Dáiddár Astrid Båhl hábmii sámeleavgga vádjit 40 jagi dassái: su mielas dat heive ain otná beaivvege sámeálbmoga symbolan

Ruoksat, ruoná, fiskat ja alit. Dát ivnnit libardit Sámi álbmotbeaivve leavgastákkuin miehtá sámeguovllu ja vel sámeguovllu olggo bealdege.

Sámeleavgga hábmejeaddji ja eadni, dáiddár Astrid Båhl gal illuda juohke háve oaidnit sámeleavgga stákkus. Nuppe dáfus son ii gal jurddaš, ahte dat livččii su leavga, vaikko dan leage hábmen.

– Mun gal jurddašan dego iežá sápmelaččat, dat lea sámi olbmuid leavga. Dat lea min oktasaš leavga, dadjá Båhl.

Sámeleavga dohkkehuvvui jagis 1986 sámekonferánssas ja dat leage virggálaš sámi symbola. Ieš dáiddár muitala, ahte váikko leavga leage su čalmmiin juo beanta dábálaš, de vuosttas jagiid dan lei hui earenomáš oaidnit.

– Lei hui somá geahččat dieid juohke báikkis. Dat álggii ilbmat vehážiid dat sámi leavga, ja olbmot ledje biillaide bidjan, muittaša Båhl.

Raba gova stuorábun

”Leavgga hábmemis design ja sisdoallu mearkkašit seamma olu”

Vádjit 40 jagi dassái Sámiráđđi lágidii sierra gilvvu sámeleavgga hábmemis. Båhl váccii dieid áiggiid designallaskuvlla ja logai gilvvu birra Sámi Áigi -aviissas. Dakkaviđe son smiehtastii, ahte diet gal heivešii sutnje.

Båhl mearridii, ahte leavggas galget leat sámi vuođđoivnnit, dat mat juo leat gávttiin ja sámi biktasiin.

– Mun smihtten dan, ahte ruoná galggai mielde, go muhtin báikkiin geavahit eanet ruoná ivnni, muitala Båhl.

Hábmedettiin son suokkardalai maid sápmelaččaid iešvuođaid.

– Jurddašin ná, ahte sápmelaččat galggaše leat oalle hearvás olbmot, čigŋás olbmot. Ja galggašii juoga luonddu symbola maid mielde, čilge Båhl.

Nuba son ohcagođii sámi symbolaid girjjiin, museain ja girjerádjosiin. Son maid dutkkai meavrresgáriid ja lassin vel háleštii olbmuiguin, gullan dihte maid beaivi ja mánnu leat mearkkašan sámiide.

– Sii lohke, ahte lávejedje dolin dievvi mánuin njuovvat bohccuid, suinniid čuohppat, visot dakkár luonddubargguin, maid ii galgan nohkkimánuin álgit. Mun jurddašin dat gal heive muhtinládje sámi olbmuide.

Båhl dutkkai maiddái makkár leavggat eará guovlluin máilmmis gávdnojit. Son oaivvilda, ahte designas lea stuorra rolla.

– Hábmen lea hui dehálaš leamašan, ii dušše dat sisdoallu ja mearkkašupmi. Ja háliidivččen, ahte mii maid galgat dohkkehuvvot stuorra servodagas ja máilmmis, dadjá Båhl.

Dáiddár gal liiko, go sámeleavga oidno biktasiin ja gáfegohpuin

Leavgga fáddá boahtá lullisápmelaš Anders Fjellnera divttas Páiven párneh (Beaivvi bártnit), mas Fjellner govve sámiid beaivvi nieidan ja bárdnin. Leavgga rukses gierdu govvida beaivváža ja alit mánu.

Dáiddára mielas vádjit 40 jagi dassái hábmejuvvon leavga heive ain otnábeaivvege sámeálbmogii.

– Dieđusge heive. Dát hábmen lea dahkkon nu, ahte dat galgá ođđaáiggis maid dohkkehuvvot. Dat lea vehá earenomáš, go dat dego čájeha hui olu daid álgoálbmogiid ivnniid ja hearvvaid. Oažžu lohkat mii hervet muhtin ládje ná maid, govvida Båhl.

Jus dál galggašii hábmet sámeleavgga, de son gal barggašii buot justa seamma láhkai.

– Mun jurddašin, go dahken dan, ahte dát lea hui fiinnis mu mielas, hui čáppa design.

Sámeleavga eallá otná beaivve olbmuid árggas seamma láhkai go earáge leavggat máilmmis. Leavga oidno nu biktasiin go maiddái gáfegohpuinge. Dáiddára mielas dat lea sápmelaččaid ja eandalitge nuoraid identitehtii dehálaš.

– Ii galgga gieldit, galgá beare diktit nu mot lea dál. Muhtin olbmot kánske livčče gieldán ja nie ii oaččo dahkat. Muhto dat lea iešdovdui maid hui dehálaš, dadjá Astrid Båhl.