Boahttevuođas Ohcejoga girkus sáhttá galledit maid speallanmáilmmis. Goassige ovdal ii leat dán dási sámegielat dihtorspeallu leamašan barggu vuolde.
Kajaani ámmátallaskuvla ja Deanuleagis sámástit -fidnu leat čohkken návccaideaset oktii ja bargagoahtán sámegielat ja sámiid kultuvrra oahpahanspealu.
Speallu lea dál easkka plánenmuttus ja dat galggašii gárvvásmuvvat jagi 2022. Ieš spealu ráhkadeapmi dáhpáhuvvá Kajaanis, muhto ideat sisdollui bohtet Sámis oahpaheddjiin ja sámiid kultuvrra áššedovdiin.
Deanuleagis sámástit -fidnu prošeaktahoavda Kati Eriksen muitala, ahte jurdda spellui vulggii sámegiela oahpahusa hástalusain ja das, ahte oahppanmetodaid galgá beaivádit otná beaivái. Su mielas galggašii duostat hutkat ođđa vugiid oahpahussii.
– Dat ulbmil lea ovtta láhkai vahágis oahpahit maiddái sámegiela, ahte dat ii galgga leat menddo vuolláičállojuvvon. Dalle dat ii gánske geasut nuoraid. Jurdda lea, ahte nuorat háliidit speallat, muhto dalle dat seammás ohppet dan giela.
Spealuplánedeaddji: "Lea guolásteapmi, boazodoallu, skuhteriin vuodjin ja almmolaš birgehallan"
Dát speallu oahpaha sámiid kultuvrra ja sámegiela, muitala spealloplánedeaddji Anssi Höykinpuro Kajaana ámmátallaskuvlla Clever simulation entertainmentis. Lihkká sutnje sámegiella ja sámiid kultuvra ii lean oahpes ovdal dán spealloprošeavtta.
– Gal dat lea hástalus midjiide bargiide, muhto lihkus mii oažžut dán dieđu ja dáiddu sámiid kultuvrra ja giela ámmátolbmuin. Mii vuodjut dušše dasa, ahte ráhkadit buorre spealu, mas lea dasto dakkár sámegielat oahpahus lassin ja dasto rievdadit dan nu, ahte sámekultuvra boahtá čielgasit oidnosii.
Giellaoahpahusa ja Deanuleahkái oahpásmuvvama lassin spealus beasa oahpásmuvvat sápmelaš eallinvugiide.
– Lea guolásteapmi, boazodoallu, skuhteriin vuodjin ja almmolaš birgehallan. Buot dákkár áššiid viggat čájehit spealus, muitala Höykinpuro.
Nuorat leat áššedovdin spealu plánemis
Álgoálggus spealu bargojoavkkus eai lean nuorra bargit, muhto vuosttaš čoahkkimis sii fuomášedje, ahte sii dárbbašit nuoraid fárrui. Nu sii mearridedje váldit fárrui nuorat áššedovdiid, muitala Kati Eriksen.
– Nuorat áddejit, mo dat speallologihkka doaibmá ja sii máhttet stivret dan dan guvlui, ahte dat lea beroštahtti. Sii gártet dahje besset maiddái ieža speallat iešguđetlágán spealuid, mas mii váldit inspirašuvnna dan min spellui.
Eriksen sávvá ahte buot ahkásaš, buot dási giellaoahpahallit ja maiddái eatnigielagat spellet dán spealu. Sii maiddái geahččalit bargat speallu nu álkin, ahte dan bastá speallat olmmoš, gii ii dábálaččat speala. Sis lea goittotge okta nu gohčoduvvon váldospealli, gean dárbbuide sii spealu plánejit.
– Dat lea sullii 14-jahkásaš nuorra. Mii oaidnit, ahte sii leat várra diekkár joavku mii dál govssáhallá. Sii dárbbašit olu mediasisdoalu ja sii geavahit olu media. Dálhan ii gávdno sámegielat media goittot spealloformáhtas.
Eriksen jáhkká, ahte sámenuorat duođai dárbbašit ja háliidit speallat sámegillii. Dan son lea fuomášan bivnnuhis sámegielat Minecraft-speallanrieggá geažil.
– Dat buorre alla dási sámegielat mediafálaldaga váikkuhus lea jáhkkemeahttun, lohká Eriksen.
Juos dát ođđa speallu lea menestupmi, de dan sáhttá boahtte áiggis viiddidit nu, ahte spealli johttáge Deanuleagi lassin miehtá Sámi, muitala Eriksen.