<br />

muutunud: Su kliima pole sama, su vallapiirid pole varsti enam samad, Su keel pole enam sama.<br />

Ma ei süüdista Sind, vaid kirjutan lootuses, et Eesti jõud ei raugeks.<br />

Sinu vabariigi kliima on aja jooksul kardinaalselt muutunud. Sinu külmarekord on −43,5 kraadi,<br />

mis mõõdeti 1970. aastal, 47 aastat tagasi. 2010. aasta talve külmarekord oli -32,4 kraadi, see<br />

tähendab, et 40.aasta jooksul on talved enam-vähem neljandiku võrra soojenenud. Suvel toimub<br />

aga hoopis vastupidine protsess – ilmad muutuvad aina külmemaks. Eestlased vinguvad aina<br />

rohkem kehva suusailma üle ning lähevad aina tihedamini suve nautima lõunapoolsematesse<br />

riikidesse.<br />

Su riik on pidevas muutuses, aina tehakse uusi seadusi ja uusi reforme. Üks, millega mina ja<br />

paljud teised maapiirkondade elanikud pole rahul, on uus haldusreform. Sellel on kindlasti palju<br />

häid külgi, kuid eestlasele kohaselt näen ka mina vaid halbu külgi. Väikesed vallad liidetakse<br />

kokku suuremateks. Inimeste ühtekuuluvustunne kaob, inimesed ei tundu enam nii lähedased<br />

kui varem. See, et vallavanem ja muud vallatöötajad tunneksid inimesi nägupidi, jääb edaspidi<br />

vaid unistuseks. Suuremat piirkonda on nii raskem hallata, et kõik osapooled tunneksid end<br />

samaväärselt. See tekitab inimestes pingeid ega mõju suures plaanis vallale hästi.<br />

Oh emakeel, küll kõlad kaunilt Sa, kuid nii see pole enam kauaks. Aina rohkem põimuvad eesti<br />

ja inglise keel omavahel inimeste suhtluses. Aina rohkem kuuleme mingit arusaamatut<br />

segakeelt. Eestis elavad venelased ning eesti noored ei suhtle ei eesti ega vene keeles, vaid<br />

hoopis kolmandas, inglise keeles. Minu arvates pole see normaalne. Inglise keel muutub<br />

maailmas aina tähtsamaks, kuid samas meie emakeel aina hääbub.<br />

Ma tõesti loodan, kallis Eesti Vabariik, et kestad kaua, et Su keel säilib ning Su rahvas on Su<br />

sünnipäeval sama ühtne kui vabadusvõitluse ajal. Et Su inimesed laulaks Su sünnipäeval hümni<br />

südamest. Palju õnne, kallis Eesti Vabariik!

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!